võrdseid õigusi ning nende majanduslik toimetulek on üldjuhul riigi keskmine. Niisiis ongi meie Eesti riik justkui kaheks jaotatud. Õigem oleks ehk öelda kaheks kujunenud. Kujunenud on see selliseks aga tänu tööstuse kiirele arengule ning uutele niinimetatud palgarikastele töökohtade. See kõik on andnud tõuke sellele, et inimestel on võimalik liikuda ühest klassist teise. Kuid kuidas on selline kihistunud kaksikühiskond Eestit mõjutanud? Või kas üldse ongi? Kas varanduslike erisuste alusel tekkinud kaks eri Eestit võivad ohustada ühiskonna sidusust? Kuigi kihistumine mängib oluliselt rolli ühiskonna sidumisel, nagu eespool juba mainitud ning seletatud, siis tegelikult on asjal ka teine külg ning seda võib vaadelda ka vastupidiselt. Meie praeguses Eesti ühiskonnas, kus rahvas on selgelt eristunud varanduslike erisuste alusel kahte gruppi, on jõudnud kätte järgmine olukord. Need niinimetatud grupid on hakkamas teineteisest eralduma, laiali tõmbuma
4)Ei sõltutud enam nii palju jahiõnnest ja loodusest,vähenes suremus,inimeste arvukus hakkas kasvama,majade ehitamine,Loomade kujundamine asendus ornamentikaga. 5)Jahimaagia ja animastlik maailmavaade asendus viljakusmaagiaga ning maaharimisel vajalike loodusjõudude austamisega. 6)Pronks.2500eKr Vahemeremaades ||| Raud-1300eKr hetiidid Väike-Aasias. 7)Tekkisid spetsiifiliste oskuste vajadus, ühiskondlik tööjaotus, kaubavahetuse suurenemine, eraomand,sugukonnasidemed nõrgenesid,varanduslike ebavõrdsus, lõi eelduse klassiühiskonna sünniks. 8)Varaste tsivi. tunnused:viljelusmajandus,varanduslik kihistumine,riiklus,kiri,kõrgkultuur 9)Mesopotaamia 3000eKr > Egiptus 3000 > India 2400 > Kreeta 2000 > Hiina 1700 > Kesk- Ameerika ja Peruu 10)Tsivi. tekke eelduse:ühiskondlik tööjaotus,viljelusmajandus,metallitöötlemine,(Ülemkiht) 11)1.Riik oli selleks et organiseerida suuremaid tõid milleks oli palju inimesi vaja. 2.Riik oli
Ühendatud Kuningriigi nime. 1923 tõrjus sotsiaaldemokraatlik leiboristidepartei – tööerakond kõrvale varasema kaheparteisüsteemi, kus olid konservatiivid ja liberaalid. ja 1929. aastaks tõrjuti liberaalid üldse sellest süsteemist välja Sotsiaal–demokraatia on poliitiline vool, mis pooldab sotsialismi rajamist rahumeelsete vahenditega, kusjuures sotsialismi all mõeldakse Inglismaal hästikorraldatud sotsiaalsüsteemi — liiga suurte varanduslike erinevuste kaotamine inimeste vahel, sõna–, trükivabadust ja õigusriiki. Esmakordselt said leiboristid võimule 1924. aastal paariks kuuks, seejärel olid võimul 1929–31, pärast seda võimutsesid konservatiivid kuni II maailmasõja lõpuni. 1925 valiti esimene naisminister. 1926. aastal oli Inglismaal esimene üldstreik kaevurite tööpäeva pikendamise vastu. Streik kestis 9 päeva ja lõppes hoolimata 4 miljoni inimese osavõtust tulemusteta.
koduperenaisena kui konkurendina tööturul. Enim soosib seda tüüpi heaoluriik just kõrge kvalifikatsiooni ning pika tööstaaziga töötajaid. 2) Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel: märksõnaks on solidaarsus. Peamiseks heaolu pakkujaks on riik (sotsiaalteostus, haigekassa, tasuta haridus jne.). Et kõike seda olla kehtestab riik kõrged maksud. Sotsiaaldemokraatia taotleb ühiskonnas varanduslike erinevuste vähendamist. Tuginetakse progresseeruvale maksude süsteemile. Tunnuslik on kindla baasosaku garanteerimine igaühele. 3) Liberaalne heaolumudel: etaloniks on USA. Lähtutakse liberalismi põhiväärtustest, milleks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning nn minimaalne riik. Riigi ülesandes ei ole heaoluteenuste osutamine, vaid on kõrge tööhõive tagamine ning kõigis sfäärides konkurentsi kindlustamine
-töötavad inimesed -inimese töö panus on peamine,mis määrab tema heaolutaseme -töötaja kes on pikka aega maksnud kõrgeid makes saab vanaduse ja haiguse korral kõrgemat kompensatsiooni -sotsiaalpartneluse tugevus · Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel (Rootsi, Norra jne.) -solidaarsus s.t sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest -peamine heaolupakkuja on riik -kõrged maksud et rahastada haridus,tervishoid,pension -varanduslike erinevuste vähendamine · Liberaalne heaolumudel (Austraalia, Eesti, Suurbritannia jne). -inimeste võrdõiguslikkus ja vabadus -riigi ülesandeks tööhõive tagamine ja konkurentsi ning valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades -inimese võimalus saada arstiavi ja haridust määrab tema rahakoti paksus. 6. Mida tähendab sotsiaalne tõrjutus?+ nimeta põhjused! Seisund, mille puhul inimene ei osale ÜK hüvedejaotuses, võimusuhtes ega kultuurielus. · Töötus
tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu pereliikmete vajadused. 2.Turukonkurents viib hinnad õigus valida või õigus pöörduda 2.Sotsiaalpartnerluse tugevus- alla. Madalad või nõrgalt kohtusse. tööandjate ühendused ja astmelised maksud. Mida 2.Varanduslike erinevuste vähen- ametiliidud korraldavad mit- kõrgemad on kutseoskused, damine. mete sotsiaalkindlustusskee- seda kõrgem on palk. mide haldamist 3.Võrsed võimalused sotsiaal- 3.Haridus, tervishoid ja eluase hüvitistele, olenemata sissetule- 3.Töötaja, kes on maksnud on samasugused kaubad nagu
staatus teineteisest erinevad. põhineb sarnase elulaadiga liikmete prestiizil, kuid staatuse omistamine ei tulene vältimatult inimeste klassipositsioonist. Omistatud staatus on muutmatu staatus, asjad mida ei saa muuta, nagu sugu, vanus, rass. Positsioon on inimesele omistatud tema enese soovist või pingutusest sõltumata. Omandatud staatus on aga saavutatud staatus, ehk teatavad valikud, teened või pingutused. 28. Kas nõustute sotsiaalteadlastega, kes väidavad, et peamiselt varanduslike erisuste alusel on kujunenud n-ö kaks Eestit? Lõhe Eesti riigis olevate võimulolijate ja tavainimeste vahel on tõesti suur. 29. Millised võiksid olla sinu arvates varandusliku kihistumise põhjused Eestis? Nõukogude aegne haridus ja kvalifikatsioon. Vanuse piirangud, sootunnuse alusel piirangud. Piirangud mis tulenevad elukohast. Piirangud rahvustunnuse alusel. 30. Miks on liigne kihistumine ühiskonnale halb?
Marius- Gaius Marius ehk Marius (157 eKr 16. jaanuar 86 eKr) oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Ta on tuntud põhiliselt oma armeereformi poolest, mis tõi kaasa nii kodusõjad kui ka Rooma vabariigi languse. Marius oli edukas väejuht, kes saavutas suure populaarsuse Numiidia sõdades ning ta valiti 107 eKr esimest korda konsuliks. Selle aja jooskul viis ta läbi armeereformi, mis muutis senise talupoegadest maakaitseväe professionaalseks palgaarmeeks. Senine varanduslike tsensuste järgi armeesse värbamine asendati vabatahtlike kutsumisega sõjaväkke, mis erinevalt eelnevast maksis nii palka kui ka andis varustuse ning peavarju. Hannibal- Hannibal (247 eKr Kartaago 182 eKr Bitüünia) oli Kartaago väejuht. Teda peetakse üheks ajaloo andekaimaks väejuhiks. Ta sai 221 eKr Kartaago sõjaväe ülemjuhatajaks Hispaanias ja kutsus 219 eKr Hispaanias Rooma liitlaslinna Saguntumi vallutamisega esile Teise Puunia sõja
süsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid. Muutumatut tunnust nimetatakse omistatud staatuseks, sest sellega seotud positsioon on inimesele omistatud tema enese soovist või pingutusest sõltumata. Vastupidiselt omistatud staatusele on saavutatud ehk omandatud staatus teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemus. 28. Kas nõustute sotsiaalteadlastega, kes väidavad, et peamiselt varanduslike erisuste alusel on kujunenud n-ö kaks Eestit? OMA JURA AJA NÜÜD:) 29. Millised võiksid olla sinu arvates varandusliku kihistumise põhjused Eestis? Ma ei leia, et me peaksime tundma piinlikkust saavutatu üle ja et me ei tohiks tunda uhkust selle üle, mis on juba saavutatud. Eestis on vabaturumajandus, nii nagu on vabaturumajandus näiteks Ühendkuningriigis, Iirimaal, Portugalis, Itaalias, kus kihistumist
vara ka kasutada. Oligarhia hakkabki vlja kujunema siis, kui valitsejatele kehtestatakse seadustatud igus omada ja kasutada isiklikku vara. Nii lheb seni kogutud vara majanduslikku kibesse ja pikkamda muutuvad vrtushinnangud. Sjalise suutlikkuse asemel kujuneb krgeimaks vrtuseks rikkus. St et valitsejate hinges pseb domineerima ihalev hingejagu, aga esialgu veel ainult he osaga rikkuse ihalemisena. Oligarhia on tielikult vljakujunenud siis kui poliitilised ametikohad seotakse seaduslikult varanduslike tsensustega, nii et hele vi teisele ametikohale saab pretendeerida vaid see inimene, kellel on nutaval hulgal varandust. Varanduse suurus loob seega igustatud pretensiooni vimule. Oligarhia tingimustes kaotatakse kik varasemad piirangud majandustegevusele. Selle tulemuseks on vara mberjaotumine hiskonnas ning ulatuslike varanduslike erinevuste tekkimine hiskonnaliikmete vahele osad rikastuvad, teised vaesuvad. Platoni osutusel kaotab selline hiskond oma terviklikkuse,
- 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: - õpik lk.54-56 - konseravtiiv-korporatiivne - see ongi Bismarcki loodud saksa variant, mis on orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staaziga töötajaid. - sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub hüvesid kõigile kodanikele, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas, mis toob kaasa kõrged maksud. - liberaalne heaolumudel USA, Jaapan, Eesti? - minimaalriik, tagada kõrge tööhõive ja inimeste valikuvabadus ning konkurents kõigis valdkondades. Heaoluriigi suhe heaoluühiskonda Majanduskriisi tingimustes on riigi võimalused oma kodanike heaolu tagada piiratud. Et taolisest eesmärgist siiski mitte loobuda, on vaja jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike vahel ära
kujunema siis, kui valitsejatele kehtestatakse seadustatud õigus omada ja kasutada isiklikku vara. Nii läheb seni kogutud vara majanduslikku käibesse ja pikkamööda muutuvad väärtushinnangud. Sõjalise suutlikkuse asemel kujunes kõrgeimaks väärtuseks rikkus. St et valitsejate hinges pääseb domineerima ihalev hingejagu, aga esialgu veel ainult ühe osaga – rikkuse ihalemisena. Oligarhia on täielikult väljakujunenud siis, kui poliitilised ametikohad seotakse seaduslikult varanduslike tsensustega, nii et ühele või teisele ametikohale saab pretendeerida vaid see inimene, kellel on nõutaval hulgal varandust. Varanduse suurus loob seega õigustatud pretensiooni võimule. Oligarhia tingimustes kaotatakse kõik varasemad piirangud majandustegevusele. Selle tulemuseks on vara ümberjaotumine ühiskonnas ning ulatuslike varanduslike erinevuste tekkimine ühiskonnaliikmete vahele – osad rikastuvad, teised vaesuvad. Platoni osutusel
1. ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ( nt tervishoidu, haridusse) ja rikkamatelt vaesematele- nn ülekandeühiskond 2. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia + sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele, hoolimata nende sissetulekust, seisusest ühiskonnas või sellest, kas nad on tööl käinud. + peamine heaolu pakkuja on riik. + eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas - kehtestatakse kõrged maksud (progresseeruv tulumaks) Eelkõige Skandinaavias Liberalism + maksud suhteliselt madalad ja palgad kõrged + tähtsustatakse karjääri, läbilöögivõimet ja rahakogumist - riigi esmaülesandeks on suure tööhõive tagamine - inimese jõukus määrab sotsiaalhüvede saamise/kvaliteedi. Inimene peab ise oma heaolu tagama Eelkõige USA, Jaapan (ka Eesti) Konservatism
1. ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ( nt tervishoidu, haridusse) ja rikkamatelt vaesematele- nn ülekandeühiskond 2. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele, hoolimata nende sissetulekust, seisusest ühiskonnas või sellest, kas nad on tööl käinud. peamine heaolu pakkuja on riik. eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas kehtestatakse kõrged maksud (progresseeruv tulumaks) Eelkõige Skandinaavias Liberalism maksud suhteliselt madalad ja palgad kõrged tähtsustatakse karjääri, läbilöögivõimet ja rahakogumist riigi esmaülesandeks on suure tööhõive tagamine inimese jõukus määrab sotsiaalhüvede saamise/kvaliteedi. Inimene peab ise oma heaolu tagama Eelkõige USA, Jaapan (ka Eesti) Konservatism
funktsioone. Majandusliku efektiivsuse kõrvale seatakse siin alati sotsiaalne õiglus. Heaoluriigi põhimudelid: · konseravtiiv-korporatiivne - Bismarcki loodud saksa variant, mis on orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staaziga töötajaid. · sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub hüvesid kõigile kodanikele, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas, mis toob kaasa kõrged maksud. · liberaalne heaolumudel tagada kõrge tööhõive ja inimeste valikuvabadus ning konkurents kõigis valdkondades. Heaoluriigi suhe heaoluühiskonda - majanduskriisi tingimustes on riigi võimalused oma kodanike heaolu tagada piiratud. Et taolisest eesmärgist siiski mitte loobuda, on vaja jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike vahel ära. Taoline vastutuse laiendamine
Konservatism - riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid valjamakseid (Saksamaa, Belgia). Konservatiivse mudeli puhul sotsiaaltoetus võrdeline makstud maksudega. o sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub hüvesid kõigile kodanikele, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas, mis toob kaasa kõrged maksud. Sotsiaaldemokraatia - pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). Sotsiaaldemokraatliku mudeli märksõnaks solidaarsus, riik pakub sotsiaalseid hüvesid kõigile kodanikele
agraarparteid jne). Partei võib põhineda ka etnilisel, usulisel, piirkondlikul või mingil muul ühtekuuluvusel. Nüüdisparteid on aga valdavalt klassidevahelised, eesmärgipärase ideoloogiaga ühendused, millel on üleriigiline ja piirkondlik struktuur. Olulisim veelahe vasak- ja paremparteide (kui sellist poliitilist skaalat on tänapäeval veel üldse võimalik kasutada) vahel ilmneb suhtumises võrdsusse. Vasakparteid toetavad võrdsemat, paremparteid aga suuremate varanduslike lõhedega ühiskonda. Võrdsuse-ebavõrdsuse peamine regulatsioonivahend tänapäeva ühiskonnas on maksud. Vasakpoolsed parteid eelistavad kõrgeid ja otseseid makse, mis tähendab tulude maksustamist. Parempoolsed leiavad, et inimene peaks oma teenitud palgast võimalikult palju kätte saama ning siis ise otsustama, kas ta paigutab tulu kindlustusse, aktsiatesse, hoiustesse, tarbib mitmesuguseid kaupu ja teenuseid või kulutab heategevuseks. Kes rohkem tarbib, see maksab rohkem
rahvas ehk talupojad, kaupmehed jm. Lisaks on riigi ülesandeks huvide ühendamine, tülide lahendamine – tagatakse seadusandlusega ja viiakse täide ametnike ja valvurite poolt. Ideaalriigi vormiks on ideaalne aristokraatia. Platoni arvates on täiesti kõlbmatud riigivormid: Timokraatia – kodaniku õigused sõltuvuses varandusest ja seisusest; Oligarhia – võimu- ja varanduslike õiguste abil on võimu haaranud väike ladvik; Demokraatia – andetute ja samas ambitsioonikate ja võimuahnete hulkade valitsemine teiste üle; Türannia – demokraatiast välja kasvanud, halvim kõigist, sest võimule pääsenud üksainus vähearukas, kuid kaval ja võimuahne isik. Platoni käsitlus riigist on staatiline – indiviidi tarve olla ühiskonnale ja ka riik on juba loomupäraselt ette antud. 29. ARISTOTELESE TEOORIA
Heaoluriigi põhimudelid: · konseravtiiv-korporatiivne - see ongi Bismarcki loodud saksa variant, mis on orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staaziga töötajaid. · sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub hüvesid kõigile kodanikele, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas, mis toob kaasa kõrged maksud. · liberaalne heaolumudel USA, Jaapan, - minimaalriik, tagada kõrge tööhõive ja inimeste valikuvabadus ning konkurents kõigis valdkondades. Heaoluriigi suhe heaoluühiskonda Majanduskriisi tingimustes on riigi võimalused oma kodanike heaolu tagada piiratud. Et taolisest eesmärgist siiski mitte loobuda, on vaja jagada heaolu tagamise kohustused riigi,
- 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: - õpik lk.54-56 - konseravtiiv-korporatiivne - see ongi Bismarcki loodud saksa variant, mis on orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staaziga töötajaid. - sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub hüvesid kõigile kodanikele, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas, mis toob kaasa kõrged maksud. - liberaalne heaolumudel USA, Jaapan, Eesti? - minimaalriik, tagada kõrge tööhõive ja inimeste valikuvabadus ning konkurents kõigis valdkondades. Heaoluriigi suhe heaoluühiskonda Majanduskriisi tingimustes on riigi võimalused oma kodanike heaolu tagada piiratud. Et taolisest eesmärgist siiski mitte loobuda, on vaja jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike vahel ära
Nagu juba eelpool öeldud nimetatakse objektiivses mõttes pärimisõiguseks õigusnormide kogumit, vastuvõtmise vajadust juba pärimisseaduse üldsätetes. mis reguleerivad inimese surmaga seotud eraõiguslikke, st varanduslike suhete sfääri kuuluvaid õigusi ja kohustusi. Siin võiks välja tuua kolm aspekti: Pärimine ja kinkimine. Pärimise ja kinkimise puhul on erinev õiguste ja kohustuste maht, mis teisele isikule üle läheb, s. t. õigusjärgluse ulatus. Kinkimise, nagu teistegi inter vivos tehingute tulemusel, tekib singulaarne e. üksikõigusjärglus, s.t
Platon peab ideaalse aristokraatia vastandiks kõiki temale tollal tuntud reaalseid riigivorme, millest neli on seejuures täiesti kõlbmatud: 1) timokraatia - siin on kodaniku õigused sõltuvuses varandusest ja mittekõlbelisest seisusest ühsikonnas - seega ei saa avalduda puhtad sünnipärased võimed, mis paneksid ta "õigesse" seisusse; 2) oligarhia - veel kõlbmatum - siin valitseb kõlblusetu, pärilike võimu- või varanduslike õiguste abil võimu haaranud väike ladvik, kildkond ("oligarhid"); 3) demokraatia - kahest eelmisestki kehvem - see vorm viivat alati andetute, ent samas ambitsioonikate ja võimuahnete hulkade valitsemiseni. Arvukas demos ei ole sünnipäraste võimete poolest ette valmistatud ega kutsutud tõeliselt võimekaks juhtimistegevuseks (riigijuhtimiseks), tema asi on juhte ja ametnikke teenindada (ainelisi vajadusi rahuldada). Kui võimule pääseb, lähevad
usulisel, piirkondlikul või mingil muul ühtekuuluvusel. Nüüdisparteid on aga valdavalt klassidevahelised, eesmärgipärase ideoloogiaga ühendused, millel on üleriigiline ja piirkondlik struktuur. 100 Olulisim veelahe vasak- ja paremparteide (kui sellist poliitilist skaalat on tänapäeval veel üldse võimalik kasutada) vahel ilmneb suhtumises võrdsusse. Vasakparteid toetavad võrdsemat, paremparteid aga suuremate varanduslike lõhedega ühiskonda. Võrdsuse-ebavõrdsuse peamine regulatsioonivahend tänapäeva ühiskonnas on maksud. Vasakpoolsed parteid eelistavad kõrgeid ja otseseid makse, mis tähendab tulude maksustamist. Parempoolsed leiavad, et inimene peaks oma teenitud palgast võimalikult palju kätte saama ning siis ise otsustama, kas ta paigutab tulu kindlustusse, aktsiatesse, hoiustesse, tarbib mitmesuguseid kaupu ja teenuseid või kulutab heategevuseks
annaabi.ee 
