· Nimi tähendab ,,allapoole punase" (ladina keelest infra 'all') · Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. · Infrapunast kiirgust kiirgavad kõik kehad · Infrapunasel kiirgusel on palju kasutusalasid ( öönägemine, kommunikatsioon, soojendamine, termograafia) Nähtav valgus · Lainepikkus 380-760nm · Nähtav valgus on silmaga tajutav elektromagnetkiirgus · Koosneb värvilistest valgustest · Suuremast lainepikkusest alates on nad järgmised: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine, violetne · Nähtav valgus annab energiat taimede lehtede klorofüllisse fotosünteesiks. · Sagedus ~1014 Hz · Nähtav valgus tuleb peaaegu tervenisti tähtedest Ultravalgus ehk ultraviolettkiirgus · Lainepikkus 5-400nm (ühelt poolt nähtav valgus, teiselt poolt röntgenkiirgus) · Inimsilmale on ultraviolettkiirgus (UV) nähtamatu ·
E- elektrivälja tugevus(V/m), E0- amplituut(V/m), w-ringsagedus(rad/s), t-aeg(s), k-laine arv(rad/s), f-sagedus. Laine kiirus näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus. /=^f. Laine faasiks nim. lainet. Laine front on pind, mis koosneb ühes faasis võnkuvatest punktidest. Kiir on suunaga joon, mis näitab laine energia leviku suunda. Laine fondi kuju järgi saab laineid jaotada tasalaineteks ja keralaineteks. Laine fondid ja kiired on omavahel risti. Valgus koosneb eri värvi valgustest. On kindlaks tehtud, et erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid. Silmas saab tekitada valgusaistingu vaid 3 põhivalgust kasutades. Põhivärvusteks on punane, roheline ja sinine. Nähtav valgus infra ultravalgus moodustavad koos optilise kiirguse. Difraktsioon- lainete pindumine tõkkete taha. On hästi jälgitav. Kui tõkete ja avade mõõt on samas suurusjärgus lainepikkusega. Difraktsiooni tõttu ei ole tavalise optilise mikroskoobiga näha molekule
Miks taevas on sinine? Põhikooli füüsikast peaks teada olema, et valge valgus on liitvalgus, see tähendab koosneb erineva lainepikkusega valgustest. Veel teame, et valgus levib sirgjooneliselt seni, kuni miski sunnib teda kõrvale kalduma. Lord J. Rayleigh näitas juba sajand tagasi (1871), et valguse hajuvus atmosfääris on pöördvõrdeline lainepikkuse neljanda astmega. Võttes punase valguse keskmiseks lainepikkuseks 0,7 µm, sinisel aga 0,4 µm, saame, et sinine hajub punasest (0,7/0,4)4=9 korda rohkem.
VÄRVUSÕPETUS Meid kõiki kõikjal ja alati ümbritesvad värvid. Need mõjutavad meie tuju, mõtteid ja emotsioone. Valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest. Läbi prisma langedes laguneb ta spektri- ehk vikerkaarevärvideks. Spekter on vikerkaarevärviline riba. 17. sajandil hakati sõna "spekter" kasutama optikas, kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud.Spekter tekib siis, kui valge valgus murdub läbi prisma, sest eri värvi valgused murduvad prismas erinevalt. Kõige rohkem murdub violetne, kõige vähem punane valgus
16. Millistest elementidest koosneb teleri ekraan ja kuidas tekivad ekraanile erinevad värvid? Televiisori ja arvuti ekraanid tekitatakse värviline pilt kolme põhivärvi abil: punane, sinine, roheline 17. Mis on valgusfilter? Valgusfilter on materjal mis laseb läbi ainult enda värvi valgust, teised värvid neelduvad Ülesanded Muud mõisted: Valge valgus- valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest Värviline valgus- värvilised valgused, mis üksteisele küllalt kiiresti järgnevad või vahetuvad, liituvad aditiivselt?????? Valgus- valgus on liitvalgus ja erinevad spektri värvid selle koostisosad Spektrivärvid- punane – oranž – kollane – roheline – helesinine – sinine – violetne Valguse peegeldumine- valguse peegeldumine on nähtus, kus valguskiir muudab oma suunda vsatasmõjus teiste kehadega. Valguse neeldumine- ehk valguse levinime???? 18
Valgusoptika Valguse kohta on 2 teooriat: 1)Laineteeoria 2)Korpuskulaarne teooria (osakeste tooria) Valgus kui elektromagnetlaine Valguslained on ristlained, milles risti võnguvad elektriväli ja magnetväli. On tehtud kindlaks, et inimese silm on tundlik just elektrivälja muutustele. Nähtav valgus on lainepikkustega 380-760nm . Laine pikkus ja sagedus on seotud valemiga C = Lambda * f , f = C / Lambda C = 3 * 108 m/s f = sagedus (Hz) Valge valgus on liitvalgus, ta koosneb 7 spektrivärvi valgustest: Punane – 760-630 (nm) Oranž – 630-600 (nm) Kollane – 600-570 (nm) Roheline – 570-520 (nm) Helesinine – 520-470 (nm) Sinine – 470-420 (nm) Violetne – 420-380(nm) Valguse murdumine Kui valgus jõuab levimisel 2 läbipaistva keskkonna lahutuspinnale, siis osa temast tungib edasi teise keskkonda. Muutes oma leviku suunda Üleminekul tekib Snelli seadus
peegeldunud kiire ja pinnaristsirge vahel. 3)Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. 4)Paralleelne valgusvihk on pärast peegeldumist tasapeeglilt ikka paralleelne. 5)Hajuv valgusvihk on pärast peegeldumist tasapeeglilt ikka hajuv. 6.Peegelpinnaks nimetatakse keha pinda, mis peegeldab valgust kindlas suunas 7.Valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest. 8.Kuidas on omavahel seotud keha heledus/tumedus ja valguse neeldumine? Mida tumedam on keha pind, seda rohkem valgust neeldub ja vähem peegeldub. 9.Miks me näeme kehi? Kehi näeme seetõttu, et neilt peegelduv valgus paistab meile silma. 10.Mida nimetatakse mattpinnaks Keha pinda, mis peegeldab valgust hajusalt, nimetatakse mattpinnak 11.Mida nimetatakse varjuks? Varjuks nimetatakse
Järgmisena sattusid nad öö paleesse, Seal oli neil kaasas koer Tylo, Leib ja Suhkur. Nad pidid läbima palju katsumusi ennem kui said ukseni, mille taga olid sinilinnud. Järgmisena oli Tuleviku kuningriik. Kus nad kohtasid palju sinistesse riietesse riietatud lapsi kes olid veel sündimata. Seal kohtasid nad ka oma tulevase vennaga. Nad kohtusid ka Ajaga, kelle eest nad ära jooksid. Järgmisena oli Valguse tempe. Nad sõid õhtust ja läksid magama. Esmalt pidid nad mõõduma kõigist valgustest, mida inimene tunneb ja neist, mida inimene veel ei tunne. Alguses oli rikaste valgus ja seejärel sattusid nad vaeste valgusesse, seal tundsid lapsed ennast väga koduselt. Siis jõudsid na ilusa luuletaja valguse juurde, seejärel tuli õpetlaste valgus ning viimaseks jäi ühtlane laikudeta musta valguse ruum, kus nad ka uinusid. Viimaseks kohaks oli mets, kuhu kass neid meelega viis, seal ärkasid puud ja loomad ellu ning olid
lainepikkus? V = s/t = /T =f Valguslaine- ristsuunas võnkuvad elektri- ja magnetväljad. Valgus tekib aatomis, ergastatud elektronide kiirgamisel. Ergastamise järgi jagatakse valgusallikad: soojuslikud ja helendavad. Valgus lained Infravalgus- kiirgavad kõik kuumad kehad (päike, hõõglamp) Ultraviolettvalgus- mõõdukalt tervistav, muidu nahavähk Nähtav valgus- tekitab nägemisaistingu Valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest. Spekter vikerkaarevärviline riba. Spekter tekib siis, kui valge valgus murdub läbi prisma, sest eri värvi valgused murduvad prismas erinevalt. Kõige rohkem murdub violetne, kõige vähem punane valgus. Spektri värvid on punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. Valgusfiltriks nimetatakse läbipaistvat keha, millega eraldatakse valgusi. Värviline pind peegeldab seda värvi valgust, mis värvi ta ise on ja neelab kõik ülejäänud värvi valgused.
kujutiseks. 11. Kujutis mida saame ekraanile tekitada nimetatakse : Tõeliseks kujutiseks 12.Tõelist kujutist saame tekitada ainult Kumer läätse abil. 13.Kus peab ese asetsema ,et kumerlääts töötaks luubina ja kas kujutis on tõeline või näiline Ese peab asetsema fookuse ja läätse vahel. kujutis on näiline . 14. Millise järelduse tegi Newton valguse kohta(katse prismaga) Et valge valgus on liitvalgus mis koosneb paljudest värvilistest valgustest,mida on üksteisest võimalik prisma abil eraldada . 15. Millest sõltub aine absoluutne murdumisnäitaja ? Valguse sagedusest või lainepikkusest. 16. Valguse dispersiooniks nimetatakse. valguse murdumisnäitaja sõltuvust sagedusest(lainepikkusest).Seda põhjustab valguse elektromagnetlainete vastastikmõju 17.Vikerkaare põhjuseks on : Vikerkaar tekib sellepärast ,et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskadeks. 18
annavad 5 korda rohkem valgust kui hõõglambid Valguskiired levivad ühtlases keskkonnas sirgjooneliselt. Valguse levimise kiirus vaakumis (ilma õhuta ruumis) on peaaegu 300000 km/s, õhus, vees ja klaasis levib valgus veidi aeglasemalt, sest need on optiliselt tihedamad keskkonnad. Seega ei avalda valgus teisest valgusallikast levivale valgusele mingisugust mõju ja valguskiirte vihud levivad üksteisest sõltumatult. Valge valgus – Liitvalgus, mis koosneb erinevat värvi valgustest Valgus tekitab meie silmas nägemisaistingu Erinevatel vävidel on erinevad lainepikkused Läbipaistmatu pind peegeldab osa valgusest tagasi ja osa sellest neeldub Selleks, et lahutada valget valgust kasutatakse kõige tihedamini kolmnurkset klaasprismat, sest kui valgus seda läbib, siis ta murdub Spekter – Kui valge valgus läbib klaasprismat, siis ta murdub ning tekib vikerkaarevärviline valgusvihk. Valge valgus saab ka vihmapiisa sees murduda ning seetõttu tekib vikerkaar.
Suhteline murdumisnäitaja on teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja n2 n2 ns = suhe esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse n1. n . 1 Dispersioon, spekter: aine absoluutne murdumisnäitaja sõltub valguse lainepikkusest (või sagedusest), st valge valgus, mis on liitvalgus ehk koosneb erineva lainepikkusega valgustest (värvidest), jaguneb murdumisel vikerkaarevärviliseks spektriks. Seda nähtust nimetatakse dispersiooniks. Tavaliselt murdumisnäitaja väheneb lainepikkuse suurenedes, st punane valgus murdub vähem kui violetne valgus. Kvantoptika Footon. Valgust vaadeldakse kiirtena (kiirteoptika ehk geomeetriline optika), lainetena (laineoptika) ja osakestena ehk kvantidena (portsjonitena). Igasugust kiirgust võib vaadelda kvantidena. Valguskvante nimetatakse footoniteks.
PIND PEEGELDAB TAGASI KÕIKI VALGUSLAINEID. KOLLANE PIND AGA VÕIB PUNASES VALGUSES PAISTA ORNŽINA, SEST ERINEVAD, KUID LÄHEDASED LAINED VÕIVAD LIITUDES ANDA KA UUSI VÄRVITOONE. VÄRVUSFILTER- LÄBIPAISTEV KEHA, MIS ERALDAB VALGEST VALGUSEST VAID KINDLA LAINEPIKKUSEGA OSA. PIND PAISTAB MUST, KUI SEE NEELAB ENAMUSE KÕIKIDEST VALGUSE LAINEPIKKUSTEST JA VALGE, KUI TA PEEGELDAB KÕIKI VALGUSE LAINEPIKKUSI. VALGE VALGUS ON LIITVALGUS SEE TÄHENDAB, ET TA KOOSNEB VÄRVILISTEST VALGUSTEST. VALGUSE DIFRAKTSIOON- NÄHTUS, KUS VALGUSLAINED PAINDUVAD AVADE VÕI TÕKETE TAHA. SELLE JÄLGIMISEKS TULEB VAADATA VALGUST, MIS TULEB LÄBI KOOSHOITUD SÕRMEDE VAHELE JÄÄVA PRAO. PRAKKU ILMUV TUME JOON ONGI PÕHJUSTATUD VALG. DIFRA. DIFRAKTSIOONI TEKITAMISEKS PEAKSID TÕKKED VÕI AVAD OLEMA VALGUSLAINEGA SAMAS SUURUSJÄRGUS. PARIM AVA VÕI TÕKKE LAIUS OLEKS KAHEST KUNI VIIE LAINEPIKKUSENI. DIFRAKTSIOONIRIBAD VALGES VALGUSES, ON MITMEVÄRVILISED, SEST
PS - Akronüüm iseloomustab skaneerimisseadme kauguse määramise tööpõhimõtet – faaside baasil või ka faasinihke baasil. Laserseade kiirgab välja lasersignaali, osa signaalist hajub, osa peegeldub vaadeldavast objektist tagasi. Välja saadetud ja seadmesse tagasi saabunud signaalide faasid ei lange kokku, tekib faaside vahe (-nihe), mille abil määratakse objekti kaugus 2. Laser properties. kiirgab ühel kindlal lainepikkusel, erinevalt muudest valgustest, mis enamasti on laia spektriga; laseri tekitatud elektromagnetlaine on koherentne ehk kõik lained on samas faasis; kiirgusallika punkt on väga väike ja kiire kirkusaste on väga suur. 3. What is wavelength? Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. Siinuslaines on lainepikkuseks näiteks vahemaa kahe lähima laineharja või lainenõo vahel. Lainepikkust tähistatakse kreeka tähega (lambda).
Dispersioon on aine murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest). Väiksema lainepikkusega valguslained murduvad enam läbiminekul klaasprismast. Tekib värviline valgusspekter. Kui koondada spektrivärvustega kiired läätse abil, saame ekraanil valge valguslaigu. See katse näitab, et valgus ei omanda värvust mitte prisma värvitu klaasi toimel, vaid, et värvilised valgused on koostisosadena valges valguses olemas. Valge valgus koosneb värvilistest valgustest; selle silma langemisel tekib värvusetu nägemisaisting. Spekter tekib seetõttu, et valges valguses sisalduvad värvilised valgused murduvad erineval määral: punane murdub kõige vähem, violetne kõige enam. Kui juhtida spektrivalgus läbi prisma, siis värvilised valgusvihud küll murduvad, kuid ei lagune enam teiste värvustega kiirteks. Seega on spektrivärvused puhtad värvused. Valguse aistingu põhjustavad elektromagnetlained pikkusega 380760 nm.
PÖÖRDVÄÄRTUS. Optiline tugevus = 1 : fookuskaugus Tähis : D Valem: D= 1: f Mõõtühik: 1 dioptria (1 dpt) 1dpt = 1 : 1 m ENERGIA EI TEKI EGA KAO, VAID MUUNDUB ÜHEST LIIGIST TEISE. Kujutise konstrueerimine LÜHINÄGIJA nõguslääts, kaugest esemest tekib kujutis võrkkesta ette, MIINUS KAUGELENÄGIJA kumerlääts, lähedasest esemest tekib kujutis võrkkesta taha, PLUSS Valge valgus on liitvalgus ja koosneb värvilistest valgustest. Spekter punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine, violetne Valge valgus valgus, mis sisaldab kõiki spektri värvuseid. Valgusfilter läbipaistev keha, millega eraldatakse värvilisi valgusi. Värviline pind peegeldab tagasi värvilise valguse, mis langeb kokku pinna värvusega. Neelab need valgused, mis ei lange kokku pinna värvusega. MEHAANIKA Meetermõõdustiku põhiühikud on meeter, kilogramm ja sekund.
Valguse spekter on selle valguse koositsse kuuluvate värviliste valguste kogum. Mõnikord nimetatakse spektriks ka liitvalguse lahutamise tulemusena saadud värviliste valguste riba ekraanil. Lihtvalgus koosneb ühest värvilisest valgusest. Liitvaalgus koosneb mitmest värvilisest valgusest. Valgusallika spekter näitab, millist valgust valgusallikas kiirgab. Valge valgus koosneb värvilistest valgustest, mille koostis on samasugune nagu Päikese valgusel. Ultravalgus ja infravalgus pole inimestele nähtav. Ultravalgus on organismidele ohtlik. Valgusfilter on seade (keha), mis laseb valgust läbi valikuluselt. Valgusfiltreid kasutatakse värviliste valguste eraldamiseks liitvalgustest. Valgusfilter laseb läbi iseenda värvi valgust. Valgused, mille värvus ei lange kokku filtri värvusega, neelduvad selles.
Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. 51. Interferents ja tekkimise tingimus, interferents kiledes . Kahe laine liitumine, mille tulemusena võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. 52. Miks on seebimull värviline? Värvid tulevad seebikile välimiselt (õhk-seebivesi) ja sisemiselt (seebivesi-õhk) pinnalt peegeldunud valguse interferentsist. Kui mullile langeb peale valge valgus, siis tuleb arvestada, et see valgus koosneb eri värvusega valgustest. Mõne värvuse jaoks on iga seebikile paksuse juures täidetud interferentsi maksimumi tingimus ja teiste jaoks mitte, seda värvi peegeldust me näemegi. 53. Mis on ja kus kasut. selgendavaid katteid? Selgendavad katted vähendavad peegeldunud valguse hulka ja sellega suurendavad klaasi läbinud valguse hulka. See muudab tekkiva kujutise selgemaks. Prilliklaasidel või fotoaparaadi objektiividel. 54. Hologramm.
Valem: v=f*= 17. Mis on laine faas? Laine faas näitab ära muutuva suuruse antud ajahetkel 18. Mis on valguse intensiivsus? Valguse intensiivsus näitab kui palju energiat kannab valguslaine ajaühikus läbi pinnaühiku. 19. Millega on määratud valguse intensiivsus? Valguse intensiivsus on määratud elektrivälja tugevuse ruudu muutumine ajas. 20. Mis on valge valgus? Valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest. 21. Mis põhjustab silmas erinevaid valgusaistinguid? Erinevaid valgusaistinguid põhjustavad silmas olevad kolvikesed, mis neelavad punast, sinist, rohelist. 22. Mitut erinevat värvust eristab silm? Inimese silm eristab 30 000 erinevat värvust. 23. Mis on põhivärvid? Põhivärvid on kollane, punane, sinine ja põhivärvused punane, roheline ja sinine. 24. Mis on värvipimedus? Värvipimedus on inimese võimetus tajuda erinevusi mõnede
Aeg ei tohtinud Mytyli ega Tytyli näha aga siiski märkas neid, ajas neid taga aga lapsed said plehku Aja eest. Järgmisena sattusid nad Valguse templisse. Lapsed olid väga väsinud ning Valgus juhatas läbi mitme toa nad sinna tuppa, kus nad said uinuda. Temlisse jõudes nägid, et teised olid seal söönud ja joonud, mõned isegi täitsa purjus, aga tempel nägi ilus välja. Nad sõid õhtust ja siis läksidki magama. Esmalt pidid nad mööduma kõigist valgustest, mida inimene tunneb, ja siis neist, mida inimene veel ei tunne. Alguses väga ere valgus ehk rikaste valgus. Valgus ütles selle valguse kohta: " Inimesi ähvardab pimedaks jäämine, kui nad liiga kaua elavad selle kiirter, mis ei jäta ruumi mmahedaile ja sõbralikele varjudel" Seejärel sattusid nad vaeste valgusesse, seal tundsid ennast lapsed väga koduselt. Siis jõudsid nad ilusa luuletajate valguse juurde, mis neile väga meeldis, sest see veikles kõigis vikerkaarevärvides
Aeg ei tohtinud Mytyli ega Tytyli näha aga siiski märkas neid, ajas neid taga aga lapsed said plehku Aja eest. Järgmisena sattusid nad Valguse templisse. Lapsed olid väga väsinud ning Valgus juhatas läbi mitme toa nad sinna tuppa, kus nad said uinuda. Templisse jõudes nägid, et teised olid seal söönud ja joonud, mõned isegi täitsa purjus, aga tempel nägi ilus välja. Nad sõid õhtust ja siis läksidki magama. Esmalt pidid nad mööduma kõigist valgustest, mida inimene tunneb, ja siis neist, mida inimene veel ei tunne. Alguses väga ere valgus ehk rikaste valgus. Valgus ütles selle valguse kohta: " Inimesi ähvardab pimedaks jäämine, kui nad liiga kaua elavad selle kiirtel, mis ei jäta ruumi mahedaile ja sõbralikele varjudel" Seejärel sattusid nad vaeste valgusesse, seal tundsid ennast lapsed väga koduselt. Siis jõudsid nad ilusa luuletajate valguse juurde, mis neile väga meeldis, sest see veikles kõigis vikerkaarevärvides
Olulisemad tehiskiirgurid on elektrihõõglambid ja spiraalid, laserid ning gaaslahendus ja kaarlambid. 27.Raadiolained ja nähtav valgus Raadiolained lainepikkusega umbes 104 kuni 104m ja sagedusega umbes 1012 kuni 104 Hz. Eristatakse pikk, kesk, lühi ja ultralühilained. Nähtav valgus. Lainepikkus 380 kuni 760 nm (nanomeetrit), sagedus 3.8*1014 kuni 8.3*1014Hz. Nähtav valgus on silmaga tajutav elektromagnetkiirgus. Ta koosneb värvilistest valgustest. Suuremast lainepikkusest alates on nad järgmised: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine ja violetne. 28.Ultravalgus ja Röntgen kiirgus Ultravalgus ehk ultraviolettkiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuse vahemikus 5400 nm. Ühelt poolt piirneb nähtava valgusega, teiselt poolt röntgenkiirgusega. Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on umbes 8*1012 kuni 6*108 m. Röntgenkiirgus tekitatakse peamiselt röntgenitoru abil.
Erandiks oli Kass, kes läks lastele pugema: "Igatsesin sind näha, sest olin väga õnnetu kõigi nende vulgaarsete olendite hulgas." Tegelik tõde oli see, et Kass ei kannataud mmidagi kangemat kui piim ning ta läks Valguse juurde, et end välja kaubelda. Valgus ei osanud teda kahtlustada ja lubaski. Lapsed olid väga unised ja tahtsid magama minna. Valgus juhatas läbi mitme toa nad sinna tuppa, kus nad said uinuda. Esmalt pidid nad mööduma kõigist valgustest, mida inimene tunneb, ja siis neist, mida inimene veel ei tunne. Esiteks RIKASTE VALGUS (väga ere, selle käes on ohtlik kaua viibida, sest see pimestab ja ei jäta ruumi sõbralikele kiirtele), siis VAESTE VALGUS (tekitas koduse tunde, oli lihtne, rahulik). Edasi tuli LUULETAJATE VALGUS (kõigis vikerkaarevärvides, selles lendasid linnud ja liblikad, mis kadusid kohe, kui neid puudutati. Tytyl ütles, et ei suuda seda mõista, kuid Valgus ütles, et kui ta lõpuks suudab, siis
Valge valguse aistingut võib saada ka põhivärvuste (näiteks punase, rohelise ja sinise) või põhi- ja täiendusvärvuse (näiteks sinise ja kollase) kindlas vahekorras segamisel. Terve spekter, mis sisaldab teatavates vahekordades kõigi lainepikkusega kiiri (komponente) vahemikus 380-760 nm, loob taju valgest valgusest. Valge valguse näiteks on loomulik päevavalgus või ka luminofoorlampide nii nimetatud päevavalguslampide valgus. Valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest. Spekter vikerkaarevärviline riba. Spekter tekib siis, kui valge valgus murdub läbi prisma, sest eri värvi valgused murduvad prismas erinevalt. Kõige rohkem murdub violetne, kõige vähem punane valgus. Spektri värvid on punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. Valgusfiltriks nimetatakse läbipaistvat keha, millega eraldatakse valgusi. Värviline pind peegeldab seda värvi valgust, mis värvi ta ise on ja neelab kõik ülejäänud värvi valgused.
LED lambid on veel sellepoolest hea, et väga suur osa elektrienergiast läheb valguseks, mitte soojuseks, mida meil lampide puhul vaja pole. LED on ka vastupidavam füüsiliselt ning ei sisalda mürgiseid aineid (nt fluoressentslamp kasutab elavhõbedat valgusekiirgajana!) DEMO 4 Värvilist valgust tehakse tihti nii, et värvitakse ära klaas, läbi mille rändab valge valgus; sest see värvipind neelab endasse ja kiirgab välja kõikidest valgustest, millest valge koosneb, ainult punast! Ülejäänud muutb soojuseks või infravalguseks, mida me ei näe. LED lambid on aga suutelised ise kiirgama värvilist valgust, ise tekitama värvilist valgust, ilma igasuguse värvitud klaasita! Kusjuures puhast sagedust/lainepikkust või väga üksikutestlainepikkustest kokku tehtud toone. Mul on täiesti värvitu klaasidega LEDid, mis ometi kiirgavad värvilist valgust! DEMO5 PUNANE TUBA
LED lambid on veel sellepoolest hea, et väga suur osa elektrienergiast läheb valguseks, mitte soojuseks, mida meil lampide puhul vaja pole. LED on ka vastupidavam füüsiliselt ning ei sisalda mürgiseid aineid (nt fluoressentslamp kasutab elavhõbedat valgusekiirgajana!) DEMO 4 Värvilist valgust tehakse tihti nii, et värvitakse ära klaas, läbi mille rändab valge valgus; sest see värvipind neelab endasse ja kiirgab välja kõikidest valgustest, millest valge koosneb, ainult punast! Ülejäänud muutb soojuseks või infravalguseks, mida me ei näe. LED lambid on aga suutelised ise kiirgama värvilist valgust, ise tekitama värvilist valgust, ilma igasuguse värvitud klaasita! Kusjuures puhast sagedust/lainepikkust või väga üksikutestlainepikkustest kokku tehtud toone. Mul on täiesti värvitu klaasidega LEDid, mis ometi kiirgavad värvilist valgust! DEMO5 PUNANE TUBA
Soojuskiirgusega seostatakse kavuhooneefekti, mis avaldub selles, et planeedi atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirgavat pikalainelist kiirgust ning selle tagajärjel soojeneb. Oletatakse, et efekt oleneb õhu süsinikdioksiidi (CO 2 ) ja tolmu -sisaldusest. 4) Nähtav valgus. Lainepikkus 380 kuni 760 nm (nanomeetrit) ,sagedus 3,8×1014 kuni 8,3×1014 Hz. Nähtav valgus on silmaga tajutav elektromagnet-kiirgus. Ta koosneb värvilistest valgustest. Suuremast lainepikkusest alates on nad järgmised: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine ja violetne. 5) Ultravalgus (keeleuuendus), ehk Ultraviolettkiirgus (endine nimetus) on elektromagnetkiirgus lainepikkuse vahemikus 5 - 400 nm (nanomeetrit). Ûhelt poolt piirneb nähtava valgusega, teiselt poolt röngenikiirgusega. Inimsilmale on ultraviolettkiirgus nähtamatu, putukad tajuvad seda osaliselt. (lainepikkusel üle 235 nm) Eristatakse looduslikke (Päike jt
lainepikkuse ja sageduse korrutisega. Laine intensiivsus - näitab,kui palju energiat kannab valguslaine ajaühikus läbi pinnaühiku. Reflektsioon peegeldumine. Refraktsioon murdumine. Difraktsioon paindumine. Interferents liitumine. Dispersioon lagunemine. Disperisoon - aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest. Spekter vikerkaarevärviline riba. Spekter tekib siis, kui valge valgus murdub läbi prisma, sest eri värvi valgused murduvad prismas erinevalt. Kõige rohkem murdub violetne, kõige vähem punane valgus. Spektri värvid on punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. Valgusfiltriks nimetatakse läbipaistvat keha, millega eraldatakse valgusi. Värviline pind peegeldab seda värvi valgust, mis värvi ta ise on ja neelab kõik ülejäänud värvi valgused.
need (näiteks nklaas 1,5 , nvesi 1,33 ). Suhteline murdumisnäitaja on teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja n 2 suhe esimese n2 keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse n1. ns = . n1 Dispersioon, spekter: aine absoluutne murdumisnäitaja sõltub valguse lainepikkusest (või sagedusest), st valge valgus, mis on liitvalgus ehk koosneb erineva lainepikkusega valgustest (värvidest), jaguneb murdumisel vikerkaarevärviliseks spektriks. Seda nähtust nimetatakse dispersiooniks. Tavaliselt murdumisnäitaja väheneb lainepikkuse suurenedes, st punane valgus murdub vähem kui violetne valgus. Näiv kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikavad kiirte pikendused (tagasisuunas punktiirjoontena, näiteks luubi või tasapeegli puhul). Tõeline kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikuvad kiired ise, pidevate joontena. Kvantoptika Footon
need (näiteks nklaas 1,5 , nvesi 1,33 ). Suhteline murdumisnäitaja on teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja n 2 suhe esimese n2 keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse n1. ns = . n1 Dispersioon, spekter: aine absoluutne murdumisnäitaja sõltub valguse lainepikkusest (või sagedusest), st valge valgus, mis on liitvalgus ehk koosneb erineva lainepikkusega valgustest (värvidest), jaguneb murdumisel vikerkaarevärviliseks spektriks. Seda nähtust nimetatakse dispersiooniks. Tavaliselt murdumisnäitaja väheneb lainepikkuse suurenedes, st punane valgus murdub vähem kui violetne valgus. Näiv kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikavad kiirte pikendused (tagasisuunas punktiirjoontena, näiteks luubi või tasapeegli puhul). Tõeline kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikuvad kiired ise, pidevate joontena. Kvantoptika Footon
Kui puhub veel kerge tuul, mis kannab eemale, siis kuivab linik õige ruttu. EHITA VESIRATAS 1. Tee korgi pikiteljele auk, seejärel lõika tema külgedesse kaheksa lõhet 2. Liimi igasse lõhesse plastlusikas. Kui liim on kuivanud, libista sukavarras läbi korgis oleva augu. 3. Hoia ratast tasase veejoa all ja see hakkab pöörlema. (Glover 2003, lk 29) TEEME VIKERKAARE Ehkki päikesevalgus paistab valge olevat, koosneb see tegelikult erinevatest valgustest. Neid värvusi võib näha, kui valguskiir läbib klaasi või vett. Kui vihma sajab võivad ja Päike paistab, võivad õhus olevad vihmapiisad päikesevalguse värvilisteks valgusteks lahutada ja tekitada vikerkaare. Pane peegel mingi nurga all veenõusse. Aseta veenõu akna juurde, kust päike sisse paistab, nii et valgus läheb läbi vee ja peegeldub peeglilt mingile papitükile. Peeglit kattev vesi peaks lahutama päikesevalguse spektrivärvideks. (Glover 2003, lk 27) Töölehed
annaabi.ee 
