Leidsid 18 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Valiku põhiparameetrid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
udar, tõu, udara, piimajõudlus, lehm, tõug, konstitutsiooni, veojõud, vaate, kael, rind, nisa, lammast, kehamass, kehaosa, lanne, kõht, aretusjöör, piimatoodang, kehamassi, lammaste, hobustel, rasvasisaldus, peenus, korrelatsioon, laiuse, õlgmik, nisade, asetus, munatoodang, asetuse, parameetrid, põlvnemine, koduloomade, ammu, munade4) kui loom vahetab omanikku, siis on ostjal hõlpsam olla kindel tema poolt ostetud looma tervises ja ka veterinaararsti poolt antud veterinaartõendi õigsuses; 5) kui loomaomanik soovib piima ja lihasaadusi realiseerida nii kodu kui ka välismaal, on vajalik, et iga looma tervis oleks jälgitav kogu tema karjas elamise vältel looma tervisest sõltub saaduste kvaliteet. 4. Välimik ehk eksterjöör selle hindamine ja meetodid Lehmade konstitutsiooni nähtavat osa nimetatakse eksterjööriks ehk välimikuks. Hindamisel pööratakse välimikule suurt tähelepanu, kuna välimikuomadused on tihedalt seotud toodanguvõimega, tervisliku seisundi ja konstitutsioonitüübiga. Välimikku vaadeldakse ja kirjeldatakse veel järgmistel eesmärkidel: looma tõutüübi ja toodangusuunale vastavuse hindamiseks, vanuseliste muutuste või individuaalsete iseärasuste
hobusekasvataja. Kohalikku hobust oli püütud parandada mitme tõuga, kuid üldiselt see ei õnnestunud. Berg ostis Poolast Klementsovo hobusekasvandusest norfolk-roadsteri täku Hetmani, kes osutus sobiva tüübiga tori hobusetõu alustajaks. Hobuste aretuses oli suuri teeneid ka Mihkel Ilmjärvel, Otto Nuudil ja Harri Mauringul. Veisekasvatus Eestis 16.-17-saj suurem eesmärk saada võimalikult palju sõnnikut. 18.saj anti veistele ainult sooheina ja põhku. Lehm võis anda aastas 500-800kg. 19.saj väga visa arenema piimatoodangu suunas. 1885.a avati tõuraamat ja 1886. aastal see trükiti. 1900-1940 1.karjakontrollühing suutis 1903.a kontrolli alla viia 34 mõisa karja 2500 lehmaga. 8.märtsil 1909 otsustati asutada karjakontrolli osakond, mille liikmeks asusid 19 talupidajat. Asutati ühispiimatalitusi, mis said ajendiks põllumeeste seltside loomisel.
Kepi sise- ja välisosa on varustatud skaalaga. Sirkel koosneb kahest liigendiga varustatud poolkumerast metallvarbast, mille ühenduskohas on skaala (cm). Sirkliharude vahekaugus näitab laiust cm. Mõõtelint millel lisaks cm skaalale on loomade kehamass määramiseks kilogrammides. Mõõtelindiga võetakse ümbermõõtu ning määratakse kaudselt kehamassi, rinnaümbermõõdu alusel. Loomade mõõtmed. Eristatakse kõrgus-(turi ja selg), laius-(otsmik, rind, laudis), pikkus- (keha, saba, pea), sügavus-(rind, kere)ja ümbermõõtmeid(rind). 12. Konstitutsiooni mõiste. Konstitutsioonitüübid Kulesovi ja Duersti järgi. Konstitutsioon on organismi kui terviku tähtsamate morfoloogiliste ja füsioloogilite omaduste kompleks, mis on tingitud pärilikkus ja keskkonnatingimustest. Kulesovi konstitutsioonitüübid: 1)tihke e tugev konstitutsioon (piimaveised) 2)õrn konst. (ülearenenud tõud) 3)kohev konst. (lihaveised) 4)toores konst. (tööveised)
3. Aretustõud-inimtegevuse poolt väljaaretatud, kindla eripäraga ja iseseisvalt aretuseks sobivad tõud. Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade jõudlus: piima- ja lihajõudlus. 6. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud) Piimatõud- aretatud suure piimajõudluse suunas. ON hästiarenenud hinamis- ja vereringeorganid ning kiire ainevahetus, mis tagavad võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar. Lihastik seevastu on tagasihoidlik, ka lihaomadused. Lihatõud- piimatoodang madal, piisab tavaliselt järglase üleskasvatamiseks. Aastas 1,5..2t piima. On hästiarenenud lihaomadused, aeglase ainevahetusega, flegmaatilise närvisüsteemiga, mõnedel on isel. Topeltlihastik laudja osas. Lihaomadused head. 7. Areng-organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamatelt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas. Organismi kvalitatiivne ümberkujunemine. Rakkudel, kudedel ja
Koduhobused arvatakse põlvnevat tarpanist, sest kõigil on kromosoomiarv 2n=64, mongoolia hobusel aga 2n=66. Ida- ja läänehobuste laiaulatuslik ristamine on andnud väga mitmekesiseid hobuste tüüpe ja tõuge, kelle põlvnemise kindlakstegemine on tihti raske. · Przevalski hobust võib leida loomaaedades ja vähesel arvul Dzungaarias (Gobi kõrbes). Ta on madala kasvuga (turja kõrgus kuni 140 cm), rind ja laudjas on lai, kael lühike, massiivne, pea pika ninaosaga ja tugevad lõualuud, jalad peened. Olenevalt elukohast on värvus heledam või tumedam võik. 11. variatsioon-statistika osa tõuaretuses 12. variatsioonirea hindamise ja võrdluse põhimõtted 13. dispersioonianalüüsi kasutamine Dispersioonanalüüsi eesmärk on kontrollida gruppidevaheliste erinevuste statistilist olulisust. Erinevalt
Tõu eripäraks on see, et peaaegu kõikidel loomadel on reie kaksiklihas, mis pärandatakse ristamisel ka järglastele. Poegimine kerge. Vasikad suhteliselt väikesed . Eestis puhtatõulisi piemondi tõugu veiseid Eestis ei ole. Vältava ristamise tulemusel peaksid esimesed vasikad sündima käesoleval aastal Dexter *Pärineb Iirimaalt. Kõige väiksem lihaveisetõug. Lehmad 300...320 kg, pullid 400...440 kg. Väikese kogu kohta on kereosa küllaltki massiivne. Lai, sügav rind. Jalad on lühikesed, tagajalgade asend on rõhutatult taatsine. Värvuselt tavaliselt mustad, mõnedel esineb ka punakaspruuni varjundit. Lehmade udarad on hästi välja arenenud. Mõne lehma aastane piimatoodang võib ületada kehamassi isegi kümnekordselt . Seetõttu ei lõpe vaidlus, kas tõug on liha- või piimatüübiline. Eestis puhtatõulisi dextereid ei ole. Pärnumaa miniloomade talus on turistidele näitamise eesmärgil eesti maatõugu lehmad seemendatud dexteri tõugu pulli spermaga
......................................................................................................................................................... 32 3.9.1. JÕUDLUS MÕISTE. ................................................................................................................................................... 32 3.9.2 PIIMAJÕUDLUS JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID............................................................................................. 32 3.9.2.1. Udara ehitus, piima tekkimine ja väljutamine ...................................................................................................... 33 3.9.2.2. Lehmapiima keemiline koostis............................................................................................................................. 33 3.9.2.3. Piimajõudlust mõjutavad tegurid.......................................................................................................................... 34 3.9.3
arenemisega, algus langeb kiviaega, veiste kodustamise ajaks võiks olla 6-2 tuhat aastat e.m.a, kodustamise tagajärjel tekkinud muutused loomadel märgatavad, koduloomade värvus kontrastne, välja arenenud organsüsteem, mis täidaks inimse vajadused, koduloomadel järglasi rohkem. 2. Veiste ulukeellased Koduveiste ulukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast, viimased tarvad surid välja 17. Sajandil, ta oli suure kehaga, raske pea ja tugev massiivne kael, sügav rinnak, pikk kere. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis Valdav osa veiseid arengumaades, kus toimib ekstensiivne veiseliha tootmine. Arenenud maades toimib intensiivne veiseliha tootmine. Eestis on veiste arv pidevalt vähenenud. 2010 seisuga 240 tuhat veist, lihatõugu veiste arv on samas kasvanud. Piimatootmine koondunud suurtootjate majapidamisse. 4. Tõu mõiste ja kujunemine Tõug on ühte liiki kuuluvate loomade suur rühm, kellel
Jõudluskontrolli programmi tulemuste põhjal 2010. aasta kohta võib öelda, et eesti valgepealist tõugu uted olid heade sigimisnäitajatega, sest uttede tiinestumine oli 89,1 % ning uttede viljakus oli 1,61 talle poeginud ute kohta. Viimasel kahekümnel aastal on eesti valgepealist tõugu uttede viljakus olnud kõigil aastal kõrgem kui eesti tumedapealistel uttedel. 4) Eesti lambatõugude parandajad tõud. Eesti tumedapealise tõu parandajad: Suffolk – lai, sügav rind, arenenud kintsud, viljakad. Oksforddaun – suure tailiha sisaldusega rasked lihakehad, jäme vill (Taani). 2 Eesti valgepealise tõu parandajad: Teksel – suured, väga heade lihaomaduste ja lihavormidega, suur villatoodang ja kvaliteetne vill. Dorset – lihakeha kvaliteedi tõstja tailiha hulga suurenemise läbi, head emaomadused, talledel hea kasvukiirus, pikk innasessioon.
riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse kepiga. Kere sügavus (ks) selja keskosast viimase roide ogajätke kohalt vertikaaljoont mööda kõhu alaservani. Võetakse kepiga. Ümbermõõdud . Rinna ümbermõõt (rü) abaluude tagant vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse lindiga. Kämbla ümbermõõt (kü) kämblaluu kõige peenemast osast. Võetakse lindiga. 12) KONSTITUTSIOONI MÕISTE. KONSTITUTSIOONITÜÜBID KULESOBI JA DUERSTI JÄRGI. Konstitutsioon on organimsi kui terviku tähtsamate morfoloogiliste ja füsioloogiliste omaduste kompleks, mis on tingitud pärilikkus ja keskkonnatingimustest. TÜÜBID: Kulesov: 1. Tihke ehk tugev konstitutsioon nahk tihke, küllalt õhuke, nahaalune rasv-ja lihaskude on vähearenenud ja lihastik väikesemahuline, luustik tugen ja peen. Hästi on arenenud hingamis-, vereringe- ja suguorganid ning piimanäärmed
saj. sajandi I poolel. 3. aretus- ehk kultuurtõud - inimese poolt aretatud, kindla eripäraga ja iseseisvalt aretuseks sobivad tõud. Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade jõudlus. Veiste jõudlus liigitatakse: . piimajõudlus; lihajõudlus. 5.PIIMATÕUD n.o aretatud suure piimajõudluse suunas. kiire hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid , kiire av, mis tagab võimalikult suure hulga piima tekke udaras. hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarust. udar. Lihastik,lihaomadused.tagasihoidlik. EESTI HOLSTEINI TÕUG (EHF), EESTI PUNANE VEISETÕUG (EPK ) ,EESTI MAATÕUG (EK) ,Tõugude määratlemisel on üheks tunnuseks nende värvus LIHATÕUD - Lihaomadused on head. piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasv. Aastas saadakse l. 1500...2000 kg piima. hästiarenenud lihaomadused. aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on isel. nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas.
Eestis on veiseid 235 000 ja piimalehmi 96 000. 2005. aasta andmete järgi oli Eestis lihalehmi 10 000. 2005.aasta andmete järgi on kõike rohkem lihalehmi Prantsusmaal, 4 029 000. (2009) Piima kg on kõige suurem Taanis 8 438 000 kg, Rootsis 8 248 000 kg, Ungaris 8 150 000 kg, Soomes 8 128 000 kg ja Eestis 7 136 000 kg. 4. Veisekasvatuse areng Eestis 16.-17-saj suurem eesmärk saada võimalikult palju sõnnikut. 18.saj anti veistele ainult sooheina ja põhku. Lehm võis anda aastas 500-800kg. 19.saj väga visa arenema piimatoodangu suunas. 1885.a avati tõuraamat ja 1886. aastal see trükiti. 1900-1940 1.karjakontrollühing suutis 1903.a kontrolli alla viia 34 mõisa karja 2500 lehmaga. 8.märtsil 1909 otsustati asutada karjakontrolli osakond, mille liikmeks asusid 19 talupidajat. Asutati ühispiimatalitusi, mis said ajendiks põllumeeste seltside loomisel. Eestis on enamlevinud sügavallapanuga laudad
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
Arvukus on pidevalt vähenenud, moodustavad kogu veiste üldarvust vaid 0,4% ehk ca 600 isendit. Moodustab 0,5% aastalehmadest. Aastalehma keskmine toodang 4697 kg, piima rasvasisaldus 4,53%, piima valgusisaldus 3,42%. Eestis aretatavad lihaveisetõud ja lihaveiste erinevus piimatõugudest. Piimatõud – kiire hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid ning kiire ainevahetus, mis tagavad võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar. Lihastik seevastu on tagasihoidlik, samuti lihaomadused. Lihatõud – seda tõugu lehmade piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasvatamiseks. Lihatõugu veistel on hästiarenenud lihaomadused. Nad on aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on iseloomulik nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Lihaomadused on head.
Bantengid Birmas riisipõldu harimas ja rohumaal India seebulaadsed veised Aafrikas Beefalo lihaveise pulli poolt paariataud piisonilehm risandvasikaga Täiskasvanud ameerika piisoni ja koduveise ristand beefalo VEISTE TÕUDJA TÕURÜHMAD Tähtsamad lihatõud: Herefordi tõug ... - aretatud Inglismaal, hea kohanemisvõimega ja maitsva lihaga tõug, levinud kogu maailmas. Herefordi tõug on punaka-pruunika värvusega. Pea, kael, rind, kõhualune, jalad ja saba on valged. Pruuni ja valge ülemineku piir on tugevasti liigendatud. Liha on marmorjase mustriga (rasvarakkude kogumid paiknevad hajutatult lihastes lihaskimpude vahel - kõrge kulinaarse väärtusega). Aberdiini-anguse tõug ... - aretatud Sotimaal. Hea kohanemisvõimega ja väga maitsva lihaga (lihaskiud äärmiselt peenekiulised), levinud kogu maailmas. Loomad on mustad, nudid, madalajalgsed ja pika karvaga, tapasaagis 65-70 %. Tapasaagis on seda suurem...
- koostoime tagajärjel. Populatsioonide moodustumine on liigi kohastumine lokaalsete keskkonnatingimustega. Ühe populatsiooni isendeid iseloomustab nende geno- ja fenotüüpide suhteline sarnasus võrreldes teiste populatsioonide esindajatega. Tinglikult võib populatsiooniks lugeda teatud territooriumil (riigis, mandril) levinud üht loomatõugu või isoleeritud (valdavalt rühmasiseselt paaritatavat) tõurühma, mis erineb tõu üldisest tüübist. Kui ühe populatsiooni isendid paaruvad ainult omavahel (ristumist teiste populatsioonide isenditega ei toimu), siis nimetatakse seda suletud (isoleeritud) populatsiooniks. Vastandmõiste sellele on avatud populatsioon, kus toimub mingil määral ristumine ka teiste populatsioonide isenditega, kellel on oluliselt erinev genotüüp. Populatsiooni kogu geneetilise informatsiooni, tema genofondi moodustab kõikide selle populatsiooni
H. Peterson 01.02.07 Hobuste põlvnemine Zoolooglise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Hobused Pärishobused- Equus 1. koduhobune E. caballus 2. Przewalski hobune Equus przewalskii. 124-145cm kõrge. Laia ja sügava kerega ja püstise lakaga. Paks kael. Pikad kattekarvad. 1901 toodi halle loomaaeda. Metsikult oli veel 1950-del. Stepihobuse tõud pärinevad temast. 3. tarpan E. caballus gmelini primitiivne koduhobune. Kuni 135 cm. Trulljas kere, ümarad vormid. Hiirjas vööt seljal. Tagajalgadel naastud puuduvad. Veel 1870-l oli teda veel looduslikult. Tuntumaid pidajaid oli Krahv Samolski loomaaed. Eeslid E.asinus (raamatus olemas) metsikuid eesleid kohtab vaid Aafrikas.Tiinus kestab 12 kuud
21. Emise ja kuldi suguorganid ning nende talitlus. SIGADE SUGUORGAND JA NENDE TALITLUS Vastavalt funktsioonile jagunevad emise suguorganid: - sugurakke produtseerivateks organiteks ovaarid ehk munasarjad - sugurakke juhtivateks ja kaitsvateks ning loodete kasvu ja arenemise organiteks munasarjad ehk emakatõrved ja emakas ehk uterus - paaritusorganiteks tupp ja häbe Talitluselt kuulub suguorganite hulka ka udar Munasarjad paiknevad paariliste organitena kõhuõõnes niudeluude keskkohal. Emise munasarjad on ovaalsed, kobarja välispinnaga, läbimõõt ligikaudu 5 cm. Munasarjades tekivad munarakud ja nad on põhiliseks suguhormoonide produtseerimise kohaks. Munajuhad asetsevad looklevate torujate organitena (pikkus 25-30 cm) munasarjade ja emaka vahel. Munajuha ampulliosas toimub munaraku viljastumine ja munajuha kaudu liigub viljastatud munarakk emakasse.
annaabi.ee 
