Valglinnastumise mõjud keskkonnale Töö autor: Rahvastiku arv on viimasel sajandil pidevalt tõunud ja kuna on toimunud linnastumine ja enamus rahvastikust elab linnades, tähendab see, et linnad on märgatavalt kasvanud. Antud töö vaatleb valglinnastumist ja toob välja erinevaid näiteid kasutades, mis on just nimelt valglinnastumise poolt põhjustatud erinevad keskkonna ja põllumajanduslikud probleemid. Kõigepealt aga valglinnastumisest üldisemalt. Couch'i (2007) arvates on valglinnastumine linnade kompaktsuse vähenemine, nende väljapoole kasvamine ja detsentralisatsioon. Samuti on välja toodud, et valglinnastumine toob endaga kaasa autode kasutamise suurenemise kuna vahemaad on suurenenud. Valglinnastumine kui nähtus tekkis 18. sajandi Inglismaal kui jõukad hakkasid nädalavahetustel ja suviti suvilaid kasutama
uurimistööd, keskenduvad uuringud üksikute ökosüsteemi komponentidele nagu näiteks loodusmaastike killustatuse mõõtmine või linnamaastiku barjääriefekt, selleasemel, et võtta arvesse loodusliku maastiku ja linnamaastiku vastasmõju. Seetõttu uurib see töö nii konseptuaalselt kui empiiriliselt kuidas kasutada maastikumeetrikat koos kaugseire ja geograafilise informatsiooniga. Süsteemne meetod, mis parandab arusaama valglinnastumise ja loodusmaastikuvahelisest vastasmõjust ja koostoimest. Töös on kaks peamist uurimisküsimust: 1) Kuidas muudab valglinnastumine loodusmaastiku piirkonda? 2) Kuidas mõjutab valglinnastumine loodusmaastiku mustri või killustatuse muutust? Andmed ja metoodika Asukoht Lääne Taihu järve valgala Hiinas on tüüpiline koht uurimaks linnastumise mõju loodusmaastikule, kuna selle maa-ala tarbimine ja valglinnastumine ületab elanikkonna kasvu.
Tallinna positsiooni tugevdamine uute funktsioonide haaramisega Spetsialiseeritud nisside leidmine ja hõivamine vähemalt osa maakonnakeskuste poolt · Asustussüsteemi tasakaalustamine Maakonnakeskuste tagamaad vedava ja juhtiva funktsiooni kindlustamine Eeslinnastumise ratsionaalne suunamine Väikelinnade teenindusfunktsiooni säilitamine Ääremaal elementaarsete eluvõimaluste tagamine Valglinnastumine Valglinnastumise mõjud Looduskeskkonnale: - Kaovad väärtuslikud põllumaad - Looduslike alade tükeldamisega seatakse ohtu elupaikade jätkusuutlikkus - - Looduslikult atraktiivsed rannaalad ja metsamassiivid muutuvad suletud elamualadeks - Metsamassiivide vähendamine ohustab ökosüsteeme, sest metsad aeglustavad tulvavett, vähendavad äravoolu ning parandavad õhukvaliteeti - Jõgede ja järvede vee kvaliteet halveneb saastatud sadevee hulga
vahel. Algselt arvati, et kuna linnas on asutused ning inimesed väga lähestikku, tekitab see stressi, depressiooni ja ka õhusaastatusega kaasaskäivate hingamiselundkondadega seotud haiguste tõusu. Avastati, et suurema asustustihedusega aladel on vaimsest häiringust tingitud surmajuhtumeid vähem, samas oleneb see teistestki faktoritest, näiteks elamutüübist. (Burton, 2000) 4. Eksiarvamused kompaktsest linnast Neumani (2005) väitel kehtib kompaktse linna ja valglinnastumise vahel paradoks, mille puhul hajalinnade vastu võitlemiseks üritatakse rajada kompaktseid linnu, kuna eeldatakse, et kompaktsed linnad on jätkusuutlikumad. Kuid rahvastiku tiheduse kasvades hääletavad paljud inimesed oma jalgadega ja kolivad linna äärde madalama tihedusega piirkondadesse, suurendades valglinnastumist. Neumanni hinnangul on üheks paradoksi põhjuseks laialt levinud väärarusaam, et kompaktsus toob automaatselt kaasa jätkusuutlikkuse tõusu. (Neumann)
kuulsate inimeste sinna kolimist. Järgmiseks Tallinna arenevaks linnaosaks võib nimetada Koplit, mis areneb täpselt samal põhjusel. 10. Valglinnastumine New Yorkis Ameerikas Suur Õun ehk New York on Ameerika suurima populatsiooniga riik milles toimub valglinnastumine koguaeg. Valglinnastumine New Yorkis on lõhestanud Linna viieks suureks linnaosaks, milleks on Manhattan, Bronx, Brooklyn, Queens ja Staten Island. New Yorki valglinnastumise negatiivseteks ilminguteks on näiteks Rasside vaheline ebavõrdus ja pinge põhjenduseks haridus, töökohad ning erinev kultuur. Vaesus ja tööpuudus valglinnastumisel võivad välja areneda ka vaesemad piirkonnad, kus on piiratud töökohad ja hariduse omandamise võimalused. Suureneb ka populatsioon mille tagajärjel suurenevad nii ressursside tarbimine kui ka reostus. Lisaks on NY valglinnastumise üks suurem
Kui maju valmis ei ehitata, on maa potentsiaal hävitatud detailplaneeringuga, mille ,,liialt tihe või suur hoonestus ei taga hilisemat müügiedu", saadud juurde vaid lahmakas tühermaad," väidab Talk (ibid). Talki arvates on põhjused nagu ,,hipodroom tehakse Saku valda", ,,maa on erakätes" või ,,korraldati ju arhitektuurivõistlus ja investeeriti palju raha projekteerimisse" mõttetud ja tuleks arutelust kõrvale jätta. Samuti väidab ta et konkreetne projekt ei aita kuidagi kaasa valglinnastumise vähenemisele, mida linna esindajad avalikul arutelul on öelnud, kuna elamumaad ja planeeritud elamispindade mahtu on mitu korda rohkem, kui iial vaja minna võiks. Piirkondi, mis vajaksid raha- ja asustussüsti elamuehituse kaudu rohkem kui Stroomi metsa küljealune on piisavalt, kuid uusi puhke- ja rohealasid ei ole linnale juurde tulemas. Samuti kolivadki inimesed tema sõnul linnast välja pigem selleks et omada enda ümber rohkem ruumi ja rohelust ning et elada lastesõbralikumas
detsembril 2011 väikseima rahvaarvuga maakonna Hiiumaa rahvaarvu 65,2 korda ja rahvaarvult teise maakonna Tartumaa rahvaarvu 3,7 korda, mis näitab ilmekalt Eesti rahvastiku maakondliku paiknemise väga suurt erinevust. Kui rääkida rändeprotsessidest Eestis, on levinud arusaam, et maapiirkond tühjeneb ning inimesed lähevad elama linnadesse ja välismaale. Andmed näitavad aga, et hoopis linnarahvastik kahaneb kiiremini. Maarahvastikuga võrreldes toimub linnarahvastiku kiire kahanemine valglinnastumise tõttu. Kasv toimub Tallinna, Tartu ja väiksemal määral ka Pärnu ümber. Eesti rahvastiku keskmine tihedus on 32 in/km², mis on küllaltki tagasihoidlik näitaja võrreldes Euroopa riikidega. Lääne-Euroopa riikides on rahvastiku tihedus peaaegu kõikjal üle 100 in/km² kohta. Siiski elab Eestis rahvast tihedamalt kui Põhja-Euroopa riikides ning suuremas osas Venemaal. Läbi ajaloo on inimeste paiknemist mõjutanud erinevad tõmbetegurid. Veekogud, viljakad
Üldine kontsentratsioon linnapiirkonda, tagamaa osatähtsuse kasv Maakonnad erinevad REGIONAALSED ASUSTUSSÜSTEEMID: Osatähtsuse ja rahvaarvu kasv enne 1990ndaid üldise linnastumise käigus, kasvu kiirenemine 2000ndatel aastatel Suhteliselt stabiilne rahvastikudünaamika 2000ndatel aastatel Üldine kontsentratsioon linnapiirkonda, linnastu keskuspositsiooni tugevnemine; Tagamaa osatähtsuse kasv, selge valglinnastumise muster TARTUMAA RUUMILISED VÖÖNDID: I VÖÖND: Tartu linnaga külgnevad 4 valda: Luunja, Tartu, Tähtvere, Ülenurme II VÖÖND: muud Tartu linnapiirkonda kuuluvad vallad ja linnad, nt. Nõo, Elva, Haaslava III VÖÖND: väljaspool linnapiirkonda asuvad vallad: nt. Rannu, Rõngu IV VÖÖND: äärelise asendiga vallad, nt.: Alatskivi, Meeksi LÄHITAGAMAA: Tartu linnaga külgnevad 4 valda 2D
ränne töökohtade järele. Probleemid: Teenindussfääri töökohtade vähenemine maal rahvastikuvähenemise tõttu. Eeslinnastumine Põhjused: 1. de-industrialiseerumine I etapp Tööstuse liikumine linnade tagamaale 2. muutuvad elukohaeelistused ja neid realiseerida võimaldav jõukuse kasv 3. Eeslinnade planeerimine. Probleemid: Maapiirkondades süvenevad probleemid teenuste kättesaadavuse osas. Valglinnastumise põhjused Eestis: • Inimeste eelistused, • vaba maa olemasolu, • elatustaseme tõus, • odava laenuraha olemasolu, • uute elurajoonide teke väljapoole linnade piire. Valglinnastumisega seotud probleemid: • jõukamate/uusasunike huvide eelistamine • Hinnatõus • Harjumuspärase miljöö, elukeskkonna kadumine Taandlinnastumine Põhjused: 1. väikeettevõtlus 2. Siselinnade kriis tõukejõuna 3
süsiniku püüdmise tehnoloogiad. Selleks tuleb lõpetada kütuste aktsiisierisused ja kütuste maksustamisel lähtuda nende KHG emissioonidest. Nii energiasäästu suurendamise kui KHG heite vähendamise (eelkõige kasvu pidurdamise) potentsiaal on Eesti transpordisektoris väga suur. Eesti transpordisektori ja liikuvuse senised suundumused ei ole säästlikud eelkõige sõiduauto kasutuse kasvu, sõidukipargi energiatõhususe aeglase paranemise, maanteevedude kiire kasvu, valglinnastumise ning ühistranspordi ja kergliikluse osakaalu vähenemise tõttu. Transpordisektorist pärineva KHG heite ja SKP suhe on Eestis üks Euroopa kõrgemaid. Transpordisektori CO2 vähenemine saavutatakse vastavalt EL-i eesmärgile LOW CO2 stsenaariumi järgi juhul, kui kombineeritakse nii transpordi nõudlust ohjavaid, sõidukite ökonoomsust puudutavaid kui säästlike biokütuste osakaalu suurendavaid meetmeid. Põlevkivist toodetud diislikütuse
paremini taluvad, elab selle sügavuses ka pelglikumaid ja haruldasemaid liike. Kui sellisel alal on ühendust ka naaber-rohealadega, on liikidel eeldusi olla elujõus. Mida väiksemaks ja isoleeritumaks rohealad jäävad, seda vaesem on sealne elustik, seda rohkem suudab looduslikke kooslusi mõjutada inimtegevus (sportijad, jalutajad jt) (Aitsam, 2008). 4.2. Valglinnastumine Eestis ei ole piisavalt uuritud valglinnastumise mõju loodusele, aga mõneti saame kasutada muu maailma kogemust. Näiteks mis hetkest, mis liiklustihedusest alates muutuvad maanteed metsloomadele ületamatuks barjääriks või mis hetkest olemasolev rohekoridor pikas perspektiivis enam ei toimi. Ehitustegevust planeerides tuleks rohevõrgustikku jälgida, sest hilisem taastamine on märksa keerulisem. Ka seetõttu, et maadel on palju eraomanikke, kellega tuleks siis kokkuleppeid teha (Aitsam, 2008).
Enamasti kasutatakse/vaadeldakse 1 põlvkonna aja jooksul muld on taastumatu loodusresuss, oma olemuselt taastumatu. Seega adekvaatne kasutamine väga oluline, kuna degradatsioon võib toimuda väga kiiresti. Lähtuvalt muldade degradatsiooni tekkimise allikast võib jaotada järgnevalt: Ehitusdegradatsioon ehitamine mingi püsiva infrastruktuuri mulla peale. Muld kaotab oma tegevuse, täielik mulla kadu. Valglinnastumise näited. 1) Olmedegradatsioon kuskile metsa on prügi viidud, sellega võib mingi reostus sinna tekkida (näiteks). 2) Masindegradatsioon eelkõige seotud mullaharimistööga, masinate-traktoritega mullast üle sõidetud. Sellega kaasnevad mulla tihenemine ja igasugused muud probleemid. Näiteks Kevadtormi ajal jäävad masinad kauaks ajaks seisma (kolonnid), kuid võivad n-ö mülkasse kinni jääda tuleb ikkagi arvestada mulla kandmisvõimet.
Piirkondlikud keskused või kohalikud maalised keskused? 14 REGIONAALSED ASUSTUSSÜSTEEMID Osatähtsuse ja rahvaarvu kasv enne 1990ndaid üldise linnastumise käigus, kasvu kiirenemine 2000ndatel aastatel Suhteliselt stabiilne rahvastikudünaamika 2000ndatel aastatel Üldine kontsentratsioon linnapiirkonda, linnastu keskuspositsiooni tugevnemine; Tagamaa osatähtsuse kasv, selge valglinnastumise muster 15 TARTUMAA RUUMILISED VÖÖNDID I VÖÖND: Tartu linnaga külgnevad 4 valda: Luunja, Tartu, Tähtvere, Ülenurme II VÖÖND: muud Tartu linnapiirkonda kuuluvad vallad ja linnad, nt. Nõo, Elva, Haaslava III VÖÖND: väljaspool linnapiirkonda asuvad vallad: nt. Rannu, Rõngu IV VÖÖND: äärelise asendiga vallad, nt.: Alatskivi, Meeksi LÄHITAGAMAA: Tartu linnaga külgnevad 4 valda 16
Linnastumisprotsessi lähemalt vaadeldes eristub selles vähemalt kolm etappi. Algul kasvavad üksiklinnad ja neid tekib juurdegi. Seejärel, eeslinnastumise etapil, hakkavad linnad, alates suurematest tekitama enda ümber, hea liiklusasendiga punktides, eeslinnu, kuhu asub ümber osa olemasolevat või juurdetulevat rahvastikku ja äritegevust. Emalinn koos eeslinnadega moodustavad linnastu. Uusi linnu (peale eeslinnade) sel etapil enam eriti ei moodustu. Valglinnastumise etapil valguvad linnad ja eeslinnadki aga laiali igas suunas, tekitamata selgelteristuvaid eeslinnu. Eestis algas linnastute kujunemine 1930-ndatel aastatel ja sedagi ainult Tallinna ümber. Nõukogude ajal kujunes Tallinna linnastu täiel määral välja ja väiksed linnastud kujunesid ka teiste vähegi suuremate linnade ümber, tõsi, eeslinna rolli täitsid neis linnastutes tihtipeale linnalise ilme omandanud külad
kasv, mida toetab ka uus tehnika. Infoühiskond tähtsustab teavet ja kasutab (hangib, toodab, talletab, töötleb ja levitab) võimalikult palju kõigis eluvaldkondades. Teadmusühiskond tähtsustab teaduse analüüse ja soovitusi otsustamisel. Ülikoolid ja teadusasutused on tähtsad institutsioonid. Enamus inimesi elab linnalistes asulats. Hea ühiskondlik transport ja isiklikud autod on tööstusühiskonna lõpus põhjustanud lähi- ehk valglinnastumise. Hiljem toimub ka taaslinnastumine (so vanade tööstuspiirkondade kasutuselevõtmine äri-, elu- ja kultuurikeskustena) ning agulite taasasustamine. 2. Mille põhjal võib öelda, et tegemist on demokraatliku valitsemiskorraga? Nimeta demokraatia olulisemad tunnused. Otsetõlkes on rahvavõim. Seega kodanikud osalevad poliitikliste otsuste tegemisel. Võimalikud otsustamisviisid on üksmeele (kodakondsuse) otsimine,
28 12 SISSEJUHATUS Eestis on kõik nahkhiireliigid kaitse all aastast 1958, kuuludes II kaitsekategooriasse. Lisaks on Eesti liitunud 2004. aastal Euroopa nahkhiirte kaitse lepinguga (EUROBATS). Samal aastal on koostatud ka järgevaks viieks aastaks tegevuskava nahkhiirte kaitseks M. Masingu, V. Kepparti ja L. Lutsari poolt. Linnade ümbruses on nahkhiirte talvituspaigad olulise inimmõju surve all. Valglinnastumise tulemusena on talvituspaikade ümbruses suurenenud mürasaaste ja nahkhiirte lennuteede liigne valgustamine. Inimeste ebaseaduslik viibimine talvituspaikades avaldab mõju sealsele nahkhiirte arvukusele. Eespool öeldust tulenevalt on käesoleva bakalaureuse töö teema aktuaalne. Bakalaureuse töö eesmärgiks on anda ülevaade Laagri püsielupaigas süsteemis nr 1 talvituvate nahkhiirte arvukusest ja liigilisest koosseisust ning võrrelda 2007/2008 ning 2008/2009 talvitushooaega
rakendatavate matemaatiliste meetodite väljatöötamisel. Nõukogude ajal Kanti tööd keelustati, paljud raamatud hävitati või korjati erifondidesse. 1980. aastatel muutus Kant jälle keskseks, tema tööde laiemaks tutvustamiseks korraldati seminare ja arutelusid. Eesti geograafia tuumik moodustus niisiis eelkõige rahvastiku temaatika ümber, keskendudes asustuse uurimisele (algselt maal, siis üha enam linnas) ja 21. sajandil ka valglinnastumise teemale. Detailsed piirkondlikud kirjeldused ongi sõjajärgsel perioodil olnud põhiliseks geograafia uurimistöö väljundiks. Algselt, 1920. aastatel keskendus akadeemiline geograafia just maastike kirjeldamisele, hõlmates nii loodust kui ka inimtegevust (Granö 1920). Nõukogude perioodil sisaldas maastikukäsitlus nii loodusgeograafiat, regionaalplaneeringuid kui ka looduskaitset ja rekreatsiooni puudutavaid töid (Varep 1968)
Rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel vaba riik. USA rahvastik on koosseisult ja jaotumiselt väga kirju. Valgeid on 81,7% (s.h latiinod) ja mustanahalisi 12,9%. USAs on 52% protestante, 24% katoliiklasi ja 2% mormoone. 82,1% rahvastikust räägib inglise keelt ja 10,7% hispaania keelt. Keskmine asustustihedus on 30 in/km2. U. ¾ rahvastikust elab linnades ja linnalistes asulates, mis moodustavad 2% riigi territooriumist. Tänapäeva peamised linnastud on tekkinud valglinnastumise tulemusena. USA ala ulatub lähisarktilisest vöötmest troopikavöötmeni. Suurimad pinnavormid on Kordiljeerid, Apalatsid, keskosa tasandikud, Atlandi ookeani rannikumadalik ning mäestike vaheline platoode ja nõgude ala. Poole USA territooriumist hõlmavad tasandikud ja madalad mäestikud. Kordiljeerides (moodustavad 1/3 USA territooriumist) asub Põhja-Ameerika kõrgeim tipp McKinley 6194 m. Läänes asuvad noored kurdmäestikud, mis on USA
annaabi.ee 
