Eesti Vabariigis võib järjekord vastsündinu adopteerimiseks väldata mitu aastat, samal ajal kui igal tööpäeval sureb abordi tagajärjel umbes 30 last. Tänases Eesti seadusandluses puudub regulatsioon, mille alusel võiks aborti kaaluvale emale soovitada lapsest loobumist adoptsiooni kasuks. Ema võib küll anda nõusoleku lapse lapsendamiseks isikuliselt. Edasi aga otsustab kohalik omavalitsus, kas pere, keda sünnitaja on soovinud näha lapse vanematena, on sobilik. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahele vanema ja lapse vahelise suhte. Lapsendajad kantakse lapse sünniakti vanematena, soovi korral antakse lapsele lapsendaja perekonnanimi. Vanem on lapse seadusandlik esindaja, loomulikult on ta kohustatud kaitsma oma lapse huve ja õigusi. Riigi abi lapse kasvatamisel on sama, mis kehtib kõigi peres kasvavate laste kohta. Last ei saa ,,tagasi anda".
Nende elul polnud midagi eriti viga. Milline oli Vargamäe laste elu? Vargamäel said lapsed suhteliselt hästi läbi, vahet pole, kas nad olid Orult või Mäelt. Kahe talu lapsed mängisid tihti koos ja aitasid üksteist, aga seda alati vanemate pilgu alt väljas, sest vanematele, eriti isadele, ei meeldinud, et nende lapsed oma vaenlase lastega mängiksid. Natuke vanemas eas hakkas naabertalude poisid ja tüdrukud omavahel suhteid looma , nagu oli Liisi ja Joosepi lugu. Vanematena ei tahtnud noored kuidagi Vargamäele jääda, seepärast oli peremeestel mure, et pole uut peremeest võtta kui nad surevad. Õnneks jäi Mäele noor Andres, kui ta kroonust tagasi pidi tulema. Orul oli peremehe järeltulijatega veel otsustamist, kuigi taheti Joosepit. Vargamäe laste arusaam sellest kohast oli hoopis teine kui nende isadel. Peremehed tahtsid koguaeg üksteist üle trumbata ja ajasid õigust taga. Sellest lapsed eriti aru ei saanud
Tuntud eestlaste lause: ,,Enne mõtle, siis ütle" kannab endas tõetera. Seda lauset tasuks endale meelde tuletada siis, kui ei soovi teatud hetkel oma arvamust välja öelda, kartes kellegi tundeid riivata või vastaspoole pahameele osaliseks saada. Tihti tuleneb kõlbeline käitumine ka traditsioonidest. Meil eestlastel ja paljudel teistel rahvustel on jõuludega seoses kindlad kombed. Oleme teadlikud, et väikelapsed usuvad jõuluvana ja ootavad tema külaskäiku igal aastal. Me ise, laste vanematena, oleme selle usu1 lastele andnud. Kui taunitav oleks see, kui kellelgi jätkuks julgust tulla ja öelda väiksele lapsele, et ta usub kedagi, keda tegelikult ei ole olemas. Seadused annavad meile selle õiguse, kuid kindlasti taunitakse tõe väljarääkija käitumist. Sõnavabadust kasutades on ka märkimisväärse tähtsusega vastaspool, kellele me oma arvamust avaldame. Arvamuste paljusus ja sõnavabadus on inimkonna ajaloos kõige enam konflikte tekitanud seoses religiooniga. 1988
Adopdeerimine Lapsendamine juhul, kui lapse bioloogilised vanemad on elus, on kahtlemata äärmuslik lahendus. Üldiselt tuleb teha kõik jõupingutused selleks, et laps saaks kasvada oma bioloogiliste vanemate juures. Kui see aga mingisugusel põhjusel tõesti võimalik ei ole, on lapsendamine põhjendatud lapse eluõiguse tagamisega parimal võimalikul viisil. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahele vanema ja lapse vahelise suhte. Lapsendajad kantakse lapse sünniakti vanematena, soovi korral antakse lapsele lapsendaja perekonnanimi. Vanem on lapse seadusandlik esindaja, loomulikult on ta kohustatud kaitsma oma lapse huve ja õigusi. Riigi abi lapse kasvatamisel on sama, mis kehtib kõigi peres kasvavate laste kohta. Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimustega. Lapsendamist reguleerib perekonnaseadus. Lapsendamise korral hinnatakse lapsendaja ressursse: füüsilisi (tervis ja eluviisid),
koju 6.septembril 1920.a. Uus periood koguduse elus oli üsna murettekitav, sest järgneva 20 aasta jooksul (1920-1940) oli kogudsel 6 vanemat. Aastail 1920-1922 teenisid kogudust Peet Saks ja Jaan Tomm, kumbki ainult aasta. Siiski peab tunnistama, et Jaan Tommi tegevus oli üsna viljakas. Alustati laulukoori ja pühapäevakooli tööga. Kogudusele loodi osakonnad Tarvastus ja Kõpus. Kui Jaan Tomm 1923.a. New-Yorki siirdus, jätkasid koguduse vanematena Karl Mühlberg ja Eduard Roasto (1923-1932). Kui Roasto 1933.a. Kohilasse elama asus, sai uueks koguduse vanemaks Peeter Vilbaste Tallinnast, olles koguduse juhiks kaks aastat. Koguduse vanema kohustetäitjaks jäi Karl Liigand, kes teenis kogudust kuni oma eluõhtuni. Karl Liigandi kõrval olid koguduse töös abiks laulukoori juhina Leeni Kull ja grupitöö juhtidena Leida Raid (Tuhk) ja Salme Kauge. Peale Liigandi surma jäi koguduse juhtimine õdede hooleks. Koguduse tegevus
depressiivsed, aga ka isiksusehäirega vanemad. Depressiivsed emad ei kasuta laste vastu tavaliselt füüsilist vägivalda, kuid ema depressiivsuse tõttu on lapsed sageli põlatud või hooletusse jäetud. Laste ja noorukite vastu kasutatud vägivallaga seostuvad sageli nii vanemate psüühilised häired kui ka sotsiaalsete ja keskkonnategurite mõju. Kõik tundub olevat ka Sheila loo puhul tõenäoline. Vanemate käitumine vanematena peegeldab tema oma kogemust ja teadmisi vanemas olemisest ja lapse vajadustest, mis ilmselgelt võis olla omane ka Sheila ema ja isa lapsepõlvele. Küllap seostub sinulgi mitme meie endise õpilasega antud pere tragöödia. Oleme läbi aastate kokku puutunud õpilastega, kes on lapseeas, imikueas pidanud taluma hooletusse jätmist ja eiramist. Perekonna ülesanne on luua lapsele kõige olulisem suhtekeskkond, mis on inimese biopsühhosotsiaalse arengu põhiline üksus.
Kui suhteid ei suudeta kindlalt määratleda, siis võib tekkida segadusi piiride määratlemisel (eriti ümberlülitumisel- nt abikaasadest vanemateks), mis omakorda mõjutab funktsioonide täitmist. Keeruline dünaamika. Kuidas näha perekonna ümber olevat piiri. Analoogiline kommunikatsioon. Sageli võib abikaasade kommunikatsioonis tekkida läbimatu piir; toimitakse vaid vanematena (võib juhtuda, kui laps sünnib paarisuhte varases järgus ja suhted abikaasadena pole veel kindlalt määratud). Vanema rollis on selgemad funktsioonid. Tuleb luua kommunikatsioonireeglid, mis panevad paika, millal toimida vanemate, millal abikaasadena ning märgid ühest teise ümberlülitumiseks. Kui jäävad domineerima vanemlikud suhted, on sellel tõsine negatiivne mõju suhetele abikaasadena.
jälgimises ning vahest kestab ainult mõne sekundi. See tuleneb sellest, et imikud ei ole veel omandanud endale selgeks sotsiaalse suhtluse oskusi. Mida varem laps saab suhelda eakaaslastega, seda rohkem on ta hiljem sotsiaalselt aktiivne. Imiteerimine on hea võimalus suhtlemiseks teiste lastega. 134-136. 16 4.4. Vanemate kasvatustüübid Kuna inimesi on siin maakeral palju ning enamus meist on ka vanemad ning kõik ei käitu vanematena ühesuguselt. Seega on vanematel mitu erinevat kasvatusviisi. Baumrind jagas USA vanemad kolme tüüpi. Nendeks olid autoritaarne, autoriteetne ja salliv. Autoritaarsed olid vanemad, kellel olid kujunenud kindlad põhimõtted käitumise ja distsipliini kohta ning neid ei olnud võimalik muuta. Autoritaarsete vanemate lastel esines tihedamini sotsiaalset tõrjutust, kuigi neil on paremad õpitulemused. Autoriteetsed olid vanemad, kellel olid
maavalitsuse kaudu, kes pärast lapsendamist hoiab lapsega kahe aasta jooksul kontakti, veendumaks lõplikult, et laps on saanud normaalse kodu. Pärast lapsendamist kaotab bioloogiline vanem kõik õigused ja kohustused lapse suhtes ja need saab lapsendaja (ibid.). 11 Lapsendamine Lapsendamine toob endaga kaasa lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse õigused ja kohustused. Lapsendajad kantakse lapse sünniakti vanematena, soovi korral antakse lapsele lapsendaja perekonnanimi. Lapsendamisega tekivad lapsendatu ja tema alanejate sugulaste ning lapsendajate ja nende sugulaste vahel võrdsed isiklikud ja varalised õigused-kohustused (Kaseoja 1997). Last võib lapsendada vanemate kirjaliku nõusoleku korral. Viimast ei ole vaja juhul, kui vanemlikud õigused on ära võetud või kui vanemad on tunnistatud teovõimetuks või teadmata kadunuks. Otsuse lapsendamise kohta langetab kohus.
4. Omatakse vähem kasulikke tutvusi ja kontakte, nende mõju tegevusele on väiksem (klubid, golf, poliitika, spordiseltsid jms) 5. Teenindus- ja kaubandusfirmade suur osakaal, kuid kasvab naisettevõtjate osakaal ka muudel tegevusaladel. 6. Keskmisest väiksemad, rutiinsemad ettevõtted (see võib olla tingitud eeltoodud barjääridest), rohkem kalduvusi elustiili ettevõtete poole. 7. Alustavad keskmisest vanematena (sageli vanuses 35-45 a), tihti pole kavandanud ettevõtjaks saada. 8. Nõunikuks on enamasti abikaasa või lähedased sõbrad. 9. Ettevõtlusega alustamise tõukejõuks on sageli rahulolematus endise tööga (kutsega), ettevõtet ei rajata sellisel juhul senise tööga seotud valdkonnas. 1.4. Väikeettevõtte omamise plussid ja miinused Väikeettevõtte omamise eelised 1. Kasumilootus soov parandada elatustaset ja laiendada ettevõtet. 2
mittesobivust ja vaatasid neid vanemate eest varjatult. Kuigi suur osa lastest väitis, et on seksi teleekraanilt näinud, selgus vastustest küsimusele ,,Mis seks olla võiks?", et tegelikkuses arusaam puudub ning seksina tõlgendatakse kõike, mis liigitub lapse jaoks kategooriasse ,,täiskasvanutele". (Vinter jt, 2010.) Uuringud on Rassi sõnul tõestanud, et noorukid, kes puutuvad pidevalt kokku taoliste TV programmidega, käituvad seksuaalses plaanis 917 kuud oma tegelikust vanusest vanematena. ,,See võib kaasa tuua varajase seksuaalelu alguse, vabameelsema suhtumise seksuaalellu ning seksuaalpartnerite arvukuse," nentis ta. (Must, 2012.) Rass täheldas ka, et suhe võib juba lasteaialastele tähendada pelgalt seksuaalset läbikäimist, mis ei eelda pühendumist ega ka armastust. ,,Pigem domineerivad laste mängudes paralleelsuhted ja reetmine ning vabameelsus," märkis ta. See ei tähenda, et lapsevanemal tuleks nn seksijutte algatada ja juba eelkoolieas põhjalikke loenguid
Inimese üheks peamiseks vajaduseks on vajadus kokku kuuluda. See vajadus on nii tugev, et lapsed kiinduvad oma hooldajatesse, ükskõik milline on neile osaks saav hoolitsus. Head vanemad mõistavad seda, nii hoiduvad nad vastsündinud lähedusse, aga annavad rohkem vabadust suuremale lapsele ja koolieelikule. Laps õpib kasvades vanemaid usaldama, ta saab kodunt eemale minna ja tulla tagasi iseseisvamana. Kui Vanemad liida kõvasti kinni hoiavad, takistab see loomulikku eraldumist. Vanematena peame õppima taluma laste ebamugavusi, et nad saaksid tõhusa õppetunni, kuidas ennast ja teisi usaldada, kuidas leida enda oht teiste hulgas ja kuidas hakkama saada. Meelelahutus Vahetevahel on vaja lõõgastumist ja lõbustamist, et elu ei oleks ühekülgne. Kuid liiga tihti muutub vanemate huvi lapse lõbustamine ülehoolitsemiseks ja poputamiseks. Ülemäärane sõltumine meelelahutustest võib luua harjumuse igavleda. Liigse lõbustamise ja järelandlikkuse seitse ohtu:
erikoolidega. Ning koolis pandi käitumine ,,mitte rahuldav". 2.1 Olla indigolapse vanem. See on keeruline roll ja pole vaja ei psühholoogi ega psühhiaatrit, et tuua päevavalgele see, et suurema osa oma vanemlikust käitumisest oleme õppinud oma vanematelt või omandanud massimeedia abil.(Minu isiklik arvamus on siin see, et viimase kümne aasta jooksul on ikka omandatud rohkem massimeedia abil). Kuna indigolapsed esindavad 100% uut energiat, siis meie ülesanne vanematena on kaitsta oma indigosid vana energia jäänuste eest ning aidata neil alati meeles pidada neis peituvat jumalikku olemust ja oma missiooni. Sellepärast ongi esimeseks sammuks vajalik olla paindlik kasvatusküsimustes. Millised siis on need vaated ja otsused? Piiranguid kehtestades tuleks olla loominguline: 1. Võimaldada indigodele nende ülemäärasel füüsilisel energial vallandada.
lühemad tööpäevad ja nädalad. 4. Omatakse vähem kasulikke tutvusi ja kontakte, nende mõju tegevusele on väiksem (klubid, golf, poliitika, spordiseltsid jms) 5. Teenindus- ja kaubandusfirmade suur osakaal, kuid kasvab naisettevõtjate osakaal ka muudel tegevusaladel. 6. Keskmisest väiksemad, rutiinsemad ettevõtted (see võib olla tingitud eeltoodud barjääridest), rohkem kalduvusi elustiili ettevõtete poole. 7. Alustavad keskmisest vanematena (sageli vanuses 35-45 a), tihti pole kavandanud ettevõtjaks saada. 8. Nõunikuks on enamasti abikaasa või lähedased sõbrad. 9. Ettevõtlusega alustamise tõukejõuks on sageli rahulolematus endise tööga (kutsega), ettevõtet ei rajata sellisel juhul senise tööga seotud valdkonnas. 1.4. Väikeettevõtte omamise plussid ja miinused Väikeettevõtte omamise eelised 1. Kasumilootus soov parandada elatustaset ja laiendada ettevõtet. 2
4. Omatakse vähem kasulikke tutvusi ja kontakte, nende mõju tegevusele on väiksem (klubid, golf, poliitika, spordiseltsid jms) 5. Teenindus- ja kaubandusfirmade suur osakaal, kuid kasvab naisettevõtjate osakaal ka muudel tegevusaladel. 6. Keskmisest väiksemad, rutiinsemad ettevõtted (see võib olla tingitud eeltoodud barjääridest), rohkem kalduvusi elustiili ettevõtete poole. 7. Alustavad keskmisest vanematena (sageli vanuses 35-45 a), tihti pole kavandanud ettevõtjaks saada. 8. Nõunikuks on enamasti abikaasa või lähedased sõbrad. 9. Ettevõtlusega alustamise tõukejõuks on sageli rahulolematus endise tööga (kutsega), ettevõtet ei rajata sellisel juhul senise tööga seotud valdkonnas. 1.4. Väikeettevõtte omamise plussid ja miinused Väikeettevõtte omamise eelised 1. Kasumilootus – soov parandada elatustaset ja laiendada ettevõtet. 2
4. Omatakse vähem kasulikke tutvusi ja kontakte, nende mõju tegevusele on väiksem (klubid, golf, poliitika, spordiseltsid jms) 5. Teenindus- ja kaubandusfirmade suur osakaal, kuid kasvab naisettevõtjate osakaal ka muudel tegevusaladel. 6. Keskmisest väiksemad, rutiinsemad ettevõtted (see võib olla tingitud eeltoodud barjääridest), rohkem kalduvusi elustiili ettevõtete poole. 7. Alustavad keskmisest vanematena (sageli vanuses 35-45 a), tihti pole kavandanud ettevõtjaks saada. 8. Nõunikuks on enamasti abikaasa või lähedased sõbrad. 9. Ettevõtlusega alustamise tõukejõuks on sageli rahulolematus endise tööga (kutsega), ettevõtet ei rajata sellisel juhul senise tööga seotud valdkonnas. 1.4. Väikeettevõtte omamise plussid ja miinused Väikeettevõtte omamise eelised 1. Kasumilootus soov parandada elatustaset ja laiendada ettevõtet. 2
• Stimuleerida lapsi intellektuaalselt. • Luua lapsele võimalusi kogemuste saamiseks tema huvide ja annete vald- kondades. • Luua tingimused loominguliseks tegevuseks. • Olla tundlik lapse eelduste suhtes, osata tajuda, mida ja millal teha. • Tajuda lapse vajadust mitmesuguste oskuste õppimise järele ja anda või- malusi nende praktiseerimiseks. • Arendada endi (õpetamis)oskusi vanematena. • Luua hea perekliima. • Pakkuda lapsele tõelist emotsionaalset tuge, aktsepteerida last niisugusena, nagu ta on. Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? 79 Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? Tihti võime koolides kohata olukorda, et andekad lapsed kas ei suuda või ei taha oma võimete kohaselt õppida või neid muul viisil realiseerida. Ala-
Kodu on armastuse saamise ja andmise koht Fjodor Dostojevskilt pärineb järgmine mõte: parim kasvatus on, kui lapsel on kodust kaasa võtta häid ja helgeid mälestusi. Mida rohkem neid on, seda kindlamini on laps päästetud kogu eluks. Lapsed tahavad, et neil oleks nii isa kui ka ema, et nad mõlemad kannaksid üht ja sama nime ning elaksid ühes ja samas kodus. Võib öelda, et laps on traditsiooniliste väärtuste kõige kindlam säilitaja. Kui suudame vanematena panna lapsed tundma, et neid märgatakse, armastatakse ja nendega ollakse rahul täpselt sellisena, nagu nad on, anname neile hea lähtekoha oma elu- ja armastuseringiga alustamiseks. Näiteks uuris Mare Leino laste teleriharrastuse ja lastele soodsa arengukeskkonna seost ning leidis, et laps, kes on ümbritsevate täiskasvanute hooletuse tõttu telemaanina üles kasvanud, jääb kesiseks keskendumisvõime ja õpioskuste poolest, seega ka ilma heast haridusest, mistõttu ei suuda ta
sugulased, naabrid ja tuttavad. Kui need tugivõrgustiku osad puuduvad, võivad vanemad (eriti tundlik ema) kogeda iseennast tõeliselt üksikuna ja ebaturvaliselt. Selle aastasaja emad ja isad on ise pärit väikestest peredest, kus ei olnud võimalust tegelikult tunda ja saada teadmisi beebi hooldusest. See lisab ebakindlust. Kui vanematel on beebi hooldusest ebareaalne kujutlus ja suured lootused vanematena, võivad nad kogeda iseennast ebaõnnestunutena, võimetutena, oskamatutena ja ahistatuna. Idülliline kujutlus õnnest lapse sündimise järel on sageli suures vastuolus tegelikkusega. Kui ema kannab peamist vastutust lapse hoolduses isa tööle minnes, tekib halb tunne temal ja mõjutab vaimse tervise seisundit. Vanemlikkus ja lapse areng on mõnikord ka võistluse aluseks. Kes on
annaabi.ee 
