Ida-Euroopas, kus uute nähtuste levimine toimus aeglasemalt. Tähtis on aru saada sellest, et mujal maailmas kulges ajalugu hoopis erinevaid radu pidi ning seetõttu ei saa euroopaliku ajaloo liigitust kasutada näiteks Hiina, India, Ameerika ja veel paljude teistegi piirkondade puhul. Isegi Euroopale nii lähedane Venemaa hälbib juba oluliselt euroopalikust ajaloo periodiseerimisest. Seal lõppes keskaeg näiteks alles Peeter I valitsemisajaga XVIII. saj. alguses. Keskaega on erinevatel aegadel ning erinevate vaadetega inimeste poolt hinnatud väga erinevalt. XIX saj. alguse rahvusromantikud pidasid teda järgimisväärseks kangelasajastuks, mille üllastest põhimõtetest (rüütli aukoodeks, ausus, õiglus jpm) oleks kaasaegsetel inimestelgi palju õppida. Paljud teised aga (ratsionalistid, realismi esindajad jt) pidasid keskaega antiikaja ja uusaja vahele jäävaks langusajastuks,
Raamatutesse suhtuti suure lugupidamisega, neid kaunistati. Käsikirjade jaoks kasutati pärgamenti väga tugev ja vastupidav. Unustati ära kivist ehitamine. Järgnes Karolingide Dünastia, 8.-10.saj. (Karl Suur 742-814), see oli Frangi riigi hiilgeaeg. Riigi koosseisu kuulusid tänapäeva Prantsusmaa, Belgia, Holland, Lääne- ja Lõuna-Saksamaa, Põhja- ja Kesk-Itaalia ja Kirde-Hispaania. Aastal 800 krooniti Karl Suur ka Rooma keisriks. Tõus kunstis algaski tema valitsemisajaga. Olles ise kirjaoskamatu, moodustas ta õukonnas nn. Akadeemia. Seal tegeleti ladinakeelse luuleloominguga, antiikiaja käsikirjade kogumisega, rahvaluule kogumisega. Muusika tähendas tol ajal peamiselt laulu. Kuid tundi puhkpille, harfi ja orelit. Arhitektuur Frangi riigis polnud müüridega ümbritsetud linnu ega kindlusi. Peamisteks kiviehitisteks olid lossid, kloostrid ja kirikud, mida kasutati kaitseehitistena (neid ei ole säilinud). Kirikuehituses oli valitsevaks basiilika. Kuna
uusaaja algus-1453,1492,1640,17saj algus,uusaeg jaguneb-enne suurt prantsuse revolutsiooni(absolutismi aeg),pärast revolutsiooni(industriaalühiskonna kujunemine),muudatused kaubanduses-kuj. kapitalistlikud suhted,kaubandussuhted laienesid,põllumajanduses-lääne ja ide euroopa vahel ilmnesid erinevused,läänes jäi pärisorjus keskaega,idas võideldi selle vastu veel mitu sajandit kuni 19.saj see kaotati,vaimuelus-uus ilmalik ideoloogia-valgustus,riigivalitsemises-alguses oli absolutistlik monarhia,hiljem nihkus esile parlamentlik mon., kus võitlus selle ümber kestis mitu saj.,paral. sellele kulges osades maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks, mis tõusis eriti võimsalt esile revolutsioonides,tööstus- industriaalühiskond,masinatootmine ning linnastumine, 30a sõda 1618-48,richelieu- prantsusmaa peaminister,ferdinand II habsburg-saksa-rooma keiser, christian II-taani kuningas, tilly-saksa-rooma keisri väejuht,wallenstein-sa...
maaisandateks ka piiskopid ja kuni 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti Taanile, mistõttu seal saaks eristada ka Taani aega. Tähtis on aru saada sellest, et mujal maailmas kulges ajalugu hoopis erinevaid radu pidi ning seetõttu ei saa euroopaliku ajaloo liigitust kasutada näiteks Hiina, India, Ameerika ja veel paljude teistegi piirkondade puhul. Isegi Euroopale nii lähedane Venemaa hälbib juba oluliselt euroopalikust ajaloo periodiseerimisest. Seal lõppes keskaeg näiteks alles Peeter I valitsemisajaga XVIII. saj. alguses. ÜHISKOND · Lääne- Euroopas: Linnade, kaubanduse, käsitöö allakäik · Ida-Euroopas: langus ajutine, linnad muutuvad taas jõukateks · Lääne Euroopas domineerib NATURAALMAJANDUS ehk eluks vajaliku valmistasid talupojad ja käsitöölised. Raha kasutati üha vähem. IDA-ROOMA EHK BÜTSANTS · Pealinn Konstantinoopol · Kõrgeim ilmalik võim kuulus Bütsantsi keisrile. · Kõrgeim vaimulik Konstantinoopoli patriarh. KLOOSTRIKUKORRALDUS
Kujutasid müütilisi olendeid- tiivulisi viiejalgsed lõvid ja härjad, kel oli habemega mehe pea. Figuurid olid üldistatud, kuid neil olid mõned täpsed üksikasjad. Täpne vorm. Kujutav kunst Peateemaks on kuninga ülistamine Reljeefidel on kujutatud lõvijahi tseene, kindluste piiramisi ja vangi võtmisi. Uus-Babüloonia kunst 612 539 eKr. UusBabüloonia riigi esiletõus on seotud kuningas Nebukadnetsar II valitsemisajaga, mil Babülon linnana taastati ja rajati mitmesuguseid uusi ehitisi. Tähtsamaks keskuseks Babüloni linn. Babülon oli 6.saj eKr maa- ilma suurim linn u. 300 000 elanikuga Babülon ümbritseti paksu kahekordse kaitsemüüriga. Keraamika Savinõud -ja kujud loojatel kindel vormitaju, kasutati ka meistrilike materjale. Ehituskunst Peamised saavutused: templid, lossid, linnade kindlused. Ehitatud peamiselt savist. Oluliseks muutub
Louis 14 kõige silmapaistvam nõuandja kes 1665 aastal sai rahandusministriks. Milles lepiti kokku Nantesi ediktiga? sellega kuulutati prantsusmaal valitsevaks religiooniks katolism. Miks tühistas Louis 14 hugenottide õigused? Kuna nad said Nantesi ediktiga õiguse pidada jumalateenistusi?!?!? Millistel eesmärkidel koondas Louis 14 kogu õukonna elu Versaille'sse? Et saaks kõigidel aadlikel ja ametnikel silma peal hoida et nad midagi hullu tema vastu ei teeks. Miks louis 14 ei olnud oma valitsemisajaga rahul? Kuna ta korraldas väga palju pidu-sid ning ei pööranud suurt tähelepanu riigile endale. Miks kiusati inglismaal puritaane taga? Kuna puritaanid olid kogu lõbustuse vastu mis riigis toimus, nende eluviisid olid ranged ja töökad. Miks tekkis konflikt kuninga ja parlamendi vahel`? Kuna sotimaal puhkes mäss mille maha surumiseks kuningal raha ei jätkunud, siis ta pidi uuesti kokku kutsuma parlamendi. Ta sai küll raha kuid pidi maksud tühistama mis ta ilma
Gooti stiil (12-16 saj.) Gootika tekkimise aeg langes kokku feodalismi valitsemisajaga. Käsitöölised jagunesid erialade järgi ja hakkasid tootma müügiks. Elavnes nii riigisisene kui ka kaugkaubandus, Idamaadest hakati sisse tooma kalleid luksusesemeid. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse. Itaalias, kus antiikkunsti mõju oli väga tugev, ei kodunenud gootika tõeliselt kunagi. Nimetust "gootika" hakkas
05-21.06) Vähk (22.06-23.07) Lõvi (24.07-23.08) Neitsi (24.08-23.09) Kaalud (24.09-23.10) Skorpion (24.10-22.11) Ambur (23.11-21.12) Kaljukits (22.12-20.01) Veevalaja (21.01-19.02) Kalad (20.02-20.03) Hiina astroloogia Juba iidsetest aegadest vaatlesid hiina ennustajad taevast, püüdes leida heakskiidu ja hukkamõistu märke. Mitte keegi ei tea kindlalt, millal sai alguse Hiina astroloogia. Mõned dateerivad seda legendaarse Kollase Keisri valitsemisajaga, kes olevat valitsenud nelja ja poole tuhande aasta eest.Algne süsteem ei kasutanud loomi sümbolitena, vaid rakendas selle asemel võtmesõnu, mis olid arusaadavad ainult kogenud astroloogidele. Umbes kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kui hakkas tekkima budism, kirjeldati igaüht kaheteistkümnest loomast, et teha süsteem kergemini arusaadavaks. 12 loomast koosnev ,,sodiaak" on hiina astroloogia tuntuim osa. Kuid selle nn sodiaagiga on seotud kolm kummalist fakti
Kreetalased kasutasid lineaarkirja, kuid ajaloolased ei saa seda allikana kasutada, sest seda ei osata tänapäeval lugeda. Kreeta kultuuri peamiseks iseärasuseks on kindluste, relvade ja üldise vähimategi sõjakate joonte puudumine. Minoiline kultuur levis Kreetalt mandrile umbes 2 saj eKr., sest siis jõudis rahvas Kreeta saarele oma arengus tsivilisatsiooni tasemele.Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisajaga. Kreeka mandril said nüüd majandus- ja kultuurikeskusteks lossid , milledest tuntuim on Mükeene. Kreetast erinevalt oli kogu elu Kreekas kohandatud kreeklaste sõjakale vaimule , mis väljendus selles, et paiknesid siinseteski lossides peale muude ruumide ka laod,töökojad ja kultusepaigad. Ka Mükeene perioodi kohta ei saa kuigi palju teavet kirjalikest allikatest, sest kirjutatud tekstid ei anna meile mingit teavet ei toonaste valitsejate ega ajaloosündmuste kohta
Tahtis toetada usu ja tugevneva kuningavõimu lähenemist ja muuta ka oma kirik populaarsemaks. Arengut võib eraldada kolme etappi: varagootika 12. sajandi teine pool kõrggootika 13. ja 14. sajand hilisgootika 15. sajand ja 16. sajandi algus. Stiil levis edasi Inglismaale, siis Itaaliasse, Hispaaniasse, Saksamaal pääses see mõjule alles 13. sajandi teisel poolel ning meieni jõudis see 13. sajandi lõpp / 14. sajandi algus. Stiili valitsemisaeg langes kokku feodalismi valitsemisajaga. Gooti tekkega seostatakse kuningavõimu kujunemist, linnade arengut, rüütlikultuuri. Stiili nimetus on tinglik ja tekkis hiljem, kui stiil ise. Nimelt 16.-18. sajandil, siis sõnal ''gootika'' oli halvustav tähendus sünonüümiks sõnadele ''metsik'', ''kultuuritu'', ''barbaarne''. ARHIDEKTUUR Gootika oli eelkõige sakraalne ehk kiriklik kunst, nagu ka romaani stiil. Viimasest kujunes välja ka gooti arhidektuuri süsteem
Nad ei olnud vastutavad mitte kellegi teise ees peale Jumala. (3) 2. LOUIS XIV 2.1 Louis XIV elulugu Louis XIV sündis 5.septembril 1638. Üsna noorelt jättis ema ta ilma hoolitsusest. Tema eest hoolitsesid teenijad. Kodusõjad tõid Louis XVI-le vaesuse, õnnetuse, kurbuse, külma ja nälga. See muutis tema iseloomu ja ta ei suutnud enam kunagi andestada Prantsusmaale, ega tavainimestele. (1) Louis XIV, Prantsusmaa Päikesekuningas, oli pikima valitsemisajaga Euroopa ajaloos (1643- 1715). Ta viis oma valitsusajal absoluutse monarhia oma kõrgeimale tasemele, rajas kuldse sädeleva kohtu Versailles, ja võitles enamik teiste Euroopa riikidega neljas sõjas. Varasel valitsemisajal (1643-1661), kui Louis oli noor, valitses peaminister Cardinal Mazarin. Valitsusaja keskpaiku (1661-1685) valitses Louis ise ja väga innovaatiliselt, kuid viimased aastad tema valitsusajast (1685-1715) kujunesid problemaatiliseks. (1) 2
otsuseid ja valikuid. Nägin, kuidas temast kujunes väga mõjuvõimas isevalitseja. 3 1. Kuninganna Victoria 1.1 Victoria üldiselt Kuninganna Victoria elas aastatel 1819-1901 ja valitses ajavahemikul 1837-1901. Tema valitsusaja esimene peaminister oli Melbourne. Nende vahel oli sõprus ja just Melbourne valmistas teda ette riigipeaks. Ta oli troonil ligi 64 aastat. Victoria oli pikima valitsemisajaga kuninganna maailma ajaloos kuni Suurbritannia praegune kuninganna, Victoria lapselapselapselaps, selle ületas. Kuninganna valitsemisaega nimetatakse Victoria ajastuks. Tema ristinimi oli Alexandrina Victoria. Kuninganna Victoria oli viimane Hannoveri dünastia esindaja Briti troonil. Alamad austasid ka Victoriat, kuna ta sünnitas üheksa last. „ We are not interested in the possibilities of defeat. They do not exist. “
Oluline oli lossiehitus Tuntumad: Sargon II loss Horsabadis ja Assuranipali loss Ninives Assüüria ehitise peamisi võlusid oli suurepärane ornamentika Skulptuurid Kujutasid müütilisi olendeid- tiivulisi viiejalgsed lõvid ja härjad, kel oli habemega mehe pea. Figuurid olid üldistatud, kuid neil olid mõned täpsed üksikasjad. Täpne vorm. Uus-Babüloonia kunst 612 539 eKr. UusBabüloonia riigi esiletõus on seotud kuningas Nebukadnetsar II valitsemisajaga, mil Babülon linnana taastati ja rajati mitmesuguseid uusi ehitisi. Tähtsamaks keskuseks Babüloni linn. Babülon oli 6.saj eKr maa- ilma suurim linn u. 300 000 elanikuga Babülon ümbritseti paksu kahekordse kaitsemüüriga. Paabeli torn Seitsme astankuga tsikuraat, mille tipus oli Babüloni linna jumala Marduki tempel. Tsikuraadid olid oma mõõtmetelt massiivsed, kuna kuivanud savi oli üsna õrn ja
6 ühtviisi rahuldavaid seadusi osutus teostamatuks. Keisrinna üheks sooviks oli ka pärisorjuse kaotamine, mis jäi paraku katastroofi kartuses vaid paberile. Katariinat tõukasid tagant veel ka Prantsuse valgustajate suured ootused ja vaimustus, olgu veel mainitud, et Katariina II pidas kirjavahetust kuulsate valgustusfilosoofide Voltaire'i ja Diderot'ga. Katariina II poliitikat on võrreldud Friedrich II Suure valitsemisajaga Preisimaal ning keiser Joseph II ümberkorraldustega Austrias, mille ühisnimetajaks on valgustatud absolutism.9 Talurahvasõda Katariina II ajal tugevdati aadlike seisuslikke õigusi talupoegade üle, mis talupoegadele muidugi meelepärane ei olnud ning selle vastu
Euroopas peetakse seda juba varauusajaks, keskaeg kestis aga Põhja- ja Ida- Euroopas, kus uute nähtuste levimine toimus aeglasemalt. Mujal maailmas kulges ajalugu hoopis erinevaid radu pidi ning seetõttu ei saa euroopaliku ajaloo liigitust kasutada näiteks Hiina, India, Ameerika ja veel paljude teistegi piirkondade puhul. Isegi Euroopale nii lähedane Venemaa hälbib juba oluliselt euroopalikust ajaloo periodiseerimisest. Seal lõppes keskaeg näiteks alles Peeter I valitsemisajaga XVIII. saj. alguses. 2 Eesti keskaeg Eesti keskaeg algas muistse vabadusvõitlusega (1208-1227) ning lõppes Liivi sõjaga (1558-1629). Muistse vabadusvõitluse tulemusel langes Eesti ristisõdijate võimu alla, kes rajasid siin oma riigid, mis kestsid kuni Liivi sõjani. Liivi sõda ning Vana-Liivimaa riikide
ülevateks vestlusteks kõlbuse (ettekirjutamata käitumisnormid) teemadel. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platonilt ja Xenophonilt. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, kuid tema nime kohtame teostes ning üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Sokrates elas üle nii Ateena demokraatia ja kultuuri õitsengu, mida üldiselt seostatakse Periklese valitsemisajaga kui ka Ateena languse pärast täielikku lüüasaamist Peloponnesose sõjas. Kreeklaste silmis, kes kehalist ilu kõrgelt hindasid, oli Sokrates inetu: ta oli väikest kasvu ja jässakas, rippuva kõhu ja lühikese kaelaga, kiilaspäine, suure pea ning hiiglasliku laubaga mees. Noorena oli sokrates isal abiks tema kiviraiduriametis. 18-aaastaselt kirjutati Sokrates Ateena kodanike nimstusse ja temast sai efeeb e tänapäevamõistes ajateenija sõjaväes. Esimene aasta
saj suur langus - laastab katk ja kliima jaheneb. 3) Hiliskeskaeg 14. saj (15. saj renessanss) ja 16 saj varauusaeg Tähtis on aru saada sellest, et mujal maailmas kulges ajalugu hoopis erinevaid radu pidi ning seetõttu ei saa euroopaliku ajaloo liigitust kasutada näiteks Hiina, India, Ameerika ja veel paljude teistegi piirkondade puhul. Isegi Euroopale nii lähedane Venemaa hälbib juba oluliselt euroopalikust ajaloo periodiseerimisest. Seal lõppes keskaeg näiteks alles Peeter I valitsemisajaga XVIII. saj. alguses. Keskaega on erinevatel aegadel ning erinevate vaadetega inimeste poolt hinnatud väga erinevalt. XIX saj. alguse rahvusromantikud pidasid teda järgimisväärseks kangelasajastuks, mille üllastest põhimõtetest (rüütli aukoodeks, ausus, õiglus jpm) oleks kaasaegsetel inimestelgi palju õppida. Paljud teised aga (ratsionalistid, realismi esindajad jt) pidasid keskaega antiikaja ja uusaja vahele jäävaks langusajastuks, mille iseloomustamiseks sobib väljend
Karl XII - kui suurepärane väejuht ja taktik, kes läks ajalukku kui kuningas, kes võitles sõdurite kõrval võrdväärsena. Karl XII on andnud 20 Eestile rahvamuistendeid, kus ta on olnud osaline. Ta lõi kaheksandsüsteemi. Maria Theresia - kui kuulsa Habsburgide dünastia esindaja algatusel said alguse mitmed uuendused ja reformid Austrias. Louis XIV - kui kõige pikema valitsemisajaga kuningas Euroopas. Tema eeskujul laienes absolutism Euroopas. Ta jäi meelde kui väga tööka, kuid samas väga pillava ja kunsti armastava kuningana. Louis XIV valitsemisaeg on jätnud Prantsusmaale Versaille'i lossi, prantsuse moekultuuri ning hulganisti kunsti- ja kirjandusklassikat. Elizabeth - kui karmi- ja kindlakäeline „neitsikuninganna“, kes tõstis Inglismaa juhtivate Euroopa riikide sekka. Kasutatud allikad: 1) Beazley, M (2002)
Raamatumaalides valitses üldjoontes dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad ning kasutati rohkelt ka ornamentikat. Usulistel teemadel kujutatud piltides on rohkem rõhutatud askeesi ja kannatusi kui varasematel aegadel. VITRAAZ: · Klaasist aknad · Moodustati pildid, kus piirjoonteks olid tumedad tinaraami GOOTIKA 2 16 sajand Gootika tekkimise aeg langes kokku feodalismi valitsemisajaga. Elavnes nii riigisisene kui ka kaugkaubandus, Idamaadest hakati sisse tooma kalleid luksusesemeid. Feodaalid püüdsid oma soovide täitumist kindlustada talupoegade ja linlaste suurema koormamisega. See tõi kaasa rahulolematuse ja puhkesid talupoegade ülestõusud. Kuigi kõik need ülestõusud suruti maha, õõnestasid need siiski feodaalset ühiskonda. Selline areng kestis mitu sajandit ja sai alguse just gooti kunsti arenguaastail s o 12.-13. sajandil
Euroopas, kus uute nähtuste levimine toimus aeglasemalt. Tähtis on aru saada sellest, et mujal maailmas kulges ajalugu hoopis erinevaid radu pidi ning seetõttu ei saa euroopaliku ajaloo liigitust kasutada näiteks Hiina, India, Ameerika ja veel paljude teistegi piirkondade puhul. Isegi Euroopale nii lähedane Venemaa hälbib juba oluliselt euroopalikust ajaloo periodiseerimisest. Seal lõppes keskaeg näiteks alles Peeter I valitsemisajaga XVIII. saj. alguses. Keskaega on erinevatel aegadel ning erinevate vaadetega inimeste poolt hinnatud väga erinevalt. XIX saj. alguse rahvusromantikud pidasid teda järgimisväärseks kangelasajastuks, mille üllastest põhimõtetest (rüütli aukoodeks, ausus, õiglus jpm) oleks kaasaegsetel inimestelgi palju õppida. Paljud teised aga (ratsionalistid, realismi esindajad jt) pidasid keskaega antiikaja ja uusaja vahele jäävaks langusajastuks,
sajandi algul omane klassitsistlik põhitoon. Ometi erineb see 17. sajandi klassitsistlik suund suuresti hilisemast, kogu Euroopas valitsenud klassitsismist (18. saj. lõpp - 19. saj. algus ), sest vaatamata üldiselt klassitsistlikule suunale taotletakse ajastule vastavalt suuremat toredust ( eriti interjööris ) ja maalilist üldmõju, see aga omakorda tingib küllalt rikkaliku dekoratiivdetailide kasutamise. Prantsuse varabarokk on seotud Louis XIII valitsemisajaga. Perioodi, juhtivateks ehitusmeistriteks tõusid J. Lemercier ( 1585-1654 ) ja F. Mansart ( 1598-1666 ). Lemercier`ile kui õukonnaarhitektile usaldati kõigepealt Louvre`i ehituse jätkamine, mida ta tegi küll juba olemasolevate kavandite ( P. Lescot ) järgi, jättes õuefassaadide liigenduse renessaslikuks. Uuendusena tõi Lemercier aga sisse läänefassaadi keskrisaliidi, mille ta lahendab ümardatud katusega kaetud tornina. Selle, nn
annaabi.ee 
