varuenergeetiline; tselluloos ja kitiin - ehitus nukleiinhapetes Lipiidid - hüdrofoobsed, koosnevad glütseroolost ja Rasvhappest - Rasvad õlid vahad steroidid. Kolesterool -rakumembraani koostises, vitamiinide süntees, ateroskleroos * Kaitse - temp, siseelundid, ärakuivamine, märgumine*Varuenergia - varurasvad, seemnetes viljades *Lahusti vitamiinidele *Energia *Ehitus - rakumembraani koostises, fosfolipiidid*Suguhormoonid Valgud - biopolümeerid, tähtsaim ehitusmaterjal, aminohapetest, 8 vajalikku mida rakud ei sünteesi, peptiidside. Omaduste erinevused tulenevad aminohapetejärjestusest *Ensümaatiline - amülaas, pepsiin *Ehituslik - karvad, suled jne keratiin kollageen
a) termoisolatsioon (nahaalune lipiidide kiht on halb soojusjuht); b) lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi; c) kaitseb märgumise eest (nt villa vahakiht, lindude päranipunäärmeeritis); d) kaitsevad ülekuumenemise eest ja vähendavad aurumist (nt taimelehti katab paks vahakiht ja päikesekiired peegeldavad tagasi või taimelehtede hüdrofoobne pindkiht kaitseb üleliigse aurumise eest); varuaine - inimese varurasvad rasvikus, suvi- ja talveuinakus olevate loomade varurasvad, taimede seemnetes varuõlid; lahusti: a) rasvkude on füsioloogiliselt väheaktiivne ja temas talletuvad mitmesugused hüdrofoobsed, lagunemisele mittealluvad ainevahetusjäägid (CL ja P-ühendid, pesti- ja herbitsiidid). Kiirel dieedil võivad need mürgid korraga vabaneda ja põhjustada organismi tugeva mürgistuse.
aktiivne kuni 10% infot. Uued rakud tekivad olemasolevat jagunemisel. Kui jagunevad kontrollimatult, on kasvaja. Ei jagune südame- lihaskoe ja närvirakud(kõige pikemad) Rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 4 tüüpi- epiteel, side, lihas ja närvikude. Epiteelkoe rakud on tihedalt kõrvuti, keha peal. Sellega vooderdatud näärmed toodavad organismile vajalikke ühendeid.(seedenõred) Kiire jagunemisvõimega. Sidekoes on rakuvaheainet palju: *luu ja kõhrkude on toes *rasvkoes on varurasvad, aitab neere paigal hoida *veri on vedel kude, toidab ja kaitseb. Lihaskoe moodustavad lihasrakud: *silelihaskude asub veresoonte ja õõneselundite seintes, rakud on aeglased, ei väsi, ei allu tahtele. *vöötlihaskude koosneb pikkades lihaskiududest, mille rakkudes on palju ruumi, kiired ja väsivad. *südamelihaskoe rakud sarnanevad vöötlihaskoega esineb vaid südames, automaatsed kokkutõmbed. Närvikude koosneb tähtja kujuga närvirakkudest.
kompleks,membraan,tsütoplasmavõrgustik,mitokonder). Sarnase ehituse, talitluse ja päritoluga rakud moodustavad koe. Elundid, mis täidavad koos ühiseid ül. moodustavad elundkonna. Elundid on org. osad, mis täidavad kindlaid ül. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt 1teise kõrval ja moodustavad keha pealispinda ning kehaõõnsusi katva kihi.Sidekoe eripäraks rakuvaheaine rohkesus.Luu- ja kõhrkude täidavad tugiül. ja neist kujuneb keha toes.Rasvkudeme rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest ja aitab neere paigal hoida.Lihaskoe moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud(silelihaskude;vöötlihaskude,südamelihaskoe rakud) Nahk kaitseb meid väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetundi eest.Nahk-1- 2mm paksune, kaalub 4-5kg, katab 1,5m2 suuruse pinna,välimine kiht nahas marrasnahk,pindmine osa sarvkiht. Küüs koosneb kumerast küüneplaadist, mida kolmest küljest piirab nagast küünevall
Need lihased tõmbuvad kiiresti kokku ja lõtvuvad vastavalt inimese tahtele, väsivad kiiresti. Südamelihaskude- kokkutõmbed toimuvad automaatselt, inimese tahtest olenemata Silelihaskude- paikneb veresoonte ja siseelundite seintes, ühe tuumaga rakud, kokkutõmme ei allu inimese tahtele. 4. Sidekude: seob organismi tervikuks, moodustab toese. Tüübid; Rasvkude: paikneb naha all, siseelundite umber. Kaitseb külma eest, talletuvad varurasvad Luukude: tugiülesanne, kujuneb luustik Kõhrkude: tugiülesanne, osa keha toesest Veri: vedel kude. Tähtis organism toite ja kaitseülesanne 2. Millest luud koosnevad? Luud koosnevad 55% mineraalainetest,(kaltsiumi, fosfori, magneesiumiühendid) mis annavad luudele kõvaduse, 25% orgaanilistest ainetest (valgud, rasvad), mille ülesanne on elastsuse andmine. Samuti koosneb luu rakuvaheainest (vesi) ja luurakkudest. Luud katab pealt
4. Lipiidid e rasvad vees mittelahustuvad ühendid (rasvad, õlid, steroidid, vahad, liitlipiidid) Lipiidide ülesanded: · kaitseülesanne a) temperatuuri muutuste eest (polaaralade loomad, veelinnud) b) kaitsevad siseelundeid välismõjutuste eest, kehade voolujoonelisus (hüljes, vaal) c) taimne vaha liigse aurumise kaitseks, mikroobide vastase toimega d) loomne vaha nt linnu sulgedel kaitseb märgumise eest · varuenergeetiline ülesanne loomadel varurasvad (naha aluskoes, toruluudes), taimedel varud seemnetes, viljades · lahustid K, A, E, D vitamiinid lahustuvad vaid rasvades · ehituslik ülesanne rakumembraani koostises (fosfolipiidid) ja putukatel vahad · lähteained rasvade koostisosadest saab sünteesida teisi orgaanilisi ühendeid · lipiidsed suguhormoonid (testosteroon, östrogeen) seotud sugutunnuste ja sugurakkude küpsemisega 5
-mageveekalad-elavad jõgedes ja järvedes; -riimveekalad-elavad rannikulähedastes mereosades; -siirdekalad-elavad meres, koevad jõgedes ja vastupidi. Rasvasuse alusel saab kalad jaotada 4 rühma: 1. lahjad kalad rasva all 2% -tursk, luts, koha, haug; 2. keskmise rasvasusega -2-5%-koger ,karpkala ,nurg, latikas, tint; 3. rasvased kalad- 5-15% -kilu, siig, rääbis ; 4. eriti rasvased üle 15%- angerjas, lõhe, viidikas. Kala varurasvad võivad pikneda eri paikasdes ( lõhel seljapiirkonnas, kohal siseelundite ümber, tursal maksas jne), rasvasus erineb aastaajati(näiteks on kevadised räimed palju lahjemad kui sügised ) ja sõltub ka isendite suurusest. Tervisliku toitumise seisukohalt on kalarasv kõrgelt hinnatud, sest sisaldab oomega -3 rasvhappeid. Tuuralised on kõige hinnalisemad kalad, kellel on kõhreline skelett, st,et kalal ei ole kaetud soomustega, vaid luukilbi ribadega. Kala võib sisaldada 7-30% rasva. Neid
üksteise kõrval ja mood keha pealispinda ning kehaõõnsusi katva kihi. Epikoest moodust näärmed toodavad organismi jaoks vajalikke ühendeid ( nt seedimiseks olulisi nõresid maos ja sooltes). Kuna epiteelkoe rakud on kiire jagunemisvõimega, kasvavad pindmised vigastused ruttu kinni. Sidekude- seob organismi tervikuks ja moodustab toese. Sidekoe eripära: palju rakuvaheainet. Sidekudet on organismis mitut tüüpi. Rasvkude- naha all ja siseelundite ümber. Rakkudes talletuvad varurasvad, samuti kaitseb rasvkude külma eest, aitab neere paigal hoida. Luukude- täidab tugiülesannet ja sellest kujuneb keha toes. Kõhrkude- täidab tugiülesannet ja see moodustab keha toesest. Veri- on eriline sidekude: see on vedel kude, sest veres on väga palju vedelat rakuvaheainet ja suht vähe rakke. Verel on nii toite kui ka kaitseülesanne. Närvikude- mood pea ja seljaaju. koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. Närvirakud võtavad vastu erutusi
paranevad pindmised vigastused kiiresti. Epiteelkoest moodustunud näärmed toodavad organismile vajalikke ühendeid (nt seedimiseks olulisi nõresid mao ja soolte sisepinnal) 6. Sidekudedele iseloomulikud tunnused. Erinevad sidekoed, nende ülesanded. Vastus: Seob organi tervikuks ja moodustab toese. Selle koe eripäraks on see, et tal on rohkesti rakuvaheainet. Inimese organismis on seda mitut tüüpi. Rasvkude, luukude, kõhrkude, veri. Rasvkude- seal talletuvad varurasvad, hoiab temperatuuri ja polsterdab mõningaid elundeid. Luukude- täidab tugiülesannet ja sellest kujuneb keha toes ehk luustik. Kõhrkude- täidab tugiülesannet ja see moodustab osa keha toesest. Veri- tal on nii toite- kui ka kaitseülesanne. 7. Lihaskudede tunnused. Erinevate lihaskudede paiknemine ja ülesanded. Vastus: Lihaskoe moodustuvad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud ja tänu sellele koele saab organism liikuda. Inimeses on kolme tüüpi lihaskudet.
Ei jagune- südamelihaskoe rajud ja närvirakud. Kude- sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega. Epiteel, side, lihas, närvikude. 1) Epiteelkude- paiknevad tihedalt, näärmed toodavad vajalikke ühendeid. Kiire jagunemisvõimega. - Sidekude- rakuvaheainet on palju. Esineb mitme vormina. - Luu- ja kõhrkude- tugiülesanne, kujuneb keha toes. - Rasvkude- rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest, aitab neere paigal hoida. - Veri- toidab, kaitseb. 2) Lihaskude- kokkutõmbumisvõimelised rakud. - Silelihaskude- paikneb veresoonte ja õõneselundite seintes. Rakud on ühe tuumaga. Tõmbuvad kokku aeglaselt, võivad jääda kokkutõmbunuks, ei väsi kiiresti. Ei allu inimese tahtele. - Vöötlihaskude- koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest. Palju tuumi.
5. vitamiin D e. Kaltsiferool 6. STERIODID -vees mittelahustuvad madalmolekulaarsed ühendid LIPIIDIDE ÜLESANDED: 1. ENERGIAALLIKAS - annavad 2x rohkem energiat kui süsivesikud, st et seedimine võtab kauem aega 2. KAITSE *kaitseb tempi muutuste eest (polaaralede loomad, veelinnud, hülged) *kaitsevad siseelundeid välismõjutuste eest *annavad voolujoonelise keha(hüljes, vaal) 3. VARUENERGEETILINE - *loomadel varurasvad; *taimedel varurasvad seemnetes, viljades 4. LAHUSTI - teatud vitamiinid lahustuvad ainult rasvades (K,A,D,E-vitamiin) 5. EHITUSLIK *rasvad rakumembraani koostises (fosforlipiidid- rakumembraani põhiline koostisosa) *vahad 6. SIGNAALMOLEKULID - suudavad vaevata läbida rakumembraane, nt hormoonid 7. LÄHTEAINE toiduga saadud rasvadest sünteesitakse organismile omased rasvad --> nendest
18. Nimeta 6 elundkonda , mille töö tagab Sinu keha homöostaasi? Seede-, hingamis-, ringe-, eritus-, närvi- ja tugielunkond. 19. Milles seisneb kõhunäärme kui sisenõrenäärme ja kõhunäärme kui välisnõrenäärme erinev talitlus? 20. Vali õige ( õiged) vastused: 20.1 Varusahhariidid asuvad Sinu kehas a) glükagoonina b) glükoosina c) tärklisena d) glükogeenina e) insuliinina 20.2 Maks toodab a) fibrinogeeni(verevalk hüübimiseks) b) sappi c) D-vitamiini d) K- vitamiini 20.3 Varurasvad on Sinu kehas a) maksas b) nahas c) veresoonte seintes d) toruluudes e) toruluude kollasesluuüdis 20.4 Rudimentidena on Sinu kehas a)äärmised lõikehambad b) silmahambad c) piimahambad d) tarkusehambad 20.5 Maks lagundab Sinu kehas a) paljusid veres ringlevaid hormoone b)B- vitamiine c)üle jäävad d)aminohapped e) rasvu f)kolesterooli 20.6. Valkude lõhustust viivad läbi a) maomahl b) sapp c) pepsiin d) soolenõre e) lipaas f) lüsotsüüm 20.7
sest siis on lihased suutelised toidust saadavaid valke kasutama maksimaalselt lihaste arendamiseks. Valkude tarbimisel on soovitatav ka juua rohkesti vett. Parima tulemuse annab loomse ja taimse valgu kombineerimine. 4. Rasvad 4.1 Rasva tähtsus Kuigi enamik inimesi arvavad, et rasv on pigem halb kui hea, siis tegelikult on rasv väga vajalik õigetes kogustes sportlastele ja üldse kõigile inimestele. Rasvad jagunevad kaheks: struktuurrasvad ja varurasvad. Struktuurrasvad on need rasvad, mis on vajalikud keha ehituslikul eesmärgil, nimelt rakku ümbritseva membraani möödapääsmatu koostisosa on rasv. Varurasvad moodustavad suure energiavaru inimese kehas. Rasvad on heaks energia ladestamise kohaks, kuna need põhimõtteliselt ei seo vett. Süsivesikud, seevastu aga seovad iga grammi kohta 3-4 grammi vett. Selle tulemusena on vajab 10 kg rasva 12 liitrist ruumala, aga sama palju süsivesikuid vajaks 84 liitrist ruumala
18. Nimeta 6 elundkonda , mille töö tagab Sinu keha homöostaasi? Seede-, hingamis-, ringe-, eritus-, närvi- ja tugielunkond. 19. Milles seisneb kõhunäärme kui sisenõrenäärme ja kõhunäärme kui välisnõrenäärme erinev talitlus? 20. Vali õige ( õiged) vastused: 20.1 Varusahhariidid asuvad Sinu kehas a) glükagoonina b) glükoosina c) tärklisena d) glükogeenina e) insuliinina 20.2 Maks toodab a) fibrinogeeni(verevalk hüübimiseks) b) sappi c) D-vitamiini d) K- vitamiini 20.3 Varurasvad on Sinu kehas a) maksas b) nahas c) veresoonte seintes d) toruluudes e) toruluude kollasesluuüdis 20.4 Rudimentidena on Sinu kehas a)äärmised lõikehambad b) silmahambad c) piimahambad d) tarkusehambad 20.5 Maks lagundab Sinu kehas a) paljusid veres ringlevaid hormoone b)B- vitamiine c)üle jäävad d)aminohapped e) rasvu f)kolesterooli 20.6. Valkude lõhustust viivad läbi a) maomahl b) sapp c) pepsiin d) soolenõre e) lipaas f) lüsotsüüm 20.7
varusahhariid on glükogeen, esineb maksas, lihastes (kus) 13. Rasvkoel on erinevatel organismidel täita erinevad ülesanded: a) Ehituslik ülesanne (rasvad on rakumembraani koostises kõigil organismidel) b) Annab voolujoonelise keha (nt hüljestele ja vaaladele) c) Kaitseülesanne (kaitseb keha temp. muutuste eest nt polaaralade loomad; kaitseb inimeste siseelundeid välismõjutuste eest) d) Varuenergeetiline ülesanne (nt loomadel talletud varu rasvkoena, taimedel on varurasvad seemnetes/viljades) e) Lahustid (osad inimkehale vajalikud vitamiinid on rasvlahustuvad nt K, A, D, E-vitamiin) NÄITED 14. Steroidide hulka kuuluvad: vees mittelahustuvad madalmolekulaarsed ühendid, nagu kolesterool, suguhormoonid (testosteroon – mehed, östrogeen – naised), neerupealise hormoon, D-vitamiin. 15. Valgud on biopolümeerid, mille monomeeriks on aminohapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid. 16
Nad on ensümaatilisele tegevusele küllaltki vastupidavad. On loomseid vahasid (villa kattev vaha, mis takistab märgumist, mesilasevaha, kaseloti ajus...) Ja taimseid (küpsete puuviljade pinnal takistab vahakiht mikroobide sissetungimist). Välismaised puuviljad on mineraalse vahaga kaetud, ei lagune organismis, võivad olla allergilised, isegi toksilised (ei soovitata beebidele). Looduslikult suurim vahakiht on "Tellissaarel", see pole ohtlik. varuaine - inimese varurasvad rasvikus, suvi- ja talveuinakus olevate loomade varurasvad, taimede seemnetes varuõlid; lahusti: a) rasvkude on füsioloogiliselt väheaktiivne ja temas talletuvad mitmesugused hüdrofoobsed, lagunemisele mittealluvad ainevahetusjäägid (CL ja P-ühendid, pesti- ja herbitsiidid). Kiirel dieedil võivad need mürgid korraga vabaneda ja põhjustada organismi tugeva mürgistuse. Ainevahetuse olemus ja üldine regulatsioon.
veres; parathormoon - Ca ja P ainevah.; tümosiin, tümopoetiin - T- lümfotsüüdid, kaitsefakt.; insuliin - kiirend. glükoosi trans., suurend. maksa glükogeeni varusid, tõst. valkude, rasvade sünt. maksas; glükagoon - suhkrutaseme hoidm.; adrenaliin, noradrenaliin - sümpaatiline NS, südame tööjõudl. tõstm.; min.kortikoidid (aldosteroon) - Na, K, Cl, vee ainevah.; kortisool, kortisoon - lipiidide kas. energiaks, varurasvad -> glükoosivaru, vähend. põletikulisi prots.; testosteroon - valkude sünt., sekund. sugutunnused, aren. suguelundid, spermide valm.; östrogeenid - stim. rakkude palj. ja kasvu, sekund. sugutunnused; progesteroon - emaka limaskesta sekretsioonifaas, sood. näärmete arengut, valm. ette pinda viljast. munaraku jaoks 6. Kardiovaskulaarne süsteem süda: ehitus -- parem koda, parem atrioventrikulaarklapp (kolmehõlmaline), parem
kaitsefunktsioon a) termoisolatsioon (nahaalune lipiidide kiht on halb soojusjuht); b) lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi; c) kaitseb märgumise eest (nt villa vahakiht, lindude päranipunäärmeeritis); d) kaitsevad ülekuumenemise eest ja vähendavad aurumist (nt taimelehti katab paks vahakiht ja päikesekiired peegeldavad tagasi või taimelehtede hüdrofoobne pindkiht kaitseb üleliigse aurumise eest); varuaine - inimese varurasvad rasvikus, suvi- ja talveuinakus olevate loomade varurasvad, taimede seemnetes varuõlid; lahusti: a) rasvkude on füsioloogiliselt väheaktiivne ja temas talletuvad mitmesugused hüdrofoobsed, lagunemisele mittealluvad ainevahetusjäägid (CL ja P-ühendid, pesti- ja herbitsiidid). Kiirel dieedil võivad need mürgid korraga vabaneda ja põhjustada organismi tugeva mürgistuse. b) sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine (A,D,E,K), on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks
kaitsefunktsioon a) termoisolatsioon (nahaalune lipiidide kiht on halb soojusjuht); b) lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi; c) kaitseb märgumise eest (nt villa vahakiht, lindude päranipunäärmeeritis); d) kaitsevad ülekuumenemise eest ja vähendavad aurumist (nt taimelehti katab paks vahakiht ja päikesekiired peegeldavad tagasi või taimelehtede hüdrofoobne pindkiht kaitseb üleliigse aurumise eest); varuaine - inimese varurasvad rasvikus, suvi- ja talveuinakus olevate loomade varurasvad, taimede seemnetes varuõlid; lahusti: a) rasvkude on füsioloogiliselt väheaktiivne ja temas talletuvad mitmesugused hüdrofoobsed, lagunemisele mittealluvad ainevahetusjäägid (CL ja P-ühendid, pesti- ja herbitsiidid). Kiirel dieedil võivad need mürgid korraga vabaneda ja põhjustada organismi tugeva mürgistuse. b) sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine (A,D,E,K), on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks
lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi; kaitseb märgumise eest (nt villa vahakiht, lindude päranipunäärmeeritis); d) kaitsevad ülekuumenemise eest ja vähendavad aurumist (nt taimelehti katab paks vahakiht ja päikesekiired peegeldavad tagasi või taimelehtede hüdrofoobne pindkiht kaitseb üleliigse aurumise eest); varuaine - inimese varurasvad rasvikus, suvi- ja talveuinakus olevate loomade varurasvad, taimede seemnetes varuõlid; lahusti: rasvkude on füsioloogiliselt väheaktiivne ja temas talletuvad mitmesugused hüdrofoobsed, lagunemisele mittealluvad ainevahetusjäägid (CL ja P-ühendid, pesti- ja herbitsiidid). Kiirel dieedil võivad need mürgid korraga vabaneda ja põhjustada organismi tugeva mürgistuse. sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine (A,D,E,K), on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks kõikidesse organismi kudedesse (vere
kaitsefunktsioon a) termoisolatsioon (nahaalune lipiidide kiht on halb soojusjuht); b) lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi; c) kaitseb märgumise eest (nt villa vahakiht, lindude päranipunäärmeeritis); d) kaitsevad ülekuumenemise eest ja vähendavad aurumist (nt taimelehti katab paks vahakiht ja päikesekiired peegeldavad tagasi või taimelehtede hüdrofoobne pindkiht kaitseb üleliigse aurumise eest); varuaine - inimese varurasvad rasvikus, suvi- ja talveuinakus olevate loomade varurasvad, taimede seemnetes varuõlid; lahusti: a) rasvkude on füsioloogiliselt väheaktiivne ja temas talletuvad mitmesugused hüdrofoobsed, lagunemisele mittealluvad ainevahetusjäägid (CL ja P-ühendid, pesti- ja herbitsiidid). Kiirel dieedil võivad need mürgid korraga vabaneda ja põhjustada organismi tugeva mürgistuse. b) sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine (A,D,E,K), on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks
· Ekstraktiivaineid 1,5-8% · Vitamiinidest A, D, B-grupi vitamiine E,K · Süsivesikuid 1% (glükogeen) Rasvasuse alusel saab kalad jaotada 4 rühma: 13 · lahjad kalad rasva all 2% -tursk, luts, koha, haug; · keskmise rasvasusega -2-5%-koger ,karpkala ,nurg, latikas, tint; · rasvased kalad- 5-15% -kilu, siig, rääbis ; · eriti rasvased üle 15%- angerjas, lõhe, viidikas. Kala varurasvad võivad pikneda eri paikasdes ( lõhel seljapiirkonnas, kohal siseelundite ümber, tursal maksas jne), rasvasus erineb aastaajati(näiteks on kevadised räimed palju lahjemad kui sügised ) ja sõltub ka isendite suurusest. Tervisliku toitumise seisukohalt on kalarasv kõrgelt hinnatud, sest sisaldab oomega -3 rasvhappeid. 14 Kalade liigitus ja elukohad Kalad liigitakse sugukondadesse järgmiste näitajate järgi:
kaitsefunktsioon a) termoisolatsioon (nahaalune lipiidide kiht on halb soojusjuht); b) lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi; c) kaitseb märgumise eest (nt villa vahakiht, lindude päranipunäärmeeritis); d) kaitsevad ülekuumenemise eest ja vähendavad aurumist (nt taimelehti katab paks vahakiht ja päikesekiired peegeldavad tagasi või taimelehtede hüdrofoobne pindkiht kaitseb üleliigse aurumise eest); varuaine - inimese varurasvad rasvikus, suvi- ja talveuinakus olevate loomade varurasvad, taimede seemnetes varuõlid; lahusti: a) rasvkude on füsioloogiliselt väheaktiivne ja temas talletuvad mitmesugused hüdrofoobsed, lagunemisele mittealluvad ainevahetusjäägid (CL ja P-ühendid, pesti- ja herbitsiidid). Kiirel dieedil võivad need mürgid korraga vabaneda ja põhjustada organismi tugeva mürgistuse. b) sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine (A,D,E,K), on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks kõikidesse
· Mineraalained kuni 3% · Ekstraktiivaineid 1,5-8% · Vitamiinidest A, D, B-grupi vitamiine E,K · Süsivesikuid 1% (glükogeen) Rasvasuse alusel saab kalad jaotada 4 rühma: · lahjad kalad rasva all 2% -tursk, luts, koha, haug; · keskmise rasvasusega -2-5%-koger ,karpkala ,nurg, latikas, tint; · rasvased kalad- 5-15% -kilu, siig, rääbis ; · eriti rasvased üle 15%- angerjas, lõhe, viidikas. Kala varurasvad võivad pikneda eri paikasdes ( lõhel seljapiirkonnas, kohal siseelundite ümber, tursal maksas jne), rasvasus erineb aastaajati(näiteks on kevadised räimed palju lahjemad kui sügised ) ja sõltub ka isendite suurusest. Tervisliku toitumise seisukohalt on kalarasv kõrgelt hinnatud, sest sisaldab oomega -3 rasvhappeid.Kalade liigitus ja elukohad Kalad liigitakse sugukondadesse järgmiste näitajate järgi: · -keha kuju (pikklikovaalsed, lamedad jne);
osades korvõielistes õlidena: seemnetes, päevalilleseemnetes. viljades inuliin (maapirn) viljades (avokaado, - teristes Sahharoos pähklid, oliivid) suhkruroog, suhkrupeet, suhkruvaher Loomorganismides Loomades varurasvad Loomorganismide kehas glükogeen (maksas ja kõhuõõnes ja naha all. ostseselt valguvarusid ei ole. lihastes), glükoos veres Mereorganismides on Kaudselt on varuvalkudeks Mesi osaliselt õlid (kalaõli), lihaste valgud. Piima- ja teatud taimeviljades on munavalgud järglastele.
1kg annab ~9000kcal. · Kaitsefunktsioon: a) veelindudel rasvakiht aitab vältida liigset jahtumist. b) rasvkude toimib mehhaanilise amortisaatorina (silmamuna, neerude ümber) · Lahusti funktsioon: a) rasvlahustuvate vitamiinide omastamine (A, D, E, K, Q) b) rasvkoes talletuvad kehavõõrad mürgised ühendid. N: õlireostus meres mürgid talletuvad kalade rasvkoes. · Varuaineline funktsioon: a) loomorganismides varurasvad (kõhuõõnes, naha all) b) varuõlid taimede seemnetes, viljades. II Vahad · 1) Taimsed vahad: a) kaitse vee kaotuse eest (taliõunad) b) kaitse mikroobide eest c) valguskiirguse tagasi peegeldamine (kõrbes) · 2) Loomsed vahad: a) ehituslik funktsioon mesilaste kärjed b) villa vaha tugeva vett siduva toimega. Kasutatakse kosmeetikas niisutavates kreemides (lanoliin) NB
annaabi.ee 
