Vee karedus Anete Samelselg, Hans Jüris, Kirti Räni, Karin Köösel, Liisi Liivik Kuusalu Keskkool 10. klass, 2015 Mis on vee karedus? Joogivee karedus on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid. Karedus määratakse tavaliselt CaCO3 kogusega mg/l. Karedas vees seep ei vahuta ja moodustab rasklahustuvaid sooli. Ei ole tõestatud, et karedus põhjustaks terviseprobleeme. Meestel on leitud isegi pöördvõrdeline seos tarvitatava joogivee kareduse ja südamehaiguste registreerimise vahel , aga vaid kuni 170 CaCO3 mg/l. Vee kareduse liigid: Eristatakse kolme kareduse liiki: MÖÖDUV(karbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid ja karbonaadid, mis sadenevad vee keetmisel. PÜSIV(mittekarbonaatne)KAREDUS
moodustab 100200 pesuaine molekuli. Mistaplekid, mis vees ei lahustu. Lahustuvad aga pesuaine hüdrofoobses osas, kus need hüdrofiilse osa kaudu tõmmatakse pestavalt esemelt mustusetilgakestena lahusesse. Keskkonnasõbralik, ei sobi ta pesemiseks ei karedas ega happelises vees. Ebasobivaks võib osutuda isegi vihmavesi, kui see on liialt happeline. Esmalt tekkivad vees lahustumatud soolad, mille puhul seep ei vahuta ega pese. Happevihmas pesemisel eraldub vees lahustumatu rasvhape. Seebid kui nõrga happe ja tugeva aluse soolad hüdrolüüsuvad vees, mistõttu seebivesi tundub tekkinud naatriumhüdroksiidi tõttu alati libedana. Aluseline keskkond pole just kõige sobivam villase või siidesemete pesemiseks nind seda eriti kõrgemal temperatuuril, kus tavalise seebi pesevad omadused on kõige paremad.
Küllastamata-lahus, milles antud tingimuselt saab veel ainet lahustada Nõrgad elektrolüüdid: osaliselt jagunenud ioonideks, nõrgad happed ja alused Tugevad elektrolüüdid:lahuses täielikult jagunenud ioonideks, soolad ja leelised Tahke ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel suureneb Gaaside lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel väheneb Gaaside lahustuvus vees rõhu tõstmisel suureneb Veekaredus-kaltsiumi ning magneesiumi sisaldus vees, seep ei vahuta seep ei pese helbeline sade Vee pehmendamine-vee keetmine, vee destilleerimine, iooniitide kasutamine, fosfaadid
pinnal, mis teeb karedaks ka meie joogivee. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi. Üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi. Kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega. Väga kare on merevesi. Vee karedus igapäevaelus ● Pehme veega pesemisel kulub vähe seepi, seep vahutab hästi; kareda veega pesemisel aga kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. ● Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. ● Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi(sest seal olevad Ca- ja Mg-ühendid sadestuvad) ● Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust ja kihelust. Vee pehmendamine Vee keetmine Ioniitide kasutamine Vee destilleerimine Ca ja Mg ioonide sadestamine vastavate reaktiividega Kahjulikkus 1. Katlakivi
ained. Pakendil märgitud color. Toimivad madalatel temperatuuridel. Toodetakse käsipesuks mõeldud pulbreid, mis pestes vahutavad. Neid võib kasutada ka poolautomaatsetes pesumasinates. Click to edit Master text styles Automaatpesumasinates Second level kasutatavad pesupulbrid ei Third level Fourth level vahuta ja on pakendil Fifth level märgitud A või automaat. Villase ja siidi Click to edit Master text styles pesupulbrid ei Second level Third level sisalda Fourth level pleegituaineid ja Fifth level abrassiivseid aineid.
VEE KAREDUS LOODUSLIK VESI Looduslik vesi ei ole kunagi päris puhas, vees on lahustunud erinevaid aineid: • Gaasid (O₂, CO₂, N₂ jt.) • Soolaioonid (peamiselt Ca ja Mg) Kõige puhtam looduslik vesi on vihmavesi. VEE KAREDUS Vee muudavad karedaks lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad, mis on rasklahustuvad ühendid. Karedas vees seep ei vahuta ning ei pese hästi. VEE KAREDUSE KAHJULIKKUS Vee karedus on kahjulik, sest kareda vee kuumutamisel tekib keedunõu põhja katlakivi kiht, mis halvendab soojusjuhtivust ning tekitab ummistusi. KATLAKIVI Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO₃)₂ ja Mg(HCO₃)₂ tõttu. Kuumutamisel need lagunevad, moodustades vees praktiliselt lahustumatud karbonaadid CaCO₃ ja MgCO₃, mis ongi katlakivi põhikoostisained. VEE PEHMENDAMINE
Värvilise pesu pesemiseks mõeldud pulbrid ei sisalda pleegitusaineid, nendes on värve kirgastavad ained. Pakendil märgitud Color. Toimivad madalatel temperatuuridel. Villase ja siidi pesupulbrid ei sisalda pleegitusaineid ja abrassiivseid aineid. Toimivad madalatel temeperatuuridel. Pakendil märgitud wool või perwoll. Käsipesu pulbrid on mõeldud käsipesuks. Pestes vahutavad. Neid võib kasutada ka poolautomaatsetes pesumasinates. Automaatpesumasinates kasutatavad pesupulbrid ei vahuta ja on pakendil märgitud A või automaat. 4. PESU PESEMINE Pesu tuleb pestes tuleb jälgida pesumärke. Tuleb valida sobiv pesuaine, soovi korral ka loputusaine, tutvuda pesupulbri koostisega, käituda vastavalt juhisele, lisada vajadusel plekieemaldusaine, allergikutele ja väikelaste pesu pesemiseks kasutada loodustooteid (MINI RISK). Vajadusel kontrollida kas pestavad esemed on värvikindlad. Värvikindluse tegemiseks on võimalik teha järgnev katse : Asetada eseme alla valge tükk
*Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat on värvusetu kristalne aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Väga raskeski lahustuva ainena annab ta luudele kõvaduse ja tugevuse. Pehme ja kare vesi. Karedaks veeks nimetatakse sellist vett, milles on palju lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumiühendeid ja need põhjustavadki vee karedust. Eriti suure karedusega on merevesi. Karedat vett tunneb ära selle järgi, et seal peseb seep halvasti ja ei vahuta. See on tingitud asjaolust, et seebi koostisesse kuuluvate rasvhapete soolad reageerivad kaltsiumi- ja magneesiumioonidega, mille tagajärjel tekivad rasklahustuvad ühendid, mis helvestena pesuvette sadenevad. Kaltsium- ja magneesiumioonide sidumise määral muutub vesi pikkamööda pehmemaks. Seepärast ongi alati pesemisel karedas vees seebikulu suurem, kuna osa seebist kulub vee pehmendamiseks. Eriti suure karedusega on merevesi. Karedat vett tunneb ära selle
Veekaredus Vesi võib olla pehme või kare. Pehme veega pesemisel kulub vähe seepi, seep vahutab hästi; kareda veega pesemisel aga kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi. Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust, kihelust ja ketendust. Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete (peamiselt kaltsiumkarbonaat, magneesiumkarbonaat, kaltsiumsulfaat, magneesiumsulfaat) hulgast. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi; üsna vähese karedusega on Eesti
ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI siirup = suhkur + vesi füsioloogiline lahus = keedusool + vesi viin = etanool + vesi gaseeritud vesi = süsihappegaas + vesi jooditinktuur = jood + etanool Lahustatav aine on pihustunud tavaliselt üksikute molekulide või ioonideni! LAHUSTUMISPROTSESS Vee karedus Vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisooladest. · Karedas vees seep hästi ei vahuta. · Karedas vees leiduvad vesinikkarbonaadid lagunevad kõrgemal temperatuuril ning küttekehale tekib katlakivi LAHUSTUMISPROTSESS · Polaarsed vee molekulid rebivad naatrium- ja kloriidioonid soola kristallist välja: keemilised sidemed katkevad à soojust neeldub à endotermiline protsess. · Lahustunud aine osakesed omakorda seostuvad vee molekulidega ehk hüdraatuvad: keemilised sidemed tekivad à
mis kergitabki tainast. Neutraliseeritakse tugevaid hapeid. Kaaliumsoolad Kaalium ja naatrium kasulik südamele,kaaliumväetised. Kaltsiumsoolad - tuntuim kaltsiumsulfaat CaSO4. Esineb kristallhüdraadina CaSO4* 2H2O. Nn kips. Kuumutamisel muutud põletatud kipsiks. Kaltsiumkaronaat - reag. Pikaajaliselt loodusliku veega , mis voolad läbi lubjakivilademetest, siis tekkivad koopad. CaCO3+CO2+H2O Ca(HCO3)2 VEE KAREDUS Vees lah, Ca ja Mg soolad põhj karedust .karedas vees seep ei vahuta. (Ca ja Mgioonide reag seebiga mood vette helbeline sade. 1)mööduv karedus , kaltsium ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees.võimalik kõrvaldada vee keetmisel ,kuumutamisel vesinikkarbonaadid lagunevad mood rasklahustuvad karbonaadid mis sadestavad katlakivina .(rikub kuumutusnõusid, halvendab soojusjuhtivust) 2)jääv karedus teised vees lah kaltsiumi ja magneesiumi soolad, Kuuumutamisega see karedus ei kao. Vee pehmendamine Pehme vesi ei sisalda Kaltsium
karedaks ka meie joogivee. Ohtralt CO2 sisaldav vesi lahustab Ca lubjakividest. Peamised Ca ja Mg allikad on paekivi ja kriit. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi. Üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi. Kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega. Väga kare on merevesi. Vee karedus igapäevaelus Pehme veega pesemisel kulub vähe seepi, seep vahutab hästi; kareda veega pesemisel aga kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi(sest seal olevad Ca- ja Mg-ühendid sadestuvad) Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust, kihelust ja ketendust. Katlakivikodumasinates ja veetorudes Vee karedus igapäevaelus 2 Karedal veel võivad olla pehmest veest hoopiski paremad maitseomadused (see on
seebi toime vähenemine pesemisel. Eristatakse kahte liiki karedust - jääv ning mööduv. Mööduvat karedust saab kõrvaldada vett keetes, jäävat karedust saab kõrvaldada vaid keemiliselt, näiteks ioonvahetite abil. Pehme veega pesemisel kulub vähem seepi, seep vahutab hästi, kuid karedas vees moodustab ta lahustumatuid ühendeid ning temast pole suurt kasu ehk kareda veega pesemisel kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi. Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust, kihelust ja ketendust. Vee kareduse vähendamiseks lisatakse veele soodat, lupja või naatriumhüdroksiidi või filtreeritakse vesi läbi spetsiaalsete ioonvahetusfiltrite. Karedus väheneb tunduvalt ka vee keetmisel, sest
Looduses esineb kaltsium CaCO3-na (marmor, lubjakivi, kriit, paas), millest happe lahusega reageerimisel eraldub mullidena süsihappegaasi, vees halvasti lahustuv. Kaltsiumit esineb luudes, veres, kudedes. Magneesiumi ja kaltsiumi vaheline tasakaal reguleerib mitmeid protsesse, sealhulgas südame tööd. Magneesiumi on vaja taimede fotosünteesiks. Karedaks veeks (kaev, allikas, meri) nimetatakse vett, mis sisaldab märgatavas koguses kaltsiumi- ja magneesiumisooli. Seal seep ei vahuta, tekib hoopis helbeline sade. Eristatakse karbonaatset ehk mööduvat (põhjustatud kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemisest vees, väheneb kuumutamisel, kuid tekib katlakivi, mis vähendab soojusjuhtivust ja võib tekitada ummistusi) ja mittekarbonaatset ehk jäävat vee karedust (põhjustatud teistest sooladest, ei kao kuumutamisel). Pehme vesi ei sisalda lahustunud kaltsium- ja magneesiumühendeid (vihm, lumi, jõgi, järv)
Kõrgel rõhul ja temperatuuril kulges kord maapõues lubjakivi ümberkristalliseerumine, ta läks üle tihedamasse vormi - marmoriks. Mõnel juhul võib kaltsium üsna tülikas olla. Kare vesi (sisaldab peamiselt kaltsiumi ja magneesiumi ühendeid) pole joomiseks kahjulik, kuid katlakivi (kaltsiumkarbonaat) moodustumise tõttu ei saa sellist vett kuumutamisel palju kasutada. Isegi pesupesemine ei taha kareda veega õnnestuda, sest seep lihtsalt ei vahuta ega pese mustust riietelt. 4 Kaltsiumi omadused Kustutamata lubi Kustutamata lupja ehk kaltsiumoksiidi saadakse kaltsiumkarbonaadi põletamisel: CaCO3 CaO + CO2 Kustutatud lubi Kustutatud lubi ehk kaltsiumhüdroksiidi saadakse kaltsiumoksiidi reageerimisel veega: CaO + H2O Ca(OH)2 + H2 Kaltsiumkloriid Kaltsiumkloriid (CaCl2) on valge kristalne aine. Seob hästi õhust veeauru ja moodustab
filtreerimisel ja kasutakakse CO2 kindlaks tegemisel) *kustutamata lubi CaO (saadakse lubjakivi kuumutamisel *kustutatud lubi Ca(OH)2 nimetatakse ka lubjapiimaks saadakse CaO+H2O 5. Kareda vee tunnused, kus leidub karedat vett looduses, katlakivi teke ja eemaldamine. Vee karedust põhjustavad Ca ja Mg ühendid. *Seep ei vahuta; *keetmisel tekib katlakivi CaCO3 Looduses: kaevu- ja allikavesi, eriti aga merevesi. Katlakivi tekib kareda vee kuumutamisel,*Mööduvat karedus saab kõrvaldada vee pikemaajalisel keetmisel, saab ka vabaneda vee destilleerimisel, vee pehmendajate abil. 6. Pehme vee tunnused, kus leidub pehmet vett looduses. *Pehme vesi ei sisalda kaltsiumi- ja magneesiumioone. *Looduses: vihma või lumevesi. 7. Vee pehmendamise võimalused. *Ioniitide abil. 8
Vee karedus ➢ Looduses pole kunagi vett puhta ainena ➢ Lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad muudavad vee karedaks ➢ Kare vesi ○ Seep ei vahuta ○ Põhja tekib helbeline sade ○ Kuumutamisel tekib anumale katlakivi Katlakivi ➢ Halvendab soojusjuhtivust ➢ Tekitab ummistusi ➢ Tekib vees lahustunud Ca(HCO3)2 ja Mg (HCO3)2 tõttu ○ Kuumutamisel lagunevad need vees lahustumatuteks CaCO3 ja MgCO3 ➢ Kui vees on ka rauasoolasid, siis on katlakivil pruunikas värvus Vee pehmendamine ➢ S.t Ca ja Mg soolade sisalduse vees vähendamine ➢ Lihtsaim moodus – keetmine
Mis und ma nägin- ma ei tea seal oli lill ja lind. Su kurb lein kaebus südant lõikab, on solvatud su koerarind. Luiged lendasid. Luigutav rivi säras päikeses kui helendav kee. Neid ja noormees- nad istusid kivil silmad rahutult pöörleval veel. Tahaks minna, ei tea kuhu minna. Põhjatuultega lendaks ma sinna. Ta on samas, siis kusagil kaugel. Kord on vaikne, kord äiksena õel. Ning ta kiirgab nii valusat valgust, nagu oleks tal silmad ja hing. Meri meri, suut ja ai vahuta. hakkab valjult kõnelema vihaselt ja vahutav. Mulle meeldis väga luuletus Kalamees naerab. See jutustas päevast, mil saak oli nii suur, et kalamees naeratas. Kui saak on suur ja hea, on kalamees õnnelik esiteks selle pärast, et saab oma pere korralikult ära toita ning teiseks sellepärast, sest suure lasti eest saab ka paremat hinda. Minu arvamus ning hinnang Valisin just Juhan Smuuli, sest elan temanimelisel tänaval, üks tema
NaOh+H2SO4-> Na2So4 NaOH+SO2->Na2SO3 NaOh+CO3- Na2CO3- naatriumkarbonaat NaHCO3- söögisooda, ehk naatriumvesinikkarbonaat Tähtsamaid ühendeid Kaltsium- ja magneesiumoksiid on aluseliste omadustega valged tahked ained. CaO-kustutamata lubi, MgO-kustutatud lubi. Nii kaltsium kui magneesiumoksiid reageerivad energiliselt hapetega. CaCO3*MgCO3- dolomiit. CaSO4* H20-kips Vee karedus Niisugust vett mis sisaldab märgatavas koguses Ca2+ ja Mg2+ ioone, nim. Karedaks veeks. Karedas vees seep ei vahuta. Eristatatkse karbonaatset eh mööduvat ja mittekarbonaatset ehk jääv karedus. Jääv karedus on põhjustatud teistest vees lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumisooladest (kloriididest jt.)Niisugune karedus vee kuumutamisel ei kao. Mööduv karedus on põhjustatud kaltsiumi ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemisel vees. Katlakivi on karbonaatidest koosnev sade, mis tekib vesinikkarbonaate sisaldava kareda vee kuumutamisel (keetmisel)
Vedelikku kasutatakse mitmesugustes hüdraulilistes süsteemides, näiteks: roolivõimendi süsteemides, hüdro-pneumaatilises vedrustuses, amortisaatoris, ABS/ASR ja ASC süsteemides jne. Vedeliku omadused: - Väga kõrge viskoossusindeks (>300), mis võimaldab säilitada vedeliku voolavuse isegi äärmuslikel temperatuuridel - Väga madal hangumistemperatuur ning toodet võib kasutada madalatel temperatuuridel - Ei vahuta, ohutu kasutada - Ei mõjuta tihendeid, takistab lekkimist Toote spetsifikatsioonid: VW TL 52146, MAN M 3289 PSA S712710, MB 345.0 Volvo STD 1273,36 DIN 51524-T3, ISO 7308 Tüüpilised standardanalüüsid: Värvus Groen Tihedus temperatuuril 15°C, kg/l 0,829 Viskoossus temperatuuril -20°C, mPa.s 230 Viskoossus temperatuuril 40°C, mm²/s 18,70
ümberkristalliseerumine, ta läks üle tihedamasse vormi - marmoriks. Mõnel juhul võib kaltsium üsna tülikas olla. Kare vesi (sisaldab peamiselt kaltsiumi ja magneesiumi ühendeid) pole joomiseks kahjulik, kuid katlakivi (kaltsiumkarbonaat) moodustumise tõttu ei saa sellist vett kuumutamisel palju kasutada. Isegi pesupesemine ei taha kareda veega õnnestuda, sest seep lihtsalt ei vahuta ega pese mustust riietelt. 6 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsium (11.03.2011) 2. http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kaltsium.htm (11.03.2011) 3. http://www.terviseleht.ee/200003/3_pihlakained.php (11.03.2011) 4. http://www
" Heal õllel, mis on õigesti serveeritud, peab olema vahtu kahe sõrmejämeduse jagu. Vahuga õlu on pehmem juua ning õllel on tunduvalt isuäratavam lõhn. Äärmiselt oluline on õlleklaasi puhtus. Peale kasutamist õlleklaas pestakse, loputatakse ja nõrutatakse kuivaks. Õlle ja piima jaoks ei kasutata kunagi sama klaasi ning õlleklaasi ei pesta kunagi koos rasvaste nõudega, õlleklaasi ei poleerita. Kui klaas on veidigi määrdunud, pesuainega koos või poleeritud ei vahuta õlu enam nii hästi. Õllepudel pannakse lauale kinniselt või avatakse lauas, jooja silme all. Eriti olutine etiketi juures on see, et õllepudel asetatakse lauale klaasi kõrvale nii, et õllepudeli silt oleks joojale hästi näha. Seegi on tava, mis meenutab veinide tutvustamist ja pakkumist. Kui restoranis on saadaval vaadiõlu, siis sellisel puhul on garanteeritud, et õlu serveeritakse õigel temperatuuril, õige süsihappegaasi sisaldusega ning on kõige maitsvam.
Püsiva o-a nimetusse ei märgita. Na₂O - naatriumoksiid Kui aga muutuv, siis sulgusesse nt CuO vask(II)oksiid Vesiniksoolade nimetatakse happeaniooni ette sõna vesinik. CaHPO₄ kaltsiumvesinikfosfaat Ca(HCO₃)₂ kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(H₂PO₄)₂ kaltsiumdivesinikfosfaat KH₂PO₄ kaaliumdivesinikfosfaat LAHUSED Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad. Karedas vees seep ei vahuta, keetmisel tekib katlakivi. - Mõõduvat karedust põhjustavad Ca(HCO₃)₂ Mg(HCO₃)₂ - Püsivat karedust põhjustavad CaCl₂MgCl₂ CaSO₄ MgSO₄ Vee pehmendamise võimalusi - Keetmine. Mööduva kareduse eemaldamine - Destilleerimine - Reaktiivide lisamine Mg- ja Ca-ioonid. Na₃PO₄ Na₂CO₃ Dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine –vee molekulide seostumine ioonidega. Kristallivõte
Need ladestuvad aeglaselt keskkonnas ja kokkupuutes organismidega ladestuvad luustikku, maksa ja neerudesse. See põhjustab kroonilisi haiguseid. Raskmetalle leidub merevees ja veepõhjas, need satuvad sinna metallide kaevandamisega, jäätmete ümbertöötlemisega, liiklusega, metsapõlengutega ja (vulkaanilise) tolmuga. Raskmetallid on Hg, Cd, Pb, Zn, Ni, Cr ja Cu Vee karedus- vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad. Karedas vees seep ei vahuta, seebi reageerimisel ioonidega tekib vette rasvhapete sooladest sade. Katlakivi halvendab soojusjuhtivust ja tekitab ummistusi. Katlakivi teke: Ca(HCO3)2=CaCO3+CO2+H2O CaCO3 on lahustumatu karbonaat, ehk siis see sadestub veega kokkupuutes olevatele pindadele. Vee kareduse kahjulikkude toimete vähendamiseks pehmendatakse vett nt. eelkeetmisega, destilleerimisega, pehmendajatega(Na3PO4) ja ioniitidega. Ioonikihist vee läbijuhtimisel vahetuvad
..................................................................8 Kasutatud materjalid........................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Vesi võib olla pehme või kare. Pehme veega pesemisel kulub vähe seepi, seep vahutab hästi; kareda veega pesemisel aga kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi. Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust, kihelust ja ketendust. Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete (peamiselt kaltsiumkarbonaat, magneesiumkarbonaat, kaltsiumsulfaat, magneesiumsulfaat) hulgast. Referaadi koosatamiseks kasutasin interneti ja raamatute abi
kuni poole mõlalabani. Laba on pealt laiem, kuid kõige laiem koht (22-25 cm) on ülevalt 2/5 labapikkuse kohal ja sealt algab ühtlaselt ringjalt kitsenev osa kuni alumise otsani, mille laiuseks on 6-8 cm ja ots tuleb väheke kumer. Mõla ots ja servad on töödeldud teravaks, et mõla saaks vette suruda peaaegu hääletult. Kui sõudja mõla täies ulatuses vette surub ja jõuliselt sõuab, siis peab jääma mulje, et mitte mõla ei liigu vees ja vesi ei vahuta mõla varre juures vaid, vaid kanuu liigub ja vahutab kanuu ümber. Mõla ülemises otsas on nasa ehk käepide, mille otsad on allapoole 1 cm laiemaks töödeldud, et sellega oleks hea sügavamast veest võrke üles tõsta. Nasa peab olema hästi töödeldud, et seda oleks igati mugav käes hoida. Soovitatav on mõla töödelda värnitsaga, et see vettiks vähem ja säiliks kauem. Kanuu ja mõla mõnede ühenduste juures ei tohi kasutada raudnaelu,
Kääritis · Oma olemuselt vedelväetis, valmistatakse taimmaterjalist ja soovit. Vihmaveest puu või plastnõus. 11 · Nõu täidetakse taimse materjaliga ning vett valatakse nii palju, et taimmaterjal oleks kaetud (mitte nõu ääreni !!!) · Kääritatav mass segatakse vähemalt 1 kord päevas läbi (peab jätkuma hapnikku !) · Kääritis on valmis, kui segu ei vahuta enam ja on tumedalt värvunud (aega kulub 2-3 nädalat) · Kääritist võib teha nõgeset, soolikarohust, osjadest, võilillest, varemerohust jne. · Sellise kääritise kasutuse tagajärjel suureneb harilikult taimede vastupidavus kahjuritele ja haigustele Lahjendada 1:5 või 1:10 Võilill · Taimes leidub parkaineid, eeterlike õlisid, valke ja antibiootilisi aineid · Olemas nii K, Fe, Ca, P, Mg, Si, Zn, ja palju
lumevesi. Pehmeks veeks võib pidada ka järve- ja jõevett. Pehmes vees seep vahutab ja peseb hästi. Karedaks veeks nimetatakse sellist vett, milles on palju lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumiühendeid ja need põhjustavadki vee karedust. Allika- ja kaevuveed sisaldavad palju lisaaineid, kuna need on oma liikumisteel puutunud kokku paljude mineraalide ja kivimitega. Eriti suure karedusega on merevesi. Karedat vett tunneb ära selle järgi, et seal peseb seep halvasti ja ei vahuta. See on tingitud asjaolust, et seebi koostisesse kuuluvate rasvhapete soolad reageerivad kaltsiumi- ja magneesiumioonidega, mille tagajärjel tekivad rasklahustuvad ühendid, mis helvestena pesuvette sadenevad. Kaltsium- ja magneesiumioonide sidumise määral muutub vesi pikkamööda pehmemaks. Seepärast ongi alati pesemisel karedas vees seebikulu suurem, kuna osa seebist kulub vee pehmendamiseks. Vee karedust liigitatakse karbonaatseks ehk mööduvaks kareduseks ja mittekarbonaatseks
LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI siirup = suhkur + vesi füsioloogiline lahus = keedusool + vesi viin = etanool + vesi gaseeritud vesi = süsihappegaas + vesi jooditinktuur = jood + etanool Lahuses on lahustunud aine enamasti pihustunud üksikute molekulide või ioonideni! Vee karedus Vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisooladest. Karedas vees seep hästi ei vahuta! (suurem kulu) Kareda vee kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaat lagunevad kõrgemal temperatuuril, tekib katlakivi: Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2 Vee kareduse leevendamine ehk kuidas saada lahti lahustunud Ca- ja Mg-sooladest? · vee keetmine lahustunud Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 lagunevad lahustumatuteks ühenditeks (tekib katlakivi) · vee destilleerimine energiamahukas ja kulukas; · keemilised pehmendajad
Saag Korjama Koristama Kallas Kuld Sada Viitsima Tahtma Müüma Uurima Kurk Kardin Nägu Laul Kriit Tv h 64 Nälg, raad, kõndima, soiguma, kargama, vähkrema, tahtma, siht, jõud, kiht Tv h 65 Piiksuma (vv)ü, muhv (vv)a, koogama (vv) ü, oigama (lv) a, siirupine (av_), litsuma (vv)a, kuus (lv) a, kõhklema, (lv) ü, siplema (vv) ü, kärvama (vv) ü, kaun (vv)a, tõusma (vv)a, jootma (vv)a, vahuta (av_), joon (vv)a, naerma (vv)a, õnnal (lv) ü, vaevlema (vv), jõgi (lv) a, protestima (vv)a, vormima (vv)a, leelis (av_), ehmuma(av_), rulluma (av_), vallatsema(av_), salenema (av_), võrsutama (av_), vagu (lv) a, sirama (av_), tögama (av_), vöö (av_), vormistik (vv) a, tatar (vv) ü, arhiiv (vv) a, oode (vv) ü, kägu (lv) a, mesi (lv)a, taplus (Av_) 70 Lapselik vv, aadlik vv, perekondlik vv, inimlik vv, kaeblik vv, naiselik vv, usklik vv, sisalik vv, Välte ebavaheldus
Looduses esineb kaltsium CaCO3-na (marmor, lubjakivi, kriit, paas), millest happe lahusega reageerimisel eraldub mullidena süsihappegaasi, vees halvasti lahustuv. Kaltsiumit esineb luudes, veres, kudedes. Magneesiumi ja kaltsiumi vaheline tasakaal reguleerib mitmeid protsesse, sealhulgas südame tööd. Magneesiumi on vaja taimede fotosünteesiks. Karedaks veeks (kaev, allikas, meri) nimetatakse vett, mis sisaldab märgatavas koguses kaltsiumi- ja magneesiumisooli. Seal seep ei vahuta, tekib hoopis helbeline sade. Eristatakse karbonaatset ehk mööduvat (põhjustatud kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemisest vees, väheneb kuumutamisel, kuid tekib katlakivi, mis vähendab soojusjuhtivust ja võib tekitada ummistusi) ja mittekarbonaatset ehk jäävat vee karedust (põhjustatud teistest sooladest, ei kao kuumutamisel). Pehme vesi ei sisalda lahustunud kaltsium- ja magneesiumühendeid (vihm, lumi, jõgi, järv)
Pulber ja sinna seondunud mustus eemaldatakse imuriga. Vahtpesus vaip pestakse vahtpesumasinaga või põrandahooldusmasinaga ja spetsiaalse vaibaharjaga. Puhastuslahus vahustub harja hõõrde mõjul ja vaht koos mustusega eemaldatakse veeimuriga. Kuivanud vaipa jäänud puhastus- aine tolm eemaldatakse imuriga. Tekstiilpindade puhastusaineid kasutatakse ka pestes surveloputusmasinaga. Survepesumasinates kasutatakse selleks ettenähtud tekstiilpindade puhastusaineid, mis ei vahuta. Kasutades tekstiilide puhastusaineid ja vahtpuhastusaineid tuleb kontrollida, kas tekstiilide värvid taluvad neid aineid. Kordamisküsimused. 1. Iseloomusta tekstiilpindade puhastusaineid ja vahtpuhastusaineid. 2. Kirjelda vahtpuhastust ja vahtpesu. 3. Millega saab veel pesta tekstiilpindu? KÜÜRIMISAINED Küürimisaine on puhastusaine ja tahke aine segu, kus tahke aine tõhustab küürimist. Küürimisained on kas vedelad, pastad või pulbrid. Nende pH on 8-11. Koostis 1
glütseriini; 300 ml.; klambrid (2tk.); kummikork; klaastoru; klambri- 2g. naatriumbisulfaati; hoidja; kondensaator; kummivoolik; kogumisplasku; õhu- destileeritud vesi. lukk; 300 ml mensuur. 1) Segage vabas õhus ja gaasimaskiga varustatult 300 ml erlenmeyeri pudelis 10 g. glütseriini 2 g. naatrium-sulfaadiga. 2) Süüdake alkoholipõleti ja kuumutage kergelt pudelit. 3) Segu hakkab mulle ajama ja vahutama - need mullid ongi pisargaas. 4) Kui kuumutatav segu enam ei vahuta ja gaasi ei eralda või tekib klaastorus nähtav pruun sade, on reak-tsioon lõppenud. Eemaldage põleti ja kallake kuumutatud segu välja, kuna see on korrodeeriv. 5) Aine, mis koguneb kondensaatorisse ja sealt kogumisplaskusse tilgub, on pisargaas. See tuleb kindlalt korkida ja usaldusväärsesse kohta hoiule panna. 7.4. TULEVÄRGID. Kuigi tulevärke ei saa otsese ja efektiivse terrorivahendina kasutada, on neil oma roll segaduste tekitamises ja süütamistes
Tähtsamad asfaldisegude ja betoonide omadused on järgmised: segu poorsus, asfaltbetooni jäävpoorsus, veeimavus, survetugevus, veekindlustegur, mahupaisumine, plastsus, jäikus. 13.8. Asfaldisegude valmistamine Asfaldisegude valmistamine toimub sundseguri abil. Enne segurisse panemist mineraalained kuivatatakse ja kuumutatakse. Sitkeid bituumeneid kuumutatakse, kuni vesi on täielikult eraldunud. Sel juhul bituumeni pind enam ei vahuta. Mustsegusid võib valmistada soojalt või külmalt. Neid valmistatakse kas alalises (statsionaarses) segistis või liikursegistis. Mustsegusid ei pea kohe paigaldama. Neid võib teatud aja laos säilitada. Höövlisegu valmistatakse otse tee peal. Materjalide segamiseks kasutatakse: greiderit, teefreesi, kultivaatorit, mõnda muud seadet abil, mis võimaldab materjale segada. 180
annaabi.ee 
