mida nimetatakse ookeani keskahelikuks. Seal algabki laamade teineteisest eemaldumine e. spreeding (tänu ainese tõusuvooludele). Samuti tekib seal uus maakoor ning vulkaanilised mäeahelikud, pangasmäestik ning esineb maavärinaid. Ookeanipõhjas asuvad kivimid on nooremad kui 180 milj. a., kuid mandreilt leitud vanimad on kuni 4 miljr. aastat (ookeaniline maakoor vajub vahevöösse ning hävib). Vulkaaniline saarkaar on maakoore vahevöösse vajumisest põhjustatuna tekkinud vulkaanide rida. Vulkaaniline mäestik tekib siis, kui maakoor upub vastu mandri serva (Vaikne ookean). Mandriline maakoor tekib vahevöösse uppuva ookeanilise maakoore 'jäänustest'.
selleks instrumendi laserit. Kaarereeperitele arvutati koordinaadid kasutades jällegi Geo2012 programmi. Koordinaatide arvutamine toimus Gaussi otselõike põhimõttel. Deformatsioonide määramine toimus mõõtmistulemuste võrdlemisel kaheksa varasema mõõtmise andmetega. Lisaks on oluline hinnata deformatsioonide määramise täpsust. Sellest tulenevalt peaks selguma kas hälbed varasematest mõõtmistest on tingitud reeperite vajumisest. Martin Sirk on oma töös deformatsiooni määramise täpsust hinnanud erinevatest mõõtmistest saadud kõrguste standardhälvete kaudu. Kõrguste standardhälbed on võetud programmi Geo2012 tasandusaruandest. Praktikumis teostati Mart Härma juhendamisel digitaalnivelliiri kontroll ülalnimetatud meetodit kasutades. Näbaueri meetodi puhul tuleb märkida maha kolm 15 meetri pikkust lõiku. Kahele keskmisele punktile asetatakse latid ja seejärel võetakse vastavalt
Lääne-Eestis paepinna, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ning jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. Jää sulamisel kujunesid aga järved ja jõgede sügavad orud, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Jääaja mõju on kaudselt tunda isegi tänapäeval kuna paksu jääkoorma all maapind vajus ja pärast vabanemist hakkas taas vähehaaval kerkima. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala järk-järgult Läänemere arvel suurenenud. Maakoore kerkimisest Skandinaavias ja vajumisest Läänemere lõunarannikul on sõltunud viimase 10 000 aasta jooksul ka Läänemere veetase, mis on samuti palju muutunud. Jää viimasel taandumisel oli mandri Eesti pindala praegusest tunduvalt väiksem. Kliima oli karm ja maastik lagedavõitu. Eesti pindala suurenes märgatavalt kui Balti jääpaisjärve veed murdsid Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani. Selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 m võrra
Nõuded vundamendile Vundament peab olema tugev, püsiv, kestev kogu hoone ekspluatatsiooniea vältel. Vundamendi ülesanne on hoone koormuse kandmine. Mõjutavad tegurid on vertikaalsed koormised, horisontaalne mullasurve, pinnasevesi, perioodiline külmumine ja sulamine, sise- ja välistemperatuuride koosmõju ning niiskus keldriruumis, pinnasevete keemiline agressiivsus, vibratsioon. Vundamendi vajumine olgu ühtlane. Kivimaja puhul tuleb rakendada lisaabinõusid vajumisest tuleneva pragunemise vältimiseks: armeerida vundament, seinu sarrustada, vaheseinu tugevalt ankurdada välisseintega. Hoonete maa-alune osa, sh. keldri lagi, peab olema ehitatud mittepõlevast materjalist. Vundament tuleb konstrueerida nõnda, et maapinna niiskus ja vesi maapinnal või pinnases ei pääseks piirdetarinditesse. Maapealsed tarindid tuleb vundamendist eraldada hüdroisolatsiooniga. Allpool maapinda asuvate ruumide välispiirded tuleb pinnasest eraldada hüdroisolatsiooniga
Nõuded vundamendiile Vundament peab olema tugev, püsiv, kestev kogu hoone ekspluatatsiooniea vältel. Vundamendi ülesanne on hoone koormuse kandmine. Mõjutavad tegurid on vertikaalsed koormised, horisontaalne mullasurve, pinnasevesi, perioodiline külmumine ja sulamine, sise- ja välistemperatuuride koosmõju ning niiskus keldriruumis, pinnasevete keemiline agressiivsus, vibratsioon. Vundamendi vajumine olgu ühtlane. Kivimaja puhul tuleb rakendada lisaabinõusid vajumisest tuleneva pragunemise vältimiseks: armeerida vundament, seinu sarrustada, vaheseinu tugevalt ankurdada välisseintega. Hoonete maa-alune osa, sh. keldri lagi, peab olema ehitatud mittepõlevast materjalist. Vundament tuleb konstrueerida nõnda, et maapinna niiskus ja vesi maapinnal või pinnases ei pääseks piirdetarinditesse. Maapealsed tarindid tuleb vundamendist eraldada hüdroisolatsiooniga. Allpool maapinda asuvate ruumide välispiirded tuleb pinnasest eraldada hüdroisolatsiooniga
üldjuhul head taastuvad ja püsivad deformatsiooniomadused. tiheduse suurenemine suurendab sidumata materjalide jäikust. murtud piinaga kivimaterjal on vastupidavam defile, kivi tugevus on oluline katendi ülemises sidumata kihis 19. Defektide tüübid ja nende teke; praod(põik piki nurga all vuugipragu võrkpragu), ebatasasused (pikisuunalised-lained, põiksuunalised-roopad), lagunemised(murenemine augud) tekivad vajumisest(kehv alus), raskest liiklusest, külmakerge, temperatuurimuutused(põikpraod) Roopat tekivad katte kulumisest, aluse püsiv deformatsioon, pikisuunalise ebatasasuse põhjus on ebaühtlane külmakerge ja omakaalust tekkivad vajumised, ebaühtlane tihendamine peegelduspraod 20. Erinevate defektitüüpide võimalikud kõrvaldamis/ennetamismeetodid; raskeliikluse keelamine kevadel nt, hoolikas katte ehitus, parema materjali valik (sideaine, kivi), kehva pinnase
● Mittekandvad siseseinad võivad olla tehtud ka puitsõrestik või nendesse avade tegemisse. Algselt mittekandvaks projekteeritud lahendusena (vt Joonis 2.40). siseseinad võivad olla muutunud aja jooksul kandvateks, näiteks kui ● Kandvad palksiseseinad paksusega 12…15 cm ja seotult välis- vahelae läbivajumisest või välisseinte vajumisest on siseseinale seintega tappliitega on piisavalt tugevad, et võtta vastu vahelagedelt langenud vahelae koormus. tuleva koormuse nende levinuimate sillete juures. ● Oluline on, et siseseinad oleksid välisseintega seotud (eriti just rõhtpalkseinte puhul) ja konstruktsioon töötaks tervikuna. ● Seinte omavaheline sidumine tagab selle, et palksein ei vajuks keskelt välja.
Kivist välisseinte defektid, kahjustused Kahjustusi võib jaotada: 1. Seina suutmatus vastu võtta koormusi, mille tulemusena tekivad paigutused, purustused ja praod. 2. Suutmatus vastu pidada ilmastikumõjudele. 3. Seina suutmatus olla isoleerivaks külmale, mis tekitab veeauru kondensatsiooni. 4.Seina materjali purunemine. Mehaanilised kahjustused: koormused, deformatsioonide erinevused, mis on tingitud oluliselt erineva koormuse poolt tekitatud pingete erinevusest. Hoonete ebaühtlasest vajumisest tingitud defektid. Kivikonstruktsioonide kandevõime ammendumine. Teiste konstruktsioonide siiretest tingitud defektid. Konstruktsioonide ülekoormamisest tingitud defektid. Sidemete puudulikkusega seotud probleemid. Masinate või liiklus vibratsioonist tingitud kahjustused. Vee -ja niiskuskahjustused. Temp kahjustused. Külmakahjustused. 24. Kuidas määrata kivimaterjalide soolkahjustusi ja mis see on? Sulfaatne korrosioon (atmosfäärist või mujalt keskkonnast tulenev):
Kahjustusi võib jaotada: 1. Seina suutmatus vastu võtta koormusi, mille tulemusena tekivad paigutused, purustused ja praod. 2. Suutmatus vastu pidada ilmastikumõjudele. 3. Seina suutmatus olla isoleerivaks külmale, mis tekitab veeauru kondensatsiooni. 4.Seina materjali purunemine. Mehaanilised kahjustused: koormused, deformatsioonide erinevused, mis on tingitud oluliselt erineva koormuse poolt tekitatud pingete erinevusest. Hoonete ebaühtlasest vajumisest tingitud defektid. Kivikonstruktsioonide kandevõime ammendumine. Teiste konstruktsioonide siiretest tingitud defektid. Konstruktsioonide ülekoormamisest tingitud defektid. Sidemete puudulikkusega seotud probleemid. Masinate või liiklus vibratsioonist tingitud kahjustused. Vee -ja niiskuskahjustused. Temp kahjustused. Külmakahjustused. 22. Kuidas määrata kivimaterjalide soolkahjustusi ja mis see on? Sulfaatne korrosioon (atmosfäärist või mujalt keskkonnast tulenev):
Filtreerimine, eraldamine, tugendamine. Plussid; Tööea pikendamine, Kandevõime suurendamine, Vajumite erinevuse ärahoidmine, lokaalsete nõrkade kohtade katmine, tühimike sillutamine. Ehitades teemullet üle nõrkade aluspinnaste, ei piisa vaid üldlevinud ehitustavade järgmistestt, kuna need võivad osutuda tehniliselt teostumatudeks või liiga kalliks. Sellised olukorras, kus aluspinnased ei suuda vastu võtta mulde omakaalust või ekspluateerimist. Vältimaks ebaühtastest vajumisest põhjustatud pragude tekkimist katendisse või kogu konstruktsioono purunemist seoses muldes tomuvate lihetega, tuleks kehvade omadustega aluspinnastel ehitavas muldkehas kasutada geosünteetide tugedamist ehk mulde armeerimist. Savikatele ja teistele nõrkadele aluspinnastele ehitatud muldes kahjustuste tekkimine ja purnimine on peamiselt põhjustatud kolmest erinevas sündmustest: 1. muldkeha ja aluspinnase purunemine mööda silidrilist lihkepinda. 2
kitsasse hingekõrri. Loomulikult on äärmiselt ohtlik hoida kommi või nätsu suus jooksmise või liikumisega seotud mängu ajal. Lapse jaoks võib muutuda ohtlikuks ka joomine jooksmise või intensiivse rääkimise vahepeal. Lapsel võib tekkida neelu ärritusest lihaste kramplik kokkutõmme ning koos sellega lämbumisoht. 3.1.5 Vann ja veekogud Väikesed lapsed võivad uppuda isegi vaid 10 cm sügavuses vees - ehmudes kukkumisest või vajumisest vette võib tekkida järsk sissehingamisliigutus, millega tõmmatakse vesi kitsastesse hingamisteedesse - tagajärjeks lämbumine. Seepärast ei tohi imikut ega väikelast jätta hetkekski omapead vanni. Kodutiigi, -järve, -oja või mõne muu veekogu esinemisel võtta kasutusele abinõud, et laps ei pääseks järelvalveta nende lähedusse. Kui laps on paadis või mõnes muus uppumisriski olukorras (n. paadisillal koos kalastava isaga), tuleb talle alati selga panna päästevest. Rannas või
Tähtis on antud näite puhul, et kiudude jaotumine oleks ühtlane ja nende nake põhimaterjaliga piisav jõu ülekandmiseks KIUDBETOONID tsementsideaine baasil betoonid v mördid, mis on armeeritud sünteetilste v teraskiududega. Kiudarmeering võib olla sekundaarne v põhi. Eesmärgiks vastu võtta tekkivad sisepinged, mis tekivad kahanemisel SÜNTEETILISED KIUD sünteetilistekiudude lisamine betoonile v mördile annab neile suurema vastupanu plastilisest kahanemisest ja plastilisest vajumisest tingitud pragude tekkele Ei paranda kandevõimet, küll aga tõstab betooni tihedust, vähendab poorsust ja vee läbilaskvust BETOONILE LISATAVAD KIUDUDE KOGUSED Sünteteeilised kiud 0,6..3 kg/m3 Teraskiud 20..60 kg/m3 TERASKIUDBETOONI EELISED betooni paindetõmbetugevuse suurenemine Parem vastupanu mahukahanemisele Pragunemiskindlus Betooni llöögikindluse suurenemine Konstruktsiooni servade ja nurkade efektiivne armeermine
vastavale sügavusele, selleks nende sügavus peab põhjavee pinna kumeruse tõttu olema kuivendusnormist umbes Kuivendajate sügavuse valikul lähtutakse kuivendusnormist või taimedele sobivast 20...30 cm suurem. Kuivenduskraavide sügavus oleneb suurel määral pinnasest. Et rasketes pinnastes toimub äravool peamiselt maapinda mööda, siis tuleb kraavide sügavus projekteerida siin väiksem kui keskmistes ja kergetes pinnastes. Kuivenduskraavide sügavus oleneb ka turba vajumisest, mis omakorda sõltub turba veesisaldusest ja turbakihi sügavusest ja veel muudest asjaoludest. Vajumine pärast kuivendamist on umbes 15...30 % kuivendatud turbakihi tüsedusest ( vastavalt selle võrra peavad ka kraavid sügavamad olema. Lõpuks tuleb arvestada ka kraavides muda ja veekihi sügavust. Kui turbakihi all on savi, siis soovitatakse kuivenduskraavi põhi 0,10 m sügavuselt võtta savi sisse. See soodustab kuivendamist ja kraavi iga on pikem ( vesi voolab paremini kraavi ja
vältel, samas ka odav ja nägus. Vundamendi ülesanne on hoone koormuse kandmine. Mõjutavad tegurid on vertikaalsed koormised, horisontaalne mullasurve, pinnasevesi, perioodiline külmumine ja sulamine, sise- ja välistemperatuuride koosmõju ning niiskus keldriruumis, pinnasevete keemiline agressiivsus, vibratsioon. 15 Vundamendi vajumine olgu ühtlane. Kivimaja puhul tuleb rakendada lisaabinõusid vajumisest tuleneva pragunemise vältimiseks: armeerida vundament, seinu sarrustada, vaheseinu tugevalt ankurdada välisseintega. Hoonete maa-alune osa, sh. keldri lagi, peab olema ehitatud mittepõlevast materjalist. Vundament tuleb konstrueerida nõnda, et maapinna niiskus ja vesi maapinnal või pinnases ei pääseks piirdetarinditesse. Maapealsed tarindid tuleb vundamendist eraldada hüdroisolatsiooniga. Allpool maapinda asuvate ruumide välispiirded tuleb pinnasest eraldada hüdroisolatsiooniga.
kai ääres seisvate laevade vahele erineb vasaku pardaga sildumisest sellepoolest, et nurk, millega laev läheneb kaile, peab olema tunduvalt väiksem, et kindlustada ohutu möödaminek taga seisvast laevast. Antakse ära vasak ankur, mis takistab vööri liikumist paremale. Masinatele antakse tagasikäik, mille mõjul laev pisut pöörab. Kui laev seiskub, keeratakse rool vasakusse pardasse ja antakse masinale väike käik, et ahtrit läheks kai äärde. Ankur hoiab vööri kai vastu vajumisest. Esimesel võimalusel antakse vööri haalamisotsad. Kui on kinnitatud kasvõi üks ahtri ots lõpetatakse masinatega töö, et mitte üle koormata laeva korpust ja kaid. Ahtri otstega tõmmatakse laev kai äärde. Laeva sildumine vasaku pardaga kai äärde, kus ei ole takistusi. Kaile soovitatakse läheneda kõige väiksemal käigul ja minna kursile, mis oleks kaiga 30°-40° kraadise nurga all. Kui ahtris on kai vaba, võib seda nurka vähendada 20°-ni. Seejärel
), kaevandusnäited - põlevkivi allmaakaevandamine. Paraku tuleb ka siin teha viide inimpsühholoogiale: samal ajal, kui looduslikud karstialad on võetud riikliku kaitse alla, on põlevkivikaevanduste köhal sisse varisenud samalaadsed kurisud (antropogeenne karst) käsitlust leidnud kui keskkonna genotsiid. Kahjud ja ohud Eesti põlevkivikaevanduste poolt keskkonnale tekitatud kahjude hulka tuleb lugeda ka maapinna vajumisest tekitatud kahjud, mis on enamuses seotud haritava maa kaotamisega, metsade hävimisega jne. Teadaolevaid inimohvreid Eestis pole, kuigi jutte mõne lehma kadumisest on levitatud nii looduslike kui tehislike karstialade kohta. Põlevkivi võib maa-aluselt kaevandada mitmel viisil. Kambriviisiline kaevandamine jätab alles tugisambad, mis toetavad pealmisi kihte - teatud aja jooksul, kuna looduslikud murenemis- ja lahustumisprotsessid viivad ikkagi nende sissevarisemiseni
kasutada ka siis kui esinevad ankru välja rebimisel diameeter võiks olla 3...5 konstruktsiooniosade müüritisest (betoonist; haprast mm.Skeem 9.31 vahelised vertikaalsed materjalist) rebitakse koos Sõrestiksidemed skeemil 9.32 liikumised, mis on tavaliselt ankruga välja püramidaalne 27. Kolded ja korstnad põhjustatud vundamentide müüritise osa.Skeem 9.28 elumajades: hoone ebaühtlasest vajumisest, skeem Väljarebitava püramiidi küljed soojendamiseks vajalik 9.24 Samuti kasutatakse sel on ca' 45° nurga all. tulekolle(pliit, ahi, kamin), juhul näiteks müüritist läbivat Purunemine peaks toimuma on põhiline soojuse vertikaalvuuki, mille täitena peapingetele, skeem vahendamise element võib lisaks pehmele 9.29.Tasakaaluvõrrandi saame hoones. Soojus tekib
Jäikus on pinnase omadus avaldada vastupanu deformeerumisele pingeseisundi muutudes. Jäikusparameetrid on arvnäitajad, mis iseloomustavad deformatsioonide ja pingete vahelistes seostes materjali jäikust. Praktilistes rakendustes on deformatsioonide määramine vajalik pinnasele rakendatud koormuse mõjul tekkiva vajumi arvutuseks. Näiteks vundamendi koormisest tingitud lisapinged pinnases põhjustavad deformatsioone, mille summaarne mõju avaldub vundamendi vajumisena. Peamine osa vajumisest on põhjustatud pinnase mahumuutusest. Nihkedeformatsioonide osatähtsus vajumisele muutub oluliseks väga suurte pingete esinemisel, kui pinnase tugevus on ammendumas. Taolise olukorra tekkimist aga välditakse juba vundamendi konstrukt-siooni ja mõõtmete valikul. Mahumuutus on pinnase puhul seotud tema poorsuse vähenemisega tihenemisega. Pinnaseosakeste endi deformeerumine on teisejärgulise tähtsusega ja selle eraldi arvestamine ei ole oluline. Eelöeldu tõttu kasutatakse pinnase
lagunemisastme) ja turbalasundi tüseduse muutumine. Vajumise ebaühtlust ei leevenda ka latt- või laudaluse kasutamine drenaazi ehitusel. Aluse kasutamine teeb ehitustööde tehnoloogia keerukaks- torusid saab paigaldada ainult käsitsi ja sedagi pärast aluse paigaldamist. Sellega sõtkutakse kaeviku põhi mudaseks. Tekkinud muda ummistab intensiivse põhjavee juurdevoolu korral dreeniliidused veel enne, kui nad jõutakse katta filtermaterjaliga. Turbalasundi ebaühtlasest vajumisest tingitud ohtu saab vältida peamiselt drenaazisüsteemi õige horisontaallahendusega. Tuleb jälgida, et lasundi tüsedus oleks torustiku trassil võrdne või suureneks voolu suunas. Üksikutes lõikudes, kus seda nõuet ei saa täita, tuleb torustikule projekteerida suurem lang. Samuti tuleb projekteerida suurem lang kollektori suudmeosale (ca 20 m ulatuses) kui kogujakraav on kaevatud varem ja selle läheduses turvas on kraavi kuivendava mõju tõttu juba vajunud (joonised ). Arvestada tuleb
toru vajub sügavamale Vajumise ebaühtlust ei leevenda ka latt- või laudaluse kasutamine drenaaži ehitusel. Aluse kasutamine teeb ehitustööde tehnoloogia keerukaks- torusid saab paigaldada ainult käsitsi ja sedagi pärast aluse paigaldamist. Sellega sõtkutakse kaeviku põhi mudaseks. Tekkinud muda ummistab intensiivse põhjavee juurdevoolu korral dreeniliidused veel enne, kui nad jõutakse katta filtermaterjaliga. Turbalasundi ebaühtlasest vajumisest tingitud ohtu saab vältida peamiselt drenaažisüsteemi õige horisontaallahendusega. Tuleb jälgida, et lasundi tüsedus oleks torustiku trassil võrdne või suureneks voolu suunas. Üksikutes lõikudes, kus seda nõuet ei saa täita, tuleb torustikule projekteerida suurem lang. Samuti tuleb projekteerida suurem lang kollektori suudmeosale (ca 20 m ulatuses) kui kogujakraav on kaevatud varem ja selle läheduses turvas on kraavi kuivendava mõju tõttu juba vajunud (joonised )
eelnimetatust. Koormusplatvormi kasutamisel on tagatud koormuse muutumatus plaadi vajumisel. Tungraua poolt tekitatud jõud väheneb plaadi vajumisel ja seepärast on vajalik selle pidev korrigeerimine. Käsitsi ei ole see piisava täpsusega võimalik ja seepärast kasutatakse elektroonilisi või hüdraulilisi lisaseadmeid koormuse püsivuse tagamiseks. Plaadi vajumise fikseerimiseks peab kasutama sellist süsteemi, mis väldiks plaati ümbritseva maapinna vajumisest tingitud mõjutused. Plaati koormatakse astmekaupa. Koormusastme suurus valitakse 1/10 arvatavast kandevõimest. Ühte koormusastet hoitakse plaadi vajumise tingliku vaibumiseni. Vaibumise kriteeriumina on kasutatud vajumise kiirust liival 0,1 mm tunnis ja savil 0,05 mm tunnis. Katseandmete alusel koostatakse vajumi ja koormuse (pinge) sõltuvuse Graafik. Selle graafiku esimene osa on tavaliselt enamvähem lineaarne ja saab lugeda, et vajumine toimub pinnase tihenemise tõttu
Kaabel harutatakse lahti pooli ülemiselt kihilt ja pooli keerutades vajaduse korral pooli lahti kerimist pidurdatakse,et kaabel liialt ei lõtvuks. Kaablikimpu hoitakse püstiasendis ja harutatakse käsitsi lahti. Kõikides paigaldusefaasides on oluline kinni pidada tootja poolt antud montaazinõuetest ja piirangutest. Tähtsamad montaazireeglid on : · Tuleb kinni pidada painderaadiusest, tõmbejõust,survest ja temperatuuri piirväärtusest. · Hoiduda kaabli hõõrdumisest ja vajumisest kareda pinna ja teravate nurkade vastu · Tuleb vältida lööke ja sikutusi · Tuleb takistada kaabli keerdumist tõmbe ajal Minimaalne lubatud painderaadius on oluline selleks,et liiga järsk paigutus võib rikkuda kaabli struktuuri. Kaabli kest võib murduda, kiudude sumbuvus suureneda või kiud katkevad. Minimaalne painderaadius antakse ette 2 eri juhul: · Montaazi ajal,millal kaablile mõjub samaaegselt tõmme ja painutus · Lõppmontaazis (nn ühekordne paine)
Plaadi vajumise pinnasele antakse proovi katva plaadi kaudu. Proovikeha paksuse muutust ja määramine on tähtis eelkõige tugevalt kokkusurutavate, nõrkade savipinnaste fikseerimiseks peab kasutama sellist süsteemi, mis väldiks plaati ümbritseva nihke suurust mõõdetakse mõõtkelladega. Teimimisel asetatakse pinnaseproov puhul. Kõvadel savidel on pc niivõrd suur, et tavaliste ehitiste puhul tekkivad maapinna vajumisest tingitud mõjutusi. Plaati koormatakse astmekaupa. karpi, kaetakse plaadiga ja koormatakse mingi vertikaalkoormusega P. lisapinged ei ületa seda kunagi ja seega puudub praktiline vajadus selle Koormusastme suurus valitakse 1/10 arvatavast kandevõimest. Ühte Vertikaalkoormus tekitab proovi horisontaalpindadel normaalpinge =P/A (A on määramiseks
Jäikusparameetrid on arvnäitajad, mis iseloomustavad deformatsioonide ja pingete vahelistes seostes materjali jäikust. Praktilistes rakendustes on deformatsioonide määramine vajalik pinnasele rakendatud koormuse mõjul tekkiva vajumi arvutuseks. Näiteks vundamendi koormisest tingitud lisapinged pinnases põhjustavad deformatsioone, mille summaarne mõju avaldub vundamendi vajumisena. Peamine osa vajumisest on põhjustatud pinnase mahumuutusest. Nihkedeformatsioonide osatähtsus vajumisele muutub oluliseks väga suurte pingete esinemisel, kui pinnase tugevus on ammendumas. Taolise olukorra tekkimist aga välditakse juba vundamendi konstruktsiooni ja mõõtmete valikul. Mahumuutus on pinnase puhul seotud tema poorsuse vähenemisega - tihenemisega. Pinnaseosakeste endi deformeerumine on teisejärgulise tähtsusega ja selle eraldi arvestamine ei ole oluline.
8.1.1.5 Alumise pikiarmatuuri ankurdus vahetoel Toele viidava alumise armatuuri pind peaks võrduma vähemalt 0,25-kordsele avaarmatuuri- pinnale. Ankurduspikkus peaks olema sirge varda korral vähemalt 10 ning konksu ja põlve korral vähemalt painutusspindli läbimõõt (kui varda läbimõõt on vähemalt 16 mm) või kahekordne spindli läbimõõt (kui varda läbimõõt on alla 16 mm). Joonis 8.3 a). Võimalike positiivsete paindemomentide (näiteks tugede vajumisest, plahvatusest jne) vastu- võtmiseks tuleks alumine armatuur kujundada vahetoe kohal jätkuvana; selleks võib kasutada ülekattega jätkuvardaid. Joonis 8.3 b) ja c). a) b) c) Joonis 8.3 - Alumise armatuuri ankurdus vahetoel 8.1.2 Tala põikarmatuur Põikarmatuuri konstrueerimise kohta vaata jaotis 6.3 eespool. 8.1.3 Pinnaarmatuur
54 2.4.2 Välisseinte seisukord ja peamised probleemid Välisseinte palgi paksus varieerus 12…18 cm vahel. Kahe-kolmekorruselise hoone puhul ei teki ohtu sellise täispuitristlõike survetugevuse kaotusele väiksemate niiskuskahjustuste puhul. Seetõttu võib hinnata hoonete välisseinte olukorda kandevõime osas üldjoontes heaks. Kandevõime osas võib probleeme tekkida järgmistel juhtudel: vundamendi ebaühtlasest vajumisest tekkinud kahjustused; palgi (eelkõige alumised palgiread) biokahjustus (eelkõige mädanikseente kahjustus); rõhtpalkseina puhul võib tekkida probleemi seina stabiilsuse kaotuse osas, kuid salapulgad ja siduvad siseseinad on üldjuhul sellele piisavaks takistuseks; seina enda vajumine tulenevalt kuivamisest või mädanikust. Vundamentide ebaühtlased vajumid tekitavad samuti probleeme seintele. Rõht-
Vundamendi vajumisel võib olla mitmeid põhjuseid: maapinna vajumine, sideaineta laotud vundament, külmumisest põhjustatud lagunemine jne. Tulemuseks võivad olla kaldu vajunud põrandad ja avatäited, suurenenud niiskuskahjustused, palkidevaheliste pragude suurenemine ja halvenenud välimus. Joonis 2.3 on näha väikestest kividest sideaineta laotud vundament, mis oli aja jooksul laiali vajunud. Joonis 2.3 Laialivajunud vundament (vasakul). Vundamendi vajumisest tingitud seinapalkide kõverdumine (paremal). Kui vundament ei ole vundeeritud külmumissügavusest allapoole, lagundavad iga-aastased külmakerked ja vajumised kivivundamenti. Vundamenti lagundab ka vundamenti pääsenud vesi, mis külmudes paisub ja lükkab vundamendikive üksteisest eemale. Probleeme võib esineda ka vundamentides, mis on laotud segamini paekividest ja maakividest, mille erinevad käitumisomadused võivad põhjustada müüritise kui terviku lagunemist
annaabi.ee 
