teemas püsida. 2. PÕHIMÕTE: Metoodika kirjeldus- kuidas läbi viia tegevusi, mis toetavad lapse arengut, vastavad huvidele ja vajadustele. Põhjendus: See aitab tagada seda, et tegevus oleks lapse jaoks huvitav ja ka hariv. Teeb läbiviimise kergemaks. 3. PÕHIMÕTE: Füüsilise keskkonna vastavus. Põhjendus: See määrab, kuidas tegevus õnnestub (segavad faktorid jms). Kui on sobiv keskkond, on tegevust kergem läbi viia. 4. PÕHIMÕTE: Õppesisu esitamine õigel moel (valdkondadena, teemadena, tegevustena). Põhjendus: Et oleks ära määratletud reaalne sisu tegevusel, mis teemal jms. 5. PÕHIMÕTE: Subjekt-subjekt-suhe- õpetaja võtab lapse perspektiivi ning mõistab last. Osapooled jagavad ülesandeid, arutavad eesmärke ja motiive. Põhjendus: Last tuleb kohelda võrdsena ja temaga läbi arutades on võimalik tegevust täiustada ja kohandada rohkem lastele sobivalt. 6. PÕHIMÕTE: Lasteaiaõpetaja peab oma töös arvestama eagrupi üldiste iseärasustega ja
sõnastamine neid arusaamu vaevalt muudab. Mitmed autorid soovitavad kirjeldada eeldatavaid õpitulemusi hinnatava käitumisena: - Tegevust, mida laps demonstreerib. - Tingimusi, milles ta seda demonstreerib. - Mininaalse soorituse taset, mis on veel vastuvõetav. Õppekavades on võimalik kirjeldada: - Miminaalset tulemust. - Keskmist tulemust. - Head või väga head tulemust. Õppesisu on võimalik esitada ainetena/valdkondadena, teemadena või tegevustena. Valdkondi võib liigitada väga mitmel moel. Oluline õppe kavandamise küsimus on ,,Kuidas õpetada?", mitmete autorite arvates on pigem põhilisem küsimus ,,Milliseid kogemusi saab laps õppes osalemisest?" Olulisemad on praktilised kogemused- kolleegide töö vaatlus, olukordade läbimängimine ja ennast lapse rolli asetamine. Süsteemsus ja planeerimine on õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamisel olulised. Ühe teema
sõnastamine neid arusaamu vaevalt muudab. Mitmed autorid soovitavad kirjeldada eeldatavaid õpitulemusi hinnatava käitumisena: - Tegevust, mida laps demonstreerib. - Tingimusi, milles ta seda demonstreerib. - Mininaalse soorituse taset, mis on veel vastuvõetav. Õppekavades on võimalik kirjeldada: - Miminaalset tulemust. - Keskmist tulemust. - Head või väga head tulemust. Õppesisu on võimalik esitada ainetena/valdkondadena, teemadena või tegevustena. Valdkondi võib liigitada väga mitmel moel. Oluline õppe kavandamise küsimus on ,,Kuidas õpetada?", mitmete autorite arvates on pigem põhilisem küsimus ,,Milliseid kogemusi saab laps õppes osalemisest?" Olulisemad on praktilised kogemused- kolleegide töö vaatlus, olukordade läbimängimine ja ennast lapse rolli asetamine. Süsteemsus ja planeerimine on õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamisel olulised. Ühe teema
8) Naturalistlik intelligentsus Millisel kahel põhilisel otstarbel testitakse õpilaste vaimset võimekust tänapäeval? 1) Uurimuslikul eesmärgil 2) Psühholoogilise konsulteerimise eesmärgil Kas intelligentsuse testide kasutamine koolides sageneb või väheneb üldtendentsina? 1) jah/Ei 3. Loeng Õpilaste isikuomadused. Kognitiivne stiil ja loovus. Õpilaste kognitiivne areng ja koolipraktika. Miliiste valdkondadena käsitletakse tavaliselt laste ja noorukite arengut? 1) Kognitiivne 2) Sotsiaalne 3) Füüsiline Psühholoogid iseloomustavad arengut tavaliselt muutuste järgi? 1) Kiiruse alusel 2) Vormi alusel 3) Muutuste toimumise järjekorra alusel Arengut defineeritakse üldjuhul kui süsteemi (organismi) liikumist... Suurema diferentseerituse ja integreerituse suunas
üldosaks, asjaõiguseks, pärimisõiguseks, võlaõiguseks ja perekonnaõiguseks), kaubandusõigus ehk äriõigus, rahvusvaheline eraõigus (sisaldab nn kollisiooninorme näitab, millise riigi seadust tuleb kohaldada, kui tegemist nn välismaise elemendiga) 2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus Tsiviilõigus on selliste õigusnormide kogum, mis reguleerivad eelkõige varalisi suhteid võrdsete isikute vahel hõlmates peamiste valdkondadena asjaõigust, pärimisõigust, perekonnaõigust, võlaõigust ning üldist osa.Tsiviilõigus on kodifitseeritud osa eraõiguses. Reeglid, mis kõigi valdkondade normidel on ühised: üldpõhimõtted, isikute kohta normid, tehingute üldnormid. Ajaloos eristatakse peamiselt kahte tsiviilõiguse süsteemi (ainult seal, kus kodifitseeritud M- E!): · Institutsiooniline süsteem normid jaotatakse (lähtutakse nn institutsioonidest):
testiga. 42. Milline on loomingulisuse korrelatiivne seos üle keskmise üldise vaimse võimekusega? 43. Milline on loomingulisuse korrelatiivne seos alla keskmise üldise vaimse võimekusega? 44. Kas loomingulisus avaldub õpilastel üldise isiksuseomadusena või pigem valdkonniti? 45. Kas kasvatustöö loomingulise õpilasega üldjuhul lihtsam või keerulisem kui keskpärasema õpilasega? 46. Õpilaste kognitiivne areng ja koolipraktika 47. Milliste valdkondadena käsitletaks tavaliselt laste ja noorukite arengut? 48. Psühholoogid iseloomustavad arengut tavaliselt muutuste _______________________________________________________ järgi 49. Arengut defineeritakse üldjuhul kui süsteemi (organismi) liikumist ________________________________________________________ 50. Kaasaegsete arusaamade järgi toimub lapse areng _________________________________________________________vastast ikuse toimena 51
Kontseptuaalne tempo Psühholoogiline diferentseerimine 46. Kas kasvatustöö loomingulise õpilasega üldjuhul lihtsam või keerulisem kui keskpärase õpilasega? 29. Millises suunas areneb üldjuhul laste kontseptuaalne tempo Raskem vanuse kasvades? 47. Milliste valdkondadena käsitletakse tavaliselt laste ja Reflektiivses suunas ehk väheneb noorukite arengut? Tunnetuslik ehk kognitiivne 30. Millise diferentseerimiskalduvusega õpilased on üldjuhul sotsiaalne akadeemilistes õpingutes edukamad? füüsiline Sõltumatud 31
TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut Teili Toms LAPS JA SOTSIAALSUS Referaat Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Sageli tehakse eristus individuaalse ja sotsiaalse arengu vahel, kuid see võib olla eksitav. Pigem võiks eelistada lähenemist, mis käsitleb individuaalset ja sotsiaalset vastastikku sõltuvate valdkondadena. See, mida laps teab endast, on sageli ühiskonnast mõjutatud, ja see, mida laps teab ühiskonnast, on vähemalt osaliselt sageli lapsest endast mõjutatud. Individuaalsete ja sotsiaalsete arenguaspektide vastastikune sõltuvus ilmneb, moraali arengul, seotuse teoorias, sooidentiteedil ja vanemaks olemisel. Sotsiaalse arengu puhul huvitutakse lapse integreerimisest sotsiaalsesse maailma ning püütakse seletada, kuidas omandab laps perekonnas ja laiemalt võttes ühiskonnas kehtivad
näiteid. Loomemajandus on üks majandussektori osadest, koosnedes kollektiivsel (organisatsioonid jt.) ja individuaalsel loovusel, oskusel ja andel. Läbi selle luuakse heaolu inimestes ja mõjutatakse majandust läbi töökohtade loomise. Loov linn on linn, kus on kindlad väärtused,mis panustavad eelkõige inimese heaolule ja elukvaliteedile ning majanduslik kasum polegi kõige olulisem. Loomemajanduse valdkondadena arvestatakse Eestis järgmiseid valdkondi: arhitektuur, disain, etenduskunstid, meelelahutuse IT, kirjastamine (ajakirjandus), kunst, muuseumid, muusika, reklaam, käsitöö, kultuuriturism. Loova linna olemasolu vajadused ja põhjused Milleks on kasulik loov linn? Ühiskond peidab väga palju andekaid inimesi, kes oskavad, suudavad ja tahavad edendada midagi loomingulist. Üldkontekstis mõistetakse loova linna tähendust ja konsulteeritakse mõistet, kui arenenudmaade suunas
· Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab rahanduslikke tagajärgi ning siit tulenevalt kuulub kõik, mis ettevõttes tehakse, ettevõtte rahanduse ja finantsjuhtimise valdkonda · Raamatupidamislik rahandus finantsjuhtimiseks piisab finantsarvestusest, mida on
· Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab rahanduslikke tagajärgi ning siit tulenevalt kuulub kõik, mis ettevõttes tehakse, ettevõtte rahanduse ja finantsjuhtimise valdkonda · Raamatupidamislik rahandus finantsjuhtimiseks piisab finantsarvestusest, mida on
Põhiküsimus on tänapäeva mudelites: kas abstraktsed reeglid (keeleteadlaste reeglid, nt mineviku moodustamine) on olemas ja kui on, siis mis tasemel? 2) keelelise nähtuse tüüp (leksikaalne, süntaktiline jne struktuur); 3) keelekasutuse 4 allsüsteemi (kõne, kuuldu mõistmine, kirjutamine, lugemine); 4) keeleoskuse 3 seisundit (omandamine, küpsus, kaotamine/alakõne) – tavaliselt käsitletakse küll omandamist ja alakõnet eri valdkondadena, kuigi nad on laias mõttes psühholingvistika osad. Psühholingvistikal pole kindlat ega piiratud uurimisobjekti. Psühholingvistikal on 2 suunda: 1) traditsiooniline = Chomsky: kaasasündinud keelevõime ning keel eristab inimest loomast; 2) keelevõime pole kaasasündinud, keeles pole süva- ega pindstruktuuri. Psühholingvistika olemuslikud küsimused: Kuidas indiviidi keeleteadmised tekivad? Mis on nende aluseks, millel need põhinevad?
Statistiliste andmete igapäevase kogumise ja töötlemisega ning statistikaväljundite koostamisega tegelevad aga keskpangad. (Eesti Pank ...2011) Euroalaga liitudes kaasnes palju muudatusi pangandus- ja muu finantsstatistika valdkonnas. Peale seni edastatud andmete koosseisu muudatuste lisandus mitmeid uute valdkondade andmeedastusi, suurenes andmeedastuste sagedus ja lühenesid tähtajad. Muudatused hõlmasid rahaloomeasutuste ja investeerimisfondide statistikat, uute valdkondadena lisandusid väärtpaberistatistika ning kindlustusandjate ja pensionifondide statistika. (Samas:8) Maksebilansistatistika valdkonnas kaasnesid euroalaga ühinemisele detailsemal tasemel täiendavad andmeedastusnõuded nii kirjete kui ka geograafilise jaotuse osas. Märksa detailsemaks muutus kuu maksebilanss, eriti portfelliinvesteeringute osas. Lisaks väärtpaberipõhisele arvestusele peavad euroala riigid oma portfelliinvesteeringute andmed esitama vääringute ja emitendi sektori kaupa
teises õppeaines, kuid mitte kõikides. 20. Kas kasvatustöö loomingulise õpilasega üldjuhul lihtsam või keerulisem kui keskpärasema õpilasega? Õpetajatel tuleb arvestada, et üldiselt on ühes või teises aineväldkonnas loominguliste õpilastega töötamine raskem kui suurte võimete ja konformsete õpilastega. Õpilaste kognitiivne areng ja koolipraktika 1. Milliste valdkondadena käsitletaks tavaliselt laste ja noorukite arengut? Sotsiaalne, füüsiline ja kognitiivne areng. 2. Psühholoogid iseloomustavad arengut tavaliselt muutuste toimumise järjekorra, kiiruse ja vormi (see tähendab millise kuju võtab arenev tervik ühel või teisel ajahetkel) järgi. 3. Arengut defineeritakse üldjuhul kui süsteemi (organismi) liikumist suurema diferentseerituse ja integreerituse suunas. 4
tekkinud suhted. Rahanduse uurimisobjektiks on rahavoogude jaotumine ajas ja majandussubjektide vahel. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu (määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust. · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab rahanduslikke tagajärgi ning siit tulenevalt kuulub kõik, mis ettevõttes tehakse, ettevõtte rahanduse ja finantsjuhtimise valdkonda. · Raamatupidamislik rahandus finantsjuhtimiseks piisab finantsarvestusest, mida on täiendatud juhtimis- või
keeleteaduse teoreetiliste tulemuste psühholoogilist põhja, PL on iseseisev teadus. Uurimisobjektid Kombinatsioonid neljast dimensioonist: 1. representatsioon või protsess 2. keelelise nähtuse tüüp (leksikaalne, süntaktiline jne struktuur) 3. k eelekasutuse neli allsüsteemi (kõnelemine, kuuldu mõistmine, kirjutamine, lugemine) 4. k eeleoskuse kolm seisundit (omandamine, küpsus, kaotamine/alakõne) tavaliselt käsitletakse küll omandamist ja alakõnet eri valdkondadena, kuigi nad on laias mõttes psühholingvistika osad. Representatsioon Representatsioon = uuesti - esitus Foto on inimese representatsioon, muusika võib olla esitatud eri viisil jms. Keele representatsioon ajus on esitatud neuraalse (neural) koodina, mis on evolutsiooni ja tulemus ja mida teadus tänapäeval veel ei mõista.Mentaalsed representatsioonid on midagi, mis on neuraalse koodi ja füüsikalise koodi vahel (umbes nagu ikoonid arvuti desktopil on seoseks
juhtkonda. Strateegiline plaan Siseauditi eest vastutava isiku ülesanne on koostada strateegiline plaan, milles kajastatakse siseauditi üksuse tegevuskavad töövaldkondade lõikes ning samuti struktuuriüksuse enda arenguperspektiiv. Siseauditi strateegiline plaan koostatakse kolme järgneva aasta kohta ja liidetakse aasta tööplaaniga. Strateegiline plaan peab keskenduma riskide hindamisele ja neile prioriteetidele, mis on määratletud suurema riski valdkondadena. Strateegiline plaan vaadatakse igal aastal vähemalt kord aastas üle ja strateegilise plaani kõige lähem aasta täpsustatakse ning kujundatakse aasta tööplaaniks ning lisatakse kolmas (kõige kaugem aasta juurde). Plaanid konsolideeritakse. Siseauditi strateegilise plaani ja aasta tööplaani kinnitab asutuse juht. Aasta tööplaani koostamisel võetakse alusel strateegilise plaani lähima aasta plaan, mida täpsustatakse
Org-i controllingusüsteem integreerib plan., infovarustust, kontrolli, anal. ja operatiivjuhtimist, mille kaudu tagat. juhtimisotsusteks vajal. info org. eri tasandi juhtidele. Juhi ül. on controlleri poolt välja tööt. alternatiivsete juhtimisotsuste vahel õige valiku tegem. Eeltoodust lähtudes võib controllerit pidada org. siseseks konsultandiks või nõustajaks, kes pakub juhtidele-otsustajatele n.ö. abistavat teenust püstit. eesm. saavutamiseks. Controlleri valdkondadena tuleks eristada ühelt poolt iseseisva vastutuse valdkonda ja teiselt poolt vastava taseme juhtidega kooskõlast. tegevuse valdkonda. Controllerid jagat. 1) tsentraal-controller, ül.: · controllingu meetodipanga kujundam., hooldus ja arendam. (controllingu "tööriistad"); · controllingukeskset infot loova infosüst. kontsipeerimine, juurut. ja toimimise tagam. (cont- rollingu andmepank); · detsentraalsete controllerite tegevuse erialane ja personaalne koordin.;
Tänapäeval ühendatakse need vaated tihti „emergentsionistlikuks“ lähenemiseks. Uurimisobjektid Kombinatsioonid neljast dimensioonist: 1. representatsioon või protsess 2. keelelise nähtuse tüüp (leksikaalne, süntaktiline jne struktuur) 3. keelekasutuse neli allsüsteemi (kõnelemine, kuuldu mõistmine, kirjutamine, lugemine) 4. keeleoskuse kolm seisundit (omandamine, küpsus, kaotamine/alakõne) – tavaliselt käsitletakse küll omandamist ja alakõnet eri valdkondadena, kuigi nad on laias mõttes psühholingvistika osad. Representatsioon Representatsioon = uuesti - esitus Foto on inimese representatsioon, muusika võib olla esitatud eri viisil jms. Keele on ajus esitatud neuraalse (neural) koodina, mis on evolutsiooni ja tulemus ja mida teadus tänapäeval lõpuni veel ei mõista. Mentaalsed representatsioonid on midagi, mis on neuraalse koodi ja füüsikalise koodi vahel (umbes nagu
raamatukoguteaduse objektiks on tagada juurdepääs dokumentidele raamatukogus, kuid dokumendiõpetuse objektiks on tagada juurdepääs igat liiki dokumentidele sõltumata institutsioonist. Ühiseks jooneks on soodustada juurdepääsu informatsioonile. Raamatukoguteaduse ja infoteaduse eristamisel kahe erineva distsipliinina on ajalooline päritolu. Kuigi paljud uurijad toetavad seisukohta, et nad moodustavad ühtse terviku, on uurijad, kes käsitlevad neid erinevate valdkondadena (nt Tefko Sarasevic). Sarasevic defineerib raamatukogundust kui dokmentide organiseerimisele, säilitamisele ja kasutamisele suunatud valdkonda. Raamatukogu eesmärgiks on suurendada maksimaalselt dokumentide kasutamist ühiskonna hüvanguks. Infoteadus on uurimisvaldkond ja praktiline tegevus, mille eesmärgiks on teadmiste efektiivne edastamine ja inimtegevuse tulemuste salvestamine sotsiaalseks, institutsionaalseks ja/või individuaalseks kasutamiseks ning infovajaduse rahuldamiseks
annaabi.ee 
