puuduvad võimalused riigi valitsemisest osa võtta. Nt. Balti riigid ( Eesti, Läti, Leedu) Totalitaarne diktatuur võim on koondunud ühe isiku või rühmituse kätte, riik kehtestab range kontrolli kogu ühiskonna üle. Nt. Venemaa, Itaalia, Saksamaa 2. Nimeta totalitaarsele diktatuurile iseloomulikke jooni! Juht AINUPARTEI VALITSUSAPARAAT SÕJAVÄGI SALATEENISTUSED MASSIORGANISATSIOONID _________________________________________________________ Terror & Propaganda _________________________________________________________ 3. Iseloomusta Nõukogude liidu sisepoliitikat ja majandust! Kommunistid võitsid kodusõja ja kindlustasid oma võimu. 1922. a loodi NSVL liit. Sisepoliitilises võitluses kindlustas oma ülemvõimu J. Stalin.
Nt. EL Riigi põhitunnused: · territoorium · rahvas · valitsus Viimane suurim riik oli Rooma impeerium. Pärast selle lagunemist polnud 1000. aastat riiki. Olid vaid selle laadsed. 1648. sõlmiti Westphali rahu lõpetati 30. aastane sõda. Selle lepinguga tunnustati esimest korda kaht iseseisvat riiki: Sveitsi ja Hollandit. Sellest ajast hakkasid pead tõstma rahvusriigid. Valitsusaparaat: 1. Maksude kogumise süsteem 2. kohtuvõim 3. politsei 4. diplomaatiline korpus Tavaliselt on riikidel: 1. sotsiaalsüsteem 2. sõjavägi 3. tervishoiusüsteem 4. haridussüsteem 5. ... Poliitilised reziimid Peamiselt vaadatakse, kui palju on valitsejaid ja võimu ulatust. 1. DEMOKRAATIA palju valitsejaid, võimu ulatus pole suur 2. AUTORITAARNE monarhia; fassaadium; huntad(sõjaväeline võim)
1. kõik orjade lapsed, kes sünnivad ilmale, tuleb tunnustada vabadeks kodanikkudeks; 2. orjad, kellega on halvasti ümber käidud, tuleb vabaks lasta; 3. orjadele antagu kodanlikud õigused; 4. orjadepidajad ei tohi müüa oma orje; 5. orje peab registreeritama ja 6. orjadele jäetagu õigus end lahti osta. Keiser ei suutnud neid orjuse kaotamiseks ette pandud muudatusi kehtestada, kuna tal puudus selleks vajalik valitsusaparaat ja seaduste austamine oli Etioopias tundmatu Aastal 1935 tungis Itaalia Etioopiasse (ka Abessiinia) selle koloniseerimiseks. Selle tulemusel puhkes Teine Itaalia-Etioopia sõda. Itaalia tungis Etioopiasse Itaalia kolooniatest Eritreast ja Itaalia Somaalimaalt. Etioopia alistus aastal 1936. Kuningas Vittorio Emanuele III kuulutati varsti pärast seda Abessiina keisriks. Küsimused 1. Mis on Etioopia riigikeel? 2. Millest koosneb maastik? 3. Milline oli 30-päevase sõja tagajärg? 4
koostöönõupidamisel saavutatud kokkulepe, millega lääneriigid sisuliselt veelkord kinnitasid NSV Liidu poolt 1940. a. annekteeritud territooriumide kuulumist NSV Liidu koosseisu. Afganistani sõja tõttu halvenesid 1980. a. NSV Liidu ja Lääneriikide suhted nii, et need boikoteerisid Moskva suveolümpiat. Ja muidugi pole Breznevi kohta öeldud kõik, kui pole mainitud kahte asja: ta oli parandamatu alkohoolik ning tema valitsusajal muutus partei- ja valitsusaparaat sisuliselt organiseeritud kuritegevuse keskuseks. Pärast Breznevi surma nimetati tema nimega praeguses Tatarstanis asuv Nabereznõje Tselnõ linn. 6 Autasud Breznev armastas väga autasusid. Paljude riikide medaleid ja ordeneid anti talle kokku 114. Sealhulgas laskis ta endale annetada 4 Nõukogude Liidu kangelase aunimetust (keegi teine peale Georgi Zukovi neid nii palju ei saanud) ja Lenini rahupreemia.
Sissejuhatus sotsioloogiasse tähelepanu fundamentaalsetele teoreetilistele probleemidele (nagu ülalpool nimetatud 10 probleemi). Sotsioloogias on traditsiooniks välja tuua kolm paradigma. 1. Funktsionalistlik paradigma. Eeldab et ühiskond on isereguleeruv süsteem, mille peamiseks eesmärgiks on enesesäilitamine ja mis püüdleb tasakaalu poole. Erinevad ühiskonna osad (valitsusaparaat, sõjavägi jne.) on vajalikud ühiskonna säilimiseks. Ühiskond on seega nagu elav organism. Uurida tuleb seda, kuidas, milliste vahenditega, säilitatakse sotsiaalset tasakaalu; kuidas erinevad institutsioonid aitavad kaasa sotsiaalse korra säilimisele. 2. Konflikti-paradigma. Eeldab et ühiskond koosneb omavahel konfliktis olevatest gruppidest, kes omavad erineval määral võimu ja ressursse. Tuleb uurida seda, kelle käes on võim ja ressursid; kuidas võimul olijad oma
1)Panga süsteemi reorganiseerimine 2)Välislaenu seadus (mai 1927), mis võimaldas võtta välisriikidelt laenu. Laenu saadi Inglismaalt, hiljem ka Rootsist 3)Rahareform (1928), mille abil Eesti kroon muutus konverteeritavaks 1928. a. tabas Eestit ikaldusaasta. Sellele järgnes riigis suur depressioon. Üha enam kõlas hääli valitsuse ümberkorraldamise poolt. Nii tuligi vastavalt Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seadusele 19. märtsist 1929. a. reorganiseerida valitsusaparaat, kus pandi alus majandusministeeriumile, alles jäi aga teedeministeerium, mis oli tegutsenud alates 1918. aastast. Märtsis 1929. a. võttis Riigikogu vastu Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seaduse, millega nähti ette ka majandusministeeriumi loomine. Majandusministeeriumi ülesandeks sai riigi majanduse üldjuhtimine, maksustamine, krediidi ja raha liikumine, kaubanduse ja tööstuse korraldamine. Struktuuris oli
Poliitilised olud olid võitudele vaatamata ikkagi ebastabiilsed ning Direktooriumi süsteem osutus üpris võimetuks maad juhtima. 1797. aasta septembris tekkis taas oht, et võimule tulevad rojalistid, sedakorda juba kindral Pichegru abil ja võimalikul juhtimisel, kindral oli varem revolutsiooni toetanud, nüüd aga selle reetnud. Kuid Napoleoni abil ja Augereau otsesel osalusel Pichegru vandenõu paljastati ning selle juhid arreteeriti. Rojalistid eemaldati Viiesaja Nõukogust ning valitsusaparaat muutus tunduvalt vasakpoolsemaks. Egiptuse sõjakäik ja Direktooriumi süsteemi läbikukkumine 1798. aastal otsustas Direktoorium koos välisminister Talleyrandiga saata Napoleoni Egiptusesse, et saada seeläbi endale oluline positsioon idamaades ning kontrollida teatud määral ka Indiasse viivaid kaubateid ning tekitada meelehärmi inglastele. Seda sõjaretke toetas aktiivselt ka Napoleon ise. Toona kuulus Egiptus Türgile, kuid
arengule. Olulisemateks ettevõtmisteks olid pangasüsteemi reorganiseerimised, välislaenu seadus (võimaldas võtta välisriikidelt laenu) ja rahareform( riigi rahaühikuks Eesti kroon). 1928. a. tabas Eestit ikaldusaasta. Sellele järgnes riigis suur depressioon. Üha enam kõlas hääli valitsuse ümberkorraldamise poolt. Nii tuligi vastavalt Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seadusele 19. märtsist 1929. a. reorganiseerida valitsusaparaat, kus pandi alus majandusministeeriumile, alles jäi aga teedeministeerium, mis oli tegutsenud alates 1918. aastast. Märtsis 1929. a. võttis Riigikogu vastu Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seaduse, millega nähti ette ka majandusministeeriumi loomine. Majandusministeerium tegutses 25. augustini 1940. a., mil seoses nõukogude okupatsiooniga moodustati rahvakomissariaadid ja majandusministeerium likvideeriti. Eluolu
hinnad Vaba konkurents, majanduse eneseregualtsioon Vaba konkurents - >majandusliku arengu motor Vabanemine riigi piirangutest Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg = majanduslik õitseng Riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub, kus isereguleerimine ei toimi – tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda: Infrastruktuur, seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikus, haridus jne. Kriitika - “õhem” valitsusaparaat/riik; vähem sekkumist ja avalike huvide kaitsmist; reformid – vajaduspõhine abi riigi poolt (mitte üldine nn “raha külvamine lennukilt”) 2. K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleb tootmis ja omandisuhetest (baasist).
NSVLiiduga ühinemise loosungi all..."; "...partei ees tõusetub ülesanne viia nad (=massid) otserünnakule kodanliku riigi vastu"; "...rahvusvaheline kommunistlik distsipliin peab avalduma liikumise eri ja kohalike huvide allutamises selle üldistele ja kaugema ulatusega huvidele ning Kominterni juhtorganite otsuste vastuvaidlematus täitmises kõigi kommunistide poolt". Peaks tõesti selge olema, et "Eestimaa kompartei" oli võõrvõimu tööriist. Komintern, N.Liidu valitsusaparaat ja sõjajõud töötasid ühiselt ÜK(b)P ja selle eesotsas seisva Stalini käsu all. Kominterni osa näiteks Hiina revolutsiooni juhtimisel ja seoseid ÜK(b)Pga on selgitanud Stalin ise.Allumatuse eest ähvardasid rängad karistused: näiteks arveteõiendamist sõnakuulmatu poola komparteiga dokumenteerib Kommunismi Must Raamat. Eespoolkirjeldatud sündmustikust on otstarbekas rõhutada järgmisi juriidilisi fakte (vrd 1940
◦ Tihti on jäik ja paindumatu ning juhindub ainult reeglitest ja hierarhilisest käsuliinist ◦ Ebatõhus ja raisakav ning toodab nö liiga palju pabereid 6. Kuidas on tänapäevane valitsemiskorraldus kujunenud? • Esimene kõikehõlmav ja iga kodanikuni jõudev valitsemiskorraldus tekkis Napoleoni reformide tulemusena Prantsusmaal ja selle vallutatud territooriumidel 19.sajandi alguses. • Napoleoni reformide tulemusena jaotati valitsusaparaat sektoriteks (ministeeriumid) ning ministeeriumidesisene tööjaotus tekitas sügava hierarhia • Keskvalitsuse hierarhia kõrval loodi piirkondlikud allüksused ning kohalikud kogukonnad kaasati avaliku võimu üksustena vaitsemiskorraldusse. • Valitsussektor hakkas tuginema ühtsele eelarvele ja maksusüsteemile ning üldisele avalikule teenistusele 7. Miks on vaja nii palju valitsusasutusi ja milliseid rolle need täidavad?
Poliitilised olud olid võitudele vaatamata ikkagi ebastabiilsed ning Direktooriumi süsteem osutus üpris võimetuks maad juhtima. 1797. aasta septembris tekkis taas oht, et võimule tulevad rojalistid, sedakorda juba kindral Pichegru abil ja võimalikul juhtimisel, kindral oli varem revolutsiooni toetanud, nüüd aga selle reetnud. Kuid Napoleoni abil ja Augereau otsesel osalusel Pichegru vandenõu paljastati ning selle juhid arreteeriti. Rojalistid eemaldati Viiesaja Nõukogust ning valitsusaparaat muutus tunduvalt vasakpoolsemaks. Egiptuse sõjakäik ja Direktooriumi süsteemi läbikukkumine 1798. aastal otsustas Direktoorium koos välisminister Talleyrandiga saata Napoleoni Egiptusesse, et saada seeläbi endale oluline positsioon idamaades ning kontrollida teatud määral ka Indiasse viivaid kaubateid ning tekitada meelehärmi inglastele. Seda sõjaretke toetas aktiivselt ka Napoleon ise. Toona kuulus Egiptus Türgile, kuid oli reaalselt pigem
erasektoriga sarnaselt uut asutust ei tekita. Seega on loodud bürokraatlikumad reeglid teenuse järjepidevaks pakkumiseks. Eelarve on jagatud arvestades, et teenust suudetakse pakkuda kõik 12 kuud. 6. Kuidas on tänapäevane valitsemiskorraldus kujunenud? Esimene kõikehõlmav ja iga kodanikuni jõudev valitsemiskorraldus tekkis Napoleoni reformide tulemusena Prantsusmaal ja selle vallutatud territooriumitel 19.sajandi alguses. Napoleoni reformide tulemusena jaotati valitsusaparaat ministeeriumiteks ning ministeeriumitesisene tööjaotus tekitas sügava hierarhia. Keskvalitsuse hierarhia kõrval loodi piirkondlikud allüksused ning kohalikud kogukonnad kaasati avaliku võimu üksustena valitsemiskorraldusse. Valitsussektor hakkas tuginema ühtsele eelarvele ja maksusüsteemile ning üldisele avalikule teenistusele. Napoleoni reformid andsid tugeva tõuke kogu Mandri-Euroopa rahvusriikide valitsusaparaadi korrastamisele. Katse kujundada
Kaks olulisemat teost. 1) Baltikumi vallutamisele pühendatud, annab aga enne Põhjasõja ülevaadet ülevaate ka maa varasemast ajaloost; 2) 1812.aasta Isamaasõjast Baltikumis. Kirjeldas aga sellele eelnevalt ka Balti provintside ajalugu 18.saandil. Baltikumi liitmine oli möödapääsmatu sündmus. Akadeemiline ajalookirjutus: 19.saj lõpukümnendeil vajutas vene-balti ajalookirjutusele oma pitseri venestatud TÜ, haridussüsteem ja kohalik valitsusaparaat. Ehkki venekeelse TÜ ajalooprofessorite hulgas oli terve rida silmapaistvaid teadlasi, olid nende huvid Baltikumikauged ja vaid üksikjuhtudel võeti sõna kohalikel teemadel. Aleksander Brückner (1834-1896) – esimene TÜ aj.prof, keda võib tema saksa päritolule vaatamata osalt ka vene historiograafiasse kuuluvaks lugeda. Oli Peterburist pärit. Tema peateemaks oli Venemaa europiseerumine 17-18 sajandi. Oli Õpetatud Eesti Seltsi liige. Oli läänemeelne (pro saksameelne).
o Kallis, ebaefektiivne, väike valik- rohkem turuprintsiipe vaja 6. Kuidas on tänapäevane valitsemiskorraldus kujunenud? Arenguga lisandunud juurde funktsioone- haridus, infastruktuur. Sõja ja kriisiga nõudlus suurenes, tänu sellele lisandus juurde asutusi. 3 Napoleoni reformid Prantsusmaal- o jaotati valitsusaparaat ministeeriumiteks ning nendesisene tööjaotus oli hierarhiline o Keskvalitsuse kõrvale loodi ka piirkondlikud allüksused ning kohalikud kogukonnad kaasati valitsemiskorraldusse o Valitsussektor hakkas tuginema ühtsele eelarvele ja maksusüsteemile ning üldisele avalikule teenistusele o hierarhia, kehtestatud reeglite järgimine- toimis tuumikülesannetega- maksude kogumine, kohtumõistmine, sõjapidamine, korra tagamine, välissuhtlus
- Saksa linnaelanike hulgas vastureformatsioon ebaõnnestus · Jesuiitide tegevus katkes 1600-1603 kui rootslased okupeerisid Tartu ja gümnaasiumi tegevus jätkus 1611 ja tõlkide seminari 1615, aga hoog oli raugemas · 1625 vallutasid rootslased Tartu ja Liivimaa rekatoliseerimise ajastu lõppes jäädavalt. II Taani Saaremaa (1559-1645) · I Esialgu Taani kuninga venna Magnuse hertsogkond 1560-1572: - jätkus vana keskaegne piiskopi valitsusaparaat · II 1572-1645 otse Taani kuninga alluvuses: - Taani läänistuspoliitika ettevaatlik: eesmärk katta piirkonna halduskulud kroonumaade tuludega · Haldus: 1.Kuningat esindas Kuressaares resideeruv ja Taani kõrgaadlisse kuuluv asehaldur - alluvuses Saaremaa kroonumaad ehk 2/3 maast - kroonumaad jagunesid 21 mõisapiirkonnaks 2.Mõisapiirkondi juhtisid foogtid kohalike talupoegade abil · Saksa aadliseisus ja kodanlus:
Pärast vanaisa Maximilian I surma 1519 pretendeeris Karl õnnestunult ka Saksa-Rooma keisri troonile. Sellega oli Prantsusmaa nii põhjast, idast kui lõunast ümbritsetud Habsburgide võimu alla kuuluvatest maadest. Absolutism Prantsusmaal 17. ja 18. sajandil. Kõige klassikalisemal kujul avaldus absolutism Mandri-Euroopas, eelkõige Prantsusmaal. Abs. riigikorra toeks sai alaline sõjavägi. Majanduses toetus abs.riigivõim merkantilismile. Riiklikult juhtid majandus, tsentraliseeritud valitsusaparaat, alaline sõjavägi, rangelt kontrollitud rahvuskirik. Monarhist sai riigivõimu ainuteostaja: ta oli valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik, sageli ka kirikupea ühes isikus. Valitseja isiksus, tema oskused ja võimed määrasid paljuski riigi käekäigu. Valitseja otsustusala kasv suurendas ka tema töökoormust. Louis XIV veetis päevas kaheksa kuni kümme tundi kirjutuslaua taga või nõupidamistel. Louis XIII aegsel Prantsusmaal ei kutsutud kokku generaalstaate
4 Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Funktsionalistlik paradigma. Eeldab et ühiskond on isereguleeruv süsteem, mille peamiseks eesmärgiks on enesesäilitamine ja mis püüdleb tasakaalu poole. Ühiskond on seega nagu elav organism. Erinevad ühiskonna osad (valitsusaparaat, sõjavägi jne.) on vajalikud ühiskonna säilimiseks. Uurida tuleb seda, kuidas, milliste vahenditega, säilitatakse sotsiaalset tasakaalu; kuidas erinevad institutsioonid aitavad kaasa sotsiaalse korra säilimisele. 2. Konflikti-paradigma. Eeldab et ühiskond koosneb omavahel konfliktis olevatest gruppidest, kes omavad erineval määral võimu ja ressursse ning kes võitlevad võimu ja ressursside pärast.
Valitsuse pädevus on küllaltki laiaulatuslik. Eesti põhiseaduses paragrahv 87 mis ütleb et valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat, samuti valitsus suunab ja koordineerib valitsusasutuste tööd, korraldab seaduste täitmist, esitab riigikogule seaduseelnõusid, koostab ja täidab riigieelarvet etc. parlamendi pädevuse juures lähtusime seaduslikust võimus riigieelarve kehtestamisel on siiski oluline see et eelarve töötab välja valitsusaparaat. Parlamentaarses riigis vajab valitsus parlamendi osalust, kui parlament ei ole valitsuse tegevusega rahul võdakse valitsust umbusaldada mille tagajärjel see tagasi astub. · President/riigipea on täidesaatva võimu kõrgeim ametiisik, kes esindab riiki ja võtab seaduses sätestatud ulatuses osa ka seadusandliku võimu teaostamises. Sageli on riigipea pädevuses teatud ametnike ametissenimetamine ning vabastamine, sealhulgas tihti ka
· absolutism levis Euroopas 17.-18. saj, eriti Pr-l. Inglismaal oli absol. aastail 1603-1642(Kodusõda) ja 1660- 1688 · Louis XIV ''Riik see olen mina!'', ta oli riigivõimu teostaja: valitsusjuht, ülemjuhataja, ülemkohtunik, kirikupea · kuningas toestus sõjaväele, see nõudis keerulist haldus. ja maksusüsteemi, kujunes büroktraatia, tsentraliseeritud valitsusaparaat · majandus põhines merkatilismil, st riigi heaoli sõltus väärtmetallide hulgast, kaupade väljeveost, sisseveo tõkestamisest · kuningas toetus ka rahvuskirikule · absolutism ei olnud siiski täiuslik, jäid püsima seisuslikud esinduskogud: generaalstaadid, parllamen, cortes, parlamento, rikstag, kes andsid kuningale loa maksude kehtestamiseks (rajanes mõttel: Mis kõikidesse puutub, vajab ka kõikide heakskiitu) · Absol
kuigivõrd tähelepanu. Tegelikult ei ole väga paljud sellest midagi kuulnud. Praktiliselt kõik majandusteadlased ja valdav enamus ärijuhte usuvad näiteks, et 20. sajandi suure majandusliku ekspansiooni taga olid majanduslikud jõud. See pole tõsi; vastupidi, majanduslike vajaduste tarbeks kulutatav osa tarbimisele mõeldud sissetulekutest on kõigis arenenud riikides selle sajandi jooksul langenud. 20. sajandi neli kasvusektorit olid: · Valitsusaparaat · Tervishoid · Haridus · Meelelahutus Kusjuures majandusliku tootlikkuse ja toodangu tohutust kasvust langes meelelahutussektori arvele tõenäoliselt sama suur osa kui kolmele ülejäänule kokku.126 Miski ei mõjuta rahvusliku tulu jaotust rohkem kui muutused valitsuse poliitikas. Ülejäänud kolm tervishoiu, hariduse ja meelelahutuse sektor on toodete ja teenuste, seega materiaalsete hüvede suurkasutajad
annaabi.ee 
