saj-10.saj). Seda kutsuti nii, sest selle ajastu kohta on väga vähe informatsiooni säilinud ning see on iseloomustatud kui intellektuaalne pimedus Rooma Keisririigi ja Renessanss ajastu vahel. Religioon väga kannatas sellel ajal, sest katoliiklased nägid seda ajastut kui harmoonilist ja produktiivset. Õigeusklikud kristlased püüdsid aga taaselustada puhast kristlust, tühistada "pimedad" katoliiklikud tavad. "Pimedal ajal" oli ka ulatuslikke moslemite vallutusretki. Nad ratsutasid mööda kannatanud maad, levitades sotsiaalset ja intellektuaalset väärusku. See iidne konflikt kristlaste ja moslemite vahel püsib tänase päevani. Vaatamata nendele konfliktidele oli see usulembene aeg. Inimesed otsisid jumalalt abi ning nõu. Osad läbi katoliiklike rituaalide ning teised läbi traditsioonilistemate õigeusu meetodite. Irooniline on see, et tänapäev pole vähem "pime". See on individuaalne pimedus, mis kasvab
Ümera lahing 1210a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks eestlaste võit Madisepäeva lahing 21.sept 1217a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks sakslaste võit M. Vabadusv. Allajäämise põhjused *Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed, Eestlastel puudusid kogemused. *Sakslastel oli parem relvastus, võisid oma vägesid pidevalt uuendada. *Eestlastel oli puudus elavjõust. Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki. *Vallutajate taga seisis Rooma katoliku kirik. *Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased, ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid. *Pikk sõda kurnas rahvast majanduslikult. *Riik polnud veel välja kujunendu ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad. *Puudus koostöö lähemate naaberrahvastega latgalite, liivlaste, leedulastega. Kaupo Üks Toreida liivlaste vanemaid, kellest sai ristisõja ajal sakslaste usin abiline.
Ümera lahing 1210a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks eestlaste võit Madisepäeva lahing 21.sept 1217a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks sakslaste võit M. Vabadusv. Allajäämise põhjused *Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed, Eestlastel puudusid kogemused. *Sakslastel oli parem relvastus, võisid oma vägesid pidevalt uuendada. *Eestlastel oli puudus elavjõust. Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki. *Vallutajate taga seisis Rooma katoliku kirik. *Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased, ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid. *Pikk sõda kurnas rahvast majanduslikult. *Riik polnud veel välja kujunendu ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad. *Puudus koostöö lähemate naaberrahvastega latgalite, liivlaste, leedulastega. Kaupo Üks Toreida liivlaste vanemaid, kellest sai ristisõja ajal sakslaste usin abiline.
Erinevused olid ka uskumises jumalatesse. Klassikalisel perioodil kummardati vaid Kreeka jumalaid, näiteks Zeusi, Aphroditet või Poseidonit. Hellenismi perioodil hakati vahemere- äärsetel aladel austama ka Idamaade jumalaid. Tekkis palju uusi usulahke, mis võtsid omaks teiste rahvaste jumalaid ja usulisi ettekujutusi. Seda hakati nimetama sünkretismiks. Leian, et religioonide segunemine oli põhjustatud kreeklaste massilisest väljarändamisest hellenismiajastul pärast Aleksander Suure vallutusretki. Kreeklased hakkasid uskuma selle piirkonna, kuhu nad elama asusid, jumalaid ja uskumusi. Klassikaline ajajärk ning hellenistlik periood erinevad üksteisest väga. Leian, et kui klassikaline ajajärk oli rohkem demoraatlikum, siis hellenistlik periood oli veidi türanlik.
Oli veel Horos,taeva ja sõjajumal. Seth kõrbe-ja kaosejumal. Thoth õppimise ja kirja-tarkuse jumal ja Anubis surma ja palsameerimise jumal. Vaaraode korraldusel võeti ette kauba- ja sõjaretki võõrastele maadele. Egiptuse sõjavägi koosnes peamiselt jalameeste üksusest.Umbes 1700 aastat eKr tungisid Aasiast Egiptusesse võõrad vallutajad,kes asusid seal valitsema. Egiptlased õppisid hobuste ja sõjavankrite kasutamist. Egiptlaste sõjavägi sai tugevamaks ja nad hakkasid ise vallutusretki korraldama. Egiptuse ja Hetiidi väed kohtusid suures lahingus Kadeši linna juures,lahing polnud edukas kummalegi poolele. Sõlmiti rahu. Lõunapoolne osa maad jäi Egiptusele ja põhjapoolne läks hetiitide võimu alla.
periooditi jätkus sõda kristlaste ja eestlaste vahel veel aastakümneid. Vabadusvõitluse kaotuse põhjuseid on kindlasti tõik, et ordurüütlid olid elutkutselised kogemustega sõjamehed, samas kui eestlastel puudusid üleüldse sõjalised kogemused. Samuti olid sakslased paremini relvastatud ja neil oli võimalus sõjaväge vastavalt vajadusele uuendada eestlastel taoline võimalus puudus ning riik pidi taluma mitme riigi vallutusretki üheaegselt. Vallutajate taga seisis Rooma katoliku kirik ning vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval, osates sealjuures ära kasutada nende omavahelisi tülisid. Kahjuks puudus koostöö naaberrahvastega, algupärane Eesti riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad. Pikk sõda kurnas rahvast majanduslikult, mis on ühtlasi ka üks tagajärgedest. Teiste tagajärgedena LõunaEesti kuulus SaksaRooma riigi
1210 Ümera lahing, eestlaste võit 1217 veebruar sakslased tungisid Otepää linnusesse ja said eestastelt lüüa 1217 21.09 Madisepäeva lahing, mis oli eestlastele raskeks kaotuseks. 1224 Tartu vallutati ja kogu Mandri-Eesti jäi võõrvõimu alla. 1227 Saaremaa alistati ja lõpeb eestlaste muistne vabadusvõitlus Miks eestlased muistses vabadusvõitluses alla jäid? Vastased olid ülekaalus palju vallutusretki Eestis oli liiga vähe sõjamehi et vastu panna kõikidele riikidele. Sõjameestel ei olnud väljaõpet ja puudusid sõjapidamise kogemused. Eestlastel oli vähe edukaid lahinguid, mis oleks tõstnud motivatsiooni ja usku sõja võitu. Igal maakonnal oli oma juht, kes tahtis ise hakkama saada, isegi ilma naabermaakonna abita. Selline uhkus ja enesekindlus viis aga lahingutes kaotusteni.
Ühes juhtmotiivis võib näha rüütliromaanides mõjuka daamikultuse teema peegeldusi. Venelaste kangelaslaul ,,Lugu Igori sõjaretkest" on loodud XII teisel poolel. See oli üleminekuaja teos. ,,Laul Igori sõjaretkest" jutustab sellest kuidas Novgorod-Severski vürst Igor alustas retke polovetside vastu kuid nende malev purustati ning esmakordselt Vene ajaloos langes vangi korraga neli vürsti. See teos vajus kauaks unustuste hõlma. Peale tatarimongoli vallutusretki oli ales vaid üks kasikirjaline versioon teosest, mis avaldati tõlkega uuemasse vene keelde 1800.aastal. Ainus käsikirjaline eksemplar põles ära 1812.aastal Moskva tulekahjus. Sarnasusi neil neljal kangelaseeposel on palju neis sõditakse kellegi vastu, kõigis neis leidub ka reetmist, kangelased on nagu ikka au sees ja nende soove täidetakse näiteks nagu siis kui Rolandi laulus palus Karl jumalat, et ta peataks päikese. Ning Jumal ka tema soovi täitis
· Koostöö puudumine lähemate naaberrahvastega latgalitega, liivlaste ja leedulastega. · Riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad. · Pikk sõda kurnas rahvast majanduslikult. · Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid. · Vallutajate taga seisis Rooma katoliku kirik. · Eestlastel oli puudu elavjõust. · Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki. · Sakslastel oli parem relvastus. · Sakslased võisid oma vägesid pidevalt uuendada. · Eestlastel puudusid kogemused. · Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed. VanaLiivimaa · Wolter von Plettenberg Liivi ordumeister, kes suutis ajutiselt Vana Liivimaa sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Nii õnnestus tal kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaa piirdel.
perioodid: 1) kreeta-mükeene 2000-1100 a ekr 2) tume ajajärk 110-800 a ekr 3) arhailine periood 800-500 a ekr 4) klassikaline periood 500-338 a ekr (kõige tähtsam periood) 5) hellenism 338-30 a ekr 1)Hetiidid: asusid Väike-Aasiasse hiljemalt II aastatuheande esimestel sajanditel. 1700. a ekr kujunes neil tugev riik, mille pealinn oli võimsate müüridega kindlustatud Hattusa. Lühikese ajaga alistasid hetiidid peaaegu kogu Väike-Aasia ning alustasid vallutusretki Süüria ja Mesopotaamia suunas. Riiki juhtis kuningas kelle kõrval seisis mõjus suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Ülikud ja kaaskondlased moodustasid kiire ja võimsa kaarikuväe.Austasid teiste jumalate kõrval ka mesopotaamia jumalaid Anut, Ead ja Istarit1200 ekr purustasid teadmata sissetungijad pealinna ning riik hävines kiiresti. hetiidid võtsid kasutusele raua ning olid esimesed kes kasutasid hobukaarikuid.
Talupoegade kohustuste alla kuulusid põlluharimine, niisutussüsteemide rajamine ja riiklikult korraldatud ehitusel osavõtt. · Kõige madalama kihi moodustasid orjad, kes olid töö tegemata jätnud talupojad/ käsitöölised või sõjavangid. Esialgu puudus alaline sõjavägi ja sõjavägi kutsuti kokku ainult ähvardavate ohtude korral. Uue riigi ajal tekkis sõjaväele suurem vajadus, sest siis hakkadi tegema ka vallutusretki. Moodustati alaline sõjavägi, mis moodustati sundvärbamisega. Füüsikaliselt võimekat mehed, enamjaolt talupojad, võeti eluaegsesse sõjaväe teenistusse. Vana ea korral anti sõdalastele tükk maalappi, millega nad pidid ennast ära elatama. 3. Riiklus/Valitsemine Egiptust valitses piiramatu võimuga vaarao, keda peeti jumalaks. Ta oli seadusandja, sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeima preestrina vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Vaarao ülesanne oli ka
Rahvusvahelised standardid on küll Küprosele jõudnud,kuid paljud kasvatajad loodavad endiselt kodumaiste sortide omapärale. Saarel pole kunagi olnud marjatäid. Kuigi Küprosel on veini valmistatud ligi 4000 aastat, ei ole siinsed meistrid loonud palju väljapaistvaid veine. Varaseimad arheoloogilised leiud, mis tõestavad,et siin tegeledi viinamarjakasvatusega, pärinevad teisest aastatuhandest eKr. Veinikaubandus õilmitses,kuigi saarele sooritati korduvalt vallutusretki, kuni türklased 1571.aastal saare anastasid ja alkoholile ranged piirangud seadsid. Kui võim 1878.aastal Inglismaa kätte läks, hakkas olukord paranema. Ent Teise maailmasõja järgsetel aastatel, kui kogu Euroopas taastati täismahus veinitootmine, oli Küprose veinivalmistamises alanud langus, mis jätkub praeguseni ja selle majandusvaldkonna tulevik on tume. Nagu Bulgaarialegi oli Küprosele N.Liidu kui peamise veinituru lagunemine suureks löögiks
Keskaegne pidusöök lõbusate mängudega. Jaanuari esimesel poolel ootame kõiki osa saama uusaastapidustustest. Vormsi ja Vormsi Talumuuseum Esmakordselt on Vormsit ürikutes mainitud aastal 1391. Vormsi saare esimesteks elanikeks peetakse rootslasi. Täpset rannarootslaste Vormsile saabumise aastat pole teada saadud, kuid juttude kohaselt liikus rootslasi Eesti rannavetes juba 13. sajandi keskel. 1220 korraldati rootslaste poolt Läänemaale ja Vormsile misjoni- ja vallutusretki, millest võis saada algus Rootsi asulate tekkimisele nendes paigus. Rootslased võtsid Vormsi 1220. aastal oma valdusse. Vormsi esimesed elanikud olid 1944. aastani Rootsi kalurite ja põlluharijate järeltulijad, kellest enamus oli pärit Soomest. Rootslaste peamiseks asualaks oli Noarootsi ja Vormsi kihelkond. Elati vabade talupoegadena rootsi õiguse järgi, mis tähendas neile väiksemaid makse, soodsamat maad ja suuremat vabadust. 1938 elas Vormsi saarel umbes 2600 inimest,
pakkusid rahu ja lubasid end ristida. Ei lepitud ja peeti lahing. 11. Eestlaste allajäämise põhjused- Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed Eestlastel puudusid kogemused Sakslastel oli parem relvastus Eestlastel oli puudus elavjõust Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki Vallutajate taga seisis rooma katoliku kirik Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid Riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad Puudus koostöö lähemate naaberrahvastega -latgalite, liivlaste,
Joonis 1. Virmalised Vormsi saarel (Kristoffer Vaikla 2013) Tabel Tabel 1. Elanike arv Lääne maakonnas 1. Jaanuari 2012 seisuga (Lääne Elu Online 2013) Ajalugu Esmakordselt on Vormsit ürikutes mainitud aastal 1391. Vormsi saare esimesteks elanikeks peetakse rootslasi. Täpset rannarootslaste Vormsile saabumise aastat pole teada saadud, kuid juttude kohaselt liikus rootslasi Eesti rannavetes juba 13. sajandi keskel. 1220 korraldati rootslaste poolt Läänemaale ja Vormsile misjoni- ja vallutusretki, millest võis saada algus Rootsi asulate tekkimisele nendes paigus. Rootslased võtsid Vormsi 1220. aastal oma valdusse. Vormsi esimesed elanikud olid 1944. aastani Rootsi kalurite ja põlluharijate järeltulijad, kellest enamus oli pärit Soomest. Rootslaste peamiseks asualaks oli Noarootsi ja Vormsi kihelkond. Elati vabade talupoegadena rootsi õiguse järgi, mis tähendas neile väiksemaid makse, soodsamat maad ja suuremat vabadust
AJ2: keskaeg ja varauusaeg c 10 klassi ajalootund arvutiklassis NB!Tunni lõpus peaksite teadma iseloomustada (ajalised piirid, märksõnad) a) keltide aega Inglismaal b) Rooma mõju Inglismaa ajaloole c) anglosakside vallutusi d) viikingite vallutusretki e) normandlaste vallutusi f) Inglismaa kõrgkeskajal Rõhutaksin mõningaid teadmisi, mis antud teema puhul on oluline meelde tuletada. · Keskaeg Keskaeg on periood Euroopa ajaloos vahemikus 5.-15. sajand. Kõik need ligi tuhat aastat pole ühtlane periood. Väga selgelt eristuvad keskaja esimesed sajandid (5.-10. sajand), seda perioodi nimetatakse varakeskajaks. Varakeskajal oli Lääne-Euroopas Suure rahvasterändamise (4.-6. sajand) tulemusena väga suured muutused:
Theodorichi ajal Itaalias. Nad tarvitavad Kreeta kunstnikke ja käsitöölisi, kes kasutavad oma tehnilist oskust võõraste, uute peremeestele meeldivate motiivide kujutamises. Need uued rahvad, kes põhja poolt rändasid Kreekasse, ütleme otsekohe - see rahvas, kes pärastpoole esineb kreeklaste ehk hellenite nime all, oli sõdu armastav rahvas, millele neid siin kihutas eriti Kreeta rikkus. Nad on üritanud Kreetasse vallutusretki, hävitades ja põletades (kesk- minoilise aja lõpul, umb. 1600 e. Kr.) kõik Kreeta paleed: Knossose, Faistose, Guria, Pseira jne. Tõsine katastroof käis üle terve saare, kuigi ärkab uuesti kultuur, nagu tõendab teine Knossose palee, kuid see pole nii tugev kui varemini ja on geograafilselt piiratum. Esimesele katastroofile järgneb teine (umb. 1200 e. Kr.), see sõda hävitab saarelt viimase, mis sinna veel järele jäänud
12 Kui Pachacutec 1438.a sapa inkaks sai, alustas ta oma territooriumi laiendamist Cuzco ümbruses asuvate piirkondade arvelt. 1450.a alistas ta Titicaca ümbruse elanikud ja tungis 1463.a kallale lupaka ja kolla hõimudele. Pachacuteci poja Topa juhtimisel alistasid inkad 1470.a paiku Chimu riigi. Topa jätkas impeeriumi laiendamist pärast seda, kui temast oli 1471.a saanud kümnes sapa inka. Järgneva 15 aasta jooksul jätkas ta lõunasuunalisi vallutusretki ning laiendas hiljem oma riiki ka põhja ja lääne poole. Topa ehitas palju teid ja linnu. Tema poeg Huayna Capac, sapa inka 1493. aastast, laiendas impeeriumi ja ehitas teise pealinna Quito. Kui ta 1525.a suri, jagati inkade riik tema kahe poja vahel: Huascar valitses lõunas ning Atahualpa põhjas. Riigi jagamine viis veidi aega enne hispaanlaste saabumist 1532.a kodusõjani. Kasutades nutikalt ära olemasolevaid teid ning inkade omavahelist
Ka dipikastmena. Kaunis kuju, väga mahe maitse. Ligi viiendik proteiini, 50%, Zn, Cu, Bl. Pekaanpähkel Pärineb Põhja-Ameerika põhjaosariikidest Mississippi piirkonnast ning Mehhikost ja on seal ka tänapäeval levinud. Kasvatusala on laienenud Austraaliasse, Lõuna- Aafrikasse, Indiasse, Hiinasse ja Iisraeli. Pekaanpähklid olid Ameerika põliselanike indiaanlaste oluliseks toiduartikliks juba kaua enne valgete meeste vallutusretki. Kasvavad 20-50m kõrgustel eriti kvaliteetse puiduga hikkoripuudel, mida leidus juba kiviajal. Botaaniliselt kuuluvad luuviljaliste hulka. Lihakas väliskest on mittesöödav, õhem kui kreeka pähklitel, sile ning meenutab suuri sarapuupähkleid või suuri aedoa seemneid. Tipus teravnevad, teises otsas ümarduvad, hele- kuni tumepruunid. 40% kogukaalust moodustab pähklikoor. Vili meenutab kreeka pähklit, kuid on kujult pikem.
perioodil kujunesid välja hilisematelegi perioodidele omased joones, nagu talupoegade sõltuvus rüütlilisuses maavaldajatest ja katoliku kiriku phendav roll Lääne-Euroopas. 1. 5.-9. Sajand- domineeris bütsants, kujunes Frangi riik, katoliiklus 2. 9.-11. Sajand- kriisiaeg (araablaste ja viikingite rünnakud) Kõrgkeskaeg- 11.-13. saj/1000-1350. Jõukuse kasv, vahepeal hääbunud linnad tõusid uuesti esile. Lääne-Eurooplased tegid vallutusretki itta, lõunasse ja põhja. 1. 11.-13. saj- nn vahekeskaeg 2. 13. saj- keskaja tippaeg 3. 14. saj- kriis (katk, kliima jahenemine, katoliku kiriku allakäik) Hiliskeskaeg- 14.- 15. saj/ 1350-1453. Katkuepideemia põhjustas elanikkonna vähenemise ja majanduslikke raskusi. See soodustas ühikonnas muutusi, mis panid alse uusaegse, kapitalistliku ühiskonna kujunemisele. Lääne-Rooma riik ja vanaaja lõpp- Constantinus Suur
rahu ja lubasid end ristida. Sellega aga ei lepitud ja peeti maha suur lahing. Valjala- vaenuvägi liikus edasi Valjalga, kus asus Saaremaa suurim ja tugevaim linnus. Sakslased nõustusid lõpuks läbirääkimistega. Lõppes muistne vabadusvõitlus. 11. Eestlaste allajäämise põhjused Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed Eestlastel puudusid kogemused Sakslastel oli parem relvastus Eestlastel oli puudus elavjõust Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki Vallutajate taga seisis rooma katoliku kirik Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid Riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad Puudus koostöö lähemate naaberrahvastega -latgalite, liivlaste, leedulastega 12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13. sajand. Kaart raamatust lk. 54
rahu ja lubasid end ristida. Sellega aga ei lepitud ja peeti maha suur lahing. Valjala- vaenuvägi liikus edasi Valjalga, kus asus Saaremaa suurim ja tugevaim linnus. Sakslased nõustusid lõpuks läbirääkimistega. Lõppes muistne vabadusvõitlus. 11. Eestlaste allajäämise põhjused Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed Eestlastel puudusid kogemused Sakslastel oli parem relvastus Eestlastel oli puudus elavjõust Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki Vallutajate taga seisis rooma katoliku kirik Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid Riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad Puudus koostöö lähemate naaberrahvastega -latgalite, liivlaste, leedulastega 12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13. sajand. Kaart raamatust lk. 54
Veelgi hiljem lahkusid oma algkodust oletatavasti slaavlased ja baltlaste esivanemad. Hetiidi impeerium Hettiidid asusid Väike-Aaasias hiljemalt II aastatuhande esimestel sajanditel. U 1700 eKr kujunes neil tugev riik, mille pealinn oli tugevate müüridega kindlustatud Hattusa Väike-Aasia kesk-tasandikul, millest kujunes riigi tuumikala. Lühikese ajaga alistasid hetiidid enamuse Väike-Aasiast ja alustasid vallutusretki Süüria ning Mesopotaamia suunas. 1595 eKr rüüstasid hetiidid Baabüloni ja tegid sellega lõpu Vana-Babüloonia suurriigile. XIII sajandil eKr sõdisid hetiidi kuningad Süürias ja palestiinas Egiptuse Uue Riigi vaaraodega ja sõlmisid vaarao Ramses II-ga rahulepingu, mis jagas hetiidi ja Egiptuse mõjusfäärid Süürias ning palesstiinas. U 1200 eKr purustati Hattusa meie jaoks tundmata sissetungijate poolt ja see tõi kaasa riigi kiire hävingu.
Vene oma leetopissid jutustavad Läti aladest vähe, Polotskis oma leetopisside traditsiooni ei olnud või see ei ole meieni lihtsalt jõudnud. Me teame Eesti kohta seda, mis oli al aastast 1200. Vene linnad olid Euroopa mõõdus väga suured linnad - 20-30 tuhat inimest. Liivimaa suurim linn oli Riia, kus elanikke oli 10-12 tuhat. 12. sajandi keskpaigast al ilmuvad teated selle kohta, kuidas Baltikumis tehakse Skandinaaviasse vallutusretki - kõige tuntuma on Sigtuna vallutuslugu paganate poolt, aga me ei tea, kes need paganlased olid. Sigtunat siiski ei hävitatud nagu väidab Eesti ajaloomüüt. 12.-13. sajandist pärit "Taanlaste vägiteod" on mainitud eestlaste röövkäigud 1170. aastatel. Et need käigud ilmuvad allikates nendel aegade võib järeldada, et neid retki enne ei olnud? Saagakirjutamine algabki alles sel ajal. Mil määral ka kristlus võis olla enen ristisõdade ajajärku levinud Baltikumis - 12.-13
annaabi.ee 
