Karin Kaugeranna LÕ-12 Väikelapse kõne, keele ja tunnetustegevuse areng Kokkuvõte Kõne on valdkond, mis integreerib kõiki teisi valdkondi ning seega on kõne õpetamise roll tähtis täita kõikidel lapsega tegelevatel inimestel. Ei piisa ainult lapsega koos tegutsemisest, vaid sellest tuleb ka rääkida, et lapsel areneks verbaalne suhtlemine. Väikelapse puhul on muidugi oluline ka mitteverbaalne suhtlus, eriti neil, kes on arenguprobleemidega, sest see loob aluse ja eelduse, et lapsel tekib normaalne kõne oma eale vastaval ajal. Et selline varajane sekkumine ka vilja kannaks, peavad kõneliselt abistama last nii vanemad, hooldajad ning kõik õpetajad, kes lapsega tegelevad, võtmeisikuks on ka lasteaias tegutsevad log...
Heaolu Õnn Päritolu, rahulolu Sotsiaalsus pärilikkus Huvid, motivatsioon Jsiksus KeskkondÕpitud abitus Tunnetustegevus Tähelepanu, mälu Vaimsed võimed Iseloom, emotsioonid Õpioskused Füüsiline tegevus temperament
Lapsed muutuvad füüsilistes tegevustes oskuslikumaks ja kiiremaks ning nende peenmotoorika võimaldab tegelda kujutavate tegevustega. ➧Esmased ja teisesed eneseteenindusoskused. Lapsed õpivad ikka veel, et saavutada täielikku iseseisvust tualetis ja riietumisel. Ka söömisoskused täienevad puutudes kokku erinevate toitude ja lauanõudega. Hakkavad kujunema teisesed eneseteenindusoskused - nt õpivad enese järelt koristama. ➧Kõne areng. Täiustub sõnavara ja lauseehitus. ➧Tunnetustegevus. Maailma mõtestamisel toetuvad lapsed ikka veel põhiliselt tajule ja vajavad seega vahetuid praktilisi kogemusi. Lastel on keeruline mõista infot, mis jääb situatsioonist väljapoole ja millega neil pole olnud isiklikku kokkupuudet. Lapsed hakkavad planeerima oma vahetut tegevust - ütlevad näiteks, et nüüd hakkan joonistama autot. ➧Suhtlemine eakaaslastega ja mänguoskused. Lapsed hakkavad mängima süzeemänge ja
spetsialistide teenused, tugiisiku võimaldamine jne. Arendustöö üldeesmärgid (miks, mis suunas ja kuhu soovitakse jõuda). 3. Oskuste kirjeldus õppetegevuse ja üldoskuste valdkondade kaupa. Õppetegevus Eesmärgid Raskusaste Märkused Mina ja keskkond Keel ja kõne Matemaatika Kunst Muusika Liikumine Eesti keel kui teine keel Üldoskused Eesmärgid Oskused Märkused Õpi- ja tunnetustegevus Mäng Sotsiaalsed oskused Enesekohased oskused Õpetaja kohandab rühmale planeeritavad tegevused ja vahendid vastavalt erivajadusega lapse arengutasemele iga nädalateema ulatuses. Nädalaplaani on selleks lisatud lapse jaoks eraldi lahter „individualiseerimine“. Viisid ja ülesanded, mille kaudu saab lapsevanem oma lapse arengule väljaspool lasteaeda kaasa aidata. Tuuakse välja punktide kaupa. 4. IAK koostajad ja osalejad. Amet, nimi, allkiri Lapsevanemate nimed ja allkirjad
Hoides lapse kätt tihedalt vastu külge, on elavhõbetermomeetri kasutamisel tulemus valmis 5 minuti pärast. LIIKUMINE JA MÄNGIMINE Liikumine, mäng ja tegevus soodustavad lapse kehalist ja psüühilist arengut. Varajases eas omandatud oskused on aluseks edaspidisele arengule. Varaealise lapse õigel kehalisel ja vaimsel arenemisel on suur osatähtsus isiksuse edaspidisel kujunemisel. Antud vanuses kujunevad ja arenevad intensiivselt motoorika ning tunnetustegevus (tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine, kõne) Mäng on üks parimaid asju, mida saab lapsega koos teha. Selleks, et lapsed oleksid õnnelikud, tuleks neile pühendada aega. Lastega koos toimetamine ja nende kaasamine loob ellu aga parema tasakaalu ning tagab kõigi osapoolte emotsionaalse heaolu. Lapse üldiseks soodsaks arenguks on vaja nii emaarmastust, tähelepaneku ja sõbralikku suhtumist kui ka tema sensoorset ja vaimset stimuleerimist
• Koostatakse kindlaks ajavahemikuks, aga mitte pikemaks ajaks kui üks õppeaasta. • On seotud rühma õppekavaga, tugispetsialistide tööga, isikliku rehabilitatsiooniplaaniga (kui see on tehtud). • Koostamise juhend lasteaiale on soovitusliku iseloomuga. 1) Üldosa 2) Arendustegevuse tingimused ja eesmärgid 3) Tegevuskava Variant 1: riikliku õppekava põhjal Mina ja keskkond, Keel ja kõne, Matemaatika, Kunst, Muusika, Liikumine Õpi- ja tunnetustegevus, Mäng, Sotsiaalsed osksed, Enesekohased oskused Variant 2: arengu põhivaldkondade kaupa Kognitiivsed oskused, Sotsiaalsed oskused, Kommunikatsioon, Üld- ja peenmotoorika, Eneseteenindus Variant 3: imikuea iseärasuste alusel Hooldavad tegevused lapse suhtes, Üldmotoorika arengu toetamine, Tunnetustegevuse stimuleerimine 4) Koostajad 5) Kokkuvõte IAK koostamine : 1. Lasteaiarühmas eristub laps, kellele rühma õppekava pole jõukohane. 2
Kogemused on seejuures alati mõjutatud ka kunatise individuaalse kogeja, konkreetse isiku, kogemushorisondi avarusest või piiratusest. Seetõttu on inimeste arvamused samade asjade suhteski lahkuminevad ja tihtipeale vastandlikud, nii et sõna “arvamus” tulekski kasutada pigem mitmuses – arvamus kui inimlik tunnetusvorm esineb arvamuste paljususe ja vastuolulisusena. Platoni veendumuse kohaselt on ühisele arvamusele jõudmine meeleliselt tajutavate nähtuste kohta seni, kuni inimeste tunnetustegevus jääb üksnes meeletunnetuse tasandile, ülimalt problemaatiline. Teadmine seevastu on tema arusaama kohaselt üks ja ühtne. Seetõttu usub Platon, et üksnes mõistustunnetuse kaudu on inimestel võimalik jõuda tõelisele ja püsivale konsensuslikule arusaamisele maailmast. Mõistustunnetuse poolt vahendatud ideede-teadmine aitab tema järgi ületada seda relatiivsust, mis iseloomustab kogemusele toetuva tunnetuse kaudu kujunenud arvamusi
matemaatilisi protsesse ega nähtusi, niisamuti pole olemas erilisi filosoofilisi nähtusi ja protsesse. Matemaatika uurib maailma mõningaid üldisi kvantiteedi, struktuuri ja topoloogia omadusi ning tema osatähtsus inimtunnetuse, sh teaduste arengu ajaloolises protsessis aina kasvab. Niisamuti on lood ka filosoofiaga. Mida mitmekülgsemaks ja keerulisemaks on muutunud globaliseerunud maailm, ühiskond, kultuur, tunnetustegevus, poliitiline elu, seda rohkem on kasvanud vajadus filosoofilise käsitluse järele, kaoses esmase korra loomise järele. Filosoofiline dimensioon on möödapääsmatult vajalik kõikide elualade suurte tegijate mõtlemises. Seda nii keeruliste süsteemide mõistmiseks vajaliku viljaka uurimisstrateegia valikul kui ka saadavate tulemuste humanistlikus rakendamises edasistes tegevustes. Tõde, hüve, õnn, õiglus, ilu, võim, vabadus, tulevik jmt kõige üldisemad mõisted kategooriad -
toetatavat ... Kasvatusprotsessi eesmärgistamie kulgeb üldiselt abstraktselt konkreetsemale. Põhikooli näide samamoodi. Abstrakne eesmärk määrab tegevusvaldkonna, mille raame õpilase arengut planeeritakse. Konkreetne eesmärk rida konkreetseid eesmärke,... Kasvatuse eesmärkide abstraktsuse-konkreetsuse hierarhia: 1.tasand ideaal igakülgselt arendatud isiksusest 2. tasand põhiliselt inimtegevuse liigid, ümberkujundav tegevus, psühhomotoorne tunnetustegevus, kognitiivne ja väärtusorientatsiooniline ehk afektiivne tegevus(tunnetega, hinnagud jms). 3. üldiseld tegevusoperatsioonid: omandamise tasemed, milleks on kasvatustöö üldeesmärgid. Kasvatuse eesmärkide liigitus: 1.kognitiivsed 2. psühhomotoorsed 3. afektiivsed Internaliseerimine isemiselt omaksvõtmine on mingi idee, tegevusviisi, normi, väärtuse, suhtumise vms omaks võtmine inimese poolt. Sotsialiseerimine samamoodi inimene võtab omaks ühiskonna normid jms
idee olulisus keskmisest erinevate laste arengu ja arendamise kontekstis. Erivajadused 1. Kognitiivse arengu hälbed probleem infotöötlusprotsessides 2. Meelepuuded vastuvõetava info kättesaadavus 3. Kõnepuuded üks osa infotöötluskompleksist häiritud 4. Kehapuuded mõjutavad infotöötlust sedasi, mis tüüpi infole juurdepääs puudub 5. Emotsionaalsed ja käitumishäired õppimine häiritud emotsionaalse toetuse osas infotöötlusele, ATH puhul häiritud ka tunnetustegevus - tähelepanu. 6. Pervasiivsed arenguhäired kahjustatud kõik arenguvaldkonnad, õppimist segab kontakti probleem 7. Kroonilised tervisehäired laps võib jääda haigeks, enesetunne häiritud, tekivad lüngad õppimises 8. Liitpuuded probleemid rohkem kui ühes valdkonnas, kõigi osas tuleb õppimist kohandada Arengu iseärasused Vaimne areng Tunnetusprotsessid
aktiivõppemeetodeid, õppekäike, õues- ja muuseumiõpet jms); 7. kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja -meetodeid; 8. kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust. Ainealased põhimõtted ehk printsiibid: Kõnetegevuse kujundamine praktilise tegevuse ja suhtlemise kaudu ning jaoks. Lapse praktiline tegevus ja tunnetustegevus on kõnetegevusega dünaamilistes suhetes. Algklassides on mitteverbaalse tegevuse osa kõne omandamises eriti suur. Selle käigus kujunevad kujutlused esemetest, nende tunnustest, tegevustest ning objektide seostest. Kõik see on baassõnavara ning baaslausemallide omandamise aluseks. Eriti tähtsaks tuleb pidada orienteerumist ruumisuhetes. Printsiibi rakendamiseks luuakse situatsioonid, mis nõuavad ühistegevust ja seega suhtlemist. Suhtlemiseks on aga vaja
Selle abil modifitseeritakse väliselt jälgitavat käitumist sisemiste varjatud mõtlemisprotsesside vahendusel. KKMM-i abil saab õpetada õpilastele: kuidas ohjeldada liigset impulsiivsust ja agressiivsust, läheneda loominguliselt ülesannetele, tõsta tagasitõmbunud õpilaste suhtlemisvalmidust, suhtuda mõistlikumalt ebaõnnestumistesse jne. Psühholoogiline diferentseerimine. Väljast sõltuvuse ja sõltumatuse mõju õppimisele. Psühholoogiline diferentseerimine - inimeste tunnetustegevus osade ja terviku tajumisel. Niisiis psühholoogiline diferentseerimine iseloomustab inimesi selle järgi, kuidas nad tajuvad ümbritsevat maailma, kas tervikuna (globaalse tajustiiliga – väljast sõltuvad) või terviku osadena (analüütilise tunnetusstiiliga – väljast sõltumatud). Siiski pole psühholoogilise diferentseerimise võime nii ühetähenduslik. Käitume ju erinevalt afektiseisundis ja olukorras, kus on aega järele mõelda. Enamiku inimeste psühholoogilise
mälus. Osatoimingute võimalik konfliktsus (nt häälimine ja võrdlev hääldamine ) eeldab: -sooritamine ahelana ja iga osatoimigu tulemuse fikseerimine -eelneva osatoimingu (häälimine) automatiseerimine üleminekul pertseptiivsele ja verbaalsele sooritusele. Kõnetegevus inimtegevuse liik Psühhofüsioloogiline alus kõne funktsionaalspsteem Kõnetegevus: verbaalne suhtlemine ja verbaalne tunnetustegevus. Ilmneb (peamiselt) toimingute või operatsioonidena Resultaadid: keelte süsteem kõneajaloo tulemus on keeltesüsteem, Tekst konkreetne (verbaalne) Käitumise või teadmiste muutus konkreetne (psühholoogiliselt võttes) Suhtlemine üldistamine/konkretiseerimine (see LAUD üks kõigist) Kõneldes teeme alati 2 operatsiooni (üliselt): valima midagi ja siis sobitama (valik ja sobitamine) Toiming suhtlemise (kõneakt) sellega tuleb sooritada vajalikke operatsioone kõnelejal ja
Postklassikaline periood ja modernistlik sotsioloogia: Kujunesid funktsionalistlikud teooriad jm, esile tõusid empiirilised uuringud Lisandusid sümboliline interaktsionism, sotsiaalne fenomenoloogia, ratsionaalse tegevuse teooria, ajalooli-empiiriline sotsioloogia, soosotsioloogia. Selgus, et uurimistulemusi mõjutasid uurimismeetodid, uurija olemus ja palju muudki Max Weber õpetus ideaalsetest tüüpidest Tähelepanu: subjekt-tunnetustegevus-objekt Sotsioloogia areng Postmodernistlik periood sotsioloogilise nägemuse muutumine kuni käesoleva ajani. Üks ja sama tegevus annab erinevatel tingimustel ja erinevas ajas erinevaid tulemusi konteksti tähtsus! Huvi sotsiaalse semantika ehk märkide ja tähenduste süsteemi vastu, sellest huvi tõlgendamise vastu. Sotsioloogia areng 14 Postmodernistlik periood.
annaabi.ee 
