vastuvõtlikkus jne. · Puud satuvad erisugustesse kasvutingimustesse (keskkonnatingimused on erinevad). Mikroreljeef, mullastiku-, niiskus- jm. tingimused ei ole isegi väikestel aladel ühesugused. Puude väljalangemine on tingitud olelusvõitlusest. Kasvuks vajalike ressursside hulk kasvukohal on alati piiratud, seetõttu tekib suuremaks kasvades puude vahel terav kokurents. e) Varjutaluvate puistute nagu näiteks kuuse puistute iseharvenemine toimub intensiivsemalt vanuses 20-30 aasat. Valgusnõudlike puistute ehk männi puistute iseharvenemine on kõige intensiivsem vanuses 10-20 aastat. Valgusnõudlike puistute iseharvenemine toimub kiiremini kui varjutaluvate puistute. Ülesanne 2. Puuliikide valgusnõudlikkus. Erinevate puuliikide 1-aastaseid seemikuid kasvatati taimlas peenardel. Igat liiki kasvatati
niiskusreziim. Õrnemaid liike tuleb katta talveks lehtedega. Fotod 15.,16.,17. Kaunid kõrrelised. Lühikarvane kastik Laialehine haikhein Siidpööris (Calamagrostis brachytricha) (Chasmantinum latifolium) (Miscanthus oligostachyus) Ilukõrrelisi võib aias kasutada peaaegu kõigis kooslustes. Paljud ilukõrrelised tulevad toime ka suurte puude ja põõsaste varjus kasvamisega. Üsna efektne on varjutaluvate kõrreliste kombineerimine teiste samu tingimusi vajavate taimedega nagu hosta, kortsleht, kurerehad. Koos varjutaluvate püsikutega võib muidu veidi raskesti taimestatavast varjulisest pinnast saada tõeline aia ehe. Fotod 18., 19., 20. Valik sibullilli varjuaeda. Lumikelluke Lauk (Allium) Koerahammas (Galanthus) (Erythronium)
õhulõheribad ka peamisel küljel, eriti tipuosas. Paljudel liikidel on okkad kammitud kahele poole võrset, et paremini päikesevalgust neelata. Täisvalguses võivad okkad olla ka ülespoole kaardnud või asuvad harjasjalt. Võrsed ruljad, siledad, liigiti karvased või paljad. Võra tihe, kitsas- kuni laikoonusjas, korrapäraselt pakevate oksaega. Võratipp vägaterav. Võra on tihe varjutaluvate liikidel. Mõnedel liikidel ulatuvad võraoksad maapinnani. Koor õhuke ja sile, rohkete vaigumuhkudega, vanades vähe lõhenev või pakseneb vanemas eas tunduvalt ja lõheneb. Pungad külmades tingimustes kasvavatel liikidel vaigused, mõnedel ka vaiguta. Käbid täiskasvanult ovaalsed või silinderjad, püstised, valmivad tolmlemisaasta sügiseks. Pikkus sõltuvalt liigist 5..30cm. käbisoomused pudenevad koos seemnetega ning varisevad
Domineerimine nii suurel maa-alal on toimunud perioodiliste ulatuslike metsapõlengute kaasabil, mis esinevad levila põhjaosas harvemini, kuid laialdasemalt. Nendel aladel esinevad sellised põlengud mõnesaja kuni tuhande aastase vaheaja järel ning võivad enda alla võtta kuni 10000 km2 suuruse metsaala. Sellistes piirkondades domineerivad pikaealised ja suured puuliigid, kes asustavad pioneerliikidena edukalt põlengualasid, kuid täisvarjus ei suuda varjutaluvate puuliikidega konkureerida. Rohelise ebatsuuga kõrval domineerivad sellistes sisemaa metsades veel läänetsuuga (Tsuga heterophylla) ja hiigel-elupuu (Thuja plicata), rannikupiirkonnas aga sitka kuusk (Picea sitchensis).[6] Oregonist lõuna poole esineb väiksema intensiivsusega metsapõlenguid mõnekümne aastase vahega. Selles piirkonnas domineerivad segametsades rohelise ebatsuuga kõrval veel põlengutele vastupidavad, pikaealised ja suured puuliigid, nt suhkrumänd
Asendilt sobimatud puud "Hundid" välja! Säilita parimad puud! Säilita antud pinnasele sobivaimad liigid! Harvenda selliselt, et puudele jääks võimalikult võrdselt valgust ja toitaineid. Kumba harvendad varem? Noorem puistu Vanem puistu Segapuistu Puhtpuistu Lehtpuistu Okaspuistu Kiirekasvuliste liikidega Aeglasekasvuliste liikidega puistu puistu Valguselembeliste liikidega Varjutaluvate liikidega puistu puistu Paremaboniteediline puistu Halvemaboniteediline puistu Kokkuveoteed kokkuveoteede laius 4 meetrit Kokkuveoteed ei tohi moodustada üle 20 % raielangi pindalast Kokkuveoteed Veoteedelt väljaraiutud puude arvel väheneb puistu juurdekasv kümmekond protsenti, looduliku väljalangevuse põhjustatud juurdekasvu kadu ulatub kuni 22 tm/ha. Kui kokkuveoteed laienevad
b) Kas vahel on erinevusi sademete kinnipidamises okaspuude ja lehtpuude vahel? Missugused? Millist on see tingitud? Puistu aastane sademete kinnipidamisvõime on sõltuv puuliigist lehtpuud heitlehised, okaspuud aga 12 kuud aktiivsed, st.et okaspuud püüavad terve aasta vältel sademeid kinni, lehtpuud aga mitte. c) Kas on erinevusi sademete kinnipidamises valgusnõudlike ja varjutaluvate liikide vahel? Missugused need on? Miks see nii on? Valgusnõudlikud taimed kasvavad kiiremini kui varjutaluvad liigid ning neil on suurem lehemass, et tingimustes ellu jääda ning paremini konkureerida valguse pärast liigikaaslaste ja teiste liikidega. Suurem rohemass (tihedam võrasik, suurem lehemass) tähendab seda, et nende puude sademete kinnipidamisvõime on suurem. ÜLESANNE 6: LUMIKATTE TÜSEDUS METSAS JA LAGEDAL
Puuliikide vaheldus. Kliimaks on püsivam ja suhteliselt pikemaajalisem kooslus. Kuuse vaheldumine lehtpuudega Üks sagedasemaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Kui kuusk peaks järsku hävinema. Kuusk ei suuda uueneda nii kiiresti kui lehtpuud. Kuusk tundlik ka temp kõikumistele. Lehtpuud kohastunud lagedal valitsevate keskkonnatingimustele. Kiirekasvulised lehtpuud tõrjuvad kuuse lagedal alal välja. Pärast lehtpuu metsa teket tingimused soodsamad kuuse jaoks: metsa all puudub otsene päiksekiirgus, varjus väheneb rohttaimede osakaal. Kui läheduses kasvab kuuski, võib tekkida looduslik uuendus. Kuused pikemaealised, lehtpuud ei talu varju, mistõttu langevad välja. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust: lageraie, tulekahju vms. Puistu arengut võimalik suunata hooldusraiete abil. Männi vaheldumine lehtpuudega Mänd võib vahelduda lehtpuudega männi jaoks viljakamates kasvukohtades. Ekstreemsetes kasvukohtade...
Tüvede laasumine algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel. 3. Puistu tihedus ja puistu loodusliku harvenemise kiirus: mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem. 4. Järelkasvu areng puistu all. Valgusnõudlikel liikidel võib küll metsa all tekkida arvukalt tõusmeid, kuid valguse puudusel hukkuvad need kiiresti. Varjutaluvate liikide järelkasv peab vastu pikka aega. Varjutaluvatel liikidel (kuusk, nulg) pidurdub tugeva varju korral ladvakasv, külgokste kasv ületab ladvakasvu ja moodustub nn. vihmavarjutaoline võra, mis kasutab efektiivsemalt vähest valgust. Sellise võrakujuga kuuski vana metsa turbe all nimetatakse ,,vihmavarju" kuuskedeks ja neid ei loeta mitte järelkasvuks vaid alusmetsaks. Järsul valgustingimuste muutusel (raied, tormikahjustus) võivad need
Puudused: lageraie võib soodustada erosiooni tekkimist, mets taastub aeglasemalt, tekib ühevanuseline mets. Oht suktsessiooniks. Valikraie raieviis, mille tulemus sõltub funktsioonist. Nt esteetika. Üheliigiliste metsade puhul võib olla jätkusuutlik. Eelised: püsimets, pidev puidukasutusvõimalus nt taludes, metsale antakse võimalus uueneda. Puudused: oht üleraieks, kallis, vigastab puid, saab rakendada varjutaluvate liikide puhul suktsessioonioht 36. Mis on põhilised sisendvood lepiku lämmastikubilansis kuidas saavad puud iga- aastaseks produktsiooniks vajamineva lämmastiku? Lämmastikuvoog atmosfäärist toimub läbi kahe protsessi märgdepositsioon (toimub vaid siis kui sajab, lämmastik ; sadeneb lämmastik atmosfäärist sademete koostises) ja kuivdepositsioon (toimub ka kuival ajal, sadeneb lämmastik maa ja mere pinnale atmosfäärse turbulentsi kaudu).
1. võrade tihedus- mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu 2. tüvede laasumine- algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel 3. puistu tihedus (ja puistu loodusliku harvenemise kiirus)- mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem 4. järelkasvu areng puistu all- varjutaluvate liikide järelkasv peab vastu pikka aega 5.2. Mets ja temperatuur temperatuur mõjutab: • vegetatsiooniperioodi algust ja seemnete idanemist • fotosünteesi intensiivsust • hingamist • transpiratsiooni Talvised madalad temp. määravad ära ka paljude puuliikide kasutamise metsakasvatuses 1. väga külmakindlad kuni -55° C (mänd, arukask, sookask) 2. külmakindlad -35° C (sarapuu, pihlakas) 3. mõõdukalt külmakindlad -25° C (jugapuu, pöök) 4
o suurem tormi- ja lumekindluse o Võimaldab ära kasutada metsa loodusliku uuenemisvõime ja sellega kokku hoida kulutusi kultiveerimisele Püsimetsadel on ka rida puudusi: o Metsa ülestöötamine on väga keeruline, raskesti mehhaniseeritav o Kasvamajäävate puude vigastamise oht raie käigus on suur o Metsaomanikel võib tekkida ahvatlus üleraieks o Uuenemine looduslikul teel on võimalik vaid varjutaluvate liikidega Valikraietega võiks majandada eelkõige erametsi, kus metsakinnistud on suhteliselt väikesed Metsa hindamine e. Metsatakseerimine Põhiülesanne o Välja selgitada metsade territoriaalne paiknemine o Puistute tootlikust ja varusid o Olulisim metsas kasvava puidu kogus Täpsete varude määramiseks on vajalik pidev ja perioodiline inventeerimine Metsamajanduslike tööde planeerimine
Püsimetsadel on ka rida puudusi, mis lubavad neid rakendada vaid teatud tingimustes: *Metsa ülestöötamine on väga keeruline, raskesti mehhaniseeritav, vajalik on väikemehhanismide olemasolu ja hea teedevõrk, mis teeb selle raieviisi kalliks võrreldes lageraiega. * Kasvamajäävate puude vigastamise oht raie käigus on suur. * Metsaomanikel võib tekkida ahvatlus üleraieks. *Uuenemine looduslikul teel on võimalik vaid varjutaluvate liikidega, puistutes tekib paratamatu puuliikide vaheldus. Meie tingimustes viiks see kuusikute osakaalu olulisele suurenemisele. * Puistute püsikindluse huvides ei saa püsimetsana majandada juurepessust kahjustatud metsi. * Ulukite arvukus peaks olema selline, mis lubaks metsa moodustavatel peapuuliikidel rahuldavalt looduslikult uueneda. Vaatamata sellele, et 70% Eesti puistutest on loodusliku päritoluga ja 30% on kaitse- ja hoiumetsad on puistute leidmisega püsimetsamajanduseks raskusi.
Sarapuul viljakal mullal1/50-1/60, väheviljakal mullal 1/18-1/32. 2. Tüvede laasumine algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel. 3. Puistu tihedus mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem. 4. Järelkasvu areng puistu all. Valgusnõudlikel liikidel võib küll metsa all tekkida arvukalt tõusmeid, kuid valguse puudusel hukkuvad need kiiresti. Varjutaluvate liikide järelkasv peab vastu pikka aega. Valgusnõudlikus oleneb veel paljudest teistest tingimustest. Nt h. saar talub 10-15 eluaastani tugevat varju, keskealisena on ta aga tüüpiline valgusnõudlik liik. Suurim on valgusnõudlikkus viljakandvuse ajal: enam valgustatud puud kannavad rohkem vilju. Valgusetingimusi metsass iseloomustab kõige paremini järelkasvu, alusmetsa ja –taimestiku esinemine ja kasv. Väga tiheda puistu ja vähese valguse tõttu võib alustaimestik üldse puududa
3. P u i s t u t i h e d u s ja puistu loodusliku harvenemise kiirus: mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem. 10 4. J ä r e l k a s v u a r e n g p u i s t u a l l. Valgusnõudlikel liikidel võib küll metsa all tekkida arvukalt tõusmeid, kuid valguse puudusel hukkuvad kiiresti. Varjutaluvate liikide järelkasv peab vastu pikka aega. Puuliikide valgusnõudlikkuse skaalasid on antud paljude teadlaste poolt ja üldjoontes on nad sarnased, kuid on ka erinevusi. Valgusnõudlikkus oleneb peale liigi ka veel puu vanusest, kasvukohast jt. teguritest. Näiteks h. saar kannatab 10-15 eluaastani tugevat varju, keskealisena on ta aga tüüpiline valgusnõudlik liik. Suurim on valgusnõudlikkus viljakandvuse ajal: enam valgustatud puud kannavad rohkem vilju.
kulutusi kultiveerimisele. Püsimetsadel on ka rida puudusi, mis lubavad neid rakendada vaid teatud tingimustes: ● Metsa ülestöötamine on väga keeruline, raskesti mehaniseeritav, vajalik on väikemehhanismide olemasolu ja hea teedevõrk, mis teeb selle raieviisi kalliks võrreldes lageraiega. ● Kasvamajäävate puude vigastamise oht raie käigus on suur. ● Metsaomanikel võib tekkida ahvatlus üleraieks. ● Uuenemine looduslikul teel on võimalik vaid varjutaluvate liikidega, puistutes tekib paratamatu puuliikide vaheldus. Meie tingimustes viiks see kuusikute osakaalu olulisele suurenemisele. ● Puistute püsikindluse huvides ei saa püsimetsana majandada juurepessust kahjustatud metsi. ● Ulukite arvukus peaks olema selline, mis lubaks metsa moodustavatel peapuuliikidel rahuldavalt looduslikult uueneda.
2. T ü v e d e l a a s u m i n e algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel. 3. P u i s t u t i h e d u s ja puistu loodusliku harvenemise kiirus: mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem. 4. J ä r e l k a s v u a r e n g p u i s t u a l l. Valgusnõudlikel liikidel võib küll metsa all tekkida arvukalt tõusmeid, kuid valguse puudusel hukkuvad need kiiresti. Varjutaluvate liikide järelkasv peab vastu pikka aega. Puuliikide valgusnõudlikkuse skaalasid on antud paljude teadlaste poolt ja üldjoontes on nad sarnased, kuid on ka erinevusi. Valgusnõudlikkus oleneb peale liigi ka veel puu vanusest, kasvukohast jt. teguritest. Näiteks h. saar kannatab 10...15 eluaastani tugevat varju, keskealisena on ta aga tüüpiline valgusnõudlik liik. Suurim on valgusnõudlikkus viljakandvuse ajal: enam valgustatud puud kannavad rohkem vilju.
J ä r e l k a s v u a r e n g p u i s t u a l l. tõmbu ja tüve pealispinnal tekivad pinged, mis laiuva võraga. Kuid I kasvuklassi puud võivad olla Valgusnõudlikel liikidel võib küll metsa all põhjustavad tüvedel pikilõhede nn. ka väga kvaliteetsed, sellisel juhul on nad tekkida arvukalt tõusmeid, kuid valguse puudusel külmalõhede tekkimist. Külmalõhed tekivad väärtuslik materjal metsaaretuses ja neid valitakse hukkuvad kiiresti. Varjutaluvate liikide järelkasv peamiselt lehtpuudel - tammel, saarel, jalakal, nn. plusspuudeks. peab vastu pikka aega. Valgusnõudlikkus oleneb haaval. Lõhed võivad olla üsna sügavad ja ehkki II klass- valitsevad, tugeva kasvuga puud, mille peale liigi ka veel puu vanusest, kasvukohast jt. puu moodustab haavakoe tüvi ja võra on hästi arenenud. Enamasti teguritest
seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem. 4. J ä r e l k a s v u a r e n g p u i s t u a l l. Valgusnõudlikel liikidel võib küll metsa all tekkida arvukalt tõusmeid, kuid valguse puudusel hukkuvad need kiiresti. Varjutaluvate liikide järelkasv peab vastu pikka aega. Puuliikide valgusnõudlikkuse skaalasid on antud paljude teadlaste poolt ja üldjoontes on nad sarnased, kuid on ka erinevusi. Valgusnõudlikkus oleneb peale liigi ka veel puu vanusest, kasvukohast jt teguritest. Näiteks h. saar talub 10-15 eluaastani tugevat varju, keskealisena on ta aga tüüpiline valgusnõudlik liik.
annaabi.ee 
