muinasjutte. Toodud välja erinevad reklaami liigid ja nendele vastavad joonised. Õpilase omapanus töösse on piisav. Uurimistöös on informatsiooni kogumiseks koostatud küsitlus, milles tahetakse teada saada eelistust Eurovisiooni vaheklippide ja "Welcome to Estonia" märgi kohta, meeldejäävamat poliitilist reklaami, eelistus kahe reklaamistiili (egoistlik kauba müümine või muinasjutu elementidega reklaam) vahel, milliseid muinasjutuga seonduvaid reklaame teatakse ja mäletatakse. Vastajateks olid Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi kümnes kuni kaheteistkümnes klass, vanuses 15-18 eluaastat. Veel on tehtud intervjuu Réne Vilbrega uurimistöö teemal. Esimene peatükk käsitleb kust on saanud reklaam alguse ja toob selle kohta näiteid. Edasi baseerub esimese peatüki teine ja kolmas alapeatükk reklaamil kui mõistel ja reklaami mõju ja roll meie kaasaegses ühiskonnas. Välja on toodud neli erinevat reklaami rolli.
möödaminejaid vastuolulisel teemal. Mida arvavad inimesed kanepi legaliseerimisest meie enda väikseses Eestis. Küsimusteks olid: 1. Mida arvate kanepi legaliseerimisest Eestis? 2.Kas see avaldaks pigem positiivset või negatiivset mõju? 3. Kuidas mõjutaks kanepi legaliseerimine Eesti majandust? Selleks, et leida neli inimest, kes on nõus meie küsimustele vastama, pidime kokku küsitlema üheksat inimest, mis võttis meil umbes pool tundi aega. Vastajateks saime kaks noorukit, ühe keskealise naisterahva ja ühe vanema generatsiooni esindaja. Viis inimest vabandasid ilusti, kel ei olnud aega ja kes ei soovinud vastata. Vastuseks sellele, et kanep legaliseeritakse Eestis, arvas Tiina(45), et kanepit ei tohiks legaliseerida kuna see on siiski narkootikum. Ruthi(65) arvates ei tohiks samuti seda teha, lisades veel, et oleme suutnud ilma selleta elada ja suudame ka edaspidi. Jaanus(20) ja Sirli(19) olid aga mõlemad kanepi legaliseerimise poolt.
häälestuma." Mistõttu kiputakse riskima enim just seltskonnas ning lihtsalt põnevuse pärast. Täiskasvanute definitsioon ja arusaam riskidest on erinev teismeliste omast. Teismeliste jaoks on seetõttu korvi saamise risk näiteks olulisem. Abigail Baird on teinud skaneeringuid teismeliste ajust ning jälgis reaktsioone ning muutusi ajus erinevate ideede suhtes. Pakuti välja negatiivseid ja positiivseid ideid ning vastajateks olid nii täiskasvanud kui ka teismelised. Tuli välja, et eelneva kogemuse puudumise tõttu ei reageerinud teismelised nii kiiresti kui täiskavanud negatiivsetele ideedele, st täiskasvanutel oli reaktsioon juba automaatne ja kiire, ent noored oma teadmatusest olid kaalutlevamad. ,,15-aastase aju on just niisugune kartmatu katuselt alla hüppama, kuid surmani kohkunud võimalusest, et kellelegi võiks teatavaks saada, et talle meeldib Nickelback," kirjutab Baird.
määral kaaslaste arvamuse järgi häälestuma.“ Mistõttu kiputakse riskima enim just seltskonnas ning lihtsalt põnevuse pärast. Täiskasvanute definitsioon ja arusaam riskidest on erinev teismeliste omast. Teismeliste jaoks on seetõttu korvi saamise risk näiteks olulisem. Abigail Baird on teinud skaneeringuid teismeliste ajust ning jälgis reaktsioone ning muutusi ajus erinevate ideede suhtes. Pakuti välja negatiivseid ja positiivseid ideid ning vastajateks olid nii täiskasvanud kui ka teismelised. Tuli välja, et eelneva kogemuse puudumise tõttu ei reageerinud teismelised nii kiiresti kui täiskavanud negatiivsetele ideedele, st täiskasvanutel oli reaktsioon juba automaatne ja kiire, ent noored oma teadmatusest olid kaalutlevamad. „15-aastase aju on just niisugune – kartmatu katuselt alla hüppama, kuid surmani kohkunud võimalusest, et kellelegi võiks teatavaks saada, et talle meeldib Nickelback,” kirjutab Baird.
Küsimustiku analüüs teemal ''Kool ja koolis käimine,, Roomet Parv Küsimustiku eesmärgiks oli välja selgitada millega tullakse enamasti kooli, kuidas läheb ja teada saada vastajate arvamuse kohta autodest. Küsimustikule vastas 6 inimest ja vastajateks olid minu klassikaaslased. Nais- ja meessoost vastajaid oli täpselt ühe palju. Seda sain aru vastajate nimedest. Esimeseks küsimuseks oli vastaja nimi ja sellele küsimusele polnud võimalik valesti või õigesti vastata. Mis auto on pildil? Bmw 17% Mingi golf nkn on
Käesoleva statistika kodutöö eesmärgiks ongi saada väike ülevaade Eestlaste toitumusharjumustest. Antud uuringu viisime läbi ankeedi põhiselt-ankeedi koostamine, jagamine ja vastuste kogumine. Objektid valimisse valisime mugavusvalimi kasutamisel. Valituks osutusid parajasti kättesaadavad objektid. Ankeet koosnes 13 küsimusest ning hõlmas endas erinevaid tunnusetüüpe. 1. METOODIKA Ainetöö jaoks läbiviidud küsitlus oli ankeedipõhine ning vastajateks olid suuremalt jaolt tuttavad ja nende tuttavad või inimesed, kes olid parasjagu kättesaadavad ehk uuring viidi läbi mugavusvalimi kasutamisel. Mugavusvalimi kasutamisel kaasatakse objektid valimisse subjektiivsel valikul, kus valituks osutuvad uurijale parajasti kättesaadavad objektid. Praktikas on see üks enam levinud valimi moodustamise viise. Antud andmestik on valim üldkogumist. Planeeritavaks valimimahuks oli vähemalt 50 küsitletu andmed
oma väikestele ise riietuse, kuid suuremad on ise oma riidekapi kallal. Selle uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada: mida kantakse koolis tihedamini, mis kriteeriumid on tähtsad riietuse valimisel, firmamärkide olulisusest ja koolivormidest. Kui tänapäeva koolis ringi liikuda ja erinevate õpilaste käest küsida, kas nad teavad midagi kunagisest koolivormist, siis paljud vastused oleksid kindlasti eitavad. Küsitletud on enda isiklikke sõpru vanuses 13-19. Valisin vastajateks sõbrad, kuna tean, et nemad ei vasta ükskõikselt, vaid korralikult ning põhjalikult. Esimene peatükk käsitleb kooli riietuse ajalugu ja tänapäeva. Teine peatükk põhineb koolivormide ajalool. Kolmas peatükk räägib kaubamärkide rollidest. Neljas peatükk koosneb tulemuste analüüsist. -3- 1. Kooliriietus ajaloos ja tänapäeval ¹ Ajaloos oli kooliriietuseks koolivorm, mis oli järjest kohustuslikum. 1937. aastal viidi sisse
9 Postiküsitluse osa tarbija uuringus on väiksem kui ettevõtte uuringus. Probleem on madal vastajate aktiivsus. Plussiks on see, et saab haarata väga suure geograafilise piirkonna uuringusse. Küsitluse läbiviijad ei pea aega reisimisele raiskama, nad saavad tulemusi töödelda endale sobival ajal ja kohas (Crask). Võib juhtuda, et vastajate protsent on kõrge, kuid vastajateks ainult kindla vaatega inimesed. Sellisel juhul tuleb uuringusse viga sisse. See on ka põhjus, miks suurtest firmadest kasutab seda uuringut ainult 2% ja selle osakaal väheneb järjest enam (Oliver). Vastajate protsent on suurem, kui küsitletakse korduvalt samu inimesi. Kasulik on kasutada seda uuringut, kui soovitakse tulla turule uue tootega ja tahetakse teada üldist infot toote kohta. Telefoniküsitlus: kõrge vastajate protsent, sest vastamisel pole vaja eriti pingutada. See meetod
enesetunne paneb inimesi tegema valesid otsuseid: veel rohkem alkoholi jooma, autorooli istuma jne. Kaob reaalsustaju, s.t. ei suudetaa määrata tegelikult tarbitud alkoholi kogust. (http://www.kirss.net) 15 MATERJAL JA METOODIKA Käesoleva töö empiirilise osa koostamiseks koguti materjal identsete küsitluslehtede alusel Tallinna Ühisgümnaasiumi kahest õpilaskogumist ja võimlemisklubi Piruett meistriklassi rühmast. Koolis olid vastajateks 11A ja 11C klassi mõlemast soost õpilased. Seega haaras küsitlus 14- kuni 19-aastaseid noorukeid. Kokku jagati välja 70 küsitluslehte. Neist 20 võimlemisklubis Piruett, 23 Tallinna Ühisgümnaasiumi 11A klassis ja 27 11C klassis. Tagasi jõudis täidetuna, vastavalt 20, 23 ja 27 küsitluslehte. Neist olid kasutamiskõlbmatud kaheksa küsitluslete. Küsitletute hulgas oli 50 tüdrukut ja 20 poissi. 17 neist tegeleb spordiga üks või vähem korda
Ülejäänud on õnneks midagi teinud või proovinud teha,et oma maja vähem toksiliseks muuta. Tabel 5. 27inimest 39st vastas,et ei tea midagi masinate pool tekitatud mürkgaasidest.See on üllatav,sest mootormasinad on meie maailma suurimad mürkgaasitekitajad ja liigne kogus inimestele võib põhjustada suuri terviseriske.12 inimest paistis aga teadvat mida mootorigaasid põhjustavad.Märkasin veel,et klasside vahelises vastuses olid osadel,balansis vastused.Ilmselt olid „jah“ vastajateks suuremosa poisid ja see lõi vastused tasakaalu. Tabel 6. Sellel küsimusel olid peaaegu tasakaalus vastused.51% vastas ei tea midagi looduslikest mürkaasidest,mis ei pane imestama,sest meedia propageerib looduse mürgisust väga vähe (tegelikult pole seda üldse mõtet propageerida) ja seetõttu ei jõua info ja uudishimu inimesteni.49% teab looduslikest mürkgaasidest mingit infot.Ilmselt kohaliku Eesti kohta või siis üldteadmistest. Tabel 7.
vastanud tunneksid asja vastu rohkem huvi, kui info Kaitseliidu kohta oleks kättesaadavam. Vastustest tulid välja ka mitmed väärarusaamad, näiteks, mõned vastajad arvasid, et Kaitseliit ongi Kaitsevägi ehk siis pidasid kaitseliitlaseks olemist võrdväärseks kaitseväelaseks 24 olemisega. Huvipakkuv asi on veel see, et enamik vastanutest peab küll Kaitseliitu vajalikuks, aga ise sellega liituda ei soovi. Oma küsitluses valisin vastajateks gümnaasiumiõpilased erinevates klassidest. Vastajaid oli 72. Valisin gümnaasiumiõpilased sellepärast, et nad on minu jaoks kõige kergemini kättesaadavamad ja mind huvitas selle uurimuse juures just noorte arvamus Kaitseliidust. Kokkuvõte Töö eesmärgiks oli uurida Kaitseliidu ajalugu ja välja uurida, kuidas üldse tänapäeva noored suhtuvad Kaitseliitu. Vastuse sain gümnaasiumiklassides viidud küsitlustest. Sain palju teada
2010-2015 toimunud arheoloogilistel uuringutel. Autorid Garel Püüa, Ragnar Nurk, Tõnu Sepp (Saaremaa Muuseum, 2016). Samuti uurin muuseumi kodulehte ja ajaleheartikleid, et leida fakte ja andmeid tänapäeva kohta. Helistan muuseumisse ja küsitlen muuseumipedagoogi Jürje Koerti, kes lahkelt nõustab mind ekspositsioonide, näituste, töötubade ja erinevate ürituste kohta. Uurimuslikuks osa põhineb küsitlusel, vastajateks on kuuendad, seitsmendad ja kahekasanda klassi õpilased. Uurisin kui palju tänapäeva noored linnusest teavad. Lisasin ka pilte, et õpilased saaksid selge ettekujutuse linnusest. Küsisin millised ruumid kuuluvad linnuse kompleksi ja milliseid võimalusi pakub linnus tänapäeval. Soovisin teada kas õpilased teavad millised riigipead on linnust külastanud. 5 1. LINNUSE AJALOOST
Seetõttu ei tekitanud ankeet vastajas vastumeelsust ja enamik õpilasi, kelle poole pöördusin, olid nõus ankeeti täitma ja tagastasid selle. Tänu sellele oli võimalik küsitleda rohkem õpilasi, kui see oleks olnud võimalik keerukalt koostatud ja aeganõudva ankeedi puhul. Ankeet koosneb 18 küsimusest, mis on jaotatud kolme sisulisse blokki. A- Üldandmed vastajate kohta. B- Kuidas värvid mõjutavad inimest? C- Värviprofiili välja selgitamine. Vastajateks said valitud Tapa gümnaasiumi õpilased poisid ja tüdrukud vanuses 15- 19.Eesmärgiks oli saada ülevaade värvide mõjust inimesele. Kuidas värvid mõjutavad õpilasi Tapa gümnaasiumis vanuses 15-19. Jagasin välja 50 ankeeti ja sain tagasi 50 ankeeti. Küsitluse viisin läbi 17.03.2011. Ankeetidest saadud andmed grupeeriti poiste ja tüdrukute. Ning värviprofiilide järgi, seejärel koondati ühiste tunnuste alusel tabelisse ja esitati joonisena
.....20 Kasutatud kirjandus ja allikad...................................................................................... 21 Lisad.............................................................................................................................22 2 Sissejuhatus Käesoleva töö lühiajalise individuaalse mõju analüüs keskendub 4. mail 2009 aastal välja antud Postimehele. Kuna tegemist ei ole grupitööga ja vastajateks kaks inimest, ei saa teha üldiseid järeldusi. Küll aga püüan olemasolevate andmete põhjal välja lugeda mõningaid eelistusi ning väljaande lühiajalist mõju lugejatele. Osalejateks on kaks naissoost isikut, kelle vanuseks on 24 ja 44 aastat. Üks neist on üliõpilane, teine töötab turismitalus ning nad mõlemad elavad Otepääl. Töö koosneb kolmest osast, milles esimeses uurin erinevad võtted tähelepanu
3. Küsitlus Kuressaare Gümnaasiumi 10. klasside s Kehakeel on igal pool maailmas, iga inimesega tihedalt seotud. Pea iga meie mõtet, ideed tunnet anname edasi liigutuste abil. Sageli ei panda seda ise tähelegi. Autori eesmärk oligi teada saada, kui palju teavad Kuressaare Gümnaasiumi õpilased kehakeele lugemisest ning kasutamisest. 3.1 Uuringu iseloomustus Küsitlus viidi läbi Kuressaare Gümnaasiumi (edaspidi KG) kahes kümnendas klassis. Vastajateks olid 16 17 aastased õpilased. Autor on valinud küsitluse valimiks mugava valimi, sest viib küsitlust läbi oma koolis, enamvähem enda vanuseliste õpilaste seas. Küsitlusele vastas kokku 60 õpilast, kellest tüdrukuid oli 34 ja poisse 26. Uuringu meetodiks oli ankeet, mida oli võimalik täita paberkandjal (vaata Lisa 1 Ankeet). 3.1.1 Uuringu analüüs Ankeet on koostatud erineva kehakeele kirjanduse abil. Küsimustele, mis on kokku pandud
soovib anda ülevaate tarbija olemusest, tema harjumustustest, eelistustest ja nende muutmisest. Samuti tehakse kokkuvõte naistarbija eelistustest ja nende muutustest iluvaldkonnas 21 sajandiga võrreldes. Käsitletakse nii tuntud teoreetikute allikaid, tarbijakaitseseadust kui Eesti Statisikaameti andmebaasi. Lõputöö empiiriline osa baseerub metoodika valikul, kus kasutatud on kombineeritud uurimismeetodit. Tuginedes uurimistöö teooriale on koostatud naisklientidele ankeetküsitlus. Vastajateks on üle-eestilise koguvalimi seast naisterahvad vanuses 25...60 eluaastat. Lõputöö andmeid analüüsitakse statistiliselt ning nende põhjal tehakse järeldused ja ettepanekud. 6 1. TARBIJA HARJUMUSED, EELISTUSED JA NENDE MUUTUMINE Inimene on looduse ees ilma abivahenditeta suhteliselt kaitsetu, peab ta olema võimeline mõtlema, mõistma ja mõtestama - nägema ette ohte ja ellujäämisvõimalusi.
Suhtlemisoskus on üks elu tähtsamaid oskusi ja seda hinnatakse kõikjal. Kui oskad hästi suhelda, võidad eluks ajaks sõpru, sind hinnatakse koolis ja tööl, sind austatakse ja usaldatakse. Kui oled kehvemsuhtleja, avastad, et ühes või mitmes eluvaldkonnas jääb nagu midagi puudu. Küsimustikud leidsin Ülle Suure raamatust "Testid ja küsimustikud kutse- ja personalivalikus" ning küsitluse viisin läbi toitlustusasutuse kontoritöötajate seas. Vastajateks oli 18 naist ja 12 meest (diagramm 1) vanuses 24-45 aastat (diagramm 2). Diagramm 1. Vastajate jagunemine soo järgi 22 Diagramm 2. Vastajate vanus Esimene küsimustik annab vastuse küsimusele: "Kas oled hea suhtleja?" See koosneb kahest osast: taustaandmete kogumisest, milles tuli märkida sugu ja vanus ning 21-st küsimusest, kus tuleb valida üks kolmest vastusevariandist ja märkida see vastuse lehele
kontseptsiooni tähenduse ja kasutatavuse poolt või vastu. Mõttelised eksperimendid on olnud olulised ka füüsika arengus. Näiteks arvatakse et Galileo Galilei ei kukutanud ilmselt kunagi kaht erineva kaaluga kuuli viltusest Pisa tornist alla kummutamaks aristotellikku vaadet, et raskem keha langeb kiiremini kui kergem. Selle asemel kujutas ta vastavat eksperimenti lihtsalt ette. EKSPERTHINNANG. Eksperthinnang e. erivorm ankeedist. Erinevuseks on see, et anketeerimisel on vastajateks väga mitmesugused inimesed, aga selle meetodi puhul on hinnangu andjateks ainult spetsialistid, nende kogu, komisjon , st oma ala parimad asjatundjad (näiteks eksamikomisjoni töö hinnangu andmisel). Hinnangu andjate hulk ei ole siinjuures oluline. Eksperdid valitakse näiteks hariduse, tööstaazi, kogemuse või vastastikuse hinnangu alusel. Eksperdid peavad olema huvitatud ekspertiisist ja eelnevalt kehtestama reeglid eksperimendi meetodi osas.
LISA 6 JA KÜSITLUSE KOKKUVÕTE 1.Miks ehitati Kuremäe klooster just siia, kus ta täna asub? 2.Kas kloostri ehitamisel sellele kohale, kus ta täna seisab, on pistmist legendidega, mis räägib Jumalaema ikoonist? 3.Usute te legende Jumalaema ikoonist? 4.Mida teie arvate , kuidas sai klooster nimeks Pühtitsa? 5.Teadaolevalt on rohkem kui üks legend. Millist teie tõesemaks peate ? Kokku vastas küsimustele viisteist elanikku, vastajateks oli viis kohalikku elanikku, viis turisti ja viis õpilast. 27% kohalikest elanikest vastas esimesele küsimusele, et nähti Jumalaema ilmutust, 6% aga, et Kuremäge on pühaks kohaks peetud väga vanast ajast- enne kristluse jõudmist siiakanti. Algul olid paganliku pühakohaga hädas katoliku ja luteri kirikuisad, sest mäel toimusid riitused, mida paganlikeks peeti. Hiljem tekkis paganlikule kultusele juurde õigeusu jooni– tõenäoliselt seoses nn vanausuliste
Antud uurimistöö on koostatud eesmärgil inimesi teadlikustada reiki olemasolust ning panna neid mõtlema reikienergia ära kasutamise peale. Üldiselt on reiki hakanud üha enam populaarsust koguma, kuid kui palju teatakse sellest Saare- ja Muhumaal? Autor viis läbi küsitluse (Vt. Lisa 6) ,, Teadlikus reikist, reikiga tervendamine Saare- ja Muhumaal". Küsiti 11 küsimust. Vastajate seas oli nii lapsi kui täiskasvanud inimesi vanuses 16a. - 45a. Vastajateks osutusid naissoost isikud. Küsitletuid oli kokku 20. Autori esialgne plaan, mis nägi ette viia küsimustikud Kuressaare Haiglasse töötajatele täitmiseks, luhtus. Arstid on üldjuhul suhtunud reikisse skeptiliselt ning seetõttu arvas autor, et hea oleks teada saada, kui paljud teavad Saaremaa arstid sellisest ravimeetodist ning mida reikist arvavad. Autor otsustas pöörduda taastusravi osakonda, kus teda suunati 3 inimese läbi ühe füsioterapeudi poole,
Tartu 6 66 % Pärnu 4 100 % Viljandi 7 100 % Kokku 26 84 % 12.1 Elamistingimused Uuritud puitkorterelamutes olid elanikeks peamiselt korterite omanikud. Vaid kolmes korteris olid ankeetküsitlusele vastajateks üürnikud. Enamjaolt (72 %) on tegemist kahekorruseliste elamutega kuna ülejäänud elamud olid kolmekorruselised. Ühekorruselisi elamuid uuringus ei olnud. Küsitletud elanikest elasid 48 % esimesel korrusel ning 52 % teisel korrusel. Uuritud korterite kasutusintensiivsus on nii suvel kui ka talvel enamjaolt sama ning päevasel ajal on korterites tavaliselt elanikke vähem kui hommikul ja öösel. Elamispinda oli uuritud korterites keskmiselt (siin ja hiljem on kasutatud aritmeetilist
annaabi.ee 
