lõigatud 1643-1645 Rootsi, Taani Brömsebro rahu, mille alusel sai Rootsi Saaremaa 1655-1660 Rootsi, Poola Oliwia rahu, mille alusel Rootsi sai täielikult Liivimaa. 1656-1658 Rootsi Venemaa Vallisaare rahu, mille alusel jäid venelastele Vask-Narva ja Tartu. 1661.a suudeti diplomaatiliste läbirääkimiste tulemusena sõlmida uus rahu Kärdes, millega venelased loobusid Vallisaare rahuga saadud aladest ja kehtima hakkasid Stolbovo rahu
tsaaririik, Liivimaa kuningriik, Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik, Poola kuningriik, Rzeczpospolita, Rootsi kuningriik, Taani kuningriik Rootsi-Poola sõjad (1600- 1629) • Toimumisaeg: 1600- 1611 • Toimumiskoht: Eestimaa ja Liivimaa • Tulemus: Jõuvahekorrad ei muutunud • Osalised: Rootsi, Rzeczpospolita Vene-Rootsi sõda(1656- 1661) • Toimumisaeg: 1656- 1658 • Toimumiskoht: Liivimaa • Tulemus: Vallisaare vaherahu • Osalised: Rootsi, Moskva tsaaririik Kuramaa hertsogiriik Põhjasõda (1700-1721) • Toimumisaeg: 1700- 1721 • Toimumiskoht: Euroopa • Tulemus: Venemaa ja tema liitlaste võit. Sõja lõpetas Uusikaupunki rahu • Osalised: Rootsi, Türgi, Kasakad, Venemaa, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita, Preisimaa, Hannover Vabadussõda • Toimumisaeg: 1918- 1920
1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja- Eestis. 1656 Rootsi-Vene sõja algus 1656 Tartu Ülikool lõpetab tegevuse 1657 Katk 1657 Joachim Jheringi ametiaja lõpp 1658 Vallisaare vaherahu 1660 Karl XI sai troonile 1660 Sünnib Bengt Gottfried Forselius 1661 Rootsi-Vene sõja lõpp, Kärde rahuga jäävad alad Rootsile 1672 Karl XI alustas iseseisvat valitsemist 1675 Johann Fischeri ametiaja algus 1675 Ilmuma hakkab saksakeelne nädalaleht ,,Ordinari Freytags Post-Zeitung" 1680 Riigipäevade otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale 1682 Riigipäev andis kõik volitused reduktsiooni läbiviimiseks kuningale
jõudmiseks läks veel aega. Terve suve jätkusid pingelised läbirääkimised, kusjuures kumbki pool ei soovinud järgi anda: venelased nõudsid endale tagasi Stolbovo rahuga kaotatud Ingerimaad ja Karjalat, rootslased aga soovisid kõigi sõjakulude hüvitamist, Poola-Liivimaad ja Ida-Karjalat. Kokku leppida ei suudetud pikka aega ka vaherahu sõlmimise kohas, kuna mõlema uhkuse pihta käis vastase poolt pakutud kohaga nõustumine. Viimaks nõustusid mõlemad pooled siiski Narva-lähedases Vallisaare külas rahuläbirääkimisi pidama. Et püsivat rahu sõlmida ei õnnestunud, võeti suund vaherahule. Vallisaare vaherahuga jäid Eestis ja Lätis vallutatud alad kolmeks aastaks Venemaa kätte. 1660-Oliva rahu 1660. aastal sõlmis Rootsi Preisimaal Oliva (Oliwa) kloostris rahulepingu Poola-Leedu ja Brandenburgi ning Austriaga, millega Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar.
Poola-Rootsi sõja. 1660. aastal sõlmis Rootsi Preisimaal Oliva (Oliwa) kloostris rahulepingu Poola-Leedu ja Brandenburgi ning Austriaga, millega Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar. Kärde rahu sõlmiti 1. juulil 1661 Kärde mõisas Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel ning see lõpetas 1656.–1658. aasta Vene-Rootsi sõja. Lepingu järgi sai Rootsi tagasi Ida-Eesti ja Ida-Läti, mille Venemaa oli Vallisaare vaherahuga 1658 endale saanud. Kärde rahulepinguga taastati sõjaeelne Stolbovo rahuga määratud piir. Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645. aastal Brömsebro linnuses.
1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 1656 Rootsi-Vene sõja algus 1656 Tartu Ülikool lõpetab tegevuse 1657 Katk 1657 Joachim Jheringi ametiaja lõpp 1658 Vallisaare vaherahu 1660 Karl XI sai troonile 1660 Sünnib Bengt Gottfried Forselius 1661 Rootsi-Vene sõja lõpp, Kärde rahuga jäävad alad Rootsile 1672 Karl XI alustas iseseisvat valitsemist 1675 Johann Fischeri ametiaja algus 1675 Ilmuma hakkab saksakeelne nädalaleht ,,Ordinari Freytags Post-Zeitung" 1680 Riigipäevade otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale 1682 Riigipäev andis kõik volitused reduktsiooni läbiviimiseks kuningale
Gustav kasutas seda olukorda kavalalt ära ja ründas Poolat. Tekkis võimalus Rootsi-Poola ühisriigi loomiseks. Aga muidugi Rootsi kiire tugevnemine oli Venemaale vastu karva. Venemaa sõlmis kähku vaherahu Poolaga. Venemaa alustas sõda Rootsiga aastal 1656. Vene väed tungisid Liivimaale ja vallutasid Tartu ja ümbritsesid Riia edutult. Sõjaga tulev katk sundis sõjategevusel vahetpidada. 1658.aastal Narva lähedal sõlmiti Vallisaare külas vaherahu. Ida-Eesti jäi aga paariks aastaks Vene võimu alla ja tagastati Rootsile Kärde lepinguga alles 1661.aastal. Venelaste plaan õnnestus nad suutsid veenda poolakaid, et nad rootslased oma maapealt eemale tõrjuks. Poolakad tungisid ise Liivimaale kallale. Sõtta tuli ka Rootsi teine vaenlane Taani. Karl X Gustav suri sõjakäigu ajal Taani vastu. 1700-1721 Põhjasõda Põhjasõjas siis sõdisid Saksamaa-Poola, Taani ja Venemaa Rootsi vastu.See oli jätkuks vahel olnud
tulevase valdusega. 1655. aasta sügistalvel alustasid venelased suure saladuskatte all laiaulatuslikku ettevalmistusi Eesti, Liivi ja Ingverimaa ründamiseks. Lootes seni käest libisenud alasid lõpuks vallutada, alustas tsaar 1656. aasta suve hakul sõda. Et oma tahtmist saavutada, juhtis ta Riia piiramist isiklikult. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656. aasta sügisel. Venelaste kätte langesid ka Vastseliina ja Vasknarva linnus. 1658. aasta lõpus tehti Narva lähedal Vallisaare külas vaherahu. Kui aga rootslased vabanesid teistest vaenlastest lõuna pool ja ähvardasid rünnata, ei jäänud Venemaal muud üle, kui sõlmida 1661. aastal Laiuse kihelkonnas Kärdes lõplik rahu. Sellega tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti ja Liivimaal. Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse. II Kuningavõimu tugevnemine. Eluolu Rootsi ajal. Reduktsioon. 1660. aastal sai Rootsi troonile neljaaastane Karl XI, kes alustas
Lootes seni käest libisenud alasid lõpuks vallutada, alustas tsaar 1656. aasta suve hakul sõda. Et oma tahtmist saavutada, juhtis ta Riia piiramist isiklikult. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656. aasta sügisel. Venelaste kätte langesid ka Vastseliina ja Vasknarva linnus. Sõja ajal hävisid Võrumaal Kirumpää linnus ja selle juures olnud asula. Eesti pinnal toimunud lahinguist oli olulisim Valga lahing 8. juunil 1657. 1658. aasta lõpus sõlmiti Narva lähedal Vallisaare mõisas Vallisaare vaherahu. Kui aga rootslased vabanesid teistest vaenlastest lõuna pool ja ähvardasid rünnata, ei jäänud Venemaal muud üle, kui sõlmida 1661. aastal Laiuse kihelkonnas Kärde mõisas lõplik rahu (Kärde rahu). Sellega tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti ja Liivimaal ning taastada endised piirid. Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse. 12
ründamiseks. Lootes seni käest libisenud alasid lõpuks vallutada, alustas tsaar 1656. aasta suve hakul sõda. Et oma tahtmist saavutada, juhtis ta Riia piiramist isiklikult. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656. aasta sügisel. Venelaste kätte langesid ka Vastseliina ja Vasknarva linnus. Sõja ajal hävisid Võrumaal Kirumpää linnus ja selle juures olnud asula. Eesti pinnal toimunud lahinguist oli olulisim Valga lahing 8. juunil 1657. 1658. aasta lõpus sõlmiti Narva lähedal Vallisaare mõisas Vallisaare vaherahu. Kui aga rootslased vabanesid teistest vaenlastest lõuna pool ja ähvardasid rünnata, ei jäänud Venemaal muud üle, kui sõlmida 1661. aastal Laiuse kihelkonnas Kärde mõisas lõplik rahu (Kärde rahu). Sellega tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti ja Liivimaal ning taastada endised piirid. Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse. MÕISATE REDUKTSIOON 1660
1655. aasta sügistalvel alustasid venelased suure saladuskatte all laiaulatuslikku ettevalmistusi Eesti, Liivi ja Ingverimaa ründamiseks. Lootes seni käest libisenud alasid lõpuks vallutada, alustas tsaar 1656. aasta suve hakul sõda. Et oma tahtmist saavutada, juhtis ta Riia piiramist isiklikult. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656. aasta sügisel. Venelaste kätte langesid ka Vastseliina ja Vasknarva linnus. 1658. aasta lõpus tehti Narva lähedal Vallisaare külas vaherahu. Kui aga rootslased vabanesid teistest vaenlastest lõuna pool ja ähvardasid rünnata, ei jäänud Venemaal muud üle, kui sõlmida 1661. aastal Laiuse kihelkonnas Kärdes lõplik rahu. Sellega tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti ja Liivimaal. Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse. II Kuningavõimu tugevnemine. Eluolu Rootsi ajal. Reduktsioon. 1660. aastal sai Rootsi troonile neljaaastane Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist 12 aastat hiljem
käigus ta vallutas Ukraina ning liitis selle Venemaa tsaaririigiga. Sellele järgnenud sõjas Poolaga, vallutasid Vene tsaaririigi väed Poolale kuulunud maa-alad ning Aleksei I sai ka Leedu ja Polotski suurvürsti, Valge-Vene, Volõõnia ja Podolski vürsti tiitlid. Andrussovo vaherahuga läksid Smolensk ja Vasakkalda-Ukraina Vene riigi valdusse. Aleksei pidas Liivimaa vallutamiseks Rootsiga edutu sõja ning püüdis vallutada Riiat 1656. aastal. Sõjategevuse lõpetas 1658. aastal Vallisaare vaherahu, kolm aastat hiljem oli Aleksei sunnitud jätkuva Vene-Poola sõja tõttu leppima Venemaa jaoks tulemusteta Kärde rahuga. Fjodor III (1676-1682) Elas aastatel 1661-1682. Fjodor sai tsaariks vaid 16-aastaselt, kuid juba siis oli ta tervis niivõrd vilets, et ta ei lahkunud Moskva Kremli müüride vahelt ega saanud kahest abielust järeltulijaid. Fjodor oli hardalt usklik ning püüdis jätkata isa alustatud kirikureforme. Ta vabastas asumiselt
Eesti pinnal toimunud lahinguist oli olulisim Valga lahing 8. juunil 1657. 8 Vene väed ei suutnud Riiat vallutada ja oktoobri lõpus lõpetati Riia piiramine tulemusteta, kuid sõjategevus jätkus veel Põhja-Eestis, 1658. aasta alguses hõivasid Vene väed Vasknarva ning ründasid ka Narva linnust, Jamburgi ja Koporjet. 1658. aasta lõpus sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel Narva lähedal Vallisaare mõisas Vallisaare vaherahu. Kui Rootsi lõpetas sõja Poolaga Oliwa rahuga ning Venemaal tekkis reaalne sõjaoht Poolaga, sõlmis Venemaa 1661. aastal Rootsiga Laiuse kihelkonnas Kärde mõisas lõplik rahu (Kärde rahu). Sellega tuli venelastel loobuda oma 1656.1658. aasta vallutustest Eesti- ja Liivimaal ning taastada endised Rootsi valduste piirid. Rootsi kuningriik oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse . Rootsi kuningriigi sõjavägi Eestimaal
1620. aastal alanud võitlus Poola ja Rootsi vahel Liivimaa pärast olid 1625. aastaks olukorra sedavõrd Rootsi kasuks pööranud, et Vastseliina saadi kätte ilma suuremate purustusteta. Alles aasta enne Vene-Rootsi sõda 1656–1658 algasid linnusel uued kindlustustööd, mille iseloomu ja mahtu ei teata. Samas sõjas sai linnus ühepäevases piiramises 21. juulil 1656 rängalt kannatada ja alistus veelkord venelastele. 1658. aasta Vallisaare vaherahu ja 1661. aasta Kärde rahu tõid Piusa kaldale Rootsi kuninga alamad tagasi. Sel korral viimaseks pooleks sajandiks. Põhjasõda muutis 1702. aastal Vastseliina linnuse varemeteks. Kätte oli jõudnud suurtükkide ja bastionide ajastu, kus Vastseliinal puudusid väljavaated. 3 4 5 Kuressaare piiskopilinnus
Preisimaa ja suure tüki Poolast. Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. 1655. aastal alustas Venemaa ettevalmistusi Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa ründamiseks. 1656. aastal alustaski tsaar sõda, lootuses haarata seni vallutamata jäänud alad. Sõda ei osutunud aga Venemaale edukaks, sest Riia linna ei õnnestunud vallutada ja suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656. aasta sügisel. 1658. aastal sõlmiti Vallisaare külas vaherahu. Kui aga rootslased vabanesid vaenlastest lõuna pool, ei jäänud Venemaal muud üle kui sõlmida 1661. aastal Laiuse kihelkonnas Kärdes lõplik rahu. Venelased olid sunnitud loobuma oma vallutatud aladest Eesti- ja Liivimaal. Rootsi saavutas oma ajaloo suurima võimsuse. 1659.aastaks arvatakse Eest rahva arvuks olevat veidi üle 350 000 inimese. Reduktsioon: 1660. aastal sai troonile Karl XI. Iseseisvat valitsemist alustas ta 1672. aastast, kui ta tõi
1655. aasta sügistalvel alustasid venelased suure saladuskatte all laiaulatuslikku ettevalmistusi Eesti, Liivi ja Ingerimaa ründamiseks. Lootes seni käest libisenud alasid lõpuks vallutada, alustas tsaar 1656. aasta suve hakul sõda. Et oma tahtmist saavutada, juhtis ta Riia piiramist isiklikult. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656. aasta sügisel. Venelaste kätte langesid ka Vastseliina ja Vasknarva linnus. 1658. aasta lõpus tehti Narva lähedal Vallisaare külas vaherahu. Kui aga rootslased vabanesid teistest vaenlastest lõuna pool ja ähvardasid rünnata, ei jäänud Venemaal muud üle, kui sõlmida 1661. aastal Laiuse kihelkonnas Kärdes lõplik rahu. Sellega tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti ja Liivimaal. Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse. II Kuningavõimu tugevnemine. Eluolu Rootsi ajal. Reduktsioon. 1660. aastal sai Rootsi troonile neljaaastane Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist 12
nn. Ingerimaa sõja lõpetanud rahulepinguga sai Venemaa Rootsilt tagasi Novgorodi, Staraja Russa, Porhovi, Gdovi ja teisi alasid, kuid pidi loovutama Rootsile Ingerimaakoos Ivangorodi kindlusega (Jaanilinna), Jaama, Koporje, Nöteborgi (Schlüsselburgi kindluse) ja Laadogast läänes oleva Laadoga-KarjalagaKäkisalmi lääni. Stolbovo rahuga määratud piir kehtis Vene-Rootsi sõjani aastatel 16561658. 1658. aastal sõlmitud Vallisaare vaherahuga see piir muudeti, kuid taastati Kärde rahuga 1661. aastal ja kehtis kuni Põhjasõjani Pietari Brache- rootsi ja soome sõjaväelane, soome kindralkuberner. Pärast hea sõbra Karl Gustav II surma asus tegelema ka poliitikaga. a soosis kaubanduse arengut ja hariduse levikut. Asutas 1640. aastal Turu Akadeemia (mille kantsler ta oli 16461680) ning 1649 Raahe (rootsi keeles Brahestad) linna. Ta tegi ettepaneku, et igas linnas oleks gümnaasium ja igas vallas algkool
olid maapäevad, mida peeti nii Eesti-, Liivi- kui ka Saaremaal kuni Vene tsaaririigi lõpuni 1917. aastal. · Vene-Rootsi sõda (16561661) 1656. aastal puhkenud Vene-Rootsi sõja käigus vallutasid Vene väed Kagu-Eesti, sealhulgas ka Tartu. Sõja peamine tanner oli aga Poolas, mis oli sisuliselt Rootsi ja Vene vahel ära jagatud. Pärast Kagu-Eesti vallutamist venelased Eesti lähistel enam uusi rünnakuid enam ette ei võtnud ja 1658. aastal sõlmitud Vallisaare vaherahu jättis Kagu- Eesti Venemaale. 1661. aastal sõlmitud Kärde rahuga sai Rootsi kaotatud alad aga tagasi. Sel lühikesel Vene võimuperioodil Tartumaal suuri muudatusi ei toimunud, kuid Tartu Ülikool koliti üle Tallinnasse. Tartu kaupmehed said Vene võimult ka mitmeid privileege, kauplemaks Pihkvamaal, kuid sõja lõppedes need tühistati. · Rootsi võim Eestis 17. sajandi teisel poolel
Mihhailovitsi häiris eriti Leedu langemine rootslaste kätte, sest ta oli arvestanud sellega kui oma tulevase valdusega 1655. a sügistalvel alustasid venelased suure saladuskatte all laiaulatuslikke ettevalmistusi Eesti, Liivi ja Ingerimaa ründamiseks ja lootes seni käest libisenud alad lõpuks ometi vallutada, alustas tsaar 1656. a suve hakul sõda, Riia piiramine ei õnnestunud ja suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656. a sügisel 1658. a lõpul tehti Narva lähedal Vallisaare külas vaherahu, kui aga rootslased vabanesid teistest vaenlastest lõuna pool ja ähvardasid rünnata, ei jäänud Venemaal muud üle, kui sõlmida 1661. a Kärdes lõplik rahu, millega venelastel tuli loobuda oma vallutustest Eesti ja Liivimaal Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse Linnad: kogu Eesti elanikkonnast moodustasid linlased 6%, mis oli tolle aja kohta küllaltki kõrge suhtarv Liivi sõja ajal VanaPärnu hääbus, juurde tulid Kuressaare ja Valga
Rootsi garnisonidele antakse luba täisrelvis koos vallasvaraga lahkuda. Ka tartlastele garanteeriti senised privileegid. 1657 a on sõjaasta, ei too endaga kaasa muudatusi. Venelased suudavad hõivatud alasid hoida va Ingverimaa, mis läheb rootsile tagasi. Rüüsteretked ( mülemapoolsed). 1657 taas puhkeb katk, mis laastab kogu aasta, 57 IIp on katku tähe all läinud, 58 alguses hakkab katk vaibuma. Sõjategevus katkeb. 1658 alustatakse rahuläbirääkimisi, 20 dets 1658 sõlmitakse Vallisaare relvarahu. Rootslastel õnnestub lõp sõjad taanlastega suurte territoriaalsete saavuutustega. 1660ndal aastal sõlmitakse poolakatega rahu Oliwa kloostris. Venelased mõistavad, et rootslased on kõigil rinnetel edukad olnud, venelased loobuvad kõikidest nõuetest. 1 juunil 1661 sõlmitakse Kärde rahuleping. Pm sõnasõnalt oli Stollovo rahuleping. Sisuliselt taastatakse olukord, mis oli enne 1656 aastat. 1599 a Karlil õnnestus Sigismundi pärimus Rootsi troonile kõrvale lükata
annaabi.ee 
