Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga " Valgusmikroskoop". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suurendus, objektiiv, valgusmikroskoop, okulaar, esiteks, objektile, suurendatudEsimesena nägi läbi mikroskoobi baktereid Anton von Leuewentrock. Mikroskoopide tüübid: - valgusmikroskoobid - elektronmikroskoobid - skaneerivad mikroskoobid Mikroskooiga saab väikestest esemetest suuremaid kujutisi. Veel suuremaid suurendusi saadakse teravikmikroskoopide abil, mis võimaldavad näha üksikuid aatomeid. Optilise mikroskoobi põhi osad on statiivi külge kinnitatud tuubus ning selle otstes olevad objektiiv ja okulaar. Valgusallikast tulev valgus koondatakse kondensoriga esemelaual olevale esemele. Statiivi küljes asuvate jäme- ja peenseadekruvidega saab tuubust üles-alla liigutada. Mikroskoobi kasuliku suurenduse määrab lahutusvõime. Osadel mikroskoopidel on kujutise pildistamise võimalus. Valgusmikroskoop Valgusmikroskoop kujutab endast kahte suurendusläätse, mis üksteist
nimekad nimed nagu mezius, Galilei,Lipersheim. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625. aastal (mikros- väike; skopea- vaatama). Algselt oli see siiski läätsedest kombineeritud suurendusvahend. Esimesed primitiivsed mikroskoobid võisid valmida juba 15. Saj keskel. 1590. Aastal meisterdasid hollandi prillimeistrid Hans ja Zacharias Janssenid esimsed liitmikroskoobi. See koosnes torukestest, mille mõlemad otsad olid varustatud läätsedega. Mikroskoobi suurendus oli 3x-9x. Mõnevõrra täiuslikumuma konstruktsiooniga oli inglase Robert Hooki poolt leiutatud mikroskoop. Ta vaatles sellega korgilõiku ning nägi seal sees õõnsusi, mida eraldasid üksteisest vaheseinad ehk rakukestad. Oma vaatlusandmed avaldas Hool alles 1665. aastal. Hollandlane Anton von Leeuwenhoek valmistas 17. Sajandi teasel poolel mitmesuguse konstruktsiooniga mikroskoope ning uuris nendega ainurakseid. Arvatavasti oli ta ka esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid
Mikroskoop Koostaja Vladislav Venediktov Juhendaja: Reelika Kaljumäe Iisaku 2009 Sisukord 1.Mis on Mikroskoop ? 2.Natukene Mikroskoobi ajaloost 3.Mikroskoopide ehitus 4.Kujutise tekkimine 5.Infoallikad Mis on Mikroskoop ? Mikroskoop tuleb Kreeka keelest ,,mikros"-väike ja ,,skopeo"- vaatan. Lihtmikroskoop on luup Liitmikroskoop koosneb kahest läätsest(või läätsede süsteemist) Rohkem kasutatav ValgusMikroskoop Ajalugu Liitmikroskoop Esimese Mikroskoobi tegid Hollandi prillimeistrid Hanz ja Zacharias Janssen 1595 .a. See oli toruke mis oli kahelt poolt varustatud läätsetega. See annab 10x lähendatud kujutist Zacharias Janssen Ajalugu Robert Hooke Inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665. a. Robert Hooke
Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 4 PIKKSILM JA MIKROSKOOBI SUURENDUS Töö eesmärk: Pikksilma ja mikroskoobi Töövahendid: Pikksilm, mikroskoop, ühtlaste suurenduse ning silma minimaalse jaotustega skaala, objektskaala, mõõtjoonlaud vaatenurga määramine TÖÖ TEOREETILISED ALUSED 1. Silma minimaalse vaate nurga määramine Kujutise tekkimine silma võrkkestale. Silma võrkkestal tekkinud kujutise A`B` mõõtmed on põhiliselt määratud nurga , mille all antud
Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool OP1 Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: OP1 A Kaitstud: TO Töö nr: 4 PIKKSILM JA MIKROSKOOBI SUURENDUS Töö eesmärk: Pikksilma ja mikroskoobi Töövahendid: Pikksilm, mikroskoop, ühtlaste suurenduse ning silma minimaalse jaotustega skaala, objektskaala, mõõtjoonlaud vaatenurga määramine TÖÖ TEOREETILISED ALUSED 1. Silma minimaalse vaate nurga määramine Kujutise tekkimine silma võrkkestale. Silma võrkkestal tekkinud kujutise A`B` mõõtmed on põhiliselt määratud nurga , mille all
vaadates tekib esemete kujutis võrkkesta taha. Prillid Kaugelenägevus Lühinägevus Luup ehk suurendusklaas Luubina võib töötada iga kumerlääts, tavaliselt kasutatakse selleks läätsi, mille optiline tugevus jääb vahemikku 10... 40 dptr. See tagab suurenduse 2,5x ... 10x. Koondav lääts töötab luubina, kui ese asub läätsele lähemal kui selle fookuskaugus. Luup annab esemest päripidise, suurendatud ja näiva kujutise. Esimene mikroskoop konstrueeriti 1596. aastal Middelburgis Hollandis. Mikroskoop Mikroskoop on optikariist, mille abil saadakse suurendusi 20x...2000x. Mikroskoop koosneb kahest läätsest. Esemepoolset kutsutakse objektiiviks, silmapoolset okulaariks.
kujutise kõrgus, heseme kõrgus LUUP. MIKROSKOOP. Suurema vaatenurga korral tekib võrkkestal ka suuem eseme kujutis. Vaatenurga suurendamiseks kasutataksegi luupi Vaatenurk palja silmaga =h/do, kus do= 25cmparima nägemise kaugus; heseme joonmõõde Luubil on väike fookuskaugus. Luup pannakse silma lähedale, ese aga tema fokaaltasandisse võrkkestal tekib punktide selge kujutis silma pingutamata Vaatenurk luubiga 1=h/f, luubi suurendus S= 1/ >> S=(h/f)/(h/do)=do/f Mikroskoop: Suurema suurenduse saab, kui lisaks luubina töötab läätsele kasutada veel ühte läätse objektiivi. Objektiiv tekitab esemest tõelise suurendatud kujutise Tõelise suurendatud kujutise saamiseks pannakse ese objektiivi fookuse ja 2f vahel asuvasse punkti SILM. PRILLID. http://www.abiks.pri.ee
Seepärast nim. Nõgusläätsi hajuvateks läätsedeks. Kiired lõikuvad teiselpool punktis f seda nim hajutava läätse ebafookuseks. Kujutisete konstrueerimine õhukestes läätsedes. Kolme mugava kiire abil saab. Esimene kiir läbib optilist keskpunkti. (ei murdu ega muuda suunda). 2. kiir mis läheb läbi optilise keskpunkti (läbib pärast murdumist fookuse). 3. kiir mis langeb läätsele läbi fookuse (see kiir kulgeb pärast murdumist paralleelselt peateljega) Läätse suurendus Eseme ja kujutise mõõtmete erinevust iseloomustatakse suurendusega. Suurenduseks nim. Kujutise joonmõõtete suhet eseme joonmõõtmetesse. Kus s on suurendus H-kujutise kõrgus- h esme kõrgus. Läätse valem seob suurusi f, a, k. Läätse optiline tugevus. Mida lähemal on fookus läätsele seda tugevamini lääts murrab kiir ja seda suurem on ta optiline tugevus. Mõõdetakse dioptriates(dptr) Fotoaparaat
................ 5 Järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop .......................................................................... 6 Kokkuvõte ......................................................................................................................... 7 2 Sissejuhatus Teleskoop (< vanakreeka keeles tele 'kaugele, kaugel' + skopeo 'vaatan'), pikksilm, seade taevakehade vaatlemiseks. Teleskoobi põhiosa on objektiiv, mis koondab valguse ühte punkti - fookusesse, kuhu asetatakse luubi põhimõttel töötav okulaar (võimaldab kujutist silmaga vaadelda) või kiirgusvastuvõtja (fotoplaat, fotomeeter, spektrogram). Teleskoop asetatakse alusele ehk monteeringule nii, et at saab pöörelda ümber kahe telje. Üks telg on suunatud maailmapoolusesse ja teine on esimesega risti. Vaatlemise ajal veab elektromootor teleskoobi tähistaeva pöörlemisega kaasa, s. t. hoiab teleskoobi vaadeldava
II TEEMA 1. Nimeta mikroskoopide tüübid. a) valgusmikroskoobid b) elektronmikroskoobid 2. Milline on erinevus helevälja-valgusmikroskoobi ja Leeuwenhoek'i mikroskoobi vahel? Leuuwenhoek'i mikroskoop kujutas endast lihtsat kaksikkumerat läätse, mis andis u 200-kordse suurenduse. Helevälja-valgusmikroskoobis kasutatakse illuminatsiooniallikana valgust. 3. Millistest peamistest osadest koosneb helevälja- valgusmikroskoop? Vt joonist lehelt ! Mehaaniline osa vs Optiline osa. Mehaanilise osa: Statiiv, tuubus, revolver, makro- ja mikrokruvi, esemelaud Optiline osa: elektrilamp, diafragma, kondensor, objektiivid, okulaarid. 4. Mis on helevälja-valgusmikroskoobi peamiste osade funktsioon? Statiiv mikroskoobi stabiilsus (jalg + tuubusehoidik) Tuubus temaga on ühendatud okulaarid ja objektiivid. Revolver tema külge on ühendatud 2-4 objektiivi. Vastavalt vajadusele saab keerata vajamineva onjektiivi ette.
.......................................................7-9 5. Optiline kujutis......................................................................................10-11 6. Optiline süsteem........................................................................................12 7. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon.......................................13 8. Fotofilmide formaadid.................................................................................14 9. Normaal objektiiv.......................................................................................15 10. Objektiivide tüübid, fookuskaugus..................................................................16 11. Objektiivi teravussügavus ja valgusjõud.............................................................17 12. Bajonett..................................................................................................18 13. Fotoemulsioon................................................................
KORDAMISKÜSIMUSED 2KT Transmissioonelektronmikroskoopia (TEM) 1. Kas märga objekti saab uurida elektronmikroskoobis? SEM-s (ega ka TEM-s) ei saa otseselt vett sisaldavaid objekte uurida, sest mikroskoobi sisemuses olevas kõrgvaakumis aurustub vesi ning objekti struktuur moondub. 2. Kas projektsioonläätsed TEMs suurendavad objekti kujutist? Jah, kujutiste suurendamine toimub objektiiv ja projektsioonläätsede abil. TEM-s võib olla kuni 5 projektsioonläätse. Igaüks neist suurendab eelmise läätse poolt tekitatud kujutist. Analoogselt valgusmikroskoopiaga võrdub suurendus süsteemis olevate objektiiv- ja projektsioonläätsede suurenduste korrutisega. 3. Kirjeldage TEM kolonni ehitust. Koosneb elektronkahurist ning erinevatest läätsedest, mis töötavad vaakumis. TEM kolonnis on kõrgvaakum 10-5torri. · Elektronkiir tekitatakse elektronkahuris.
paigutatud või poolisele keritud filmi ja monoprotsesskaameraid (kasutatakse erilisi fotokomplekte, mida töödeldakse pärast säritamist fotoaparaadis endas), kaadri formaadi järgi suurformaat (90x120 või rohkem mm), keskformaat (45x60, 60x60, 60x70, 60x90 mm), väikeformaat (24x24, 28x28, 24x32, 24x36 mm), poolformaat (18x24 mm) ja pisiformaat (14x20, 13x17, 10x14 mm). 9 6. Normaalobjektiiv Normaalobjektiiv on objektiiv, mille fookuskaugus on ligikaudu võrdne kaadrivälja diagonaaliga (vaatenurk 2 lg. 45 50º). Normaalobjektiivide hulka kuutuvad näiteks kõik väikekaamerate objektiivid, mille fookuskaugus on umbes 50 mm. 10 7. Objektiivide tüübid, fookuskaugus Objektiive eristatakse lääts-(levinumad), peegel- ja peegel- läätsobjektiivideks. Objektiivid koosnevad raamistustest (objektiivi
Hertzsprungi-Russelli diagramm tähe asukoht diagrammil evolutsiooniliselt muutub, peajada kõige stabiilsem seisund 9) Tähevaatlused eri lainepikkustel: Parim tähistaeva uurimispaik mäestik, ekvaator Infrapunavaatlused kõrgmäestikus Paljud lühemad lainepikkused neelduvad atmosfääris, vaadelda saab Maa tehiskaaslastelt (al. 1970) 10) Optilised teleskoobid: Läätseteleskoop e refraktor Mõlemalt poolt kumer klaaslääts e objektiiv Kujutis tekib objektiivi fookuses Kujutist vaadatakse suurenduskllasiga e okulaariga Peegelteleskoop e reflektor Objektiivi asemel nõguspeegel obj.teleskoobi ees, peegel toru põhjas Kujutis tekib teleskoobitoru sisse (suurtel teleskoopidel tõstuk toru sisse) Väiksematel juhib peegel seespoolt kujutise toru küljelt välja okulaar Suuremad kui läätstel, peegli pind alumiiniumkiht
dokumentatsiooni paljundamiseks. Laialdast rakendamist leiab fotograafia meditsiinis, kriminalistikas, sõjanduses ja mujal. Rakendusaladest sõltumata saab fotograafiat jagada mitmeks alaliigiks. Nii näiteks eristatakse must-valget ja värvilist fotograafiat; harilikku ja ruumilist (stereofotograafia) jne. Tänapäeva fotograafia põhiprobleem on hõbedat sisaldavate valgustundlike ainete asendamine hõbedata ainetega. Probleemi aktuaalsus tuleneb kahest põhjusest: esiteks maailma hõbedavarud on ammendumas ja teiseks hõbedahalogeniide sisalduvatel valgustundlikel kihtidel on mõned puudused (nt. teralisest ehitusest tulenev mitteküllaldane lahutusvõime), mille tõttu ei saa fotograafiat kasutada paljudes teadus- ja tehnikaharudes. Suure panuse fotograafia arengusse on andnud vene fotograafid ja leidurid. Põhimõttelise muudatuse fotoaparaadi ehituses tegi 1847.a. S.Levinski, kes võttis kaameras kasutusele
Referaat Teleskoobid Koostaja: Rauno Leppik Juhendaja: Erki Piisang Sissejuhatus Teleskoop ( vanakreeka keeles tele 'kaugele, kaugel' + skopeo 'vaatan'), pikksilm, seade taevakehade vaatlemiseks. Teleskoobi põhiosa on objektiiv, mis koondab valguse ühte punkti - fookusesse, kuhu asetatakse luubi põhimõttel töötav okulaar (võimaldab kujutist silmaga vaadelda) või kiirgusvastuvõtja (fotoplaat, fotomeeter, spektrogram). Teleskoop asetatakse alusele ehk monteeringule nii, et at saab pöörelda ümber kahe telje. Üks telg on suunatud maailmapoolusesse ja teine on esimesega risti. Vaatlemise ajal veab elektromootor teleskoobi tähistaeva pöörlemisega kaasa, s. t. hoiab teleskoobi vaadeldava tähe suhtes paigal, kuna Maa teleskoobi all pöörleb. Tähed asuvad niivõrd kaugel, et valgus tuleb neilt paralleelse
tähendavad mingid kindlad numbrid ja miks nende suurust muuta. 3 1. Kaamera obskura Kaamera obskura ehk pimekamber on pime ruum, mille seinas olev väike ava annab vastasseinale ümberpööratud kujutise ava ees olevatest valgustatud esemetest või maastikust. Camera obscura on fotoaparaadi eelkäija Antud seadet saab juba fotoaparaadiks kutsuda. Hiljem täiendus see, mil sinna lisati objektiiv, mis muutis pildi selgemaks. Pildi teravussügavuse parandamiseks lisati diafragma ning pilt keerati otseks peeglite abil. 2. Valgus Meie silm tajub elektromagnetilist kiirgust lainepikkusega ligikaudses vahemikus 400 kuni 780 nanomeetrit. See üliväike osa elektromagnetilisest spektrist ongi valgus. Kunstliku ja loomuliku allikad ei saada välja mitte ainult nähtavat kiirgust, vaid ka infrapuna- (IR) ja ultraviolettkiirgust (UV), mis asuvad nähtava spektri kummaski otsas. 2
Kus kasutatakse läätsi? Karin Torim 8.b Luup ehk suurendusklaas. Luubina töötab igasugune kumerlääts kui vaadeldav ese asetada läätsele lähemale selle fookuskaugusest. Tavaliselt kasutatakse väikese fookuskaugusega läätsi (f=1 cm...10 cm), sest luubi suurendus on seda suurem, mida väiksem on fookuskaugus. Suurendust s saab määrata katseliselt või arvutada, kasutades valemit s=a 0/f, kus a0 on nn parima nägemise kaugus. See on minimaalne kaugus, mille korral silmas tekib esemest terav kujutis. Täiskasvanud, normaalse nägemisega inimesel on see keskmiselt 25 cm, lastel vähem. Seega luubi abil saadav suurendus on tavaliselt 2,5...25. Teleskoopide tüübid Jagada võib mitmeti; esimene ja kõige tähtsam jaotus on:
SISUKORD FOTOAPARAAT JA FOTOGRAAFIA Fotograafia Fotograafia üldiselt Fotograafia ajalugu Fotoaparaat Fotoaparaadi mõned tehnilised alused Objektiiv Säritus Katik Fotoalased mõisted Kasutatud Kirjandus FOTOGRAAFIA Fotograafia üldiselt Vanemas keelepruugis õeldakse foto asemel päevapilt, s.o päikese tehtud pilt. Niiviisi see ongi: fotograafia leiutati möödunud sajandi algupoolel tänu valgustundlike materjalide avastamisele. Silm ja Kaamera näevad maailma põhimõtteliselt ühtviisi. Mõlemas on ehituselt üllatavalt sarnased
joonisel 36 ning teravustatakse mikroskoop õhukihi ülemisele pinnale, s.t. läätse sfäärilisele pinnale. Valguse juhtimiseks õhukihile on mikroskoobi objektiivi ja uuritava läätse vahele asetatud 45o nurga all vaatesihi suhtes tasaparalleelne klasplaat P. Valgusallikast tulnud kiired peegelduvad plaadilt P läätsele. Sealt tagasi peegeldunud kiirtest satub osa läbi plaadi P mikroskoobi objektiivi ning seetõttu on mikroskoobis näha tugevalt suurendatud Newtoni rõngaste kujutised. Mõõtemikroskoopi (või tema alust) saab nihutada horisontaalsihis kruvinihuti abil ning sel teel mõõta suure täpsusega kas heledate või tumedate rõngaste raadiused. Vastavalt valemitele (5) ja (6) on uuritava läätse kõverusraadius R arvutatav seosest: (tume rõngas) või (hele rõngas). 2.TÖÖKÄIK 1. Tutvuge mõõtemikroskoobiga ning selle reguleerimisvõimalustega. 2. Lülitage valgusallikas sisse. Pöörake klaasplaat P (vt
· spetsiaalne konteiner teraliste materjalide fraktsioonide hoidmiseks · haamer, puur, saag, lõiketerad, näpitsad proovide jaoks massiivsetest materjalidest · filter, sõel, absorbent proovi väljaeraldamiseks muust massist Kohapeal võetud proov võib koheselt olla valmis analüüsiks või seda peab töötlema laboris. Proovi võtmine ei tohi jätta sellele analüüsi segavaid jälgi. KUJUTIS 1. Kui suur on valgusmikroskoobi kasulik suurendus? Kuni 1000 korda. 2. Kuidas määrata optilise läätse fookuskaugust? Fookuskauguse mõõtmiseks on vaja kõigepealt määrata läätse fookus. Seejärel tuleb mõõta läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. -> 3. Mida nimetatakse difraktsioonibarjääriks? 4. Mida nimetatakse difraktsiooniks? Difraktsiooniks nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha
tööstusharuks. Teadlaste poolt koostatud programmide täitmiseks ehitatakse lisaks universaalteleskoopidele üha sagedamini spetsiifilisi optilis-elektroonilisi komplekse, mis töötavad arvuti juhtimisel aastaid või isegi aastakümneid. 3 Teleskoobid Teleskoopide tüübid: · Refraktor ehk läätsteleskoop: nii objektiiv kui okulaar on läbipaistvad, st. valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta. On mugav kasutada, kuna vaatleja istub "vaatesuunas". · Reflektor ehk peegelteleskoop: objektiivi osa täidab nõguspeegel, okulaariks on tavaliselt lääts (läätsede süsteem). Et peegel muudab kiirte suuna vastupidiseks, asub peafookus teleskoobi torus. Suure teleskoobi puhul saab vaatleja fookuses olla, vähemate teleskoopide
3) Suvaline paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis. Hajutav lääts: 1) Optilise peateljega paralleelsete kiirte pikendused koonduvad fookusesse. 2) Optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda. 3) Paralleelsete kiirte kimbu pikendused koonduvad fokaaltasandis. Kujutise konstrueerimine Kujutise konstrueerimine; koondav lääts; ese on kaugemal kui fookusekaugus. Kujutis: ümber pööratud, suurendatud, tõeline. Kujutise konstrueerimine; hajutav lääts; kiirt 3 pole joonisel kujutatud. Kujutis: samapidine, näiline, vähendatud. Tõeline kujutis- siis, kui kujutis tekib fookusest kaugemale. Seda saab tekitada ekraanile. tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikuvad kiired ise, pidevate joontena. Näiline kujutis- tekib fookuse ja läätse vahele. Ekraanile tekitada ei saa, kuid on silmaga vaadeldav
Paber kinnitatakse silmade kõrgusele seinale ja vaatleja eemaldub sellest nii kaugele, et ristkülikud näiksid talle üheks kokkusulanuna. Teades pilu laiust s ja kaugust paberini l ning arvestades fakti, et väikeste nurkadekorral on nurga siinus ja tangens ligikaudselt võrdsed nurga endaga radiaanides, võimegi silma minimaalset vaatenurka arvutada valemist s min = (1) l Pikksilma suurendus Kaugel asuvaid esemeid ei näe me selgelt just sellepärast, et nende vaatenurk on liiga väike. Selleks, et eristada ka kaugel asuvate esemete väikseid detaile, kasutatakse optilisi seadmeid (näiteks pikksilmi), mis muudavad vaatenurga suuremaks. Optilise seadme poolt tekitatud suurendusefekti hinnatakse tavaliselt valemiga tan s= , (2) tan
Jaotus: · aperatuurdiafragma piirab kujutist tekitavat valgusvoogu · pinddiafragma piirab kujutise mõõtmeid, pinda 10. Fotoobjektiivi karakteristikud · fookuskaugus määrab kindlaks kujutise suuruse ja aerofoto mõõtkava · objektiivi valgusjõud e. suhteline ava kujutise valgustus sõltub objektiivi avast ja fookuse kaugusest · kujutise väljanurk Kui suunata lühikese fookusega objektiiv lõpmatusse ja asetada fokaaltasandile mattklaas P, saame sellel erineva valgustusega ringi. Ringi, mille äärtel on valguse heledus minimaalne, nim vaateväljaks. Keskmine osa, mille äärtel kujutise teravus ja heledus on rahuldav, on kujutise väli. Nurk CSD= 2, mille tipp asub objektiivi keskpunktis, on kujutise välja nurk. · teravussügavus kaugus lähima ja kaugeima teravuspiiri vahel objektiruumis
ning teine plaadi äärest neli tolli sissepoole (antud pikkus vastab inimese tavapärasele silmade vahemaale). Ketta taga asub asub intensiivse valguse allikas, ketta ees aga kindla asetusega objektiiv nii, et kujutis pööratakse tugeva valguse abil ümber. Kokkuleppeliselt on mõlema 6 spiraali kohta oma valgusallikas ning objektiiv. Nagu ka tavatelevisioonis, on vastuvõtjaplaadi taga neoontuub, kuid siinjuhul katab see mõlemat spriaali ning lõpuks tekib kaks pooletollise vahega kõrvutist pilti – üks parema ning teine vasaku silma jaoks. Televisiooni kasutaja vaatleb pilte aga läbi stereoskoopilise vaatlusvahendiga, milles on kaks pilte üheks „sulandavat“ prismat. 1929-1932 lasi patendeerida ja arendas Edwin H. Land polariseeritud materjali (ingl.k polarising sheet)
säilinud foto ("Vaade aknast Le Gras's" 1826). 8 4 http://metshein.com/index.php/graafika/digifotograafia/384-02-fotograafia-ajalugu - 22.11.2013 5 LISA 1 -13.02.2014 6 http://metshein.com/index.php/graafika/digifotograafia/384-02-fotograafia-ajalugu - 1.12.2013 7 LISA 2 -14.03.2014 8 http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu - 1.12.2013 3. FOTOGRAAFIA ARENG 3.1. Fotoaparaadid Esimesed fotoaparaadid kujutasid endast lihtsat puukasti,9 mille esiosas paiknes objektiiv, kujutise tekkimise tasapinnal aga mattklaas, mis võimaldas tulemust enne pildistamist kontrollida. Kui kasutusele võeti valgusjõulised objektiivid ja klaasnegatiivid, siis lisandusid konstruktsioonile teravustamist võimaldav jooksupõhi ja kassetid. Aparaadid olid suhteliselt lihtsa konstruktsiooniga ja tavaliselt valmistasid neid peentislerid, vaid metallosad ja objektiivid telliti mõnest tehasest. Tõsi, ega pilditegemine lihtne polnud,
mõõdetakse luksides (lx). Lääts- on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerlääts on keskelt paksem,nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast. Kumerlääts koondab valgust, nõguslääts hajutab valgust. Läätsena toimib kumerate pindadega läbipaistvast ainest keha siis, kui keha materjali murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna murdumisnäitajast. Koondav lääts tekitab tõelise ümberpööratud suurendatud või vähendatud kujutise või näilise päripidise suurendatud kujutise. Koondavat läätse saab kasutada luubina. Hajutav lääts annab näilise päripidise vähendatud kujutise. Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus. Kiirte kaik koonduv laats optilise peateljega parallelne kiir labib peale laatses murdumist fookuse, optilist keskpunkti labiv kiir ei muuda suunda, paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis
piisab ainult mõne täiskvaliteediga pildi jäädvustamiseks. Mida suurem on aparaadi pildisensor, seda suurem peaks kindlasti olema ka mälukaart; alla 128 MB kaardid ei ole aga ühegi tüübi juures otstarbekad. Digitaalse kompaktkaamera puhul kuvatakse pildistatav elektrooniliselt LCD ekraanile (otsevaade). Fotoaparaadi objektiivi taga on valgustundlik sensor, mis täidab sama funktsiooni, nagu kompaktkaamera puhul film. Sellele langeb läätse läbiv valgus igal ajahetkel kui objektiiv on lahti. See kujutis muudetakse digitaalseks pildiks ja kuvatakse LCD ekraanile. Mõnel digikompaktil on ka pildiotsija, mis aga ei esita täpselt seda mida objektiiv "näeb". Vaatepunkt on veidi kõrgemal, objektiivi kohal. Uuemad digikompaktid on ainult LCD-ga ja ilma pildiotsijata sest "keegi seda nagunii ei kasuta". (vt Joon.1) Plussid - mugav kasutada, ei pea muretsema filmi (ja raha) kulumise pärast, paljudel
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 Mis on lahutusvõime?.................................................................................................................2 Kas mikroskoobis võib näha aatomeid?......................................................................................2 Milliseid mikroskoope on olemas?.............................................................................................2 Mis segab taevatähtede eristamist teleskoobiga?........................................................................3 Miks on difraktsiooniribad ümmarguse ava korral rõngakujulised?...........................................3 Mida teha tähtede paremaks vaatlemiseks?................................................................................4 Maailma võimsaim optiline mikroskoop suudab piiluda viirusi?..............................................
kohta olenevalt eseme asukohast.
Kuna nii a kui f on positiivsed ja a
Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerlääts on keskelt paksem,nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast. Kumerlääts koondab valgust, nõguslääts hajutab valgust. Läätsena toimib kumerate pindadega läbipaistvast ainest keha siis, kui keha materjali murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna murdumisnäitajast. Koondav lääts tekitab tõelise ümberpööratud suurendatud või vähendatud kujutise või näilise päripidise suurendatud kujutise. Koondavat läätse saab kasutada luubina. Hajutav lääts annab näilise päripidise vähendatud kujutise. Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus. Kiirte kaik koonduv laats optilise peateljega parallelne kiir https://cdn.fbsbx.com/v/t59.2708-21/11418134_10005305299...=7195bbc5cfbee92b2ba4ef98da5f1103&oe=5A5D45D5&dl=1 14.01
kes sarnanevad kalade või ussidega, ainult, et nad mahuvad ühte tillukesse pipraleotise tilka. Suur õnn - terve senitundmatu maailma avastamine! Leeuwenhoek hakkas oma avastatud elukaid kutsuma leotisloomadeks. 5 Hooke nägi mikroskoobis ainult rakkude kesti. Tema avastatud kambrikestes polnud sisu, tõelist rakukeha. Raku sisu nähti alles palju aastaid hiljem taimede ja loomade elavates osades. Valgusmikroskoop Mikroskoop on suurendusvahend, millega saab uurida väga õhukesi objekte, mis lasevad valgust läbi. Mikroskoobi kõige tähtsamad osad on objektiiv ja okulaar, milles asuvad suurendavad läätsed. Kujutise teravustamiseks tuleb kasutada makromeetrilist ja mikromeetrilist kruvi. Valgust eseme vaatlemiseks juhitakse peegli abil. 6 Name: Robert Hooke Born: 18-Jul-1635 Birthplace: Freshwater, Isle of Wight, England
annaabi.ee 
