reflektoriga. 4 (Joonis 3) Mida vaatleme teleskoobiga? Teleskoobiga vaadeldakse enamasti tähti, kuid sellega on ka võimalik näha planeete. Ilma teleskoobita me ei teaks kui kaugel ja kus asuvad kõige heledamad tähed. Loetlen 10 kõige heledamat tähte ning nende kaugused maast + lisainfo. 1 Sirius, kaugus maast 8.6 valgusaastat, 2 Canopud, kaugus maast 74 valgusaastat, 3 Rigil Kentaurus, kaugus maast 4.3 valgusaastat, selle tähe nimi tähendab tõlkes tähendab kentauri jalga, 4 Arcturus, kaugus maast 34 valgusaastat, üks vanimaid tähti öötaevas, 5 Vega, kaugus maast 25 valgusaastat, tema nimi tuleb araabia keelest ja tähendab tõlkes sööstvat kotkast. 6 Capella, kaugus maast 41 valgusaastat,
nende hulka saab hinnata kaudsete meetoditega. Kõik pimedas nähtavad tähed asuvad Linnutee galaktikas. Linnutee galaktikas asub üle 50 miljardi planeedi, millest 500 miljonit on tsoonis, kus puudub vesi planeedi pinnal. Ilma veeta puudub ka elu. Linnutee esimeste tähtede vanuseks on hinnatud 13,2 miljardit aastat. Universum on 13,8 miljardit aastat vana. Linnutee galaktika avastas Galileo Galilei. Linnutee on varbspiraalne galaktika, mille läbimõõduks on 100 000 ja paksuseks 3262 valgusaastat. Linnutee on massilt veidi väiksem kui Andromeeda galaktika. Mass suureneb jooksvalt. Viimased arvutused näitavad Linnutee massiks 5,8*1011 Päikese massi. Suur osa Linnutee massist moodustab tume aine. Linnuteel puudub terav serv. Tähtede tihedus langeb sujuvalt. Galaktikat ei ole võimalik väljaspoolt vaadelda ning see raskendab Linnutee struktuuri uurimist. Samuti segavad struktuuri uurimist tolm ja gaasipilved. Linnutee galaktika keskel asub mõhn, kus tähtede kontsentratsioon
Galaktikad Allan Marran Robert Rootsi Marek Kristoving LE10 Galaktikast üldiselt Galaktikad on suurest hulgast tähtedest koosnevad süsteemid, mis püsivad oma enese gravitatsioonijõu mõjul või mingi väga suure massiga keha ümber ja kus enamasti leidub gaasi ja tolmu, millest võib tähti juurde tekkida. Galaktika andmed Galaktika läbimõõt on mõni kuni paarsada valgusaastat, kusjuures väiksemates galaktikates on umbes million (106), suuremates kuni triljon tähte (1012). Linnutee Meie galaktika ehk Linnutee tähesüsteem on spiraalne hiidgalaktika, tema läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb rohkem kui 100 miljardist tähest. Tekkimine ja areng Paisumise algust nimetatakse SUUREKS PAUGUKS, esialgu oli temperatuur ülikõrge ning universum paisus ja jahtus kiiresti. Kui gaasi tihedus paisuvas universumis oli tunduvalt
Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku kriitilise massi suuruseks umbes 2 kuni 3 Päikese massi. · PILDIL ON NÄHA KUIDAS MUST AUK TÄHTE SÖÖB Meie galaktika · Meie Galaktika ehk Linnutee keskmes asub must auk (pildil näidatud nooltega). See on 2 miljonit korda raskem kui meie Päike. Linnutee on spiraalne galaktika, mille läbimõõt on umbes 100 tuhat valgusaastat ja paksus 3000 valgusaastat. Siin särab 100 miljardit tähte. Päikesesüsteem asub üsna Linnutee äärel, nii et musta auku langemine ei ähvarda niipea. Kasutatud leheküljed · http://et.wikipedia.org/wiki/Must_auk · http://images.google.com/imgres? imgurl=http://www.teadus.ee/images/taevas.jpg &imgrefurl=http://www.teadus.ee/index.php %3Foption%3Dcom_content%26task%3Dview %26id%3D89%26Itemid %3D63&h=207&w=250&sz=7&hl=en&start=8&tb
ehk MILKY WAY Head kuulamist ja vaatamist! Mis on Linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. (taustaks või siis väikse pildina kõrvale) Suurus *Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200400 miljardist tähest. *Paksus 1,000 valgusaastat *Mass 5.8 × 10 11 Päikese massi *Raadiusega umbes 40.000 valgust aastat (3,8 × 10 17 km) Vanus *Vanus on umbes 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum ise. *Vanimate tähtede vanus ulatub 13,6 ± 0,8 miljardi aastani. *Galaktika õhuke plaat on hinnanguliselt moodustunud 6,5 kuni 10,1 miljardit aastat tagasi.
Valgus kosmoses Kosmose pea-vaakumis on valguse kiirus c(300 000km/s). Kuigi see kiirus tundub inimese jaoks suur, ei ole see suuemas plaanis midagi erilist. Footonil kiirusega c võtaks vaadeldava universumi läbimiseks ühest otsast teise ca. 92 miljardit valgusaastat. Vaadeldav universum on piirkond, mida saab maakeralt vaadelda. Selle raadius on 46 miljardit valgusaastat. Universumi enda suurus on vaieldav, kuid see on väga tõenäoliselt lõpmatu. See ei ole seletatav, ega ole ka universumi arvatav tekkimine. Enne suurt pauku pidi eksisteerima keha, mille tihedus ületas praeguste füüsikaseaduste poolt sätestatud maksimumi. Suure paugu ajal laienes see keha ja täitis pea lõpmatu tühjuse momentaalselt energiaga. Iga hetk jõuab meieni osa sellest valgusest, mis tekkis mõnda aega pärast suurt pauku.
152 tuntud planeeti. 10. juulil 2003 avastasid Hubble'i kosmoseteleskoobi informatsiooni kasutanud astronoomid vanima eksoplaneedi. Sellele anti nimeks Metuusala, piiblist tuntud väga vanaks elanud inimese järgi. Metuusala asub meist 5600 valgusaasta kaugusel, massi on tal kahe Jupiteri jagu ning tema vanuseks on hinnatud 13 miljardit aastat. 15. aprillil 2004 teatas mitu meeskonda kolme eksoplaneedi avastamisest. Üks neist on meist 17 000 valgusaastat eemal, kolm korda kaugemal kui ükski varem avastatud planeet. Kasutati jällegi mikroläätseefekti, kusjuures taustatäht asub 24 000 valgusaasta kaugusel. 10. septembril 2004 teatas Euroopa ja USA astronoomide meeskond, et nad on esmakordselt vaadelnud optiliselt eksoplaneeti, mis tiirleb pruuni kääbuse 2M1207 ümber, 230 valgusaastat meist eemal. Selle planeedi spekter näitab vee olemasolu. Ka teised karakteristikud
spiraalgalaktika elliptiline galaktika Hiidgalaktika, läätsgalaktika, korrapäratud galaktika, rõngasgalaktika, kääbusgalaktika. Linnutee teistes keeltes Eesti keeles teatakse seda galatikat Linnutee nime all Kreeka keeles: Galaktikos Inglise keeles: Milky Way Saksa keeles: Milchstrasse Hiina ja jaapani keeles tuntakse seda kui ,,hõbedane jõgi" Linnuteest üldiselt Linnutee on varbspiraalne (SB) galatika Läbimõõt umbes 30 kiloparsekit (kpc) ehk 100 000 valgusaastat Paksus umbes 1 kiloparsekit (kpc) ehk 3 262 valgusaastat Suuruselt teine galaktika Kohalikus Galatikarühmas Sisaldab umbes 200-400 miljardit tähte Umbes 13,2 miljardit aastat vana Linnutee välimus Kunstniku nägemus Linnuteest Vaade Linnuteele Amburi tähtkuju suunas Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level
kiirusega umbes 300 km/s. · Andromeeda galaktika ja Linnutee liiguvad üksteise poole kiirusega 100-140 km/s. · Kokkupõrge on ennustatud toimuma 2,5 biljoni aasta pärast. · Kokkupõrke korral sulanduvad kaks galaktikat üheks. · Sellised sündmused on suuremates galaktika gruppides sagedased. Kunstniku kujutus Andromeeda ja Linnutee kokkupõrkest (Vaadatuna maalt). Struktuur · Andromeeda on spiraalgalaktika. · Arvatakse, et diameeter on 70 000-120 000 valgusaastat. · Gaas ja tolm Andromeedas muunduvad üldiselt kattuvateks rõngasteks. · Andromeeda ääreala tähtede jälgimine on näidanud, et ilmselt on see teinud läbi meie galaktikaga sarnase evolutsiooni. Andromeeda galaktika infrapunavalguses Tuum · M31 on tuntud selle tiheda ja kompaktse tähekogumiku poolest galaktika keskel. · Tuum koosneb kahest kogumikust (P1 ja P2), mida eraldab üksteisest ligikaudu 4,9 valgusaastat. · Eredam P1 on keskpunktist kõrvale
Galaktikos, ingl. Milky Way, sks. Milchstrasse). Seda selle tõttu, et ta on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna. Hiinas ja Jaapanis kutsutakse seda hõbedaseks jõeks, Ginga Galaktika näeb välja selline Maa asukoha tõttu. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, selle tasandi läheduses, seesmise Orioni haru ja välimise Perseuse haru vahel. Linnutee on varbspiraalne galaktika, läbimõõduga umbes 30 kiloparsekit ehk 100 000 valgusaastat ja 1 kpc ehk 3 262 valgusaasta paksune, sisaldades 200-400 miljardit tähte. Olenevalt struktuurist, pöörlemisperiood on 15 kuni 50 miljonit aastat, lisaks liigub ta kiirusega 552 kuni 630 km sekundis. Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum. Linnutee on suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. Väljanägemine Kõik tähed, mis on nähtavad tähistaevas, on osa Linnutee Galaktikast. Mõiste ,,Linnutee" on
Linnutee galaktikat hoopis Piimateeks. Piimatee nime peale tulid kreeklased, nad said selle idee sellest, et piimatee on nähtav öösel nõrgalt helenduva vööna. Miks me seda galaktikat just nii näeme – Maa asukoha tõttu. Me asume galaktika keskpunktist umbes kahe kolmandiku kaugusel terve galaktika suurust arvestades. Meie päikesesüsteem asub seesmise Orioni haru ja välimise Perseuse haru vahel. Linnutee on spiraalne galaktika, läbimõõduga umbes 100 000 valgusaastat. Linnutee paksuseks on 3262 valgusaastat. Ta liigub kiirusega 5520-6300 km sekundis. Galaktika koosneb ligi 200-400 miljardist tähest. Pöörlemisperiood on 15–50 miljonit aastat. Arvatakse et meie galaktika vanus on ligi 13,2 miljardit aastat. Seega on Linnutee galaktika peaaegu sama vana kui universum. Linnutee mass on hinnanguliselt 6x1011 kuni 1x1012 M☉. Kohalikus galaktikarühmas on Linnutee suuruselt teine, esimene on Andromeeda galaktika
kauam aega, keskmiselt kaks päeva. Laetud osakesed mõjutavad Maa magnetvälja ja atmosfääri kõrgeimaid kihte mitmel moel, tekitades magnettorme ja virmalisi. Pooluste lähedal on tugevamad magnettormid ja parem võimalus näha virmalisi, sest kiirgus liigub mööda magnetilisi jõujooni, mis just pooluste kohal suubuvad. PÄIKESE LIIKUMINE Päike liigub lähimate tähtede suhtes kiirusega 19,5 km/s. Päike liigub Herkulese tähtkuju suunas. Päikese kaugus Linnutee tasandist on 50 valgusaastat ja Linnutee keskmest 28 000 valgusaastat. Päike tiirleb ümber Linnutee keskme kiirusega 250 km/s ja tiirlemisperiood on 200 miljonit aastat. MAA TIIRLEMINE ÜMBER PÄIKESE Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva, 6 tundi, 9 minutit ja 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). PÄIKESE TUULTE KAART PÄIKESE SÜSTEEM KASUTATUD MATERJAL
LINNUTEE Siret Upan 12.K MIS ON „LINNUTEE“? • Linnutee on tähesüsteem, kus asub ka meie Päikesesüsteem. • Eestist kutsume me seda galaktikat „Linnuteeks“ kuna seda seostatakse rändlindudele suuna näitamisega. • Paljudes teistes maades kutsutakse „Linnuteed“ hoopis „Piimateeks“ • Hiinas ja Jaapanis kutsutakse seda „Hõbedaseks jõeks“ • „Linnutee“ on läbimõõduga umbes 30 kiloparsekit ehk 100 000 valgusaastat. • Olenevalt struktuurist, pöörlemisperiood on 15–50 miljonit aastat. • Ta liigub kiirusega 552–630 km sekundis. • Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum. • Linnutee on suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. KUS ASUB PLANEET „MAA“? • Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest. • Asub Orioni tähtkuju suunas ja välimise Perseuse haru vahel.
tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu- kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps. Päikesesüsteemi ja teiste kosmiliste objektide päritoluga tegeleb kosmogoonia. Päikesesüsteem on osa Galaktikast, spiraalgalaktikast, mille läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte, mille hulgas meie Päike on üsna tüüpiline. Päikesesüsteemi kauguseks Galaktika keskmest hinnatakse 25 000 kuni 28 000 valgusaastat. Ta tiirleb ümber Galaktika keskme kiirusega umbes 220 kilomeetrit sekundis ning teeb ühe täistiiru 226 miljoni aastaga. Päikesesüsteemi orbiit paistab olevat väga ebaharilik. Ta on esiteks väga lähedane ringjoonele
Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, mujal maades kreeklaste eeskujul Piimateeks. Seda selle tõttu, et ta on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna. Galaktika näeb välja selline Maa asukoha tõttu. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, selle tasandi läheduses, seesmise Orioni haru (asub Orioni tähtkuju suunas) ja välimise Perseuse haru vahel. Linnutee on spiraalne galaktika, läbimõõduga umbes 100 000 valgusaastat ja 3 262 valgusaasta paksune, sisaldades 200-400 miljardit tähte. Olenevalt struktuurist, pöörlemisperiood on 15 kuni 50 miljonit aastat, lisaks liigub ta kiirusega 552 kuni 630 km sekundis. Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum. Linnutee on suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. Väljanägemine Kõik tähed, mis on nähtavad tähistaevas, on osa Linnutee Galaktikast. Mõiste ,,Linnutee" on
sajandi lõpuni peeti selliseid helenduvaid moodustisi udukogudeks. Alles 20. sajandi alguses ülivõimsate peegelteleskoopide kasutuselevõtuga hakati neid "lahutama koostisosadeks" ja nimetama galaktikateks. Galaktikate ruumijaotus Universumis ei paikne galaktikad ühtlaselt kogu ulatuses, vaid esineb tihedamaid ja hõredamaid kohti. Joonise servani on 500 miljonit valgusaastat. Universum kui ajamasin Universum on kui ajamasin, mida kaugemale vaatad, seda nooremaid objekte näed. Tänan tähelepanu eest!
Gliese 581 Gliese 581 c Gliese 581 c on Päikesesüsteemi-väline planeet, mis tiirleb ümber punase kääbuse nimega Gliese 581. Gliese 581 bolomeetriline heledus (kogu kiiratav energia nii nähtava valgusena kui soojuskiirgusena) on 1,3 % ehk 77 korda väiksem Päikese omast. Tema läbimõõt on 29 % Päikese läbimõõdust ja mass u. 31 % Päikese omast. Tähe ja planeedisüsteemi kaugus Päikesest on 20,4 valgusaastat. Et täht on Päikesest palju jahedam, kiirgab ta suhteliselt palju soojuskiirgust ja vähe nähtavat valgust, seegi on punakas. Olles M3 spektriklassi kääbustäht, on Gliese 581 umbes 500 korda tuhmim kui Päike. Gliese 581 on küll muutlik täht, tähisega HO Lib, kuid ta muutlikkus on väga väike ning jääb vaatlusvigade piirimaile. Uurimistulemused näitavad, et Gliese 581 c on süsteemi planeetidest kõige põnevam, sest ta jäävat oma
PÄIKE MICHAEL REILJAN MILLINE NÄEB ÜLDSE VÄLJA?! · Päike on meie Päikesesüsteemi täht · Päikese aktiivsustsükkel kestab umbes 11 aastat · Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel · Päikese ümber tiirlevad Maa ja teised planeedid · Päike on peajada täht spektriklassiga G2V · päike liigub lähimate tähtede suhtes kiirusega 19,5 km/s. · päikese kaugus Linnutee tasandist on 50 valgusaastat · päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit · mass 1,9891×1030 kg · päikese raadius on 6,9599×108 m · pindala 6,087×1018 m² · ruumala 1,4122×1027 m³ · keskmine tihedus on 1409 kg/m³ MILLEST KOOSNEB PÄIKE? 3 FAKTI PÄIKESE KOHTA! · Päike on üks täht paljudest, mis koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist · Päikesepinnalt kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis on tekkinud termotuumareaktsiooni käigus
Galaktikate teke 3. Kuidas liigitada galaktikaid · Elliptiline · Korrapäratu · Spiraalne 4. Linnutee 5. Galaktikate liikumine 6. Gaas ja tolm galaktikates 7. Kasutatud allikad 1. Üldine tutvustus Galaktika on miljonite , miljardite või triljonite tähtede kogum . Peale tähtede on galaktikate koostisosadeks ka gaas ja tolm , kuid neid ei leidu igas galaktikas . Nad püsivad koos oma gravitatsioonijõu tõttu . Galaktikate läbimõõt on kuni paarsada valgusaastat . Suuremates galaktikates on kuni triljon tähte ja väiksemates umbes miljon tähte . Enamus galaktikates ei häiri kedagi , nad eksisteerivad teisi segamata . Aga leidub ka neid , mis kiirgavad välja liigselt palju valgust . 2. Galaktikate teke Tähed kui galaktikad saavad kujuneda gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel . Palju sarnast ka nende evolutsiooni teooriates. Elliptilise galaktika teke on sarnane tähe tekkimisega ,
Organismid pidid olema võimelised taluma ekstreemseid temperatuure ja vastu pidama kosmose vaakumis. Kui see oli nii, siis asteroidid võivad isegi praegu elu edasi kanda ühelt planeedilt teisele. Mina arvan, et pigem saaabus elu maale kuskilt mujalt ning selle tõi mingi asteroid. Kuna kas me tegelikult kujutame ikka ette endile, kui suur on universum. Meid ümbritsevat, ehk vaadeldava universumi suuruseks on umbes mõõdetud 93 miljardit valgusaastat, mis tundub ilmatult suur, kuid mis on väike osa tervest universumist. Seega on väga tõenäoline, et ka mujal on elu kui ainult maal.
Jupiter Koostasid:Reet ja Riina Jupiter Suurim planeet Keskmine kaugus päikesest 5,2 valgusaastat 318 korda raskem kui Maa Läbimõõt 140 600 km Külgetõmbejõud 2,8 korda suurem kui Maal Planeet Jupiter Keskosas paikneb umbes Maa mõõtudega raudsilikaatidest tuum Planeet on vedelas olekus Planeedi siserõhk on suur, selle tõttu on ¾ raadiuse ulatuses vesinik vedela metalli sarnane Tugeva magnetväljaga Jupiteri atmosfäär On öö-ja päevakülg Ööküljel on äike ja virmalised Atmosfääri põhilised koostiseelemendid
Universum 1. Mis on Universum? Mis on kosmos? Universum on ruum, mis on lõpmatu, milleni on inimesed oma maailmatunnetusega jõudnud. Selles eristatakse ,,nähtavat universumit" ja ,,mittenähtavat universumit", millest me midagi ei tea. See on umbes 5000 Mpc (1pc = 1,6 valgusaastat), selleni ulatuvad tänapäeva teleskoobid. Kosmos on Maad ümbritsev ruum; Maa lähiümbrus (isegi mitte terve päikesesüsteem). Kaugemal asudes oled päikesesüsteemis, sealt kaugemal galaktikas, seejärel megagalaktikas jne. 2. Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust? Universum on lõpmatu ajas ja ruumis. ,,Aeg on lõpmatu" tähendab füüsikas, et aeg ei saa kunagi otsa (sajanditel, aastatel jne polegi lõppu, neile lõplikele perioodidele järgneb täpselt samasugune ajaperiood).
aastal, kui Galileo Galilei suunas sinna oma pikksilma ja avastas, et juba selle algelise teleskoobi vaateväljas lagunes helendus arvutuks hulgaks nõrkadeks tähepunktideks, näidates, et Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st. Linnutee on tähesüsteem. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem.Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas.Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on Päikese massist vähemalt miljard korda suurem.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika.Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast.Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul.Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid
Läätsteleskoop, peegelteleskoop, raadioteleskoop, satelliitteleskoop. 5. Liikumised, milles osaleb Maa: Pöörlemine ümber oma telje, Maa tiirlemine ümber Päikese, päikesesüsteemi tiirlemine ümber galaktikakeskuse, galaktikate omavaheline kaugenemine 6. PÄIKE: -keskmise suurusega täht -mass ~2 x 1030 tonni -saab energiat termotuumaprotsessidest -kollase värvusega 7. LINNUTEE: (kõik võetud Wikipediast) -varbspiraalne -läbimõõt u. 100,000 valgusaastat -vanus ~13,2 miljardit aastat -Kohalikus Galaktikarühmas suuruselt teine 8. MERKUUR: -nimetus Vana-Rooma jumala järgi -ööpäevas 2 aastat -pruunikas värvus -täksitud pinnas 9. VEENUS: -oranzikas-sinakas värvus -tegevvulkaanid -ööpäevas 2 aastat -puuduvad kaaslased 10. MAA: -1 kaaslane -aastas 365 ööpäeva -mass 6 x 1024 kg -aastaajad 11. MARSS: -Maale kõige lähedasemate omadustega -roosakas värvus -atmosfäär 1/3 Maa omast -pinnavormiks kivikõrb 12. HIIDPLANEEDID: -suured
Marsi Rivaal, oma punase värviga sarnaneb ta välimuselt planeedile Marss. • Punane on ihalduse värv ja see on punaseim täht taevas; sümboliseerib, et soovide punane lamab kõigi jumaliku elu väljenduste all. Nagu tavaliselt ka teiste punaste hiidude puhul , nii on ka Antares keset punakat pilve, mis on oma läbimõõdult 5 valgusaastat. Värvitud ja energetiseeritud Antarese poolt , koosneb see pilv metallilisest tolmust mitte gaasist. ARKTUR • Arktur on kõige eredam täht. • Temperatuur: 4300 K • Vanus: 4.6·109 aastat • Mass: 1–1,5 M • http://www.youtube.com/watch?v=HEheh1 BH34Q
Linnutee Heleri Melsas Linnutee Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on must auk. Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. Linnutee
KOONDUV PARALLEELNE KOONDUV VALGUSVIHK VALGUSVIHK - KUI - KUMERLÄÄTSE VÕI VALGUSALLIKAS ON NÕGUSPEEGLI ABIL; VÄGA KAUGEL (PÄIKESE VALGUS); HAJUV VALGUSVIHK - KUI VALGUSALLIKAS ON VÄIKE, KA NÕGUSA LÄÄTSE ABIL; VALGUSE LEVIMISE VALGUSAASTA - KIIRUS - VAHEMAA, MILLE 299792458m/s= VALGUS LÄBIB 1 AASTA JOOKSUL LIGIKAUDU 300000km/h (PÕHJANAELA KAUGUS MAAST 430 VALGUSAASTAT;) MIS ON VARI? Kui valgus jõuab valgust mitteläbilaskva kehani, tekib selle taha piirkond, kuhu ei lange valgust vari. TÄISVARI, POOLVARI POOLVARI JA TÄISVARI KUI VALGUSALLIKAS ON KUI VALGUSALLIKAS VÄIKSEM KUI TEMA EES ON SUUREM KUI TEMA OLEV KEHA - TÄISVARI EES OLEV KEHA - POOLVARI Kaks valgusallikad valgustavad läbipaistmatut keha - tekivad keha taha
galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile. Sellised galaktikate omavahelised kokkupuuted võivad lõppeda galaktikate ühinemisega. Nähtavas universumis on arvatavasti rohkem kui 170 miljardit galaktikat. Enamik neist on oma diameetrilt 1000100 000 parsekit(3.26 valgusaastat) ning asuvad üksteisest miljonite parsekite kaugusel. Galaktikatevaheline ruum on väga hõre, selle tihedus on vähem kui 1 aatom kuupmeetris. Suurem osa galaktikatest on grupeerunud parvedesse, parved ise, aga moodustavad superparvi. Tume aine on meile veel väga kehvasti arusaadav, kuigi ollakse kindlad, et see moodustab umbes 90% galaktikate massist. Vaatlusandmete põhjal võib järeldada, et enamiku, kui isegi mitte kõigi, galaktikate keskmes asub supermassiivne must auk
Jupiter Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes viis korda kaugemal kui planeet Maa. Ta mass ületab Maa massi umbes 318 korda ja kõigi planeetide massi umbes 3 korda. Keskmine kaugus Päikesest on umbes 5.2 valgusaastat. Jupiteri läbimõõt on 140 600 kilomeetrit ja külgetõmbejõud on 2.8 korda suurem kui planeet Maal. Jupiteril puuduvad aastaaja, on ainult öö külg ja päeva külg. Jupiteri pöörlemiskiirus on vastavalt ekvaatoril 9h ja 50 minutit ning keskmistel laiustel 9h ja 55 minutit. Jupiteri tihedus Maa suhtes on 0.24. Jupiteril, nagu teistelgi hiidplaneetidel puudub tahke pind. Hiidplaneetidele ja tähtedele on tüüpiline diferentsiaalne pöörlemine
· lamedad, kettakujulised, keskel asub hele, sfääriline "tähemõhn" · Kettal on tavaliselt mõned heledamad harud, mis koosnevad noorimatest ja heledamatest tähtedest. · Keskmõhnad koosnevad enamasti vanematest tähtedest · paljude spiraalgalaktikate keskmes paikneb ülimassiivne must auk Linnutee (spiraalne hiidgalaktika) · Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas · läbimõõt 100 000 valgusaastat, koosneb enam kui 100 miljardist tähest. · Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. · Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. · Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna. Elliptilised galaktikad · miljarditest tähtedest koosnevad sfäärilised moodustised, mis meenutavad kerasparvi · puudub sisemine struktuur; tähtede tihedus
nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Päikesesüsteem kui osana Galaktikast Päikesesüsteem on osa Galaktikast, spiraalgalaktikast, mille läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte, mille hulgas meie Päike on üsna tüüpiline. Siiski, Päike on massiivsem umbes 85% kõigist Galaktika tähtedest. Päikesesüsteemi kauguseks Galaktika keskmest hinnatakse 25 000 kuni 28 000 valgusaastat. Ta tiirleb ümber Galaktika keskme kiirusega umbes 220 kilomeetrit sekundis ning teeb ühe täistiiru 226 miljoni aastaga. Päikesesüsteemi orbiit paistab olevat väga ebaharilik. Ta on esiteks väga lähedane ringjoonele
Meie galaktika diameeter on kuskil 100 000 valgusaaastat. See võib meie jaoks suur tunduda, kuid võrreldes seda mõne teise galaktikaga, on linnutee galaktika siiski võrdlemisi väike. Andromeda, meie lähim galaktiline naaber on kaks korda suurem linnuteest. M87 on suurim elliptiline galaktika meie kosmilises hoovis ja see on palju suurem Andromedast. Kuid M87 on tibatilluke võrreldes selle hiiglasega: IC1011 on suurim galaktika,mis siiani leitud. Selle läbimõõt on 6 miljonit valgusaastat. See on tervelt 60 korda suurem kui meie linnutee. Me teame, et galaktikad on suured ja need on kõikjal, kuid miks see nii on? Esimesed galaktikad pidid sündima kohe pärast suurt pauku. On vaja gravitatsiooni, et moodustada tähti, kuid on vaja üüratult rohkem gravitatsiooni, et moodustada tervet galaktikat. Esimesed tähed moodustusid kõigest 200 miljonit aastat pärast suurt pauku, seejärel gravitatsioon tõmbas nad kokku, ehitades esimesed galaktikad. Esimesed galaktikad
moodustada ka väiksemaid süsteeme ehk täheparvi. Tähtede arv võib olla mõnekümnest miljonist mõne triljonini. (võivad kokku põrkuda) Liigid: Spiraalsed galaktikad, Elliptilised galaktikad, Korrapäratud, Ja veel teisi Kirjelda linnutee galaktikat ja meie asukohta selles gallaktikas? Linnutee galaktika on taevas nähtav nõrgalt helenduv tähtede vöönd, mille läbimõõt on umbes 1 miljon valgusaastat. Seal on 100 miljardit tähte. Meie asume kesktasandi läheduses, umbes 34000 valgusaasta kaugusel keskkohast Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Mis on ,,Suur Pauk"? Tänapäeva kosmoloogia üldtunnustaud hüpoteesi kohaselt tekkis kogu meie praegu vaadeldav hiiglaslik
vahel. Komeet - sabatäht, väike ja väga hõreda ehitusega külaline Päikesesüsteemi ääremailt. Meteoor - väike ainekilluke, mis Maa atmosfääri sattudes enamasti ära põleb. Tehiskaaslased - inimese poolt orbiidile lennutatud tehnika. Enamik neist pole siiski palja silmaga nähtavad. Linnutee - meie kodugalaktika, mis koosneb 100 miljardist tähest ja on läbimõõduga 100 000 valgusaastat. Andromeeda udu- umbes kahe miljoni valgusaasta kaugusel asuv galaktika, mida palja silmaga saab eristada uduse täpina. Päikesesüsteem Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto Saturn Orbiit : 1,429,400,000 km (9.54 AU) Päikesest Diameeter: 120,536 km (ekvatoriaalne) Mass : 5.68e26 kg Saturn on kuues planeet päikesest ja suuruselt teine.
LINNUTEE Kätlin Lumi Linnutee uurimine algas aga alles 1610. aastal, kui Galileo Galilei suunas sinna oma pikksilma ja avastas, et juba selle algelise teleskoobi vaateväljas lagunes helendus arvutuks hulgaks nõrkadeks tähepunktideks, näidates, et Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st. Linnutee on tähesüsteem. Linnuteena paistev Galaktika on suur täheketas läbimõõduga 100 000 valgusaastat. Galaktikas on mitusada miljardit tähte. Ainuüksi Päikese orbiidist sissepoole jääb 200 miljardi Päikese massi jagu ainet. Viimasel ajal on Linnutee tähesüsteemi välisosadest leitud tähti, mis tiirlevad üllatavalt kiiresti. Sellest järeldub, et Päikese orbiidist väljaspool oleva Galaktika osa mass on samuti suur, õieti seniarvatust palju suurem. Galaktika kogumass võib küündida isegi tuhande miljardi Päikese massini. Ketas Päikese ünbruses on kõige rohkearvulisemalt
LINNUTEE Kätlin Lumi Linnutee uurimine algas aga alles 1610. aastal, kui Galileo Galilei suunas sinna oma pikksilma ja avastas, et juba selle algelise teleskoobi vaateväljas lagunes helendus arvutuks hulgaks nõrkadeks tähepunktideks, näidates, et Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st. Linnutee on tähesüsteem. Linnuteena paistev Galaktika on suur täheketas läbimõõduga 100 000 valgusaastat. Galaktikas on mitusada miljardit tähte. Ainuüksi Päikese orbiidist sissepoole jääb 200 miljardi Päikese massi jagu ainet. Viimasel ajal on Linnutee tähesüsteemi välisosadest leitud tähti, mis tiirlevad üllatavalt kiiresti. Sellest järeldub, et Päikese orbiidist väljaspool oleva Galaktika osa mass on samuti suur, õieti seniarvatust palju suurem. Galaktika kogumass võib küündida isegi tuhande miljardi Päikese massini. Ketas Päikese ünbruses on kõige rohkearvulisemalt
mastaapides, mis on suuremad elementaarosakeste vastasmõjude kestusest. Mitteisotroopse aja (aja noole) ilmumine suurtes mastaapides on üks fundamentaalsemaid lahendamatuid probleeme. Kehtivustingimused: Et aine ei ole Universumis väikestes mastaapides ühtlaselt jaotunud, siis kehtivad need eeldused ainult siis, kui vaadeldakse nii suuri piirkondi, et neis on aine keskmiselt ühtlaselt jaotunud. Kõnealused vahemaad on vähemalt umbes 100 miljonit valgusaastat. See on galaktikate superparvede vaheline keskmine kaugus. Superparvede vahel on tühikud, kus galaktikaid on palju vähem. 100 miljonist valgusaastast suuremaid struktuure tänapäeva andmetel ei ole. Seetõttu paistab, et selles mastaabis kinnitavad vaatlusandmed kosmoloogilist printsiipi. Tavaliselt arvatakse, et üleminek struktureerituselt homogeensusele ja isotroopsusele leiab aset mastaapides suurusjärgus pool miljardit valgusaastat. Kui võtta sellise servapikkusega
Pind on kaetud meteoriidi kraatritega. Atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist, sisaldab mitu kihi väävlitolmu ja väävlihapet. Kaaslasi ei ole, elu ei ole võimalik kuna temp. Kõikumised on liiga suured ja pole eluks vajalike tegureid. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st. Linnutee on tähesüsteem.Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas.Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on Päikese massist vähemalt miljard korda suurem.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika.Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast.Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul.Meie saame vaadelda Linnutee
tõlgenduse, mille kohaselt kujutas kunstnik Maast kaugel olevat spiraalgalaktikat. Bensoni sõnul on van Goghi kujutanud tegelikult galaktikat Messier 51a, mille avastas 19. sajandi keskel Iiri astronoom William Parsons. Tal oli siis oma aja kohta väga võimas teleskoop, mille peeglite diameeter oli 1,8 meetrit. Ta joonistas teleskoobi abil nähtu üles. Messier 51a galaktika asub Maast 23 miljoni valgusaasta kaugusel ning on oma läbimõõdult sama suur kui meie Linnutee galaktika ehk 60 000 valgusaastat. Messier 51a puhul on tegemist esimese galaktikaga, mis leiti ning see on spiraalse kujuga. Alles 1922. aastal tõestas astronoom Edwin Hubble, et meie Linnutee on üks paljude galaktikate seas. Vincent van Goghi tuntakse ta psühhedeelilistest maastikest ning enda portreedest. ANALÜÜS Nüüd on juba raske analüüsi teha, sest loetu põhjal sain juba aru et pildil on kujutatud tähti või galaktikaid. Siiski kui vaatan maali tunduvad need
Galaktikate jagunemine kuju järgi Tüüpiline spiraalgalaktika Elliptiline galaktika Korrapäratu ehk ebaregulaarne galaktika Kääbusgalaktika Põrkumine Galaktikate põrkumine ja ühinemine Kasutatud kirjandus Mis on linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus - see tähendab, et linnutee on tähesüsteem. Linnutee on meie galaktika. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200400 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on must auk. Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel.
Näiteks augusti kuus näeme me kõige rohkem meteoore. Kui aga me näeme taevas mõnda muud helendavat punktikest mis liigub aeglaselt teiste tähtede suhtes on arvatavasti tegu mõne maa tehiskaaslasega. Selges taevas öösel on näha ka Linnuteed, mis on meie taevas ühtlane heledam kogu mis koosneb tähtedest. Linnutee laotub üle taevavõlvi. Linnutee koosneb umbes 100 miljardit tähte ning selle läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat Kui üks päev jälgida taevast näeme, et taevakehad liiguvad ning, et päike tõuseb ning langeb peale seda kui on saavutanud oma haripunkti. Kuu liikumine aga on keerulisem. Tema muudab lisaks liikumisele ka oma kuju. Me tunneme oma elus muutumist veel ka aastaaegade suhtes mis vahelduvad kindla korraga. Nendeks on Kevad, suvi, sügis ning talv. Taevakehade liikumine oleneb ka aastaajast. Näiteks suvisel ajal tõuseb päike varem ning
galaktikad ja elliptilised galaktikad. · Spiraalsed on ketta kujulised ja neil on palju tähtede vahelist ainet. · Elliptilised meenutavad hiiglaslike kerasparvi. · Mõned imelikud galaktikad on sündinud kahe normaalse galaktika kokkupõrkamisel. Spiraalne galaktika Andromeeda udukogu · Andromeeda (hiid)galaktika (Andromeeda tähesüsteem, Andromeeda udukogu nime all) on meie Galaktika ehk siis Linnutee naaber. · Kaugus: 2,53 miljonit valgusaastat. · Visuaalne heledus: 3,4 tähesuurust. · Mass: 100 miljardit Päikese massi. · Kaks lähikaaslast: elliptilised kääbusgalaktikad M32 ja M110. Andromeeda Linnutee · Linnutee on tavaline spiraalgalaktika, õhuke, umbes 1 kpc paksune tähtedest ja gaasist- tolmust ketas, mida ümbritseb peaaegu kerakujuline vanadest tähtedest ja täheparvedest koosnev, äärte suunas hõrenev pilv - halo. · Linnutees leiduv tolm on erakordselt peenike
Galaktikos, ingl. Milky Way, sks. Milchstrasse).[1] Seda selle tõttu, et ta on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna. Galaktika näeb välja selline Maa asukoha tõttu. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, selle tasandi läheduses, seesmise Orioni haru (asub Orioni tähtkuju suunas) ja välimise Perseuse haru vahel. Linnutee on varbspiraalne (SB) galaktika, läbimõõduga umbes 30 kiloparsekit ehk 100 000 valgusaastat ja 1 kpc ehk 3 262 valgusaasta paksune, sisaldades 200-400 miljardit tähte[2]. Olenevalt struktuurist, pöörlemisperiood on 15 kuni 50 miljonit aastat, lisaks liigub ta kiirusega 552 kuni 630 km sekundis. Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum. Linnutee on suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 3 VÄLJANÄGEMINE
(puhutakse laiali) ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. TÄHE KIIRGUS Vesiniku lõppemisel tuumas täht paisub, muutudes punaseks hiiuks. DOPLERI EFEKT - lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Parallaksi järgi kauguse mõõtmisel on ühikuna võetud kasutusele PARSEK (pc) kaugus, mis vastab objekti aastaparallaksile üks kaaresekund (pannakse kirja tähtede kaugus). 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. ABSOLUUTNE TÄHESUUURUS M=m+5-5logp Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga. Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega nimetatakse Galaktikaks. Taevas
Muutlikkud tähed: heledus muutub (mitteperioodiliselt vs perioodiliselt) Tsefeiidid: periood sõltub tähe heledusest (mõnikümmend minutit vs mõni ööpäev) Noovad: heledus kasvab väga kiirelt, kahaneb aeglaselt Supernoovad: tohutult hele täht, mis seejärel kustub (sureb) Linnutee - tüüpiline näide spiraalsest galaktikast (2*10^9 tähte). Tsentris on ülisuur tähtede kogu, mis hõreneb äärepoole minnes (2*10^11 Päikese mass). Läbimõõt 10^5 valgusaastat. Paksus varieerub (tsentris 10^4, ääres 3*10^3). Päike asub ühe spiraali harul, tsentrist 3*10^4 valgusaasta kaugusel. Galaktika keskmine horisontaalne pind kujutab endast kosmilist tolmu, mis ongi nn tume triip 2 heleda vahel. Linnutee pöörleb ümber tsentri 280 km/s e terve Linnutee teeb täispöörde 200M aastaga (päike 20km/s). Galaktikad: spiraalne (levinuim), ellips, korrapäratu. Need moodustavad kärgsüsteeme. Universum - paisub (punanihe)
päikeseenergiat. Öpiku teooriat ei ole kinnitatud ega ümber lükatud, kuigi see võibolla seletab neutriinvoogu Päikesele, mille avastasid uued maaalused neutriinodetektorid. 3 1922. aastal avaldas eesti astronoom Ernst Öpik ajakirjas The Astrophysical Journal artikli "Andromeeda udukogu kauguse hinnang", milles ta hindas Andromeeda udukogu kauguseks Maast 1 500 000 valgusaastat. Ta järeldas sellest, et Andromeeda udukogu ja teised spiraaludud on kaugel väljaspool Linnutee tähesüsteemi asuvad iseseisvad tähesüsteemid, teised galaktikad (spiraalgalaktikad. Öpiku kaugushinnang jäi mitmekümneks aastaks kõige täpsemaks Galaktikavälise objekti kauguse hinnanguks. Kauguse hindamisel kasutas ta uudset dünaamilist meetodit, mille olemust teised astronoomid ei taibanud. Mõni aasta hiljem
ja Enn Saar koostöös Radu Stoicaga Prantusmaalt, Lille Ülikoolist, kuidas Universumi kärgstruktuur mõjutab galaktikate arengut. Vaadates galaktikate suureskaalalist jaotust, näeme, et galaktikad on koondunud parvedesse, mida omavahel ühendavad galaktikate ahelad ehk filamendid. Galaktikate filamendid on peamised struktuurid galaktikate jaotuses, mille mõõtmed ulatuvad kuni kümnete megaparsekiteni (1 parsek = 3.26 valgusaastat). Olgu võrdluseks toodud, et galaktikate gruppide tüüpiline suurus on üks megaparsek ning galaktikate suurused ulatuvad kuni 100 kiloparsekini. Selline galaktikate filamentide võrgustik moodustab nn Universumi kärgstruktuuri. Kaks kolmandikku tänapäevases Universumis asuvatest galaktikatest on spiraalgalaktikad (ülejäänud kolmandik on suurelt jaolt elliptilised galaktikad), mis pöörlevad ümber oma telje.
Nii mõnigi meist on pimedal selgel õhtupoolikul või öösel juhtunud nägema Linnuteed. Meile paistab see heleda tähevööna mis ulatub silmapiirist silmapiirini. Tegelikult ei ole see päris nii lihtne. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem, mille läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest. Üks põhjustest, miks mulle meeldib linnutee, on see, et noorena arvasin, et Linnutee on lihtsalt üks riba tähti taevas, aga tegelikult on see midagi hoopis suuremat ja võimsamat. Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Foto: Nasa Päike paikneb selle galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000
süsinikuks ( Päike muutub punaseks hiiuks ) ja viimases staadiumis Päike heidab ära oma atmosfääri ja tõmbub kokku valgeks kääbuseks ( hakkab jahtuma ). Supernoovade plahvatustes tekivad kõik rauast raskemad elemendid. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem.Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on Päikese massist vähemalt miljard korda suurem.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul ( üks galaktiline aasta ) . Maalt vaadates asub Linnutee galaktika tuum Amburi tähtkujus
30° nurga all pooluste suhtes. Meie galaktika projektsioon taevavõlvile. (1) Kirjeldage meie galaktikat. Hiigelsuur tähesüsteem, mille nimi on Linnutee (2) GALAKTIKA EHITUS 1. Mõhn (keskel)- asub tsenrti ümber ja koosneb vanadest ning külmadest tähtedest, liikumine mõhnas on kaootiline. 2. Spiraalharud- noored, heledad tähed, spiraalharud pöörlevad ümber mõhna. Päikese kaugus galaktika tsenrist on 25 000 valgusaastat. 3. Tolm, udukogu, mis varjab tähtede valguse meie eest ning poolitab pikkupidi galaktika. 4. Halo- keraspilved, mis ümbritsevad galaktikat. 5. Galaktika tsenrtis asub tõenäoliselt ,,must auk". Valgust ei kiirga, hoopis neelab. On mootoriks, mis kogu süsteemi keerlema paneb, nim. ka Universumi ,,solgitorudeks". Galaktikate klassifikatsioon: I Spiraalsed galaktikad- ehitus ja liikumine selline, nagu Linnutee galaktikas. Selgesti
annaabi.ee 
