Maas istudes tuleb jalad viia võimalikult kaugele kõrvale. Harktoeng Mõju: Reie lähendaja lihased. Püsti olles tuleb kätega puudutada põrandat ning suruda jalgu kõrvale. Selililamang Mõju: Reie tahumised ja vaagnavöötme lihased Pikali olles tuleb üks jalg hoida sirgelt vastu maad ning teise käega tõmmata teist jalga rindkere suunas, põlvest kõverdatuna. Iste Mõju: Reie tahumised ja vaagnavöötme lihased Maas istudes tuleb keha ette kallutada ning varvastest haarata, jalad peavad sirged olema. Ettekallutust võib teha ka kätega säärtest hoides. Küljekõverdused Mõju: Torso külgmised lihased. Tuleb istudes või seistes kummardada aeglaselt ühele poole, kuni tunnete kerget venitust ühes küljes. Seis ühel jalal Mõju: Reie eesmised ja vaagnavöötme lihased Tuleb seista ühel jalal. Teise jala kand tuleb hoida istmiku lähedal. Vaadata tuleb ette, ülakeha sirgelt. Võib toetuda käega seinale. Kõhulilamang
kui hakatakse venitama. Ei ole eriti hea mõte venitada lihaseid ennem, kui nad külmad on. Eelsoojenduse eesmärk ei ole pelgalt lihaste jäikuse ja kanguse vähendamine, vaid kui see on õigesti teostatud aitab see kaasa ka sooritusele ehk põhitreeningule. Teisalt vähene soojendus või üldse soojenduse puudumine tõstab oluliselt vigastuste tekkimise riski. Üldsoojendus algas liigeste ringidega alustades kas siis varvastest liikudes alt üles või alustades kätest (sõrmedest) liikudes allapoole. See kergendab ja soodustab liigeste tööd määrides liigese terves ulatuses sünooviaga (liigesevõie). Selline „õlitamine“ võimaldab liigestel funktsioneerida tunduvalt paremini ja liigesed on tõsiseks treeninguks korralikult määritud. Tuleks teha aeglased ringjad liigutused, nii päripäeva kui vastupäeva, kuni liiges liigub vabalt mitte jäigalt ja katkendlikult. Ringitamist võiks teha
pikk, et tekiks väsimus. Üldine soojendus peaks kestma 5 10 minutit. See peaks olema iga kord natukene erinev, et ei tekiks tüdimust ja soovi see kiiremini läbida. Soojendust peab tegema vahetult enne treeningut, sest lihastes langeb temperatuur üpris kiiresti ning soojenduse mõju hääbub umbes 15 minutiga. 1.2 Võimlemine ja venitamine Üldisele soojendusele järgneb tavaliselt võimlemine ja venitusharjutused. Võimlemist tuleks alustada liigeste ringidega alustades varvastest ning liikudes alt üles või siis kätest liikudes ülevalt allapoole. See kergendab ja soodustab liigeste tööd. Peale võimlemist võib alustada venitusharjutustega. On väga tähtis, et üldine soojendus tehtaks ennem kui hakatakse venitama, sest külmad lihased pole elastsed ning seega suureneb vigastuste oht tunduvalt. Venitusharjutusi tuleks teha kõikidele keha suurematele lihasgruppidele. Venitamine enne treeningut teeb pingul närvid vabaks, ning siis teeb tööd terve lihas,
Ta jõudis sadamasse, kus üks mees hakkas tal ühket ülikonda seljast varatsama. Bova andis selle talle vabatahtlikult. Bova ostis vanamuti käest vorsti, kuid see ei maitsenud talle. Ta jõudis taas kongini, kus oli jõudnud ka ahvi ja türklasega. Raha lendas kukrust laiali ja Bova tundis ainult und. Ta jäi kohe magama, kuid nägi painajaid (ta tõsusi mööda lõputuid treppe. Astmed olid nii kitsad, et sinan ulatusid ainult varbad. Tema taga oli hääl, mis hüüdis ära jäta mind. Ta varvastest tilkus verd,kä d rakkus, ta jõudis maapinnale turule, kus nad alles türklase ja hviga raha olid kerjanud, ta hüppas hiigelhobuse selga, kuid kole elukas kes teda jälitas oli tema taga. ) ta tundis painajat otsekui ilmsi, keegi kägistas teda kõrist, käed olid karvased (ahv), ning see keegi võttis kukru tema taskust ja hakkas raha vaatama.
Basseinis ujumisest peaksid loobuma need, kellel on nahapõletikud, nahalööbed või allergia. Sageli võib ujumises esineda probleeme õlaliigestega, kuna neile langeb suur koormus. Enamasti tekib lihaskõõluste põletik, põhjuseks sageli vale kätetehnika ujumises. Oma osa on ka vanusel, eakatel tervisesportlastel võib õlaliigese vaevusi sagedamini esineda.Ujumises kõige enamlevinud on jalakramp, mis tekib kas liiga külmast veetemperatuurist või väsimusest. Kramp võib ulatuda varvastest kuni reielihasteni. Krambist ülesaamiseks tuleb jalga vees sirutada, tõmmata varbad enda poole ja jalga mitte liigutada. KOKKUVÕTE Ujumise mõjutused kehale ja tervisele on üldiselt head. Ujujad kiidavad ujumist kui tervistavat spordiala. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samuti on ujumisega tegelemine aidanud ravida haiget jalga kui ka kopse ja hingamisteid
Teisalt tõstab vähene soojendus või üldse soojenduse puudumine oluliselt vigastuste tekkimise riski. Eelsoojenduseks on põhiliselt sörkjooks või liigesteringid, mis valmistab lihaseid venituseks. 6 5. Üldine soojendus Üldine soojendus jaguneb kaheks: 1. Erinevate liigeste ringid 2. Aeroobne tegevus Täpselt sellises järjekorras need sooritada tulekski. 1. Liigesteringid Üldsoojendus algab liigeste ringitamisega, alustades kas siis varvastest ja liikudes alt üles või sõrmedest suunaga allapoole. See kergendab ja soodustab liigeste tööd määrides liigese tervenisti sünooviaga (liigesevõie). Selline õlitamine võimaldab liigestel tunduvalt paremini funktsioneerida ja nii on liigesed tõsiseks treeninguks korralikult määritud. Teha tuleks aeglaseid ringjaid liigutusi nii päri- kui ka vastupäeva, kuni liiges liigub vabalt, mitte jäigalt ja katkendlikult
Eesmärgiks on sõna otseses mõttes soojendamine, soojemaks tegemine, et tõsta kehatemperatuuri. Õige eelsoojendus peaks kehatemperatuuri tõstma 1-2 kraadi võrra ja selle võib jagada kolme faasi: 1) Üldine soojendus 2) Soojendav venitamine 3) Spordiala spetsiifiline soojendus I ÜLDINE SOOJENDUS Üldine soojendus jaguneb kaheks: 1. Erinevate liigeste ringid 2. Aeroobne tegevus 1. Liigesteringid Üldsoojendus algab liigeste ringitamisega, alustades kas siis varvastest ja liikudes alt üles või sõrmedest suunaga allapoole. See kergendab ja soodustab liigeste tööd määrides liigese tervenisti sünooviaga (liigesevõie). Selline õlitamine võimaldab liigestel tunduvalt paremini funktsioneerida ja nii on liigesed tõsiseks treeninguks korralikult määritud. Teha tuleks aeglaseid ringjaid liigutusi nii päri- kui ka vastupäeva, kuni liiges liigub vabalt, mitte jäigalt ja katkendlikult
Erineva suurusega nahapindu võib mugavalt töödelda erineva laiuse teradega. Kergesti vahetatavad, steriilselt pakendatud terad vastavad hügieeninõuetele ja annavad kliendile ning jalahooldajale kindlustunde nakatumise vältimiseks. Tööviis Õõnespeitlit hoitakse käes nagu pliiatsit. See hoiak võimaldab eriti ettevaatlikult töödelda probleemseid kohti. Töödeldav nahapind hoitakse vaba käega pingul. Kui tuleb töödelda mitmeid probleemseid kohti, soovitatakse alustada varvastest kanna suunas. Vastupidiselt freesimisele ei teki ülekuumenemisest tingitud probleeme, mis tekitab sarvestunud naha vohamist. Tera valik Õõnespeitliterasid pakutakse eri suurustes. Valikus lähtutakse nahapinna suurusest ja erinevatest jalaprobleemidest. Väiksemad suurused (1-5) on sobivad konnasilmade, sissekasvanud küünte puhul tekkinud sarvestumise ja ka varvastevaheliste pehmete konnasilmade eemaldamiseks. Suuremad suurused (6-12) on sobivad jalatalla kõikide
veetemperatuur on vähemalt 18 kraadi. Regulaarse harjutamise korral peaks aga vesi olema 20 - 24 kraadi. Siseujulates on vee temperatuur enamasti 20 - 27 kraadi, lastebasseinides peab vesi soojem olema - 29 - 31, beebidel kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 - 27 kraadises vees. Ohud ja vastunäidustused vees Ujumisel on enamlevinud jala kramp, mis tavaliselt tekib kas liiga külmast veetemperatuurist või väsimusest ning põhjustab paanikat. Kramp võib ulatuda varvastest kuni reielihasteni. Krambist ülesaamiseks tuleb jalga vees sirutada, tõmmata varbad enda poole ja jalga mitte liigutada. Kui kramp on üle läinud, tuleb ujuda kaldale või basseinist välja tulla. Hiljem on soovitav krampi läinud jalaosa soojendada, tehes seda saunas, sooja dussi all või vannis. Basseinivesi võib tekitada nn. klooriallergiat, seda eriti kurgus, ninas ja kõrvades, sageli võivad kipitama hakata silmad. Allergiast hoidumiseks tuleks vett kartvad kohad kinni katta,
Üks ninjade relvadest oli visketäht shuriken, mis on valmistatud metallist. Visketäht shuriken oli teravate lõikeservadega tähekujuline relv, mis visati vaenlase pihta. Ninjadel oli lühike mõõk, mis kandis nime ninjato. Ninjatod oli tuntud äärmiselt terava ja tugeva tera poolest. Ninjatosid kasutati ka pimedas edasiliikumisel ümbruse kompimiseks Ninjadel oli jalavari, mis kandis nime tabi vormitud sokksaapa sees oli jalavarju omaniku suur varvas teistest varvastest eraldatud, see kandis näiteks köiel ronimisel parema haarde. Ninjadel oli õhuke saag nimega shikoro. Ninjad kasutasid shikorot akente ja uste läbisaagimisel. See riist sobis ka müüridesse ja seintesse vaateaugu tegemiseks. Pilt nr.2 „ Ninjade varustus“ Ninjade varustusse kuulus ka metallketiga sirp, mis kandis nime kusariganna. Kusariganna kett
tekitada. 6. Põlved ei tohi kükkides üle varvaste minna Järkame kükkimise teemadel. Fry, Smith & Schilling uurisid, kuidas kükk kahel eri viisil teostatuna mõjutab keha erinevaid liigeseid. Esimesel juhul asetati katsealusele sääreluu ette laudplaat, mistõttu ei ületanud põlved varvaste joont. Teisel juhul sai uuritav isik sooritada kükki ilma takistavate teguriteta. Uuring näitas, et isikul, kellel ei läinud kükkimisel põlved varvastest ettepoole, vähenes jõuareng 22%, võrreldes sellega, kes tegi vabasid kükke, kus põlved võisid minna üle varvaste. Samas tuleb tõdeda seda, et jõuareng puusaliigeste seisukohalt suurenes üle 1000%. Seega on enda asi valida, kus tahad, et jõuareng toimuks. 7. Isoleeritud harjutustel pole mingit mõtet Baasharjutused on viimasel ajal saanud tugeva soosingu osaliseks ning tõrjunud isoleeritud harjutused tagaplaanile. Tegelikkus on, et isoleeritud harjutustel on õigustatud
see, et neil on parem tehnika, kuigi võimsus kehamassi kohta on suurem just naistel. Parimad kehalise vormiga uisutajad ei pruugi alati olla parimad uisurajal, kuna nende konkurendid võivad oma füüsilise vormi kompenseerida tehnikaga. Hea tulemuse annab füüsilise vormi ja tehnika suhe ning võime säilitada tehnikat ka väsinud olles. Kiiuisutaja põhiasend: · põlved otse, mitte suunaga välja- ega sissepoole; · uisud asetsevad õlgadega ühel laiusel; · põlved ulatuvad varvastest ettepoole; · jalad on painutatud umbes 90 kraadi; · käed selja taga seotud; · selg on painutatud vähemalt 45 kraadi; · keharaskus on uisu keskel; · pea on suunaga ette ja vaade umbes 10 meetrit enda ette. Et vähendada õhu takistust ja suurendada tõukejõudu, on väga tähtis, et uisutaja hoiaks oma erinevaid kehaosasid õige nurga alla. Uuringud on näidanud, et isegi mõni kraad kõrgem asend avaldub lõppajas
tuleb välja puhuda vette. Vees hingamist tuleb algul õppida teadlikult, sest kardetakse, et kui kogu aeg õhku sisse ei hingata, siis vajutakse vee alla. Teadke, et enne kui sissehingatud vana õhk pole välja hingatud, pole võimalik uut õhku ka sisse hingata. Ohud ja vastunäidustused vees · Ujumisel on enamlevinud jala kramp, mis tavaliselt tekib kas liiga külmast veetemperatuurist või väsimusest ning põhjustab paanikat. Kramp võib ulatuda varvastest kuni reielihasteni. Krambist ülesaamiseks tuleb jalga vees sirutada, tõmmata varbad enda poole ja jalga mitte liigutada. Kui kramp on üle läinud, tuleb ujuda kaldale või basseinist välja tulla. Hiljem on soovitav krampi läinud jalaosa soojendada, tehes seda saunas, sooja dussi all või vannis. · Basseinivesi võib tekitada nn. klooriallergiat, seda eriti kurgus, ninas ja kõrvades, sageli võivad kipitama hakata silmad
Erineva suurusega nahapindu võib mugavalt töödelda erineva laiuse teradega. Kergesti vahetatavad, steriilselt pakendatud terad vastavad hügieeninõuetele ja annavad kliendile ning jalahooldajale kindlustunde nakatumise vältimiseks. 2.1.Tööviis Õõnespeitlit hoitakse käes nagu pliiatsit. See hoiak võimaldab eriti ettevaatlikult töödelda probleemseid kohti. Töödeldav nahapind hoitakse vaba käega pingul. Kui tuleb töödelda mitmeid probleemseid kohti, soovitatakse alustada varvastest kanna suunas. Vastupidiselt freesimisele ei teki ülekuumenemisest tingitud probleeme, mis tekitab sarvestunud naha vohamist. 2.2.Tera valik Õõnespeitliterasid pakutakse eri suurustes. Valikus lähtutakse nahapinna suurusest ja erinevatest jalaprobleemidest. Väiksemad suurused (1-5) on sobivad konnasilmade, sissekasvanud küünte puhul tekkinud sarvestumise ja ka varvastevaheliste pehmete konnasilmade eemaldamiseks. Suuremad suurused (6-12) on sobivad jalatalla kõikide
jäsemetes. Arvatakse et qi läbib ringselt kogu keha, liikudes nii pinnapealselt kui ka sügavuti. Välised rajad vastavad nõelravi punktidele, sügavamad aga seevastu sisenevad keha õõnsustesse, mida soovitakse stimuleerida. 3 yin süsteemi kanalit algavad rinnakust ning liiguvad mööda käe sisekülgi kuni sõrmeotsteni välja. 3 yang süsteemi kanalit algavad sõrmeotstest ning liiguvad mööda käe väliskülge pähe. 3 yin süsteemi kanalit algavad varvastest ning liiguvad mööda jala sisekülge rinnakuni, moodustades kolme esimese yin süsteemi kanaliga ringi. 3 yang süsteemi kanalit algavad näopiirkonnast ning suunduvad üle kere jala väliskülge pidi kuni varbaotsteni välja, mis omakorda moodustavad kolme esimese yang süsteemi kanalitega ringi. Meridiaanide teooria on kooskõlas organite teooriaga. Traditsiooniliselt pole siseorganeid kunagi peetud sõltumatuteks anatoomilisteks üksusteks, pigem on tähelepanu
See 6 harjutus meeldis lastele kõige rohkem, sest neile meeldib ronida. Peale seda keerasin matti pikali ja siis nad pidid jooksupealt kukerpalliga sealt üle hüppama (aitab õppida Mae- Mawari-Ukemit – ette üle käe kukkumist). Kaugus oli umbes 1 meeter. Lastele meeldis ka see harjutus. 1.7. Venitus Peale neid toredaid harjutusi alustasime venitustega. Alguses panime sirged jalad ette ja üritasime sõrmedega varvastest kinni haarata. Peale seda harjutust panime jalad istumise alla ja üritasime selja maha saada, et venitada jalalihaseid. Peale seda läksime spagaati, et korralikult venitada jalalihaseid. Siis venitasime käsi üritades käed seljataga ära siduda. Peale seda painutasime ennast ette, paremale ja vasakule. Viimase venitusharjutusega venitasime kaela. Võtsime käega peast kinni ja venitasime ette, taha, paremale ja siis vasakule. 1.8. Lõpus mängimine
11. ja 12. nädala vahel hakkavad funktsioneerima neerud. Kõrvad jõuavad järkjärgult kaelalt pea külgedele, pea on ikka veel ebaproportsionaalselt suur - pool kogu keha suurusest. Pikkus pealaest ristluudeni umbes 44-60 mm, kaal 8 grammi ringis. 12. nädal. Loote kasv on jätkuvalt hoogne -- viimase kolme nädalaga on ta mõõtmetelt kahekordistunud ning nüüd on ta pikkus 6-7 cm, kaal aga 9-13 g. Enamikul luudest tekivad luustumise keskused, juba võib eristada sõrmi varvastest, näha on küüned. Nahas tekivad juuste, näärmete ja küünte alged. Kujunevad välised genitaalid. Pannakse alus piimahammastele. Sellel ajal tehakse ultraheli määramaks Down'i sündroomi riski. Neljas kuu Loote silmalaud on veel kinni kasvanud: silmad avanevad alles nelja kuu pärast. Selle eest on küllaldaselt välja kujunenud käed, need on kasvanud ning lootel tekib imemisrefleks. Põhilist
subkortikaalne(mittetahtlik) tasand. Tagasiside ülanevate juhteteede kaudu, taga 1. Millist teed mööda liigub info sõrmedest kuuma eseme katsumisel hakkame sõrmedest peale, õlavarrepõimiku retseptorid, jõuab seljaajju, (seljaaju närvi 4 alumist sensoorset kiud) liigub seljaajju), liigub valgeaine tagumisse vääti, jõuab seljaajust peaaju posttsentraalvagusse. 2. Millist teed mööda liigub info varvastest kontrollima basseini vee temperatuuri tuleb ristluupõimikusse, ristluu segmentidesse(+ 1 nimme), liigub mööda valgeainevääte - kulgevad alt üles peaaju posttsentraalkääru. Posttsentraalkäär võtab vastu tundmuse. (otsus kas külm või soe, keeruline kust tuleb). Kortikaalne ja subkortikaalne on seotud ainult alanevate juhteteedega. ,,1+1" ja ,,Armastus" recommended films Meeleelundid 71. Analüsaatori mõiste, nimeta analüsaaroti osad.
Passiivsele maadlejale tehakse märkus või hoiatus koos tehnilise punktiandmisega vastasele, kuid seda üksnes vähemalt kahe kohtuniku otsusel. 10 KEELUD Maadlejatel on keelatud: · tirida vastast juustest, kõrvadest ja suguorganitest, näpistada tema nahka, teda hammustada, väänata sõrmedest ja varvastest, ees¬märgiks ei tohi olla vastasele valu tekitamine, et ta alistuks; · lüüa vastast jalaga või peaga, teda puksida, kägistada ja tõu¬gata, sooritada niisuguseid võtteid, mis ohustavad vastase elu või põhjustavad talle vigastuse, astuda vastase jalgadele ning puudutada näo kulmude ja suu vahelist osa; · lüüa küünarnuki või põlvega vastase kõhtu ja kehasse, väänata teda nii, et see tekitab talle valu, ning hoida vastast trikoost;
sisule- eemaldades end mõttest kuidas see sul välja tuleb. See tegevus võib sind haarata sedavõrd, et sa unustad muretsemise ära. Eemaldumismeetodid: meditatsioon, jooga, Edmund Jacobseni järk järguline lõdvestus, biotagasiside, lugemine, meelelahutus, spordivõistluste jälgimine- selleks sobib iga tegevus, mis sinu tähelepanu täiel määral endale tõmbab. Edmund Jacobseni järk järguline lõdvestus- keskenduda järgemööda kõigile oma keha lihastele, alustades varvastest ning lõpetades peaga. Herbert Bensoni lõdvestusharjutus- · Vali üks sõna või mõni tabav ütlus, millel on sinu jaoks tähendus. · Istu mugavalt, sule silmad ja lõdvesta lihased · Hinga rahulikult ja loomulikult. Väljahingamisel korda valitud sõna või ütlust · Keskendu oma hingamisele, lõdvestumisele ning valitud sõna väljaütlemisele · Püüa unustada kõik kõrvalised. Eelkõige murelikud mõtted. Jää lõdvestunuks
Tipu poole tumenev, ülalt sinine, alt pruun saba tundub aga kummaliselt lühike. Lühikesevõitu jalad on korallpunased, noortel mustad. Jäälinnu mass on 3446 g, tiiva pikkus 7,68,1 cm, siruulatus 2729 cm. Sooline dimorfism peaaegu puudub ainsa erinevuse leiame vaid noka värvuses. Jäälinnu kehaehituses ilmneb mitmeid kohastumuslikke jooni. Nii on ta keel väga väike, lausa taandarenenud: et mitte takistada kala haaramist ja nokas hoidmist. Varvastest on kolm eesmist algusosas märgatavalt kokku kasvanud. Morfoloogid nimetavad sellist jäset istujalaks; jäälind kühveldab jalgade abil pesaurust liiva ja muud kobestatud pinnast välja. Siniraaliste seltsi jäälindlaste sugukonda (Halcyonidae s. Alcedinidae) kuulub 8486 liiki. Elupaigast ja eluviisidest johtuvalt jaotuvad nad kahte alamsugukonda: põhiliselt kalatoidulised vee-jäälindlased (Alcedininae) ja puistu-jäälindlased (Halcyoninae). Viimased
Brita liigutas aeglaselt ksi ning jalga.Mnikord ujus ta Gunnari poegadega vidu,kuid tnane muusika domineeris nii juliselt,et kik muu ji krvaliseks. Lk 311 hel peval tuli Silver koos imeliku ttarlapsega,kel veider nimi Ginny.Tutvustamine kis kummaliselt-tdruk vttis laia ogalise rihamaga kella randmelt ja nitas Britale peidus olnud tatoveeringut-Ginny.Brita sendanud ksida,kas see ongi ristinimi.Vib olla poleks tdruk arugi saanud,mida thendab vanamoodne sna-ristinimi!Tdruk kandis paksu tallaga,varvastest plvedeni nritavaid saapaid,mille kngitsemine paistis nii tmahukas,et tekkis kahtlus,kas neid ra vetaksegi.Brita llatuseks ei lahkunud Ginny prast lunaski.Nad sulgusid Silveri tuppa.Tund kadus tunni jrel,kuni pevast sai hta.Gunnar oli Eestist ra ja Brita pidi langetama otsuseid ksinda.Kui htused uudised olid televiisorist maha loetud lks Brita en.esekindlal sammul ja ust prani lahti les Silveri tuppa. Neiukesel oleks aeg koju minna!teatas Brita rangelt Ginny jb siia,vingatas Silver vra hlega.
efektorelundini, enamasti multipolaarne. On kaht tüüpi rakud närvirakk e neuron ja selle funktsiooni toetav neurogliia (liimaine). Närvirakule, nagu lihasrakule, on omane erutustundlikkus, võime stiimulile reageerida elektrilise potentsiaali muutusega. Tegevuspotentsiaal e närviimpulss on ioonide liikumise tõttu kindlas suunas mööda närviraku membraani pinda kulgev elektriline signaal. Närviimpulss võib liikuda lühikesi (1 mm) või pikki vahemaid (varvastest peaaju alumise osani) kiirusega 0,5 kuni 130 meetrit sekundis. Neurogliia moodustab poole närvisüsteemi mahust, selle väiksemaid eri tüüpi rakke on 5-50 korda rohkem kui närvirakke. Neurogliia rakud ei genereeri ega juhi närviimpulsse ning on võimelised jätkuvalt ka täiskasvanud närvisüsteemis jagunema. Gliiarakkudest arenevad ajukasvajad ehk glioomid on väga ohtlikud ja pahaloomulised.
annab poistele süüa, annab ühele poisile , teisele poisile ...( painutad kordamööda näpud alla ) poistel kõht täis. Kiisuema läheb vett tooma - külm vesi siin ( kõditad labakäe juures) tipa tapa - soe vesi siin ( lähed käsivarre keskele ja kõditad seal) tipa - tapa , vesi keeb mull- mull - mull ( lähed kaenla alla ja teed kõdi - kõdi ) Miilu-maalu miisu, musta kassi kiisu (tõmbad oma peopesadega lapsel õlgades üle kõhu varvasteni) tip-tap-tip-tap (kõnnid näppudega varvastest kõhuni) üle kesa (näppudega üle kõhu) sinna kus on hiirepesa (näppudega kõhust kaenlaauguni). Väiksed silmad sinised (paitad näpuga üle silmade) väiksed kõrvad punased (näpistad õrnalt kõrvalesti mitu korda) väiksed põsed pudrused (silitad põski) ai-ai-ai (sasid juukseid) ja pai-pai-pai (silitad pead). Iga rida tuleb kaks korda läbi laulda. Viisi võid ju ise mõelda (Pöidlast alates) See Täitapp, see Kotinõel, see Pikk Peeter, see Nimeta-Mats, see Väike Ats!
Tsentraalsed liikumised algavad kuskilt keha keskelt ja suunduvad keha "äärealadele" (näit. Jäsemetesse). Mida nimetatakse TSENTRIKS, on määrav mitmes mõttes. Näit. Grahami tehnikas algavad liikumised puusade piirkonnast Port de bras balletis algab üleval -sternumis. Limoni tehnikas on keskus raskuskeskme jaotus.Isadora Duncani jaoks oli tsentriks liiumise juures solar plexus. Ääeraladelt algav liikumine võib alata näiteks sõrmedest, varvastest ja jäädagi sinna. Tsentraalsed ja perifeersed liikumised peegeldavad erinevalt tundeid ja mõtteid, väljendades esi vaatenurki tantsule ja inimesle selles. FLOWW ja ENERGY (kulgemine, voolamine ja energia) võivad liikuda läbi ja üle terve keha järgnevuse põhimöttel, näiteks tsentrist väljapoole või vastupidi, moodustades nn. lained. Vastavalt võib liikuda ka energiakasutus. COUNTER-TENSION. Kui üks liikumine on vastandatud teisega, võib saavutada võimsa sõnumi
annaabi.ee 
