Acute disseminated encephalomyelopathy Acute hemorrhagic encephalomyelopathy Experimental allergic neuritis Guillian-Barre syndome (tõenäoline) 2. Teadmata päritolu Multiple sclerosis Devic's disease 3. Infektsiooniline päritolu (aeglased viirusinfektsioonid) Progressive multifocal leukoencephalopathy Visna (lammastel) Näited humaanmeditsiinist Polüskleroos Immuunrakkude rünnak müeliinile Muutused KNS-i valgeaines Optiline neuriit Nägemisnärvi põletik Devic'i tõbi Immuunsüsteem ründab müeliini http://www.firstaidforfree.com/a-guide-to-multiple-sclerosis- for-first-aiders/ Näited veterinaarmeditsiinist Koerade degeneratiivne müelopaatia Müeliinkest õheneb ja kaob Krooniline põletikuline demüeliniseeriv polüneuropaati Haruldane Närvide mittefunktsioneeriminea Paljude närvide väärtalitlus
seespool on fosfolipiide ja valku sisaldav müeliintupp, mis liibub närvijätketele muhvitaoliste segmentidena. Hallaine ja valgeaine Kesknärvisüsteemi lõigetel eristatakse hall-ja valgeainet. Hallaine peamised histoloogilised elemendid on närviraku kehad. Nende vahele jääb närvikiudude algus- ja lõpposi ning neurogliiarakke. Valgeaine koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest. Hallaine paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt,moodustades ajukoore. Peaaju sisemuses ,valgeaines, esineb hallaine mitmete tuumadena. Seljaajus on hallaine tsentraalselt, moodustades seljaaju ristlõikes liblikat meenutava kujundi, valgeaine selle ümber asub perifeerselt. 3. Närvi ehitus – sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimp (sensoorsed e. aferentsed ja motoorsed ehk efektoorsed närvid) Funktsiooni järgi eristatakse afentseid ja motoorseid närvikiude. Afentsete närvikiudude
koordineerimisega. mustaine jääb punatuumade ja suurajuvarte vahele ja osaleb lihaste toonuse ja koordinatsiooni reguleerimises; Keskaju FUNKTS: *visuaalse ja akustilise info analüüs *nägemise ja kuulmisega seotud reflekside integreerimine *motoorika regul koos primaarse motoorse korteksi, väikeaju, talamuse ja basaaltuumadega Vaheaju ülemises osas on hallainest moodustunud talamus, mis funktsioneerib juhteteede vahejaamana. Vaheaju alumises osas on hüpotalamus mille valgeaines paiknebevad hallaine tuumad. Hüpotalamuse all on hüpofüüs. Suuraju peaaju suurim osa, kaalub naistel keskmiselt 1200g, meestel 1400g. Hallaine (suuraju koor) moodustab 33% suuraju kaalust, valgeaine ca 60%, hallaine kogumid (tuumad) valgeaines u 7%. Jaguneb vasakuks ja paremaks poolkeraks. Suurajukoore pinnal on palju vagusid ja käärusid. Suuremad jaod jagavad suurajupoolkerad sagarateks. Mõlemas suurajupoolkeras on ajuvatsakesed. Ajutüvi ja ajuvatsakesed
Ristilõhe eraldab suuraju poolkerasid väikeajust. · Tsentraalvagu jaotab suuraju poolkera ülalt alla suundudes peaaegu pooleks: eesmiseks ja tagumiseks osaks. Külgvagu asetseb suuraju poolkera küljel, suundudes eest üles- ja tahapoole. 2. Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad Valgeaine müeliniseeritud aksonid, palju (aferentseid ja eferentseid) juhteteid Hallaine neuronite kehad, moodustavad suuraju koore Tuumad hallaine kogumid valgeaines Basaaltuumad paiknevad suuraju valgeolluses kummalgipool külgmisi ajuvatsakesi ringselt ümber ajutüve. Peamiseks funktsiooniks on motoorika koordineerimine ja lihastoonuse regulatsioon. 3. Suuraju koor. · Primaarsed alad - on seotud perifeersete struktuuridega, võtavad retseptoritelt vastu signaale, kontrollivad lihaste talitlust. · Sekundaarsed (assotsiatsiooni-)alad on perifeersete struktuuridega seotud üksnes
3) alfa-motoneuronid – asuvad seljaaju esssarves; reguleerivad skeletilihaste välimiste kihtide tööd, põhiliselt kontraktsioone 4) gamma-motoneuronid - asuvad seljaaju esssarves, reguleerivad sekeletilihaste sisemiste kihtide tööd Seljaaju tagasarvedes asuvad lülineuronid: 1) Lühikeste aksonitega – side erinevate seljaaju segmentide vahel 2) Pikkade aksonitega – side pea- ja seljaaju vahel (moodustavad juhteteed). 20. Aju alanevad ja ülenevad juhteteed. Paiknevad valgeaines ees-, külg-, või tagaväädis. -Iseloomustage pea- ja seljaaju juhteteid moodustavaid neuroneid. Seljaaju tagaservas asuvad pikkade aksonitega lülineuronid. -Ülenevate ja alanevate juhteteede moodustumine, nende paiknemine, funktsiooni iseloomustus. 1) Ülenevad juhteteed Sensoorsed. Paiknevad seljaaju valgeaines tagaväädis. Nende kaudu antakse edasi närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest ja liiguvad sealt edasi peaajju
Närvisüsteem jaguneb: KNS ( pea- ja seljaaju)ja PNS (väljast poolt närvid) PNS- närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jaguneb: * kehaline ehk somaatiline. Juhib tahtele alluvaid tegevusi(skeletilihased) * vegetatiivne. Tahtele allumatud tegevused(siseelundkonna näärmde) SUURAJU KOOR- hallaine. Hallaine moodustab suuraju kaalust ligikaudu 33%, valge aine tsirka 60%, hallaine tuumad valgeaines aga umbes 7%. kaalub 1200-1300g. 3 Valgeainega seostatakse mitmeid neuroloogilisi seisundeid: Polüskleroosi (sclerosis multiplexis) seostatakse enim valgeainega kuid polüskleroosi haigetel on leitud haiguskoldeid ka hallainetel. Autoimmuune haigus. Valgeaine hävingut on täheldatud ka Alzheimeri tõve põdevatel pt.
Sõmerkiht (C10) - Sõmerkihis on erakordselt palju närvirakke, mille arv kogu väikeajus on mõnedel andmetel koguni 200 miljardit (suurajukoores u 14 miljardit) - Kui projekteerida ühte tasandisse -> 1m pikkune ja 0,1 m laiune pind - Väikeajukoore pindala on ligi 50% suureajukoore pindalast, aga suuraju on väikeajust ligi 10x suurem KOORE PIKITSOONID - 3 pikitsooni, mis kajastavad koore eferentsete teede (pirnrakkude aksonite) projetseerumist valgeaines paiknevatesse tuumadesse - vermis (D11) projetseerub nucleus fastigii’sse (D12) ja vestibulaartuumadesse (D13) - zona intermedia (D14) projetseerub nucleus globosus et emboliformis’esse (D13) - poolkera lateraalsed osad (D16) projetseeruvasd nucleus dentatus’esse (D17) - väikeaju tuumadest algavad eferentsed teed, mis väljuvad pedunculus cerebellaris superior’i kaudu teiste motoorikaga seotud tuumade juurde, mille tegevust väikeaju toetab ja koordineerib
Tähekujulised rakud moodustavad üle 50% koore rakkude üldhulgast. Neid iseloomustavad lühikesed jätked (ka aksonid), mis ei ulatu hallaine piiridest väljapoole. Nende peamisteks funktsioonideks on aferentsete impulsside vastuvõtt, erutuse ülekanne naaberneuronitele ning püramiidrakkude talitluse integreerimine. Püramiidrakud on püramiidja, tipuga koore pinna poole pööratud rakukehaga. Neil on pikk akson, mis väljub koorest valgeainesse. Valgeaines moodustavad püramiidrakkude aksonid assotsiatsiooni-, komissuraal- ja projektsioonikiudusid. Suurimad püramiidrakud Betzi hiidpüramiidid paiknevad ajukoore eesmises tsentraalses osas, peamiselt primaarses motokorteksis. Püramiidrakkude peamiseks funktsiooniks on eferentsete impulsside genereerimine ning nende suunamine oma aksonite kaudu ajutüves ja seljaajus paiknevatele lüli- ja motoneuronitele, mille abil juhitakse inimese tahtelisi liigutusi. Püramiidrakkudel on
lõpeb hingamispuudulikkusega sest hingamislihased ei tööta. Lihased ei allu tahtele, võib kesta 10-20a Mis on Parkinsoni tõbi? Degeneratiivne kesknärvisüsteemi haigus, kahjustab liigutus ja kõnevõimet. Väheneb dopamiini hulk ajus, mis on musttuuma kahjustusest. Käte ja jalgade värin ehk treemor. Mis on sclerosis multiplex? Krooniline, kogu elu kestev, tuvastamata põhjusega haigus, muutused kesknärvisüsteemi valgeaines. Käte ja jalgade nõrkus, lihasjäikus, topeltnägemine, depressioon, impotentsus. Insult Mis on insult? Insult on järsku algav osaline ajutegevushäire, mille põhjuseks on kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemine või lakkamine. Ilma hapniku ja toitaineteta võivad närvirakud mõne minuti jooksul hukkuda või tugevasti kahjustuda. Nimeta insuldi alaliigid
Neuron on närvikoe spetsiifilise talitluse, erutuslaine juhtimise ja närviimpulsside genereerimise kandja. Neuron koosneb tuuma sisaldavast keskosast, närvirakust ehk perikaarionist, ja jätketest, mida nimetatakse närvikiududeks. Närvirakud paiknevad kesknärvisüsteemi hallaines, perifeerse närvisüsteemi närviteedel asetsevates kogumites, ganglionides ja elundite seinasisestes närvipõimikutes. Enamik närvikiududest paikneb kesknärvisüsteemi valgeaines ja perifeerses närvisüsteemis. Gliia moodustab neuronite vahel spetsiifilise interstitsiaalkoe, millel on toestus ja troofiline funktsioon ning mis koosneb mitmest rakuvormist. Neuronid närvirakud, mis juhivad impulsse, mille läbi toimub närvisüsteemi funktsioneerimine. Gliiarakud rakud, mis ise ei juhi impulsse, vaid toetavad ja reguleerivad neuronite tööd. 58) Erinevat tüüpi neuronid, nende ülesanded
Paiknemine- peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis Tähtsus- osaleb aju ainevahetuses, temast sõltub koljusisene rõhk, kaitseb aju mehaaniliste vigastuste eest 160. Pea- ja seljaaju ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Ülenevad juhteteed- ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mille kaudu antakse edasi impulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest jt elunditest, peaajju Paiknemine- seljaaju valgeaines tagumistes väätides ja külgmistes väätides Iseloom- sensoorne 161. Pea- ja seljaaju alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Alanevad juhteteed- ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mille kaudu antakse närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi keha perifeeriasse(lihastesse jt elunditesse) Paiknemine- seljaaju valgeaines eesmistes väätides ja külgmistes väätides Iseloom- motoorsed JAGUNEVAD:
Paiknemine- peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis Tähtsus- osaleb aju ainevahetuses, temast sõltub koljusisene rõhk, kaitseb aju mehaaniliste vigastuste eest 160. Pea- ja seljaaju ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Ülenevad juhteteed- ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mille kaudu antakse edasi impulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest jt elunditest, peaajju Paiknemine- seljaaju valgeaines tagumistes väätides ja külgmistes väätides Iseloom- sensoorne 161. Pea- ja seljaaju alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Alanevad juhteteed- ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mille kaudu antakse närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi keha perifeeriasse(lihastesse jt elunditesse) Paiknemine- seljaaju valgeaines eesmistes väätides ja külgmistes väätides Iseloom- motoorsed JAGUNEVAD:
neuroniga. g) Ganglion - on väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik. h) Tuum - on pea- ja seljaajus paiknev närvirakkude kogum. i) Hallaine - paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt, moodustades ajukoore. Seljaajus on hallaine tsentraalselt. j) Valgeaine - koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest, peaaju sisemuses, valgeaines, esineb hallaine mitmete tuumadena. Seljaajus on valgeaine ümber hallaine perifeerselt. 146. Seljaaju paiknemine, mõõtmed: Seljaaju on sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis, mis asetseb lülisambakanalis. Tema läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm. 147. Seljaaju välisehitus (vt joonis 148): Kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks. Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla- ja alajäsemetele
hood. Ravi: medikamentoosne – kui on esinenud 2 epileptilist hoogu, pidev,kindel reziim, võimalusel monoteraapiana (ühe ravimiga), kui täielik kontroll ja hoogusid enam pole, ravi jätkub 2-5 aastat. Kirurgiline ravi. Sclerosis multiplex, kliiniline sümptomatoloogia, diagnoosimine ja ravi. Pea ja seljaaju mitmekoldeline demüeliniseeruv haigus, etioloogia pole teada, patogenees- demüelinisatsioon pea ja seljaaju valgeaines, muutuvad aksonite juhtivusomadused. Suur geograafiline varieeruvus. Naised haigestuvad varem, sagedamini kui mehed. Vallandavad: trauma, emotsionaalne stress, rasedus, sünnitus. Sümptomid: Nägemishäired (diplopia), tundlikkusehäired, püramidaalkahjusutus spastiline paraparees, põiehäired), ajutüve ja väiketüve sümptomid (charcot triaad-ataksia, treemor, nüstagmid, skandeeriv kõne), eufooria, depressioon, hiljem dementsus, väsimus. Kulg ägenemiste ja remissioonidega
(gripisarnane haiguspilt), mis võivad mööduda nädalaga. Raskematel juhtudel tungib viirus ajju ja ajukelmetesse. Tõsisematel juhtudel on närvikahjustus nii ulatuslik, et täielik paranemine ei ole võimalik, haigus võib lõppeda letaalselt. Läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. Puukentsefaliiti saab vaktsineerimisega vältida. Sagedasemad sümptomid on peavalu, palavik, teadvusehäired kuni koomani, epileptiline sündroom, hüperkineesid jm. Kahjustus võib olla nii hall- kui valgeaines või ka isoleeritult ainult valgeaines, näiteks polüskleroosi korral. Läbipõdemise järgselt jäävad tavaliselt püsisümptomid. Entsefaliidi diagnoosimisel on esiplaanil infektsiooni üldnäitajate selgitamine, liikvori- ja vereanalüüsid. Borrelioos Puukborrelioos e. Lyme'i tõbi on kõige sagedamini esinev puukidega leviv haigus Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Tegemist on multisüsteemse põletikulise haigusega, mis kahjustab nahka närvisüsteemi, südant ja liigeseid
Sensoorseteks nim proj.väljasid, kuhu saabuvad aferentsed impulsid meeleelunditelt, motoorseteks neid alasid, kus suurajukoores paiknevatelt neuronitelt algavad tahtlike liigutustega seotud püramiidsüsteemi teed. Assotsiatsiooniväljad saavad infot projektsiooniväljadelt või otse talamuselt. Assotsiatsiooniväljad mood inimesel kuni poole ajukoore pinnast. Ajupõhimiku tuumad e basaalganglioniteks nim aju valgeaines ajukoore ja talamuse vahelises alas paiknevaid närvirakkude kogumeid. Need on tähtsateks vahejaamadeks sensoorse info juhtimisel ajukoorde ja samas võtavad nad osa liigutuste koordineerimisest. Basaalganglionite hulka kuuluvad: 1) kahkjaskeha 2) juttkeha, mille sisekihn jaotab sabatuumaks ja koorikuks. Basaalganglionite kahjustus avaldub sündroomina, mida tuntakse parkinsonismina. Elektroentsefalograafia on meetod ajutegevusega kaasuvate elektriliste potensiaalide registreerimiseks
väljuvad seljaajust spinaalnärvi eesmise juure kaudu*tagasambas paiknevate sensoorsete neuroniteni ulatuvad spinaalnärvide tagumise juure kaudu spinaalganglionites paiknevate neuronite aksonid *külgsambas paiknevad sümp NS neuronid, mille aksonid väljuvad seljajust spinaalnärvi eesmise juure kaudu *valgeaine ümbritseb hallainet ning koosneb valdavalt müeliniseeritud aksonitest *valgeaines eristatakse eesmist, külgmist ja tagumist seljaajuvääti *valgeaines eristatakse eferentseid(alanevad) ja aferentseid(ülenevad-perifeeriast aju poole) juhteteid *ülenevad juhteteed paiknevad tagaväädis ja külgmise väädi välimises osas *alanevad juhteteed paiknevad eesväädis ja külgmise väädi mediaalses osas Seljaaju reflektoorne talitlus: reflektoorsete reaktsioonide keskuste funktsioon, närvikeskuste kaudu toimub seljaaju refleksid iseseisvalt; juhtefunktsioon: vahejaam erutuse edastamiseks teistele närvikeskustele. Limbiline süsteem:
Seljaaju eessambas on motoorsete neuronite soomaosad. Nende neuronite aksonid moodustavad spinaalnärvi eesmise juure. Tagasambas on sensoorsed neuronid. Nendega on sünaptilistes ühendustes spinaalganglionide neuronid, mille aksonid moodustavad spinaalnärvi tagumise juures. Eesmise ja tagumise samba vahel on seljaaju kaela- ja rinnaosas ka külgsammas. Sealsete neuronite kasonid kulgevad eesmise juures kaudu spinaalnärvi ja osalevad sümpaatiliste talitluste regulatsioonis. Valgeaines on palju afarentseid ja eferentseid juhteteid ning see moodustab hallaine ümber mõlemal poolel eesmise, tagumise ja külgmise seljaajuväädi. Seljaaju ülesanded: 1 Reflektoorsete reaktsioonide keskuste funktsioon – toimuvad refleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu 2 Juhtefunktsioon – vahejaam erutuse ülekandel teistesse närvikeskustesse. Seljaaju teatavaid piirkondi koos neile vastavate 31 paari seljaajunärvidega nimetatakse segmentideks. Vastavalt
162) Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis. Täiskasvanud inimesel on 200ml. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk. Ajuvedelik kaitseb aju ka mehaaniliste vigastuste eest. 163) Pea- ja seljaaju ülenevad juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Sensoorsed. Paiknevad seljaaju valgeaines taga- ja külgväädis. Nende kaudu antakse edasi närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest peaajju. 164) Alanevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom Motoorsed. Alanevate juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas.
automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 4) EESMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE asetseb seljaaju valgeaine külgmise väädi kõhtmises-pindmises osas - nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 76 5) SPINOTALAAMILINE JUHTETEE seljaaju valgeaines eesmisest spinotserebellaarsest juhteteest mediaalsemalt selle juhtetee kaudu viiakse talamusse valu, temperatuuri ja puute erutusi 142) Nimetage alanevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom? Alanevate juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas.
proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 4) EESMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE – asetseb seljaaju valgeaine külgmise väädi kõhtmises-pindmises osas - nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 5) SPINOTALAAMILINE JUHTETEE – seljaaju valgeaines eesmisest spinotserebellaarsest juhteteest mediaalsemalt – selle juhtetee kaudu viiakse talamusse valu, temperatuuri ja puute erutusi 76 142) Nimetage alanevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom? Alanevate juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. Paiknevad
proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 4) EESMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE asetseb seljaaju valgeaine külgmise väädi kõhtmises-pindmises osas - nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 5) SPINOTALAAMILINE JUHTETEE seljaaju valgeaines eesmisest spinotserebellaarsest juhteteest mediaalsemalt selle juhtetee kaudu viiakse talamusse valu, temperatuuri ja puute erutusi 75 142) Nimetage alanevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom? Alanevate juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. Paiknevad
• Anentsefaalia e. peaajutus : puuduvad hemisfäärid, kesk-ja vaheaju (1-3 e/n.) • Porentsefaalia (urbajusus): õõned ajus • Heterotoopia: hallaine saarekesed valgeaines • Ageneesiad: corpus callosum (mõhnkeha ehk valgeaine kahe poolkera vahel), väikeaju (ageneesia=tekkimatus) 1.Rakkude jagunemisega seotud häired (2.–5. elukuul)
annaabi.ee 
