toimus kompaundimise juhtimine. Selle abil saime valida masina temperatuuri ning teo kiirust. Antud juhul toimus segamisprotsess kaheteolises kompaunderis. Sealt läks toode edasi jagutamisesse, jahutada saab nii õhu abil kui ka veega, kuid antud juhul kasutasime õhuga jahutamist. Toote väljumisel kompaunderist läks toode lindile, kus ta jahutati ning sealt läks ta külmgranulaatorisse, kuna pikaks venitatud komposiit hakiti pisikesteks tükkideks. Töö käik: Esmalt valasime kompaunderisse LDPE-d, et puhastada masin eelnevalt toodetud komposiidist. Peale seda, asusime oma komposiiti tegema, selleks valasime masinasse segu, kus oli 30% tuhka ja 1% silaani. Komposiit, mis kompaunderist välja tuli oli pruuni värvi. Pintsettide abil venitasime komposiiti peenemaks ning suuasime lindile, kus ta jahutati ning seal läks segu külmgranulaatorisse, kus komposiit granuleeriti.
· Panime suurde kolbi umbes 5g sulatatud searasva. · Lisasime kolbi 10ml etanooli. · Lisasime kolbi 5ml vett. · Lisasime veel 3-4g naatriumhüdroksiidi. · Sulgesime kolbi korgiga. · Süütasime kolbi alla asetatud piirituslambi. · Alguses liigutasime piirituslampi, et kolvis olev segu ühtlasemalt soojeneks. Teinud seda mõnda aega, jätsime piirituslambi paigale. · Kuumutamisprotsess kestis ca 10 minutit. · Seebi lahusest kättesaamiseks valasime kolbi 20ml NaCl lahust, segasime ühtlaselt ja valasime lahuse kiirelt kolvist välja, et see kolbi seintele ei ladestuks. · Saadud lahust aegamööda teise nõusse filtreerima. · Filterpaberi peale jäid seebi tahked tükikesed. · Need tükikesed korjasime filtreerimise lõpuks kokku ja surusime nad omavahel kokku suuremaks tükiks. · Seebiga proovisime pesta ka plekke maha mis oli eelnevalt tehtud, aga seep ei andnud
APS 70 µl TEMED 7 µl Segasime omavahel antud järjekorras kokku: vesi 4x lahutava geeli puhver SDS-i 10% lahus akrüülamiid/bisakrüülamiidi lahus Viimastena lisasime TEMED tõmbe all (ebameeldiva kalmaitselise lõhna pärast) ja seejärel APSi, mis katalüüsivad polümerisatsioonireaktsiooni. 2. Valasime alumist – lahutavat geeli – kahe klaasplaadi vahele. Geeli lahust plaadidevahelise ruumi täitsime nii, et ülemise ääreni jääks ~2 cm ruumi. Jälgisime, et ei tekkiks õhumulle. Kandsime geelile 1 ml EtOH. Lasesime geelil tarduda (8-15 min). Selleks, et jälgida geeli tardumist(polümeriseerumist), kasutasime falkooni: kui falkoonis ülejäänud geel on tardunud, võib teha järgmist etappi (etanooli visata ära ja kontsentreeritava geeli peale valada) 3
Figure 1 Foreesiaparaat Praktiline osa. Geelikihtide valmistamine: 1. Valmistasime lahutava geeli (resolving gel) (10%). Selleks segasime omavahel antud järjekorras kokku: mQ – 4,0 ml 4x lahutava geeli puhver (1,5M Tris-Cl, pH 8,8) – 2,5 ml SDS-i 10% lahus – 0,1 ml Akrüülamiid 30%/ bisakrüülamiid 0,8% lahus – 3,3 ml Polümerisatsioonireaktsiooni katalüseerimiseks: TEMED – 7 µl tõbmekapi all APS – 70 µl 2. Valasime alumise – lahutava geeli – kahe klaasplaadi vahele nii, et ülemise ääreni jäi ~2 cm ruumi. Kontrollisime, et õhumulle ei tekkinud. Kandsime geelile 1 ml EtOH ning ootasime kuni geel tardus (8-15 min) jälgides polümeriseerumist külili asetatud falkonis. 3. Valmistasime kontsentreeriva geeli (stacking gel) lahus, selleks segasime omavahel antud järjekorras kokku: mQ – 3 ml 4x kontsentreeriva geeli puhver (0,5M Tris-Cl, pH 6,8) – 1,25 ml
Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 12.03.14 Töö eesmärk Zelatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sõltuvuse järgi. Töö käik Pipeteerisime nummerdatud kolbidesse (1-9) 10 ml zelatiinilahust ning lisasime vastavalt graafikule vett, HCl ja KOH lahuseid. Esimesena lisasime vee ja alles siis teised lahused. Mõõtsime lahuse pH ning lahuste optilise tiheduse D fotoelektriliselt. Selleks valasime natuke lahust küvetti, mille asetasime fotoelektrilisse kalorimetrisse. Peale mõõtmist valasime lahused kõvettidest tagasi kolbidesse, ning 1. ja 2. lahusesse lisasime vastavalt 1 ja 2 tilka HCl-i. Mõõtsime uuesti pH ning optilise tiheduse. Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht 10 4 1 0,5 - - - - - ml KOH maht - - - - - 1 3 6 10 ml
Töö eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad ained ja töövahendid Uuritava kontsentratsiooniga HCL lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3), pipett (10 cm3) Töö käik Happe kontsentratsiooni määramiseks võtsime kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (mõõtelahust) ja valasime seda büretti. Büreti valasime täis kuni mahuskaala 0-märgini. Pipetile panime otsa pipetipumba. Pipeti abil mõõtsime puhtasse koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisasime 2-4 tilka indikaatorit ff (fenoolftaleiin). Järgnevalt tilgutasime büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värvus muutus punaseks. Lugesime büretis oleva leelise nivoo asukoha. Seejärel kordasime katset kolmel korral. Saadud tulemustest leidsime aritmeetilise keskmise. Katseandmed
10.2011 1. Töö eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. 2. Kasutatavad ained Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin ja metüülpunane. Katseseadmed: koonilised kolvid (250 cm 3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3). 3. Töö lühikirjeldus I KATSE Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtsime kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (mõõtelahust) ja valasime selle büretti, jälgides, et väljalasekava juures ei oleks õhumulle.Seejärel valasime büreti täis kuni mahuskaala 0-märgini. Pipetid ja büreti loputasime eelnevalt lahusega, mida hakkasime pipeteerima või büretist lisama, et lahuse kontsentratsioon ei muutuks. Pipetile panime otsa pipetipumba ja mõõtsime selle abil puhtasse koonilisse kolbi 10 cm 3 hapet ja lisasime 3 tilka fenoolftaleiini. Siis tilgutasime büretist leelise lahust happesse, kuni lahuse värvus
Selline aine ei märgu ega lahustu vees ega saa moodustada vesiniksidemeid ➢ Hüdrofoobsed ained on näiteks paljud metallid ja teatud orgaanilised ained ➢ Hüdrofoobsed ained on õlid ja rasvad. ● Hüdrofiilsus ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. ○ Hüdrofiilsed ained on näiteks anorgaanilised soolad, tärklis ja savid. Töökäik Meie praktiliseks tööks meie vajasime: toiduvärvi, pipetti, veeklaasi, lusikat ja taimeõli. - Valasime klaasi vett, lisasime pisut toiduõli. - Jälgisime, mis toimus. - Lisasime klaasi pipeti abil toiduvärvi. - Jälgisime, mis toimus. - Surusime lusikaga toiduvärvi tilgad vette. - Jälgisime, mis toimus, kui tilgad puutusid kokku veega. Fotod Fotod Fotod Järeldus Meie hüpotees leidis aset. Toiduvärv lahustub vees paremini, kui taimeõli, seega on toiduvärv hüdrofiilne, aga taimeõli on hüdrofoobne. Aitäh kuulamast!
Uuritav metallitükk; plastvormid-klambrid, kemikaalid ja abivahendid valamiseks; lihvimise töökohas lihvpaberid, veeanum, puhastamise paberid; suruõhukompressor proovide kiireks kuivatamiseks; poleerketas, poleerimisvedelik; valgusmikroskoop; söövitusvedelik, anum veega, vatitikud. Töö käik: Valmistame ise proovi. Selleks on vaja pisikest metallitükki, milleks oli Cu. Võtsime 6g dibensüülperoksiidi ja 3g tetrahüdrofurfurüül-2-metakrülaati ja segasime omavahel. Segu valasime silikonanumasse, kus oli ka meie Cu tükk, mis oli keskele asetatud. Seejärel lasime segul kõveneda. Kui proov valmis eemaldasime selle vormist ja hakkasime lihvima. Selleks kasutasime erinevaid lihvpabereid. (Lihvimispaberil olev number näitab abrasiivtera suurust). Lihvime märjalt, sest abrasiiviga kaetud kettaga lõikamisel tekib lõikekoha vahetuse läheduses soojaeraldus, mis võib materjali mikrostruktuuri oluliselt mõjutada.
SEGU NR 3 Koostised : 4 spaatlitäit riisi 2 spaatlitäit herneid Nende segude eraldamine oli suht keeruline, aga me saime sellega hakkama kui sügavalt mõelda. Meil tuli pähe kolm ideed kuidas neid kahte tahkainet eraldada. Idee nr 1. Meie esimene idee oli suht lihtne: Me panime mõlemad segud keeduklaasi ja proovisime ükshaaval eraldada herned riisist plastiktopsi. Ja eemaldasime klaaspulgaga. Idee nr. 2 Teine idee oli juba rohkem nutikam. Me valasime segud lehtrisse, hoides keeduklaasi selle all ja samal ajal torkides klaaspulgaga lehtri tunnelist alt-ülesse, lükates herned ülesse et riis saaks läbi tulla keeduklaasi. NB ! Seda peab kiiresti tegema, sest kui sa herneid lükkad on riisid juba teel alla kukkumas ja kui sa eemaldad klaaspulga, tuleb üritada keeduklaas võimalikult kiiresti sel hetkel sinna alla lükata muidu riisi hunnik kukkub mööda. Idee nr. 3 Kolmas idee oli juba suht loogilisem ja mõistlikum, nii arvasime meie
Seejärel sättisime katsklaasid ühekõrgusele ning kontrollisime, et vee nivoo oleks mõlemas katseklaasis samal kõrgusel. Siis tõstsime ühe katseklaasi teisest umbes 15 cm kõrgemale ning jälgisime paar minutit, et vee nivoo püsiks paigal. Nivoo ei muutunud, seega oli seade hermeetiline ning võisime alustada katset. Saime juhendajalt metallitüki (nr.511), võtsime elle paberist välja ning mässisime filterpaberisse. Tegime filterparebi märjaks destilleeritud veega. Siis valasime lehtri abil 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust katseklaasi, jälgides et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Asetasime metallitüki niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale u. 2 cm allapoole avaust ning sulgesime katseklaasi hermeetiliselt. Seejärel liigutasime jälle bürette nii, et vee nivood ühtiksid. Märkisime ühelt büretilt üles näidu V1. Pärast seda kukutasime metallitüki happesse ja loksutasime, et paber võimalikult rohkem avaneks. Lasime eraldunud vesinikul
Toortuha sisalduse leidsime ristkorrutise abil: Tühi tiigel 17,46g Täis tiigel 21,88g Täis tiigel tuhastatult 18,66g Täis tiigel - tiigel 21,88-17,46=4,42g Tuhastatult tiigel - tühi tiigel 18,66-17,46=1,2g 4,42g on 100 % 1,2g on x % x = 27,1% Ph määramine: Väetise reaktsiooni mõõtsimeks kasutasime universaalindikaatorit. Portselankaussi asetasime tükikese orgaanilist väetist. Väetise tükikesele valasime peale universaalindikaatorit ja seejärel liigutasime kaussi edasi-tagasi nii, et universaalindikaator läbiks orgaanilise väetise tükikest. Seejärel määrasime universaalindikaatori värvuse põhjal väetise pH värviskaala abil. Analüüsitava väetise pH-ks saime 6,8. Töö käik: Laboris. Üldlämmastiku määramiseks pipeteerisime 10 ml märgtuhastatud filtraati Kjeldahli destillatsiooni kolbi, lisasime mõne tilga tümoolftaleiini ja asetasime kolvi destillatsiooniaparaati
Antud ruumi temperatuur oli keskmiselt 22,6º. Keskmist niiskust mõõta ei saanud, kuna ruumis puudus vastav aparaat, mis keskmist niiskust mõõdaks. Ruum oli puhas ja korras. Töövahendid olid terved, puhtad. Töö käik: Kõige alguses tegime tensomeetriga (hõõrdeteguri mõõtmise aparaadiga) tühikäigul käsitsi ketrates üks pööre sekundis, hiljem aga kolm pööret sekundis. Pärast seda kaalusime turba massi anumata ja anumaga. Siis valasime turba tensomeetri kastikesse ning leidsime hõõrdejõu teguri esialgu ilma kaalupommideta. Pärast seda asetasime turba peale plaadikese ja sellele veel omakorda kaalupommid, kuidas hõõrdetegur sõltub erisurvest ja liikumiskiirusest. Joonis 1. Hõõrdeteguri määramise seade: 1 raam, 2 kaalunäidik, 3 tensoandur, 4 raskused, 5 plaat, 6 kast, 7 hõõrdepind, 8 liugelaud, kuhu kinnitatakse uuritav hõõrdepind, 9 kummipuhver.
mol = 0,181 mg). Aktiivsus väljendatakse 1 g ensuumi või 1 ml ensuumilahuse kohta (mikro kat/g, mikro kat/ml). 3. Töö käik: 1. Võtsime antud ensüümi alkalaasi ja tegime segu: 0,0055 grammi ensüümi (kaalusime analüütilistel kaaludel) lahjendasime 5 ml-ni boraat puhvri lahuega. 2. Võtsime 50 ml-lise katseklaasi ja valasime sinna kaseiini, panime 10ks minutiks termostaati 30ne kraadi juurde soojenema 3. Siis valmistasime 4 katseklaasi kuhu panime TKÄ 3 ml igasse. 4. Kui 10 minutit möödus, võtsime 1 ml ensüümi lahust elektroonpipetiga ja panime selle kaseiini, loksutasime ja võtsime 3ml 0-proovi, lisasime selle 2 esimesse katseklaasi TKÄga. Siis panime 5ks minutiks seisma termostaati, et
1) Esiteks oli vaja tsink(II)oksiidi. Selleks puistasime piirituslambi leegi kohal tahket tsinki, mis seal põles. Et saada enam vähem puhast tsink(II)oksiidi kordasime eelmainitud katset mitu korda. 2Zn+ O2 2ZnO 2) Fe2O3 valmistamiseks toimisime samamoodi nagu ZnO valmistamisel. Puistasime kulbiga rauapuru piirituslambi leeki ja tekkis raud(III)oksiid. 4Fe + 3O2 2Fe2O3 3) Et valmistada nikkel(II)oksiidi valasime lahusesse kokku NiSO4 ja KOH. Tekkisid sool ja alus. NiSO4 + 2KOH Ni(OH)2 + K2SO4 Et nikkel(II)hüdroksiidist saada nikkel(II)oksiidi on vaja lahust kuumutada. Nikkel(II)oksiid lagunes kuumutamisel nikkel(II)oksiidiks ja veeks. Ni(OH)2 NiO + H2O (noole kohal on t°) 4) Viimaseks valmistasime P4O10, selleks võtsime fosforit kulbi peale ja põletasime seda piirituslambi leegis, tõmbekapis
täpsemad. Keemis temperatuuri mõõdame siis kui termomeetri otsal tekkivad kondensaadi tilgad. Katset kordame 3 korda Saadud tulemused: 1) 45oC, 2)40oC, 3) 40oC. Keskmine: (45+40+40) / 3 =41,66oC Järeldus: Saadud tulemustest võib järeldada et tetroklorometaani keskmine sulamistemperatuur on umbes 42oC. Töö nr 6: HCl ja NaOH vahelise neutraliseerimisreaktsiooni soojusefekti määramine Töö vahendid: Katseklaas, termomeeter Töö reaktivid: HCl ja NaOH Töö kirjeljus: 1) valasime keeduklaasi 100 cm3 1M HCl lahust. 2) Valasin kalorimeetrisse 100 cm3 1M NaOH lahust ning panime kirja selle algtemperatuuri T1=21oC 3) Segasime kaks ainet kalorimeetris ning termomeetriga vaikselt segades, määrasime kõrgeim temperatuuri 4) T2=27oC t=6oC 5) Kui saadud lahuse tiheduseks võtta 1cm3=1gr ja erisoojuseks 4,187*103(J/(kg*K)), siis võime öelda, et saadud 200ml lahust kaalub umbes 200 grammi( 0,2 kg). Seejärel saame
kraadi, teises katses 35 kraadi). Asetasime termostaati 100-ml kolvi destilleeritud veega. Avasime arvutist programmi ,,PicoLog" ning tegime vastavad muudatused seadete alt katseandmete mõõtmiseks. Tegime uue faili katseandmete jaoks. Programm on valmis juhtivuse mõõtmiseks. Mõõtsime 50-ml mahuga kolbi 6-ml etaanhappe anhüdriidi ja täitsime ülejäänud kolvi eelnevalt vastava temperatuurini soojendatud veega. Käivitasime stopperi. Fikseerisime lahustumise alguse ja lõpu. Valasime juhtivusnõusse lahuse, nii et elektroodid olid 1cm ulatuses lahuse sees. Asetasime juhtivusnõu termostaati ning lülitasime sisse juhtivusmõõtja. Alustatakse juhtivuse registreerimist. Reaktsioon on lõppenud, kui juhtivus jääb konstantseks. Katseandmed esitatakse exceli tabeli kujul. Valemid Kuna uuritav reaktsioon on esimest järku, siis tehakse arvutused vastavalt võrrandile: kus reaktsiooni kiiruskonstant, etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsioon
Eelistatakse siiski looduslikke materjale, mis paljudel juhtudel on odavam ja kokkuvõttes ka kesk-konda säästvam. Basseinivette kogunev mustus, mis põhjustab vee hägusust, bakterite ja vetikate kasvu, kõrvaldatakse basseinivee filtreerimisega. Hooldaja peab tagama, et filter oleks korras ning filtreerimine kindlustaks vee läbipaistvuse ja selguse. NÄIDE: Tõime kausiga tänavalt lund. Toas sulas lumi veeks. Valasime sulanud vee läbi paberfiltri klaaspurki, osa vett jäi kaussi. Vaatlesime filtrit pärast kurnamist. Võrdlesime filtreeritud ja lihtsalt sulanud vett. Järeldused: paberfiltril ja otse lumest sulanud vees olid prahiosakesed. Lumest sulanud vesi on saastunud. Sellist vett ei tohi juua. Filtreerimisest üksi vee puhastamiseks ei piisa. Joogivett puhastatakse erilistes puhastusseadmetes ( vee destilleerimine jms.).
kõikige laborinõudega sest kui olla ettevaatamatu võivad osad asjad ümber minna või katki kukkuda. Katse 3 Filtrimine (joonis 3) 1.Eesmärk Kolmanda katse eesmärk oli eraldada vesi ja õli. 2. Vahendid: *jaotuslehter *käpp, muhv *statiiv *toiduõli *vesi *keeduklaas *salvrätik 3. Katse käik Alustuseks pidime ära võtma jaotuslehtrilt korgi. Jaotuslehter oli juba statiivile kinnitatud seda me ise tegema ei pidanud. Kontrollisime et kraan oleks kinni,seejärel valasime sisse õli ja vee. Korgi jätsime lahti, et õhk pääseks ligi. Jaotuslehtri alla asetasime keeduklaasi ja keerasime õrnalt kraani lahti toetades seda teistpoolt et klaasist lehter katki ei läheks. Siis pidime väga täpselt vaatama millal vesi oli välja valgunud ja õlikiht hakkas alla jõudma ja sulgema kraani õigel ajal. Katse saime sooritatud. 5. Analüüs Meie rühmal katse jällegi õnnestus. Pidime küll tegema katset kaks korda, aga saime palju
mõõtesilinder, Pasteur'i pipetid, lehter, filterpaber, keeduklaasid (2 tk 100 ml, 1 tk 400 ml), 250 ml mõõtekolb, koonilised kolvid (2 tk 250 ml), 50 ml bürett, jää, kauss, automaat segaja. Töö käik: Kisselli valmistamine: Segasime 50 ml külmas destilleeritud vees 2 g kartulitärklist seni kuni tekkis suspensioon. Valmistasime nii öelda kissellilahuse - eelnevalt kaalutud keeduklaasi valasime 150 ml eelmises punktis saadud happe lahust ja lisasime 10,67 g suhkrut. Lahuse panime keema ning lisasime kartulitärklise suspensiooni peenikese joana, samal ajal segasime intensiivselt seda, et vältida klompide tekkimist. Saadud segu keetsime ca 1 minuti, mulle esile ei kerkinud kisselli keetmisel. Võtsime kissell pliidilt ja jahutasime kiiresti külmas vesivannis. Vesivanni valmistasime juba enne
c) Geelipildilt on näha, et PCR on tõenäoliselt ebaõnnestunud, kuna bändi pole näha (peaks olema noolega märgitud kohas). Põhjuseks võib olla ebatäpsus. Edasiseks tööks sain L-Envo pEGFP-C2. 2. PCR-i produkti puhastamine a) Kaalusime 1,5g agaroosi, viisime mahu TAE puhvriga 100ml-ni ja kuumutasime segu mikrolaineahjus, kuni agaroos täielikult lahustus. Seejärel jahutasime lahust ringjate liigutustega loksutades. Jahtunud segule lisasime 0,5l EtBr, loksutasime ning valasime lahuse geelialusele. Lasime geelil tarduda. b) Kuna produktide pikkus varieerus 300-2000 bp vahel, siis valmistasime 1,5% agaroos geeli. Mida pikemad produktid, seda lahjem peab olema geel, ning vastupidi. c) Kontrollgeeli valasime selleks, et hinnata, kas puhastamine on olnud efektiivne. Kui segusse on jäänud peale soovitava produkti muid jääke, on kontrollgeeli pildil näha peale õige pikkusega lõigu ka teisi bände. Kui aga geelil õige pikkusega bänd puudub, võib arvata, et
Puhastasime samamoodi ka siloplatsi, kuhu sain ise traktoriga kohale sõita ja ka traktoriga puhastada. Noorlauda juures olevale maalapile külvasime muruseemet. Enne muruseemne tasandamist, käis traktorist pinnase aktiivlibistiga üle, et pinnas saaks ühtlasem ja ei jääks lohke. Aktiivlibistiga külvasime ka seemne. Muruseemne segasime Arega kokku – karjamaa raihein ning … . Valasime kotid betoonpõrandale ning labidatega samal ajal tõstsime seemned ühest hunnikust teise. 26.05.17 Käisin sööki Tõrvast toomas. Kolm toidukarpi viisin töötajatele Loosule ning ülejäänud läksid noorlauta, millele tuli laudast töötaja ise järele. Pool 5 võtsin kivikorjajad Põldotsa-Maasika põllu äärest peale ja tõin nad Hummulisse tagasi. 29.05
24. Eesmärgiks on visualiseerida oma produkti ning hinnata selle suurust. DNA lahutamisel kasutatakse agaroosi (disahhariid, koosneb D-galaktoosist ja 3,6-anhüdro-L-galaktoosist). 1. päev: kasutatava agaroosgeeli kangust arvutatakse võttes arvesse oodatava produkti pikkust. Meie kasutasime 1% geeli. Segasime kokku 100 ml TAE puhvrit, 1 gr agaroosi ning kuumutasime mikholaineahjus sulamiseni. Jahtunud geelisegule lisasime1 μl EtBr, mida kasutatakse DNA visualiseerimiseks. Valasime lahus geelialusele ning jätsime tarduma järgmise praktikumini. 2. päev: lisasin PCR segule 4 μl 6x DNA värvi, et DNA nähtav oleks, ning kandsin kogu segu TAE geelile (hambasse). DNA lahutamine toimub elektrivoolu toimel (100 V 15 min) 25. 26. 27. 28. 29. 30. Kuna minu produkt ei ole üldse geelipildil nähtav, võin järeldada, et midagi tegin valesti PCR reaktsiooni teostamisel (nt. viga pipeteerimisel või mingi muu viga). Sain geelitükki teiste
ta hakkab lagunema. EtBr seostub kaheahelalise DNAga ning uv-lainete all fluorestseerub oranžide viirgudena. (Suur oht! Mutageen!) Kui geel on piisavalt jahtunud, valasime geeli alusele (konstrollisime, et alus asetsetus horisontaalselt), tegime augu hammastega ning panime üleöö tarduma. 3.1 Praktikum – DNA lahutamine geelis Visualiseerime ona PCRi produkti selleks, et kontrollida, kas reaktsioon toimus nii, kui oli oodetud (mitte inhibeeritud, kas
, aga meie paneme EtBr 2x rohkem, kuna õppejõud ütles nii. Parem karta kui kahetseda. Töö käik: Lahustame agaroosi pulbri TAE puhvris Kuumutame seda mikrolaineahjus, et kõik pulber lahustuks Jahutame ja seejärel lisame EtBr. Kanname segu geelialusele, kuhu on eelnevalt lisatud hammaste tekkimiseks „kamm“ Jälgida, et mulle ei tekiks ja eemaldada need. Millise % geeli valasime? Miks? Vaatasime lk 32 olemat tabelit nr. 6 ja otsustasime teha 1,5% geeli. Tabel näitab, et see geel sobib DNA’le pikkuses 0,2-3kb ja see on igati sobilik kõigi grupis olevate inimeste DNA lahutamiseks, kuna meie DNA’de pikkused jäid vahemikku 0,3-1,6kb. Mis juhtub kui unustame EtBr lisada? Kas olukorda saaks parandada? Kui me ei lisaks EtBr, siis me ei näeks enda DNA bande pärast geelis. Olukorra parandamiseks võib geeli EtBr’is solgutada. Oluline on, et geel oleks
vangide hulgas väga kõrge suremuse. Koonduslaagrites kaotasid sellisel viisil elu kümned ja kümned tuhanded inimesed. Joseph Schupack, Majdaneki surma- ja töölagri vang, kirjeldab alandavat ,,töötegemist" laagris järgnevalt:" Siis läksime tööle. Puukingad jalas, aeti meid nuiahoopidega põllu äärde. Seal pidime täitma oma mütsid või kuued kivide, märja liiva ja mudaga. Seejärel jooksime hoopiderahe all, kandam käte vahel, põllu teise äärde. Seal valasime kõik välja, täitsime mütsid uuesti ja viisime jälle tagasi jne. Röökivate, nuiade ja piitsadega varustatud SS-laste ja privileegitud vangide kadalipp külvas meid üle hoopiderahega. See oli põrgu." (Bruchfeld ja Levine 2003:65) 3.4 Ülestõus Varssavi getos Rohkem kui 260 000 juudi deporteerimise järel Varssavi getost Treblinkasse 1942. aasta hilissuvel otsustasid allesjäänud juudi vastupanugruppide liikmed korraldada relvastatud ülestõusu. Kui Saksa väesalgad 1943
"Mis mina sinna teha saan, et ma sõnamõrvari vande all olen? Ah?" röökisin talle vastu, kui parajasti Kabrevitsi ja Andres meid lahutasid. Järsku jäi Jastiin vait. "Ah sina oled see, kes peab minema Ididsikine juurde armu paluma, siis on asi teisiti," ütles Jastiin rahulikult. Mehed lasksid meid lahti ja me võtsime maast oma asjad. Me pidime edasi liikuma ilma Johnita. Jastiin kirjutas noaga pehmele kivile mingis võõras keeles teksti ja me liikusime edasi. Kõik olid mornid ja me valasime Johni pärast pisaraid. Ma tundsin end kohutavalt. Me kõndisime kiiresti edasi. Kell oli just löönud kolm. Me jõudsime kella poole neljaks koobasteni. 19 Koobastes Koopad olid suured. Kabrevitsi juhatas meid ühe eriti suure koopaava juurde. "Me läheme nüüd esivanemate kaugete aegade tagusesse elamisasemesse. Seal all on väga jahe, aga sinna ei pääsenud kiskjad ja märg ligi. Lähme aeglaselt ja ettevaatlikult alla. Mina ees, Andres, Jasmiin ja Jastiin kõige lõpus
annaabi.ee 
