Mehhiko Mehhiko rahvastiku keskmine tihedus on 65,6 inimest km². Umbes sama suure rahvastiku tihedusega on ka veel Bulgaaria ja Ecuador.1 Mehhiko pealinnas Méxicos on suur rahvastikutihedus, México linnastus elas 2010. aasta seisuga 21,2 miljonit inimest.2 Selle, miks just seal palju inimesi elab on mitmeid põhjuseid. Kõige suurem tegur on see, et México on pealinn, kuid sealse rahvastiku paiknemist on mõjutanud ka ajaloolised tegurid, pinnamood ja kliima. ...
2009 aasta näitajad ütlevad, et täiskasvanud inimestest 0,4% on AIDS, mis maailma näitajate poolest asub kohal nr 77. Inimesed, kes elavad aidsiga on ligikaudu 130 000, maailma edetabelis on see näitaja 35. Kohal. AIDS'i põhjustatud surmasid on Hispaanias umbes 1600. Ülejäänud maailmaga võrreldes asub Hispaania AIDSI'st põhjustatud surmade poolest 58. Kohal. See võib olla ka üks tegur, miks tulevikus suremus Hispaanias suureneb. (CIA, 2011) 4. Rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu ja selles toimunud muutused. Aastaga 1991 ja 2012 on rahvastiku soolis-vanuselis koosseis märgatavalt muutunud. Kuni 10 aastaste laste arv on kasvanud. Kui ennem jäi nende arv 4 millioni piiridesse, siis nüüd on nende arv natuke tõusnud, küünides üle 4 millioni. Seal edasi kuni 30 aastaste inimeste arv on vähenenud. Aastal 1991 oli see näitaja umbes 6,8 millionit, kuid aastaks 2012 on sellises vanusevahemikus inimeste arv väiksem, ligikaudu 5,6 millionit
Vanuseline haripunkt on 35 eluaastal, mil vanuseline koosseis on sarnane, kuid vanemaks saades langeb meeste osatähtsus märgatavalt astmelisemalt, kui naiste osakaal rahvastikus (on laugem ja sujuvam). 2030. aasta rahvastikupüramiidilt näeme teistsuguseid trende. Märgatavalt on suurenenud vanemate inimeste osakaal, hakkab toimuma rahvastiku vananemine. Väikelaste arv on võrreldes 2009. aastaga pisut langenud, kuid endiselt suure tähtsusega. Üldiselt näeme rahvastiku vanuselist ühtlustumist palju selgemini. Samuti on sooline koosseis sarnane, välja arvatud 90. eluaastatel, mil naisi on rohkem. 2009. aasta seisuga on rahvastiku vanuseline jaotus järgmine: 0-14 aastased: 18.6% (M 6,129,729/N 5,838,925) 15-64 aastased: 65% (M 20,963,124/N 20,929,280) 65 aastased ja vanemad: 16.4% (M 4,403,248/N 6,155,767) Seejuures rahvastiku mediaanvanus on keskmiselt 39.4 aastat, meestel 38 aastat ja naistel 40.9 aastat
1. RIIGI RAHVASTIK Uuritakse, kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, vanuselist koosseisu, inimeste haridustaset, tervislikku seisundit. Riigi rahvastikku teades saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandusliku ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1.1. Riigi rahvaarv Mina valisin oma uuritavaks riigiks Kameruni. Kameruni populatsioon 2016. a juuli seisuga on 33,655,786. Kamerun on maailma suhtes väikeriik, järjekorras 53. Sarnase rahvaarvuga riigid on veel Põhja-Koera (25,115,311), Madagaskar (24,430,325), Taiwan (23,464,787), Austraalia (22,992,654) (1). 1
Demograafia - rahvastikuteadus , tegeleb mitmesuguste rahvastiku seonduvate küsimustega(nt.vanuseline,sooline jne ) Rahvastikupüramiid - rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav diagramm Absoluutne loomulik iive - sündide ja surmade vahe teatud ajaperioodi jooksul Suhteline loomulik iive - sündimuse ja suremuse vahe 1000 elaniku kohta vöi 100 elaniku kohta Ränne e migratsioon - rahvastiku rändamine ühestr kohast teise , eristatakse sise - ja välisrännet Rahvus - ajalooliselt kujunenud ennast teadvustanud inimrühm , mis koosneb ühhise keele , päritoluga ja kultuuriga inimestest . Rahvastiku tihedus - Keskmine elanike arv pindalaühikul
Just selline on ka Mehhiko rahvastik. 5 http://migrationsmap.net/#/MEX/arrivals 6 https://www.census.gov/data-tools/demo/idb/region.php?N=%20Results%20&T=12&A=separate&RT =0&Y=1990,2017&R=-1&C=MX 7 https://www.census.gov/data-tools/demo/idb/region.php?N=%20Results%20&T=1&A=separate&RT= 0&Y=2017&R=-1&C=MX Lisa 1 joonis 1. Mehhiko rahvaarvu muutus aastatel 1950-2025 joonis 2. Mehhiko rahvaarvu kasvutempo muutus aastatel 1950-2025 joonis 3. Mehhiko rahvastiku soolis-vanuselist koosseis aastal 1990 joonis 4. Mehhiko rahvastiku soolis-vanuselist koosseis aastal 2017 vanus rahvaarv vanusegruppiti meeste osakaal naiste osakaal 0-14 33 546 602 17 155 689 16 390 913 15-64 82 201 375 39 979 643 42 221 732 65+ 8 826 818 3 949 823 4 876 995 kokku 124 574 795 61 085 155 63 489 640 joonis 5
Raasiku valla rahvastik Raasiku vallas elab 01.01.2017 seisuga 5075 elanikku. Viimase 5 aasta jooksul on rahvaarv kasvanud, varasemalt on rahvaarv püsinud sama. Viimase kümne aasta jooksul on sündimuse näitajad olnud suuremad kui suremuse näitajad. Rändesaldo on olnud positiivne ja väljarände arv on kahanenud. Ülekaalus on olnud sisseränne. Elanikkonna vanuselist struktuuri analüüsides selgus, et kõige rohkem on vallas elanikkonda vanuses 20-24. Raasiku vallas elavad peamiselt eesti rahvusest elanikud. 2011 a. oli kogu elanikkonnast ainult 123 inimest teistest rahvustest, peamiselt vene rahvusest.
toornafta hinda maailmaturul, määrates kindlaks liikmete naftatoodangut ja nafta ekspordikvoote. 3. Euroopa Liidu riigid Belgia, Austria, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome , GB, Taani , Tsehhi ja Ungari. 4.Mida näitab rahvastiku püramiid? Diagramm, mis näitab rahvastiku vanuselist ja soolist jaotumist. 5.Iive- sündimus-suremus Immigratsioon- sisseränne Emigratsioon- väljaränne Rändesaldo- mingisse piirkonna sisse ja sealt välja rändavate inimeste vahe 6. Selgita demograafilisi ülemineku etappe 1) TRADITSIOONILINE RAHVASTIKU TÜÜP: Sündimus on kõrge, 40-50 last 1000 inimese kohta aastas (~ 40 promilli), suremus on kõrge ja väga muutlik, keskmiselt sureb 35-40 inimest tuhandest aastas haiguste, nälja ja mitmesuguste
Alates Eesti taasiseseisvumisest on ülekaalus väljaränne. Ulatuslik ränne on avaldanud väga suurt mõju Eesti rahvastikuprotsessidele. Hiiumaal ning Hiiumaalt toimub nii maakonna kui ka riigisiseseid rändeid. Põhjusteks võiks siinkohal nimetada kooli, töökohavahetuse vajadust ning muidugi eraelu. Kahjuks rännatakse Hiiumaalt pigem välja kui Hiiumaale sisse. Suuremad ühesuunalised väljaränded mõjutavad oluliselt riigi rahvaarvu, soolis-vanuselist, sotsiaalset ja rahvuslikku koosseisu. Kärdla 2009
VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS 11.B Uurimistöö eesmärk Uurida rahvastiku rahvaarvu muutusi 1) Rahvastiku üldarvu muutus Karula rahvuspargi alale jäävates külades aastatel 2000 ja 2012. a. 2) Rahvastiku vanuselist ja soolist struktuuri Karula rahvuspargi alale jäävates külades aastatel 2000.a. Ja 2012. a. 3) Inimeste sisse - ja väljarände põhjusi. 2 Töö ülesehitus peatükkides 1) Esimeses peatükis on juttu üldise taustainformatsiooniga ning ajaloolise- ja haldusjaotuse ülevaatega. 2) Teises peatükis on välja toodud uuritavate külade asukoht, iseloomustavate faktide ja rahvastiku suurus aastatel 2000 ja 2012.
Demograafia ehk rahvastikuteadus , mis tegeleb mitmesuguste rahvastikuga seonduvate küsimustega ( nt vanuseline ,sooline, rahvuslik koosseis; rahvastiku liikumine; hõive jnee.) Demograafiline kriis- olukord, kus suremus ületab sündimuse ning rahvaarv kahaneb. Demograafiline plahvatus demograafilise ülemineku periood,kus rahvaarv kasvab kiiresti, sest suremus langeb, sündimus on kõrge ja lapsi palju. Rahvastikupüramiid rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav diagramm Absoluutne loomulik iive sündide ja surmade vahe teatud ajaperioodi jooksul Suhteline loomulik iive- sündimuse ja suremuse vahe 1000 elaniku kohta (promill), või 100 elaniku kohta(protsent) Suhteline loomulik iive : Iga 100 inimese kohta: Sündimus suremus x 100 = suhteline loomulik iive ( % ) Rahva arv Iga 1000 inimese kohta Sündimus suremus x 1000 = suhteline loomulik iive ( ) Rahva arv
püramiidi andmete põhjalgi hakkab naisteosakaal veidi tõusma, mis tähendab samuti, et naissoost vanureid on rohkem, kui meessoost vanureid. (Graafik 2) Rahvastiku vanuseline jaotus: vanus 0-14: 18.66%, naissoost 6,350,008/meessoost 6,066,407 vanus 15-64: 62.61%, naissoost 20,857,630/meessoost 20,808,220 vanus 65 ja edasi: 18.74%, naissoost 5,360,078/meessoost 7,111,423 4 Analüüsides rahvastiku vanuselist jaotust 2015-nda andmete põhjal on 0-14 aastaseid naisi meestest rohkem 283,601. Võrreldes vanuseid 15-64 on inimesi 62.61% ehk nais-ja meessoost inimesi on peaaegu võrdselt, naisi on rohkem 2015-nda andmete põhjal 94,410. Vanuseid 65 ja edasi on 18.74%, meesoost isikuid on rohkem naissoost isikutest ehk 1,751,345. Tehes järeldusi rahvastiku vanuselise jaotuse kohta, siis võib väita, et Prantsusmaa rahvastik on
· Näitab erinevate vanuseklasside osakaalu populatsioonis · Vanusegrupid: · prereproduktiivne · reproduktiivne · postreproduktiivne · taimede jaoks on lisaks vanusele oluline ka suurus ja arengustaadium Populatsiooni kasv e populatsioonidünaamika · Iive arvukuse muutumine ajaühikus · Kasvav populatsioon iive on positiivne · Kahanev populatsioon iive on negatiivne · Vanusepüramiid näitab graafiliselt populatsiooni vanuselist koosseisu · Kasvav populatsioon iive on positiivne · Normaalne populatsioon arvukus on tasakaalus · Kahanev populatsioon populatsiooni iive on negatiivne Populatsiooni kasv e populatsioonidünaamika · Stabiliseerunud populatsioon populatsiooni arvukus on dünaamilises (muutuvas) tasakaalus, võivad esineda populatsioonilained · Populatsioonilained - populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise
Õpilase sõnavabadus Seaduste järgi on sõnavabadus inimese üks põhivabadustest. See tähendab, et õpilastel on sama suur õigus väljendada oma arvamust, kui mõnel juhtival ametnikul, vanuselist piirangut selles ei tohiks eristada. Õpilaste arvamuse kuulamiseks korraldatakse kooli erinevaid küsitlusi ja koosviibimisi. Õpilaste arvamusavaldusteks on loodud ka erinevaid organisatsioone nagu näiteks koolide õpilasomavalitsused ja Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL). Viimase ülesandeks on esindada Eesti õpilaste ja õpilasesinduste huve ja arvamusi avalikkuse ees ja kaitsta nende õigusi.
Mandesed. Mitte aafriklasi on seal umbes 3%, kes enamjaolt on prantsusmaalt sisserännanud. Immigrandid moodustavad 12% riigi populatsioonist 1990ndatel oli rändesaldo positiivne(26 per 1000) ehk sisserännanuid oli rohkem, aga nüüd aastal 2015 on migratsioonisaldo neutraalseks muutunud ehk sisserännanuid ja väljarännanuid peaks olema enam-vähem võrdselt. Seega sisse- või väljaränne ei ole Elevandiluurannikul üldse probleemiks Ränne muudab riigi rahvaarvu, rahvastiku soolis- ja vanuselist koosseisu. Rände tõttu võib muutuda ka sotsiaalsed ja kultuurilised tingimused. Rändepoliitika seab piiranguid kodakondsuse ning elamis- ja tööloa saamisele, või vastupidi, soodustab seda, võimaldades nii reguleerida inimeste sisse- ja väljarännet. Et minna Elevandiluurannikule, on vaja viisat. Eleri Etverk 11R
loomuliku iibe üldkordaja - sündimuse ja suremuse vahe 1000 elaniku kohta aastas() imikusuremuskordaja- kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta rahvastiku vananemine- vanemaealiste inimeste osatähtsuse kasv rahvastikus valglinnastumine- suurlinnade kiire planeerimata laienemine rahvastiku soolis-vanuseline koosseis- rahvastiku prontsentuaalne jaotumus mingil ajal soo ja vanuse järgi rahvastikupüramiid- mingil ajal rahvastiku soolist ja vanuselist kujutav kahe poolega tulpdiagramm Rahvastiku vananemine mõjutab riigi või regiooni majandust, sotsiaalseid protsesse ja poliitikat. demograafiline siire e. üleminek- rahvastiku arengus suure sündimuse ja suremuse asendumine väikese sündimuse ja suremusega. traditsiooniline rahvastikutüüp- tavapärane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab vähene sündimus ja suremus ning väike loomulik iive.
NB! Vikipeedia kasutamisel ärge piirduge ainult eestikeelsete artiklitega, vaid lugege kindlasti ka inglise- ja saksakeelseid! 1. Seletage mõisted! a) Diplomaatika- ajaloo abiteadus, mis tegeleb ajaloo õiguslike dokumentide analüüsimisega ja nende ehtsuse kindlakstegemisega b) Harrise maatriks- vahend, mida arheoloogid kasutavad stratigraafia (geoloogia haru, mis käsitleb kivimite ja maapinna vanuselist järjestust, ruumilisi suhteid ja määrab nende vanuse) ja stratigraafiliste üksuste jälgimiseks c) Annaalid- sündmuste ülestähendused aastate järjestuses, ajalookirjanduse vanem vorm d) Mikroajalugu- ajaloo haru, mis tegeleb väiksemate uurimise üksustega nagu üksikisik, asula, kogukond või sündmus 2. Võrrelge kahte teadlast/filosoofi ja kirjutage 4-5 lauseline vastus! Tooge välja erinevus
2) sissernne e. asutakse kuskilt mujale uute riiki elama 3) sisernne-riigi sisene rnne, mille alaliik on pendelrnne. Rnne jaguneb veel: 1)kaugus-riigisisene 2)kestvus-alaline 3)iseloom-vabatahtlik,kaasrnne,sundrnne Sundrnde phjused: sda ja rahvakonfliktid, usuline ja poliitiline tagakiusamine, looduskatastroofid, nnetusjuhtumid, nlg RNNET PHJUSTAVAD TMBE JA TUKETEGURID: 1) t,haridus,elutingimused,lhedased,sotsiaalne keskkond. Rnne muudab nii lhte kui sihtriigi rahvaarvu, rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu ja rahvastiku koosseisu. LINNASTUMINE e. urbanisatsioon on linnade kasv ja linnarahvastiku osathtsuse tus. Kogu maailma rahvastikust elab linnades 47%, krgelt arenenud riikides on linnarahvastus 76%, arengumaades 38%. LINNASTUMISEGA SEOTUD PHIMTTED: 1)krgelt arenenud riigid -eeslinnastumine - linlased hakkavad elukohana jrjest enam eelistama linnalhedasi viksemaid asulaid. Linnastumine- lhestikku asuvad linnad ja viksemad asulad kasvavad ha enam kokku. Hiidlinn e
· Head elamistingimused · Sugulased, sõbrad, tuttavad Tõuketegurid Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik Madal palk Halvad elamistingimused Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond Looduskatastroofid, sõjad · 192 miljonit inimest elab väljaspool sünnikohta · 3% maailma rahvastikust · 17 miljonit neist põgenikud (pagulased) OHUD · Pikaajaline ühes suunas toimuv ränne mõjutab nii lähte- kui ka sihtkohariigi rahvaarvu ning rahvastiku soolis-vanuselist ja etnilist koosseisu. · Selle kaudu ka majanduse arenguvõimalusi ning ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Saudi-Araabia Mõjud lähteriigile · Väheneb tööpuudus ja paranevad oskused · Osa rahast saadetakse kodumaale · Uued kultuuritavad · Väheneb maksumaksjate ja aktiivsete inimeste osakaal · Soolised disproportsioonid · Kaotatakse haridusinvesteeringuid Mõjud sihtriigile · Mitmekesistub tööjõuturg
2) perekondlikud põhjused nt:abielu 3) poliitilised põhjused 4) usulised põhjused 5) sõdade tõttu 6) looduskatastroofide tõttu 7) näljahädad ja epideemiad 0.1% alalisest elanikonnast tohib sisse rännata (Eestis). Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja rahvastiku vananemine. Kõige üldisemalt jaotatakse inimesed vanuse järgi kolmeks: lapsed, tööealised,vanurid. Rahvastikupüramiid- arvjoonis, mis kujutab rahvastiku vanuselist ja soolist koosseisu mingil ajal vanuserühmade kaupa. Rahvastiku vananemisega kaasnevad probleemid: tööealise rahvastiku vähenemine maksude suurenemine rahvastiku vähenemine suurenevad kulutused sotsiaalhoolekandas koolide sulgemine (õpilasi vähe) Eesti rahvuslik koosseis. Eesti rahvastikust 80% eestlased; 20% muulased neist 6.3% venelased. Rahvuslik koosseid iseloomustab kui suur on ühe või teise rahvuse osatähtsus vastavuse alusel
Rootslased 0,6 0,6 0,8 0,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Juudid 0,4 0,4 0,3 0,4 0,5 0,4 0,3 0,3 0,2 Ukrainlased 1,3 2,5 3,1 2,5 Valgevenelased 0,9 1,6 1,8 1,5 Muud 0,6 0,9 0,9 0,7 4,7 6,1 6,8 2,8 2,6 1. 2. 3. 7. Miks on vaja teada rahvastiku soolis/vanuselist koosseisu? 1. 2. 3. 8. Võrdle Eesti rahvastikupüramiidi aastatel 2011 ja 2050 1. 2. 3. 4. 5. 9. Kuidas jaotatakse asulad Eestis? Millised on erinevad külade tüübid Eestis? 1) 2) 3) 4) Külade tüübid 1) 2) 3) 4) 5) 10. Analüüsi rahvastiku paiknemist Eesti aladel kaart 30-31 1. 2. 3. 4.
EUROOPA DEMOGRAAFILINE TULEVIK Käesolev ülevaade on koostatud David Coleman´i artikli ,,Europe's demographic future: determinants, dimensions, and challenges" põhjal. Coleman´i artikel prognoosib Euroopa demograafilist tulevikku. Artikel kirjeldab Euroopa jagunemist ja vanuselist struktuuri, annab ülevaate sõdade ja revolutsioonide põhjustatud demograafilistest muutustest ning Nõukogude ideoloogia mõjust perekonnale ja rahvastikule. Lähemalt käsitletakse Euroopa demograafiale iseloomulikke suundumusi: madal sündimus, elanikkonna vananemine, migratsioon, sh illegaalne migratsioon. Uurinud rahvastiku vananemise ja vähenemise tagajärgi Euroopa majandusele, poliitikale ja keskkonnale, tutvustab Coleman demograafilisi lahendusi rahvastiku vananemise probleemile.
Ligi poole Eesti territooriumist katab mets. Eestis kasutatakse metsa mitmel viisil: puiduvaru saamiseks, eluslooduse säilitamiseks, rekreatsiooniks ja toidu saamiseks. Ometi on üle Eesti paiku, kus märkame, et metsadest on jäänud alles üksnes platsid, kus on vaid mõni puu. See viitab liigselt metsa maha võtmisele. Praeguse ja esimese vabariigi aegsel metsamajandusel on üks oluline erinevus: nüüd kuulub riigile pool metsamaast ja kui seal jälgitakse raiutava metsa liigilist ja vanuselist jaotust ning raiesmikud taasmetsastatakse, siis erametsades võetakse maha suuremat tulu tõotavad langid. See tähendab seda, et inimesed ostavad endale metsasid, et neid maha võtta, ning endale sellega tulu teenida. Inimesed on läinud väga ahneks ja ei mõtle metsa kasulikkusele. Nafta on viimase sajandi jooksul olnud tõsiseks probleemiks nii USAle kui ka tervele maailmale, osaliselt tingitud asjaoludest, et me oleme liiga laisad või mõned
Nüüdisajastul ei pea enam rõhku panema vöörastele uskumustele, koolivormile. Koolis on kodukord muutunud leebemaks, õpilastele on antud rohkem sõnaõigust ja on paremini kaitstud. Õpetajad tänapäeval omavad vähem õigusi õpilaste suhtes, jõudu rakendada ei tohi ja sõnavalik on piiratud. Kindlasti on tänapäeval õppematerjal paremini kätte saadav, kui seda oli 20. saj alguspaigas. Õppejõududel ja õpilastel ei tehta soolist ega vanuselist eristust, kõik kes tahavad, saavad ka omandada vastava hariduse, milleks neil huvi on. Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina :D
Majanduslik ebakindlus (soovivad olla rahaliselt stabiilsed enne lapse sündi) Abort Esimese lapse sünni edasilükkamine 2. Mis lisaks madalale sündimusele põhjustab rahvaarvu vähenemist Eestis? Nimeta kolm põhjust. Väljaränne, väike sisseränne Kõrge suremus Lühike eluiga 3. Too kolm näidet, kuidas Eesti riik toetab perekonda laste kasvatamisel. Lastetoetused Tasuta haridus Vanemapalk, emapuhkus 4.Miks on riigil poliitika teostamisel vaja teada rahvastiku vanuselist koosseisu? Põhjenda kolme näitega. Siis riik teab milliseid muudatusi on vaja teha. Kui sündide arv on suur, peab riik planeerima lasteaedu ning koole. Kui on palju tööealisi inimesi, peab olema piisavalt töökohti Kui on palju vanureid, pead riik arvestama, et pensionite maksmiseks jätkuks raha Nimeta lisaks vanusele veel üks tunnus, mille alusel on võimalik Eesti rahvastikku analüüsida. Sugu 5. Rahvastikku võib jaotada vaga erinevate tunnuste alusel. Diagrammil on
Rännet mõjutavad faktorid Tõmbetegurid Tõuketegurid Suur töökohtade ja Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik õppimisvõimaluste valik Kõrgem palk Madal palk Head elamistingimused Halvad elamistingimused Sugulased, sõbrad, Ebameeldiv, üksluine tuttavad sotsiaalne keskkond Looduskatastroofid, sõjad OHUD Mõjutab rahvaarvu ning soolis-vanuselist ja etnilist koosseisu. Majanduse arenguvõimalusi ning ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Mõjud lähteriigile Väheneb tööpuudus ja paranevad oskused Osa rahast saadetakse kodumaale Uued kultuuritavad Väheneb maksumaksjate ja aktiivsete inimeste osakaal Soolised disproportsioonid Kaotatakse haridusinvesteeringuid Mõjud sihtriigile Mitmekesistub tööjõuturg Migrandid töötavad ka seal kus kohalikud mitte Odav tööjõud
orjad) 2. etapp alates 20. sajandi keskpaigast ( arengumaades kiire rahvaarvu kasv, suund sealt välja) Kaasaegsed rändevood: 16-17. sajandil oli peamine rändesuund Euroopast välja, sest oli toimunud dem plahvatus arenenud riikides , mindi mujalt õnne otsima . 20. sajandi teisel poolel toimus aga demograafiline plahvatus arengumaades ning nüüd mindi arengumaadest mujale õnne ostima. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus eesmärgiga mõjutada rahvastiku vanuselist koosseisu ja paiknemist. Urbanisatsioon ehk linnastumine on maalt linna elama asumine. Suburbanisatsioon ehk eeslinnastumine on linnakeskuste tühjenemine ja linnade laienemine äärealadel. Kontraurbanisatsioon elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Ülelinnastumine ülikiire linnastumine, kus ei suudeta järjest kasvavale elanikkonnale tagada töö- ja elupaika. Marginaalne rahvastik hiljuti maalt linna elama asunud inimesed, kellel puub veel
Suremuste üldkordaja 1000 inimese kohta on viimased aastakümned olnud 10. Prognoos aastaks 2030 ennustab, et suremuste üldkordaja 1000 inimese kohta suureneb kuni 12. 1000 sünni kohta on imiku surm olnud pikalt stabiilsena 3. Nii lubab prognoos ka edaspidi. Kogu rahvastiku keskmine eluiga on 80,77aastat, meestel 77,82 ja naistel 83,86. Võrreldes neid andmeid teiste sama regiooni riikidega siis väga erinevusi pole. Rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu analüüs Suurimaks muudatuseks on kindlasti see, et mõlema sugupoole esindajad elavad nüüd kauem kui varem. Riigi rahvastiku vanuseline jaotus Lapsi vanuses kuni 14 moodustavad 16,41% (898 903 inimest) kogu riigi rahvaarvust. Kodanikud vanuses 15-64 on kogu rahvaarvust 63.38% (3 471 363 inimest) Eakamad, ehk siis 65+ aastased moodustavad 20,21% (1 106 656 inimest) kogu riigi rahvast. Ülalpeetavate määr on 57,77% Vanadussõltuvuse määr on 31,9%
Ekvatoriaal-Guineas, Djiboutis ja Brasiilias. Peruu ja Brasiilia asuvad Lõuna-Ameerikas, Ekvatoriaal-Guinea ning Djibouti asuvad Aafrikas. b) Rahvastiku tihedus: Rahvastiku tihedus on hõredam põhja- ja ida-osas, tihedaim lääne- ja loode-osas. Rahvastik on koondunud suurematesse linnadesse, kus on eluks palju paremad võimalused. Rahvastik on enamjaolt koondunud elama Andidest vasakule poole ehk ookeani äärde. 3) Rahvastikupüramiid. Iseloomusta Peruu rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu ja selle muutusi aastaks 2030 a) Rahvastikupüramiidid b) Vanuseline jaotus: 0-14aastased- 28,5% ; 15-64aastased- 65,1% ; üle 65aastased- 6,4%. Riigis on vananev rahvastik, kuna 15-64aastaseid on ülekaalus võrreldes teiste vanusegruppidega. c) Rahvastikupüramiidide analüüs: Rahva vanuseline ülekaal on läinud vanemaks, aastal 2011 oli ülekaal 15-19aastaste seas, aastaks 2030 on ülekaal 35-39aastaste seas. Aastaks 2030 on inimeste eluiga pikem kui 2011.
Selle riigi rahvastik vananeb. Demograafiline ülemineku etapp selle riigi rahvastikus- Kreekat liigitatakse kaasaegse rahvastiku tüübiga riikide hulka, st iive on väike või nullilähedane ja rahvastik vananeb. RAHVASTIK Milliseid rahvastikupoliitika meetmeid peaks Kreekas rakendama- Kindlasti tuleks Kreekas suurendada sündimust. Vähendada illegaalset rännet Kreekasse. Kas ja kuidas mõjutab Kreeka riiki ränne- See kasvatab Kreeka rahvaarvu, muudab rahvastiku soolis-vanuselist ja rahvuslikku koosseisu ning selle kaudu ka majanduse arenguvõimalusi ja ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Suureneb ka tööjõud. ASUSTUS Pealinn- Ateena Suuremad linnad- Ateena, Thessaloniki, Patras, Iraklio Rahvastiku paiknemine riigi piires- Kõige tihedamalt paikneb rahvastik pealinna Ateena ümbruses ning teistes linnades/linnapiirkondades nagu Thessaloniki ja Kreetal asuv Irákleio. Üldjuhul koondub rahvastik rannikule,
Rahvaarvu kahanemist põhjustab inimeste tahe omandada enne haridus ning luua pere, kui on piisavalt ressursse. Veel mõjutab rahvaarvu kahanemist emigratsioon vähese palga, halbade töö-, ilmatingimuste pärast. Rahvaarvu kasvu soodustab toetuste suurendamine, palkade tõus, tasuta haridus ja kindel töökoht. Järgmistelt püramiididelt on näha rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu aastal 2012 ja 2030: On näha, et rahva vananemine on juba alanud ning aastaks 2030 moodustab põhilise osa rahvast vanem generatsioon. Vanuse struktuurid on 0-14 aastaseid: 13
Tõuketegurid : väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik ; madal palk ; inimestevahelised lahkhelid ; ebasoodne looduskeskkond ; halvad elamistingimused . Tõmbetegurid : suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, meeldiv sotsiaalne keskkond, soodne tervislik keskkond, sugulased tuttavad, head elamistingimused. Rahvusvaheline ränne Pikaajaline ühes-suunas toimuv ränne muudab nii lähte-kui ka sihtriigi rahvaarvu, rahvastiku soolis-vanuselist ja rahvuslikku koosseisu ning selle kaudu ka majanduse arenguvõimalusi ning ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Inimeste liikumine teise riiki ja kultuuri nõuab kohanemistahet ja oskusi mõlemalt poolelt. Intensiivne ränne Türgist Saksamaale algas 1970. aastal ja kestab tänini. Kaasaegsed rändevood Alates 1960. aastat muutus Lääne-Euroopa väljarändepiirkonnast sisserändepiirkonnaks.
inimesed. 11)MitteaktiivsedMittetöötavad pensionärid, õpilased, kodused jms. 12)Sotsiaalne kihistusInimeste hierarhiline jagunemine eri kihtidesse. 13)Sotsiaalne mobiilsusInimeste liikumine ühest kihist teise. 2) Millised iseloomulikud jooned on omased Eesti rahvastikule? Sõnasta kolm iseloomulikku joont, suundumust. a) Eesti kodanikud b) Heledanahalised c) Eesti keelt kõnelevad inimesed 3) Miks on riigil poliitika teostamisel vaja teada rahvastiku vanuselist koosseisu? Põhjenda kahe näitega. Põhjus: Et arvestada inimeste vajadustega. Näide : Lasteaedade ja lasteaiakohtade arv. Näide : Vanadekodude ja kohtade arv. 4) Vt rahvastikupüramiid http://www.stat.ee/public/rahvastikupyramiid/ Mida saame järeldada rahvastikupüramiidi põhjal? 1) Rahvastiku vananemine 2) Väljarände suurenemine 3) Vähe noori 4. Inimeste mitmekesised huvid. 1) Too EV põhiseadusest näiteid, et Eesti on pluralistlik ühiskond.
antud) 3) suremus( arvuliselt, kui graafik antud) 4) iive( arvuliselt) 5) lapsi ühiskonnas ( palju/ vähe) 6) eakaid ühiskonnas( palju/ vähe) 7) rahvaarv( stabiilne/ kasvab/ kahaneb) 8) kus piirkonnas esineb tänapäeva maailmas? Lisaküsimus: eluiga 17. Osata rahvastikupüramiide seostada rahvastiku ülemineku etappidega Rahvastiku soolis- ja vanuseline koosseis ning tööhõive struktuur 18. Osata lugeda ja analüüsida Õ: lk 17 rahvastiku vanuselist koosseisu Põhja ja Lõunariikides 19. Millest on tingitud erinevused kõrge ja madala inimarenguga riikide keskmises elueas? 2+2p. 20. Milliste abinõudega saaks pikendada madala inimarenguga riikides inimeste keskmist eluiga ja mida see kaasa tooks? 3+3p 21. Kuidas iseloomustab rahvastikupüramiid riigi arengutaset? 3p. 22. Kuidas mõjutab rahvastiku vananemine riigi või regiooni a) majandust b) sotsiaalseid protsesse c) poliitikat? 23
struktuuri. *Fundamentaalteadus uusi loodusnähtusi ja -seadusi avastav teadus, mille teooriad on aluseks teadusele. *GIS(geoinfosüsteem) kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel soestatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud andmetabeleid. *Geokronoloogia geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järjestust. Maa vanust ja kihtide vanuselist järjestust. *GPS Satelliidi ja seiraja vaheline ülemaailmne asukohamääramise süsteem. *Infosüsteem teavet andev ja jaotav süsteem, mis koosneb andmebaasidest. *Kaugseire andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. *Paleogeograafia geoloogia haru, mis uurib Maa mineviku geograafiat, ntx mineviku mandrite ja ookeanide asendit ning merede, liustike, mäestike ja taimkatte levikut geoloogilises ajaloos.
7. noorte väljaränne; 8. vananev rahvatsik; 9. terviseprobleemid & sobiva partneri puudumine. Miks on suremus suur? 10. vananev rahvastik; 11. ebatervislikud eluviisid; 12. õnnetused (töö, liiklus, uppumine, tulekahjud); 13. lüngad tervisehoiusüsteemis, haiguste ennetamises; 14. sotsiaaline viletsus & vaesus. 2. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis Rahvastikupüramiid - diagramm, mis väljendab rahvastiku vanuselist ja soolist koosseisu. Rahvastikupüramiidilt on näha: 15. laste ja vanurite osatähtsust; 16. meeste ja naiste suhet erinevates vanuserühmades; 17. erinevate vanuserühmade osakaal kogurahvastikust; 18. sündimuse muutusi viimaste aastakümnete jooksul. Vananev rahvastik See toob toob kaasa endaga majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme. Majanduslikud probleemid: 19. töötavat rahvastikku, kes makse maksab, on vähem; 20
6 Genova Liguuria 607 906 7 Bologna Emilia Romagna 380 181 8 Firenze Toskaana 371 282 9 Bari Aquulia 320 475 10 Catania Sitsiilia 293 458 Tabel 1 näitab Itaalia suuremaid linnu alustades kõrgeimast elanike arvust. Joonis 1 Joonis 1 näitab meeste ja naiste vanuselist koosseisu. 2.1 Rahvastiku paiknemine ja tihedus 68% Itaalia rahvastikust elab linnades. See linnastumise tase on keskmisest kõrgem. Roomas elab 3,357 miljonit inimest, Milanis – 2,962 miljonit, Neaplis - 2,27 miljonit, Turinis - 1,662 miljonit ja Palermos on 872 000 inimest. Itaalia rahvastiku tihedus 202/km²-ga on kõrgem, kui enamikes teistes Lääne-Euroopa riikides. Ometi on rahvastiku jaotus laialdaselt ebavõrdne.
Demograafilise ülemineku teine etapp- sündivus ja loomulik iive väheneb, rahvastiku kasv aeglustub. Väheneb ka väikelaste suremus. Nüüdisaegne rahvastiku tüüp- väike sündivus ja suremus, rahvaarvu väga aeglane suurenemine või isegi kahanemine. Laste osakaal väheneb, vanurite osakaal suureneb. 7. Tunne etteantud andmete alusel, millises demograafilise arengu etapis on nimetatud riik. 8. Analüüsi rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi rahvastiku soolis-vanuselist struktuuri. 9. Selgita, milliseid demograafilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme tekitab rahvastiku vananemine- Riigi koormus suur, kuna peab maksma pensionitoetusi, vajatakse palju haigla kohti, tööjõudu jääb vähemaks, ühiskonnas vanureid liiga palju, keda tuleb ülal pidada. 10. Nimeta migratsiooni põhjusi ja too konkreetseid näiteid- vabatahtlik ränne ehk vahetatakse elukohta, et õppida või töökoha pärast, suurem palk (näiteks ka Eesti Soome).
Kus saame me rääkida võrdsusest, kui inimesi on maailmas vanemaid, nooremaid ja keskealisi. Hiigelprojektis "Eesti otsib superstaari" on ära määratud kindlad vanusepiirangud. Milleks? Et 40 aastane inimene ei saaks ennast kellelegi tõestada või et Eesti ei saaks näidata, et ka meil on võib-olla imelapsi, kellel on 9-aastasena või veel nooremana briljantne lauluhääl. Vähemalt sellistel konkurssidel ei tohiks olla sellist vanuselist piiri. Vanuselisest võrdsusest rääkides ei ole kunagi inimesed võrdsed ka sellepoolest, et valimisõiguse saavad alles 18 aastased inimesed, kui ma tahan presidendiks saada, siis pean ma olema 40 aastat vana või kui ma tahan suitsu teha, siis selleks pean ma ka kõigepealt 18 aastat elama. Järelikult on ühed võrdsemad kui teised. Ma jõuan jällegi välja selleni, et mõned meist on võrdsemad kui teised. Ja need teised on
Rumeenias ja Serbias on rahvastiku tihedus suurem kui 90 in/km² ning Makedoonias ja Kreekas on see umbes 80 in/km². Bulgaarias on rahvastiku paiknemine ühtlane, kuid kõige tihedamani on asustatud pealinn Sofia. Ei ole palju kohti, kus ei elaks mitte kedagi. Rohkesti elab rahvast mere ääres, kuna seal harrastatakse kalapüüki. 1 Bulgaaria rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu vaadates saame aru, et tegemist on nüüdisaegse põlvkondade vaheldumise etapiga. Alla 15 aastased lapsed moodustavad rahvastikust 14%, 15- 65 aastased moodustavad kõige suurema osa inimestest ehk siis 67% kogu rahvastikust ja vanureid, kes on vanemad kui 65 aastat on 19% rahvastikust. Selle riigi rahvastik hakkab tasapisi vananema, kuna iive on negatiivne ja rahvaarv väheneb pidevalt ning täiskasvanuid on palju ja lapsi vähe. Millalgi hakkab see suur hulk täiskasvanuid vanaks
madala tööhõivega Suurbritannia, Luxembourg ja Malta. Eestis on põllumajandusliku tööhõive pigem madalama poolne kui võtta võrdluseks näiteks Moldaavia. 7. Mis suunas on muutunud töötajate vanus majandusharude lõikes? Millised on nende muutuste mõjud piirkondade tööturgudele? Töötajate vanus on põllumajandus, metsamajandus ja kalapüügi majandusharus muutunud läbi aastate kasvavalt vanemaks, samuti ka haridusvaldkonnas. Mäetööstuses esineb veidi rohkem vanuselist kõikumist kuid siiski on hetkel üle 40-aastaste osakaal suurem kui 30 aastat tagasi. Tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas on kõikumine väiksem kuid töötajate osatähtsus on suurim üle 40-aastaste hulgas. Vananev töötajaskond mõjutab regioone sest töökätest võib puudust tulla. Põllumajanduses hõivatute vananemine seab juba lähiaastatel löögi alla maamajanduse, samuti on raske maal ja väiksemates maakondades asendada õpetajaid, perearste, hooldustöötajaid.
Kas riigis on tõsiseid probleeme AIDS'iga? Venemaal kasvab aidsihaigete arv kiiremini kui teistes riikides. 2002.aastal oli Venemaal registreeritud 18 000 uut HIV-positiivset, kuid sellesse viirusesse haigestunute tegelik arv võib olla kuni viis korda suurem. Juhul kui rakendata kiireid ja tõhusaid meetmeid aidsi ja HIV leviku tõkestamiseks, võib aastate jooksul surra aidsi umbes viis miljonit inimest. Iseloomusta riigi rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu ja selle muutusi aastaks 2030. b) 0-14 aastased: 15,7 % (mehed 11,498,268/ naised 10,890,853) 15-64 aastased: 71,3% (mehed 48,851,357/ naised 52,806,900) 65 aastased ja vanemad: 13% (mehed 5,622,464/ naised 12,847,828) (2012 est.) Rahvastik on vananev, kuna 15-64aastaseid on kõige rohkem 71,3%. Järgmiseks on 0-14 aastaseid mida on 15,7% ja kõige vanemad, mille osakaal on 13%. c) Aastaks 2030 on 0-14 aastaseid vähemuses kui seda on 2012. aastal
Rände põhjused: majanduslikel põhjustel, perekondlikel põhjustel, poliitilistel põhjustel, usulistel põhjustel, sõdade tõttu, looduskatastroofide tõttu, näljahädade ja epideemiate tagajärjel. Mõju rahvastikuprotsessidele Ulatuslik ränne on avaldanud väga suurt mõju Eesti rahvastikuprotsessidele. Suuremad ühesuunalised välisränded mõjutavad riigi rahvaarvu, soolis-vanuselist, sotsiaalset ja rahvuslikku koosseisu, isegi loomulikku iivet (sündimust ja suremust). Suure sisserände tõttu vähenes nõukogude perioodil eestlaste osatähtsus kiiresti. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis Ühiskonnas elavad koos eri vanuses inimesed, kuid mitte kõiki pole ühepalju. Kõige üldisemalt jaotatakse inimesed vanuse järgi kolmeks: lapsed, tööealised ja vanurid. Ühiskonna seisukohalt on väga tähtis teada, milline on nende kolme vanuserühma suhe
1000 inimese kohta aastas (promillides) 20 Suremust mõjutavad tegurid: Vaesus, nälg, vee puudus, sõjad Halb tervishoiukorraldus Arstiabi kehv kättesaadavus Ebatervislik eluviis Südameveresookonna haigused, vähk Õnnetused, vägivald Surmatoovad haigused Millised on arenenud riigi suremuse tegurid? 21 Rahvastikupüramiid iseloomustab rahvastiku soolis-vanuselist see on kaheosalinekoosseisu tulpdiagramm, kus vertikaalteljel on kujutatud vanuserühmad ja horisontaalteljel vasakul poolel iga vanusegrupi meeste arv (või osatähtsus) ja paremal poolel naiste arv (või osatähtsus). 22 Rahvastikupüramiidilt on näha: Rahva üldarvu Kui palju on erinevas eas mehi ja naisi (kõige sagedamini kasutatakse 5- aastaseid vanuserühmi
Rahvuslik koosseis : Hollandlased 91%, Türklased ja teised 9% Üle 15 aastastest oskab lugeda ja kirjutada 99% Religioon : Rooma Katolik 31%, Protestant 21%, Moslem 4.4%, muu 3.6%, teadmata 40% Sõltuvad piirkonnad : Aruba, Hollandi Antillid Võrreldes aasta 2025 prognoosi põhjal muutub aastaks 2050 vanurite osatähtsus suuremaks eriti 85 aastaste naiste osatähtsus, noorte ja keskealiste osatähtsus samas väheneb.See iseloomustab arenenud riigi vanuselist koosseisu. 96% rahvastikust on keelelt ja kultuurilt lähedased hollandlased ja flaamid. Põhjarannikul ja saartel elavad friisid. Sündimus on viimastel aastatel vähenenud. Selle riigi rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis. 90% rahvast elab linnas.10% rahvast elab maal. Palju rahvast elab linnas enamus Amsterdamis , Haagis ja Rotterdamis. Amsterdam asub Põhjamere ääres, seega on seal hästi arenenud kaubandus.
väheviljakad mullad, vähe loodusvarasid, puudub korralik taristu, halvad elamistingimused, valitsus ei investeeri elukeskkonna arendamisse 2) analüüsib demograafilise ülemineku teooriale toetudes rahvaarvu muutumist maailmas, etteantud regioonis või riigis ning seostab seda arengutasemega; (vt vihikust ülemineku teooriat) 3) analüüsib rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi rahvastiku soolis-vanuselist struktuuri ning selle mõju majanduse arengule Palju vanureid - vähem tööjõudu, mistõttu pole pensionite jaoks raha, sest pole maksumaksjaid; vajatakse rohkem meditsiinilist ja majanduslikku abi. Palju noori palju tööjõudu ja maksumaksjaid. 4) võrdleb sündimust ja suremust arenenud ja arengumaades ning selgitab erinevuste peamisi põhjusi Arenenud riikides: hea meditsiiniline abi e suremus väiksem, pereplaneerimine, naiste õigused väiksem sündimus
a) Millised on tänapäeval olulisemad surmade põhjused? b) Miks põhjustel uuritakse rahvaloendusel nii elanikkonna vanust kui soolist koosseisu? Analüüsi ja võrdle kaht järgmist rahvastikudiagrammi. Missuguse riigi/piirkonna rahvastikudiagramm see võiks olla? Miks? Analüüsin sündimust ja suremust, soolis-vanuselist koosseisu. Kas rahvastik vananeb? Missuguse riigi/piirkonna rahvastikudiagramm see võiks olla? Miks? Analüüsin sündimust ja suremust, soolis-vanuselist koosseisu. Kas rahvastik vananeb? MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Õpetajale
madalam, kui kogu maailma arvestuses, kuid imikusuremuse promill on palju madalam. Keskmine eluiga on Austraalias kõrgem, kui maailmas. 5. Austraalias ei ole suur probleeme AIDS'iga. HIV-levimus täiskasvanud elanikkonna seas Austraalias on madalam kui üheski teises arenenud riigis - 0,2%. Austraalias elas 2008. aastal 59 000 HIVi nakatunut, uusi juhte oli hinnanguliselt 3 900. 6. Iseloomusta riigi rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu ja selle muutusi aastaks 2030. A) B) Rahvastiku vanuseline jaotus : 0-14 aastased: 18.3% (mehed 2,040,848/naised 1,937,544) 15-64 aastased: 67.7% (mehed 7,469,092/naised 7,266,143) 65 aastased ja üle: 14% (mehed 1,398,576/naised 1,654,508) Järeldus: Kõige rohkem on riigis 15-64 aastaseid. Pigem on ühiskond vananev. C) 2030. aastaks on igas vanusegrupis rohkem inimesi. Rahvastik on arenenum. 2030
Joonis 3. USA rahvastikupüramiid 2010 0-14 aastased: 20.2% (mehed- 31,369,127/ naised- 30,305,704) 15-64 aastased: 57% (mehed- 102,665,043/ naised- 103,129,321) üle 65 aastased: 12,8% (mehed- 16,901,232/ naised- 22,571,696) USA on kaasaegne rahvastiku tüüp, kuna sündimus ja suremus on küllaltki madal ning rahvaarvu kasv väheneb stabiilselt. Vanurite osakaal on üsnagi suur ning laste osatähtsus on vähenenud. USA rahvastiku vanuseline koosseis meenutab väga lähedalt Eesti rahvastiku vanuselist koosseisu. Keskmine eluiga: kokku: 78,14 a mehed: 75,29 a naised: 81,13 a Need näitajad on maailma keskmisest (66 a) tublisti kõrgem, kuid sellegipoolest vaatamata kõrgele meditsiini arengutasemele võrreldes muude arenenud riikidega veel arenguruumi (Jaapan 82 a, Rootsi 80 a, Austraalia 80 a, Kanada 80 a jne). Sündimus: 14,18 sündi / 1000 in. kohta Suremus: 8,27 surma / 1000 in. kohta Loomulik iive: 5,91 Rändesaldo: 2,92 migranti / 1000 in. kohta Imikusuremus: 6
keskkonnas. Piirkonna perspektiivikust kajastav rahvaarvu võrdlemine viimase kümne aasta lõikes ei olnud kahjuks võimalik, sest puudusid täpsed andmed vastavate aastate kohta. Töö käigus kasutasin 2000-ndate ja 2012 -ndate aastate andmeid. Uurimistöö eesmärgiks on: · Uurida rahvastiku üldarvu muutusi Karula rahvuspargi alale jäävates külades aastatel 2000 ja 2012. · Uurida rahvastiku vanuselist ja soolist struktuuri Karula rahvuspargi alale jäävates külades aastatel 2000 ja 2012. · Uurida inimeste sisse - või väljarände põhjusi. Käesoleva uurimistöö aluseks on hüpotees, et piisavalt atraktiivses, kuigi ääremaal asuvas maapiirkonnas on võimalik rahvaarvu kasv, või vähemalt mitte selle vähenemine. Uurimismetoodika koosneb andmete kogumisest, süstematiseerimisest ja analüüsist. Uurimise eesmärgini jõudmiseks on püstitatud järgmised ülesanded: