selle ka kunagi oma silmaga ära näha. Giza püramiidid on seitsme maailmaime seas esikohal. Giza püramiidide alla kuuluvad: Hafra püramiid, Menkaura püramiid ja Hufu püramiid. Giza nekropol hõlmab 2000 ruutmeetri suuruse ala murendiga kaetud lubjakiviplatoost, mis uhkeldab umbes 40 m kõrgusel Niiluse orulammist. Platoo jalamil kulges muistsel ajal kanal, mis eraldas viljaka lammi Liibüa kõrbest. Kanalit mööda toimetati püramiidide jaoks kohale kive samas Niiluse vastaskaldal või Assuanis, kaugel lõunas, asuvatest karjääridest. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 e.Kr. Kuulsaim neist on Hufu püramiid. See oli ligikaudu neli ja pool tuhat aastat maailma kõrgeim ehitis: algselt 146,6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madalam, sest tipp on hävinud. Luxori tempel ehitati vaaraode Amenhotep III (1400.a. e.Kr.) ja Ramses III (1235.a. e.Kr.) valitsusajal
metsamesndus, käsitöö metallitööd, savi töötlemine, tekstiili töötlemine, vahetuskaubandus hõbe, pronks, sool, vahenduskaubandus vili, karusnahk, vaha. suhted naabritega lõunanaabrid - suhted väga head (liivlased, kurelased, vahel oli latgalidega tülid ja relvakonfliktid, leedulased tegid eestisse rüüsteretkeid, head kaubandussuhted, läänenaabrid rootslased, taanlased tahtsid eestit alistada ja ristida, aga ka eestlased käisid rüüsteretkedel läänemere vastaskaldal, skandinaavlased,viikingid rahulikud kaubandussuhted, idanaabrid ida slaavlased, venelased, vahel tegid rüüsteretkeid ida eestisse, aga ka eestlasedkäisid idas rüüsteretkedel. muinasusund vägi, hing, seotus loodusega, vaimud, haldjad, jumalad, ohvripaigad, ennustamine, ristiusk, hing muinasusu põhimõiste, millega tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks ja mis kandis elusolendi isikupära, vägi - muinasusu
(Calla palustris) , varsakapja (Caltha palustris) ja leidus ka kollast vesikuppu (Nuphar lutea). Mõisa paadisilla juures leidus ka valget vesiroosi (Nymphaea alba), mis on III kaitsekategooria liik. Allika juures oli taimi palju vähem, seal oli väga palju pilliroogu. Kaldal leidus rohkelt harilikku kalmust, vesimünti ja metskõrkjat (Scirpus sylvaticus). Vähe leidus soovõhka, kollast võhumõõka, vesiputku ja hundinuia (Typha) . Paberivabriku vastaskaldal leidus palju harilikku kalmust, metskõrkjat ja sootarna. Vähe leidus kollast võhumõõka ja vesioblikat (Rumex aquaticus). Räpina hüdroelektrijaama juures leidus palju sootarna, harilikku luga (Juncus effusus) ja pilliroogu, soo-osi (Equisetum palustre) leidus vähem. Vees oli ka valge vesiroosi lehti. Võru silla juures leidus vees palju kollast vesikuppu ja ujuvat penikeelt (Potamogeton natans). Mõlemal kaldal oli palju hundinuia, soo-osi, metskõrkjat ja harilikku kalmust
Mina olen ......., teie tänase ekskursiooni giid. Kui kõik on ennast mugavalt valmis seadnud alustame ringkäiku iidsete Giza püramiidide juures. Niisiis Giza nekropol hõlmab 2000 ruutmeetri suuruse ala murendiga kaetud lubjakiviplatoost, mis uhkeldab umbes 40 m kõrgusel Niiluse orulammist. Platoo jalamil kulges kunagi muistsel ajal kanal, mis eraldas viljaka lammi Liibüa kõrbest. Kanalit mööda toimetati haudehitiste jaoks kohale kive samas Niiluse vastaskaldal või Assuanis, kaugel lõunas, asuvatest karjääridest. Kõik Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. See siin ongi üks kuulsaim püramiid Hufu püramiid ehk Cheopsi püramiid.Hufu püramiid oli ligi neli ja pool tuhat aastat kõrgeim ehitis maailmas : algselt 146.6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madalam, sest püramiidi tipp on kahjuks hävinud. Alles 1880. aastal
70% territooriumist katavad madalikud, 25% kõrgustikud ja 5% mäestikud. Riigi lõunaosas on Krimmi mäestik ja lääneosas Ukraina Karpaadid. Ukraina kõrgeim koht on Goverla mägi (2061 m) Karpaadides. Ukraina territooriumil asub viis kõrgustikku- läänes Volõõnia-Podoolia ja Dnepri, idas Aasovi, Donetsi ja Kesk-Vene kõrgustiku edelaosa. Suurimad madalikud on Polesje madalik Ukraina põhjaosas ja Musta mere rannikumadalik riigi lõunaosas ning Dnepri madalik Dnepri jõe keskjooksu vastaskaldal. Ukraina asub peaaegu täiesti parasvöötmes ja valitseb mandriline paraskliima. Vaid Krimmi poolsaare lõunarannikul on lähistroopiline kliima. Mandrilisele kliimale iseloomulikud jooned muutuvad selgemaks läänest itta. Õhutemperatuur, niiskus ja sademete hulk muutuvad põhjast lõuna suunas. Ukraina kilbil leidub rauamaaki, maagaasi, naftat, veedelgaasi, kivisoola, kipsi, kivisütt, elavhõbedat, mangaanimaaki, ilmeniit-rutiil-tsirkooniumi maake, uraani,
3 Joonis1. Eesti haldusjaotuse kaart (Estonica, 2000). Kesklinna linnaosa asub nagu nimigi ütleb linna südames, ääristatuna ida küljest Emajõe kaldaga, läänest üle Toome nõlvade Veski tänavaga, põhjapoolt on piiriks Kroonuaia tänav ja lõunas jookseb piir mööda Pargi ja Aida tänavat. Kesklinna linnajao naabriteks on: Supilinn, Tähtvere-, Vaksali-, Karlova-linnajagu ja Emajõe vastaskaldal paiknevad Annelinna ja Ülejõe linnajagu (Tartu linna koduleht). Joonisel 2 on näha: A) Tartu linnaosade plaan B) Ametlikud Kesklinna linnaosa piirid, üle joonitud sinise värviga (Tartu Linna koduleht). 4 Joonis 2. Kaardid Tartu linnaosade kohta. A) Tartu linnaosad, B) Kesklinna linnaosa paiknemine(märgitud sinisega) (Tartu kaart, 2007). Tartut on Vene kroonikates märgitud linnana 1030 aastal, esimese Eesti asustatud kohana.
Platoo ise on kollakaspruuni värvi. Giza suured püramiidid olid algselt kaetud säravalge lubjakiviga ja võibolla isegi kullaga. Püramiidi pind siluti siledaks kvartsiidiga. Giza nekropol hõlmab 2000 ruutmeetri suuruse ala murendiga kaetud lubjakiviplatoost, mis asub umbes 40 m kõrgusel Niiluse orulammist. Platoo jalamil kulges muistsel ajal kanal, mis eraldas viljaka lammi Liibüa kõrbest. Kanalit mööda toimetati haudehitiste jaoks kohale kive samas Niiluse vastaskaldal või Assuanis, kaugel lõunas, asuvatest karjääridest. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. ( 4 , 6, 7, Jüri Selirand ,,Muinas- ja Vabaaeg"Ajalugu VI klassile. 1995) Cheopsi ehk Hufu püramiid. Suurim kolmest püramiidist on Cheopsi püramiid, mis on ühtlasi maailma suurim kivist ehitis ning kuni 15. saj oli ta ka kõige kõrgem inimese poolt rajatud ehitis.
Marmorsaal oli rikkalikult kaunistatud ka hõbedaga. Rokokoosaali ja salongide seintel olid suured pruunikates toonides ovaalsed seinamaalid, enamasti olid neil kujutatud lastestseenid. Rikkaliku stukkdekoori põhimotiivideks olid õitekimbud, lillerosetid, linnukujutised, orvandid. Ehitati kahekorruseline hilisbarokne valitsejamaja, mida läbib väravakäik. Jõe keskele Pleeksaarele rajati pargiansambel, mille pärnarondeelid, lehtlad ja põõsasnisid sidusid Vana- Põltsamaa jõe vastaskaldal asuva Uue-Põltsamaaga. Nii palkas ta alalise õuekapelli ja itaalia näitetrupi, kelle primadonnana ülistati kedagi tõmmut neitsit. Alatihti toimusid suurejoonelised jahipeod ja ballid. Von Lauw` õukonna koosseisu kuulus kindlapalgalise kojamaalija-kunstnikuna Christian Welte. J. W. von Lauw` tütre, aadlipreili Helene von Lauw ja parun R. J. von Igelströmi suursuguselpulmapeol 1766. aastal nägi noor Liivimaa kirjanik Jacob Michael Reinhold Lenz,
Giza suured püramiidid olid algselt kaetud säravalge Tura lubjakiviga ja võibolla isegi kullaga. Püramiidi pind siluti siledaks kvartsiidiga. Giza nekropol hõlmab 2000 ruutmeetri suuruse ala murendiga kaetud lubjakiviplatoost, mis asub umbes 40 m kõrgusel Niiluse orulammist. Platoo jalamil kulges muistsel ajal kanal, mis eraldas viljaka lammi Liibüa kõrbest. Kanalit mööda toimetati haudehitiste jaoks kohale kive samas Niiluse vastaskaldal või Assuanis, kaugel lõunas, asuvatest karjääridest. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Giza püramiidid Cheopsi püramiid Cheopsi püramiid on kõige suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil eKr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi küljepikkus on umbes 230 meetrit ja kõrgus 137,3 meetrit, esialgu oli see 146,6 meetrit
taga metsi ja tähti, ning hea hääl lausub sõnu, mis mulle rahu toovad, mulle, sõdurile, kes oma suurte säärikute ja oma vöörihma ja oma leivakotiga tillukesena kõrge taeva all seda teed sammub, mis ta ees kulgeb..." lk 60) Noored sõdurid saavad kiiresti tunda, mida tähendab sõdida, võidelda, tappa, ellu jääda... Turmtuli, gaasirünnakud, killurahe muutuvad igapäevaseks asjaks. 3. Tagalas. Kanali vastaskaldal elavad kolm prantslannat, keda poisid külastama lähevad, ujudes öösel ihualasti üle vee, võttes kaasa külakostiks toidumoona. 4. Puhkusele saadetud Paul kogeb kodus, kui väga teisiti näevad sõda kõrvaltvaatajad, kes räägivad kangelastegudest ja vastastele ärategemisest, teadmata tegelikult, mida tähendab reaalne sõda. Ta ei suutnud enam leida midagi rõõmustavat, hing oleks nagu tühjaks saanud. Kõik tundus võõrastav, kõik oli möödas. Ema haigus (vähk).
.................... Usund........................................... Vaarao püramiidi asetamise tseremoonia...... Kasutatud kirjandus............................... Sissejuhatus Giza (araabia keeles Al-Jzah) nekropol hõlmab 2000 ruutmeetri suuruse ala murendiga kaetud lubjakiviplatoost, mis asub umbes 40 m kõrgusel Niiluse orulammist. Platoo jalamil kulges muistsel ajal kanal, mis eraldas viljaka lammi Liibüa kõrbest. Kanalit mööda toimetati haudehitiste jaoks kohale kive samas Niiluse vastaskaldal või Assuanis, kaugel lõunas, asuvatest karjääridest. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Giza platoo koosneb Cheopsi (Khufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerinose (Menkaura) püramiididest ning neid valvavast Suurest Sfinksist. Lisaks neile ehitistele on seal veel palju väikeseid hauakambreid, templeid ning kolm väikest püramiidi, kuhu on arvatavasti maetud Cheopsi kolm naist. Platoo ise on kollakaspruuni värvi. Püramiidide ehitus PILT
Ei saanud ise mäest alla lootsiku juurde, kutsar kandis seljas. Mehed põrgus näinud, et keegi tuleb midagi seljas, arvanud et kaaslane lambaga, hõiganud: "Kas on hästi rasvane!" Kui õpetaja seda kuulnud, 4 arvanud, et kuradid platsis tema hinge tahtmas, karanud kutsari seljast maha ja jooksnud mäest üles. Jalad korrapealt terved! Vanapagan kiusanud põrgu vastaskaldal oleva Tõia küla naisi. Kui naised pesu pesnud, määrinud vanapagan pesu ära ja kuivatamise ajal lasknud vihma sadada. Kui naiste kannatus otsa lõppenud, võtnud märja pesu ja pesukurikad, läinud põrgusse ning hakanud märja pesu ja kurikatega Vanapaganat peksma. See jooksnud põrgust välja ja Kikepera raba poole. 5 Tõrvanõmme mänd
õhtupoolik, teiseks sellepärast, et oli õudne näha inimesi keset päeva liigutamatult magamas. Järsult mürises ja kõmises maapind ning Kristiina ehmatas hetkeks ära, nähes aga, et see oli olnud isa imeilus hobune Guldsvein, jooksis Kristiina rõõmsalt hobuse juurde ega kartnud enam. Ta lonkis koos hobustega kaasikunõlvast alla kuni ühe oja juurde. Seal oli muinasjutuliselt ilus. Oja oli must ja peegelselge, sest otse vastaskaldal kerkis suur kaljusein. Kristiina vaatas enda peegelpilti ning nägi, kuidas tema see põhja poolt üles poole tuli. Äkitselt nägi ta veepeeglist veel ühte vastaskaldal seisvat imeilusat naist, kes tema poole end sirutas. Naine näitas Kristiinale kuldset pärga ja viipas sellega. Siis aga kuulis Kristiina Guldsveini hirnatavat ning teiste hobustega ära jooksvat. Kristiina hakkas kartma ning pistis jooksu karjudes vaheldumisi oma isa ja siis Guldsveini. Ta oli vahepeal kukkunud ning ta oli
" Meid vahetatakse välja, meie kompaniist on järel ainult 3. Minnes oli meid 150, nüüd 32. Oleme tagalas ja Himmelstob teeb ettepaneku hästi läbi saada, me oleme nõus, kuna ta aitas tule alt välja tassida Haie. Õudust saab taluda, kui sa olukorrale allus, ent see tapab, kui sa hakkad selle üle järele mõtlema. Püüame huumorimeelt säilitada, kuna ilma selleta oleksime omadega läbi. Majad, kus meid paigutati asuvad üsna kanalitele lähedal, mei käime õhtuti seal ujumas, märkame vastaskaldal 3me naist, nad kutsuvad meid vastasmaija, me ei tohiks minna, kui pole pääseluba, aga lähme salaja. Neid on 3, aga meid 4, niisiis otsustame Tjadeni täis joota, see õnnestub. Oleme kohal ja lähme neiuga tuppa, temaga koos üritan hetkeks unustada sõja ja õuduse. Sain 2 nädalat puhkust, aga ei tule kohe tagasi, kuna lähen õppekursustele. Jõuan koju ja näen õde ja ema, mul ema haige. Õnneks ema ei päri sõja kohta midagi, aga isa tahab kuulda jutte, räägin talle
peatalade külge. Talasild on sild, mille korral raskust kandvad talad (silladekk) toetuvad kahe otspunktiga tugedele. Kõige lihtsam talasild on purre, mis võib sisuliselt olla üle takistuse (jõe, kuristiku) asetatud laud või palk. Pikemad talasillad on jaotatud osadeks, igal talal oma toetuspunktid. Konsoolsild on sillatüüp, mis ehitatakse horisontaalselt ulatuvate konsoolide abil. Tavaliselt kasutatakse kahte vastaskaldal asuvat konsooli, mis eenduvad takistuse (nt. jõe) kohale. Konsoolide vabad otsad võivad omavahel kokku puutuda, moodustades ise silladeki või võivad toetada nende vahel olevat vaba osa või talasilda, tavaliselt sõrestiksilda. Kuna konsooli üks ots peab kangisüsteemi laadselt ehk õla põhimõtet kasutades tasakaalustama konsooli vabale otsale mõjuvaid jõudusid, ehitatakse sinna sageli tornid. Kaarsild on sild, mis kasutab raskuse kandmiseks kaart
Õnneks viibis tol hetkel rannas vähe inimesi. Krakatau vulkaani purse Ida-Indias 1887. aastal kohutas üles veevalle, mis tormasid läbi Sunda väina ning hukutasid Jaava ja Sumatra rannikul 36 500 mitte midagi aimavat inimest. See ei olnud siiski tõeline seismiline merelaine, sest seda ei tekitanud maavärin. Tsunami, mis muutis Lissaboni kuulsa maavärina veelgi hävitavamaks, oli linna enda piirides ainult veidi üle kahe meetri kõrge, kuid kaugemal lõuna pool jõe vastaskaldal kasvas ta kümne meetri kõrguseks. Palmilatvadeni ulatuv laine olevat tabanud Havai rannikut 1868. aastal. Teistel juhtudel olevat olevat laine murdnud tamme ja loopinud suuri kiviplokke just nagu munakaid. Coralli sadamas Tsiilis paiskas laine 1960. aastal üheteistkümne tuhande tonnise laeva sadamast üle linna kaugele avamerele. 1868. aastal kandis kahekümne meetri kõrgune laine Arica lähedal Tsiili rannikul Ameerika kaluripaadi "Wateree" ligi poole kilomeetri kaugusele sisemaale.
olnud jalad haiged, käinud üle jõe rahvaarsti juures tohterdamas. Ei saanud ise mäest alla lootsiku juurde, kutsar kandis seljas. Mehed põrgus näinud, et keegi tuleb midagi seljas, 6 arvanud et kaaslane lambaga, hõiganud: "Kas on hästi rasvane!" Kui õpetaja seda kuulnud, arvanud, et kuradid platsis tema hinge tahtmas, karanud kutsari seljast maha ja jooksnud mäest üles. Jalad korrapealt terved! Vanapagan kiusanud põrgu vastaskaldal oleva Tõia küla naisi. Kui naised pesu pesnud, määrinud vanapagan pesu ära ja kuivatamise ajal lasknud vihma sadada. Kui naiste kannatus otsa lõppenud, võtnud märja pesu ja pesukurikad, läinud põrgusse ning hakanud märja pesu ja kurikatega Vanapaganat peksma. See jooksnud põrgust välja ja Kikepera raba poole. (Tori põrgu 2007) Tori mõisas surnud üks tööhobune ära ja moonakad viskanud ta, peale selle kui naha ära olivad tõmbanud, mäest alla Tori põrgu ukse ette.
ajapikendust, aga kohtunik ütles, et ta juba sai ajapikenduse 27. jaanuaril 1943. rohkem ei saa ta seda enam teha. Nähtavasti oli otsus juba tehtud. Mind polnud enam olemas, mõtles mees. Teda ootas väljas auto, kuhu ta pidi minema. Mees läks kohtusaalist välja, ta oli koridoris, kus oli hämar valgus. Ta eksles tükk aega koridoris, kuni jõudis ühte ruumi see oli avar siseõu katusega ja keset õue oli bassein. Nüüd nägi mees Bobbyt, kes läks basseini vastaskaldal seisva baari juurde. Nad olid ainsad inimesed seal õues. Mees aga hakkas väljapääsu otsima. Ta läks pimedasse käiku, kus tema käevarrest haaras kinni kaks pehmet sooja kätt. See oli Toto, kes ütles, et kui tore, et ta tuli ja kutsus teda endaga kaasa, kuna see oli Rolfi soov. Mees viidi nüüd heledasti valgustatud ruumi ja ta nägi oma üllatuseks, et see ei olnudki Toto, vaid hoopis Bella. Kui kahju, et te juba peate minema ja seda Olle pärast, ütles Bella
uuristanud ulatuslikke koopaid. Seal varjasid inimesed end veel II maailmasõja lahingute päevil. Kalmetumäe oru perv peab aga pärimuse järgi olema Põhjasõja-aegne matmispaik. Järgmisest jõekäärust leiab rohkete kaldapääsukeste pesadega 14 m kõrguse paljandi, mida on hakatud kutsuma põhja pool oleva küla järgi Jõksi müüriks. Jõksi müüri all on telkimisplatsiks sobiv metsalagendik. Müürilt avaneb vaade jõe vastaskaldal kerkivale Liinamäele (Hinniala) varikule. Variku lõpetab Hobusejala (Puutka ehk Päevapööramise) mägi, mille näol peaks tegemist olema oosiga, mis on 350 m pikk ja 20 m kõrge. Mäe hari on nii kitsas, et kavalad jahimehed olevat ajanud seda mööda metsloomi otse kotti. Kunagi paiknenud seal muinaslinnus. Rada kulgeb läbi Jõksi küla Karepa-Meremäe maanteeni ja mööda seda edasi jõe poole kuni maanteesillani. Matkaraja teine osa Karepa-Meremäe teelt kuni Võru-Obinitsa maanteeni
sissetungija. Ta häbenes, et on pagulane. Peatüki lõpus põgeneb Jutustaja kohtusaalist. Ükski politseinik või keegi muu ei takista teda. Algab viimane peatükk pealkirjaga ,,Lahkumine". Jutustaja satub koridoride rägastikku. Muu hulgas satub ta ka tagasi piiripunkti. Lõpuks märkab ta ühes koridoris Bobby't. Ta ei jõua Bobby'le järgi, kuid jõuab ühte ruumi, avarasse siseõue, mille keskel on väike bassein purskkaevuga. Basseini vastaskaldal seisab paarike. Nende juurde läheb Bobby, kes pakub neile mingit rohelist likööri. Kui Bobby Jutustajast möödub, sirutab ka Jutustaja käe klaasi järele, kuid Bobby keelab. Bobby lahkub ühe ukse kaudu ja kui Jutustaja talle järgnema hakkab, keelab Bobby ka seda. Jutustaja jääb basseini silmitsema ja kui ta silmad tõstab, märkab ta, et ka paarike on kadunud. Ta ei tea kuhu edasi minna. Lõpuks tundub talle, nagu näitaks keegi ühe ukse poole. Kui ta
Ta häbenes, et on pagulane. Peatüki lõpus põgeneb Jutustaja kohtusaalist. Ükski politseinik või keegi muu ei takista teda. Algab viimane peatükk pealkirjaga ,,Lahkumine". Jutustaja satub koridoride rägastikku. Muu hulgas satub ta ka tagasi piiripunkti. Lõpuks märkab ta ühes koridoris Bobby't. Ta ei jõua Bobby'le järgi, kuid jõuab ühte ruumi, avarasse siseõue, mille keskel on väike bassein purskkaevuga. Basseini vastaskaldal 8 seisab paarike. Nende juurde läheb Bobby, kes pakub neile mingit rohelist likööri. Kui Bobby Jutustajast möödub, sirutab ka Jutustaja käe klaasi järele, kuid Bobby keelab. Bobby lahkub ühe ukse kaudu ja kui Jutustaja talle järgnema hakkab, keelab Bobby ka seda. Jutustaja jääb basseini silmitsema ja kui ta silmad tõstab, märkab ta, et ka paarike on kadunud. Ta ei tea kuhu edasi minna
initsiaatoritena paistsid taas silma Euboia elanikud. Ischia saare euboialastest asukad rajasid Kyme linna maismaal, tänapäeva Naapolist mõnikümmend kilomeetrit lääne pool. Ka esimene koloonia Sitsiilias u. 734. a. rajatud (kõiki kolooniate asutamisdaatumeid tuleb võtta ligikaudsetena) Naxos Etna jalamil oli euboialaste asundus. Veidi hiljem rajasid euboialased ka Rhegioni Itaalia edelatipus (Sitsiilia vastaskaldal) ja Katane, Messina ning teisigi kolooniaid Sitsiilias. Kuid Sitsiilia suurima kreeka linna Sürakuusa rajasid u. 733. a. väljarändajad Korintosest. Kreeka kolooniate rajamine Sitsiilias jätkus ka 7. ja 6. sajandil: saare lõunaranniku suurima linna Akragase asutasid Rhodose ja Kreeta elanikud 580. a. paiku. Kolonisatsiooni tagajärjel jagati enamus Sitsiilia rannikust joonia ja dooria murret kõnelevate kreeklaste vahel näiteks Sürakuusa ja Akragas
hulk suureneb, teistes väheneb. Kliima muutuste süüks pannakse ka viimastel aastatel üha ulatuslikumat mõju avaldav El Nio (tähendab last, kuna esineb jõulude aegu) Vaikses ookeanis. Tuule hoovus nõrgeneb ja olemasolev tsirkulatsioon muutub (normaalne tsirkulatsioon on lääne suunas), suletakse külma vee ülestulek ja seega ka toitainete tõus merepõhjast pinnale. Piki kallast tõuseb veetase 50 cm, vastaskaldal langeb veetase ca 14 cm. Toitainete puuduses hukub suur hulk mereloomi. Osoon Osoon (Kr. oziin lõhnav e. trihapnik) on hapniku O2 allotroopne modifikatsioon O3. Osooni olemasolu atmosfääris oli teada juba 1923 aastast. Suurim osooni kontsentratsioon (kuni 300gg/m3) on 20...26 km kõrgusel. Seal on osooni sisaldus kuni 1000 ppb (osakest miljardi osakese kohta). Osoonikihi paksus on seal 0,2...0,7 cm. Edasisel kõrguse suurenemisel osooni hulk väheneb ja
annaabi.ee 
