Järeltestis ei hinnatud hääldamist, morfoloogiat, sõnavara, sõnamoodustusoskust ega süntaksit. Kasutatud kõnetesti tulemusi võrreldi 6-a. laste testinormidega. Kompleksele kõneuuringule järgnes tekstiloomeoskuste arendamise periood (lapse vanus 8,2). Uuringu ja õpetamise perioodi vaheline aeg venis lapse sagedaste haiguste tõttu. Käesolevas töös kasutati enne ja pärast intensiivset arendamisperioodi tekstiloomeoskuse taseme uurimiseks vahendamata ja vahendatud jutustust pildiseeria toel (vt lisa 1). Jutustamisaineseks olid mõlemas testis viiest pildist koosnevad pildiseeriad „Lumememme lugu“, „Vanatädi lugu“ (vahendatud jutustused) ning „Palliligu“ ja Tuvi lugu“ (vahendamata jutustused) (vt lisa 2). Narratiivide koostajad on TÜ eripedagoogika osakonna õppejõud PhD Marika Padrik, mag Merit Hallap, PhD Piret Soodla, mag Kati Mäesaar, pildid joonistas Jolana Laidma. Analüüsiti ja võrreldi eeltesti
kandidaatide seast. Erandi moodustasid vaid strateegid, kes valiti rahvakoosolekul kõigi kodanike hulgast. Riigiametnikud, kohtunikud ja nõukogu liikmed said ametiajal riigikassast ka väikest palka. See oli tähtis vaesematele kodanikele, kellel olnuks muidu raske või lausa võimatu oma põhitöö kõrvale jätta ja üksnes riigiasju ajada. Erinevalt tänapäeva riikidest kehtis Ateenas otsene, vahendamata demokraatia -- rahvas ei valinud riiki juhtima esindajat, vaid tegeles sellega ise. Kreeka polistes, ei kuulnud ka Ateena kodanike hulka naised, orjad ega võõramaalased. Et viimasel polnud õigust Atika maad osta, siis elasid enamasti regulaarselt maksu maksma ja teenima vajaduse korral Ateena sõjaväes. Nii orja kui ka võõramaalisi oli Ateenas palju demokraatia hiilgeaegadel arvatavasti rohkem kodanike. Siiski ei küündinud mittekodanike osa Ateena elanikkonnas kaugeltki Sparta tasemeni
Ülejäänud rahvas jagunes kahte gruppi: perioigid ja heloodid. Klassikalises Kreekas valitses orjanduslik ühiskond ning seetõttu oli nii Ateenas, kui Spartas orjade arv suur. Demokraatia hiigelaegadel oli Ateenas orje arvatavasti rohkem kui kodanikke, kuid siiski ei küündinud mittekodanike osa Ateena elanikkonnas kaugeltki Sparta tasemeni, kus spartiaadid moodustasid riigi elanikkonnast tühise vähemuse. Kokkuvõtteks võiks õelda, et Ateenas valitses otsene, vahendamata demokraatia, kus rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. Sparta oli aga range sisemise korraldusega riik, mille eesmärgiks oli spartiaatide ülemvõimu säilitamine. Riigi huvid olid esiplaanil, kodanike õigused olid teisejärgulised. Nii tagas Sparta endale küllaltki suure sisemise stabiilsuse. Kindlasti valitsesid Ateenas ja Spartas erinevad meelsused. Seda näitab juba see, et Ateena
valitud kanditaatide seast. Ateena kodanike hulka ei kuulunud naised, orjad ega võõramaalased. Raha riigikorralduse heaks laekus enamasti maksudena Ateena liitlastelt ja võõramaalastelt, ka sadamatollidest. Aristokraate ei tõrjutud täielikult kõrvale. Tänu nende haridusele ja jõukusele, oli neil aega poliitikale pühenduda ning kõnepidamisoskus võimaldas neil lihtkodanikest paremini riigiasjades kaasa rääkida. Ateenas oli seega otsene, vahendamata demokraatia. Meil praegu on samuti demokraatia, kuid see on puhtalt esinduslik. Eks olnud ju igal riigikorral omad plussid ja miinused. Kindel on see, et iga kord kui riigikord vahetus, püüti luua endisest paremat riiki ja korda, nõnda on see ka tänapäeval. Poliitika Vana-Kreekas arenes kindlasti paremuse poole. Siiski ei saa väita, et meil hetkel valitsev riigikord oleks see ainuõige. Keegi ei oska kindlalt öelda, milline riigikord on maailmas valdavaks tulevikus, näiteks
varalisest olukorrast) · Atika elanike orjastamine oli keelatud · Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul · Rahvakoosolek · kogunes iga 10 päeva tagant · Koosolekute vahel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud , sh 10 strateeegi · Igal aastal määrati ametisse 6000 kohtunikku · Ateenas valitses otsene, vahendamata demokraatia st rahvas ei valinud esindajaid riiki juhtima, vaid tegelesid sellega ise · Kuigi kehtis demokraatlik kord, ei olnud aristorkaadid poliitikast tõrjutud · Nendel oli piisavalt aega, raha ja oskusi, et täielikult riigiasjadele pühenduda · Rikkus lubas neil riigile teeneid osutada ja seeläbi endale rahva hulgas poolehoidjaid leida · Tänu heale haridusele ja kõnepidamisoskusele pääsesid nad rahvakoosolekul
riigiametnikud , sh 10 strateeegi o Igal aastal määrati ametisse 6000 kohtunikku · õukogu liikmed, kohtunikud ja riigiametnikud määrati liisu heitmise teel eelnevalt valitud kandidaatide hulgast · Erandiks olid strateegid, kes valiti rahvakoosolekul kõigi kodanike poolt ühiselt · Riigimeestele maksti riigikassast ka väikest palka o See tagas selle, et ka vaesemad said osaleda valitsemises · Ateenas valitses otsene, vahendamata demokraatia st rahvas ei valinud esindajaid riiki juhtima, vaid tegelesid sellega ise · Kuigi kehtis demokraatlik kord, ei olnud aristorkaadid poliitikast tõrjutud · Nendel oli piisavalt aega, raha ja oskusi, et täielikult riigiasjadele pühenduda · Rikkus lubas neil riigile teeneid osutada ja seeläbi endale rahva hulgas poolehoidjaid leida · Tänu heale haridusele ja kõnepidamisoskusele pääsesid nad rahvakoosolekul paremini mõjule
ja nõukogule *riigi eesotsas seisis Perikles demokraatlik kord, aristokraatia eesõigused olid kaotatud *kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule *kodanikud:Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud *koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500- liikmeline nõukogu ja riigiametnikud kelle hulgas olid 10 väejuhti e strateegi. *igal aastal ametis 6000 kohtunikku *kehti otsene vahendamata demokraatia-ravs ei valinud riiki juhtima oma esindajaid vaid tegeles sellega ise. *saadi raha Ateena liiklastelt ja sadamatollidest, sest demokraatlik korraldus nõudis suuri kulutusi. Polis-linnriik *valitsesid kodanikud-nõuti jalaväelase täisvarustuse hankimiseks jõukust et linnriiki kaitsta. *mõnes polises olid kodanikuõigused vaid jõukamatel. *kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekul-riigi kõrgeim võimuorgan, selle otsust loeti lõplikuks. *eksisteeris rikastest
Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõigil kodanikel täiskasvanud meesoost põliselanikud, sõltumatult nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast -oli õigus osaleda rahvakoosolekutel, mis toimusid iga 10 päeva tagant või vajadusel tihedamalt. koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500-liimeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kelle hulas olid tähtsamad 10 strateegi, kõik nad pidid aga alluma rahvakoosolekute otsustele. Ateenas kehtis otsene, vahendamata demokraatia rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. 4.Iseloomusta Sparta valitsemist. Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt 2 päritava võimuga kuningat. Neile allus sõjavägi ning samuti täitsid nad riigi kõrgema preestri kohuseid. Teistes valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu ehk geruusia, sellesse kuulusid vähemalt 60- aastased isikud ja igal aastal kõigi kodanike seast valitud 5 efoori. Otsuse
Indiasse 1498. Amerigo Vespucci- 1501 veendus, et on leidnud Uue Maailma, tundmatu mandri. Pärast nim Ameerikaks tema nime järgi. V. N. De Balboa- tahtis leida teed Indiasse lääne poolt. 1513 a jõudis Vaiksesse ookeanisse. Franao de Magalhaes- tahtis leida läänepoolset teed Indiasse. 1519- 1522 jõudis koju tagasi 1 laevaga viiest . läänetee oli avastatud, aga see polnud otstarbekas. Põhjused: 1) taheti saada idamaadest kaupu odavamalt, ilma vahendamata. 2)taheti leida meretee Indiasse, et maismaa kaubateedel mitte kohtuda türklastega. 24) Aasiat peeti rikkaks piirkonnaks ja loodeti peale vürtside leida ka kulda. 25) Euroopa rüütlid vajasid seiklusi ja tegevust. Tulemused: 26) laiendus eurooplaste maailmapilt. Kujunesid uued teadmised geograafiast. 27) Ameerika põlisrahvad alistati ja orjastati. 28) Eurooplastel tekkisid uued rikastumise võimalused. Seiklejad e konkistadoomid purjetasid Uude Maailma kulda otsima
Kultuuriringide teooria kultuurinähtused levivad ühest ühiskonnast teise üksikult või pundina (ei ole vaid 1 kultuurikandja rahvas, vaid vb ka suurem prk). 8 piirkonda. Nt Austraalia bumerangi prk (primitiivne prk mida esindas bumerang ehk mingi iseloomulik ese mis aitab prk määrata. Uurimine aitas mõelda, mis selles prk oluline on ja leida teisi sarnase vormiga esemete prki. Uuriti sarnasuste hulka ja kokkupuudete olemasolu , ühine ese=eri rahavaste kokkupuude (vahendatult või vahendamata). 3)Ameerika Wissler, Kroeber . Kultuuriareaalide teooria Kultuurielemendid arenevad, levivad (sarnaselt Saksa-Austra koolkonnale) kimpudena. Võetakse üle seotud kultuurielemendid, sellest kujunevad areaalid, e. sarnaste elementidega prk-d. Keskmes rohkem tunnuseid kui äärealadel, see tähendab et kese ka tekkepunkt. Levib ringikujuliselt keskmest eemale. Maailm täis palju väikeseid mikroareaale.
Kesk - Kreeka Lõuna-Kreeka Võim kuulus aristokraatlikele ja Kaks päritava võimuga kuningat, neile riigiametnikele, nõukogule; hiljem ka allus sõjavägi; täitsid preestri kohustusi + lihtkodanikud 30 liikmeline vanemate nõukogu. Tugev laevastik Tugev maavägi (elukutselised) Kodanikkond: täiskasvanud meessoost Kodanikkond: spartiaadid põliselanikud Vahendamata demokraatia Range sisemine korraldatus Kõrgelt arenenud kultuur Vaimukultuur tühine · Perikles Ateena väejuht ja riigimees (poliitik); võitlus pärslaste vastu; ehitati Ateena akropol · Pythagoras filosoof ja matemaatik · Hippokrates Vana-Kreeka arst, arstivanne tema poolt · Herodotos ajaloo isa; Vana-Kreeka rännumees; kirjutas kokkuvõtte Kreeka Pärsia sõdadest
Kui avalikkus idee aktsepteerib, siis nimetatakse isik ametisse. 6. Keerukad sündmused vajavad sageli ametnike selgitusi, kes kasutavad võimalust esitada ametlik seisukoht. See tagab igal juhul ametnike seisukohtade esitamise. Kõige tavalisemad pseudosündmused on pressikonverentsid, briifingud, esitlused jms sündmused, mis on tegelikult suhtekorraldustöö osad. Lisaks on pseudosündmused vahel demonstratsioonid, koosolekud, miitingud jms, millel ilma meedias vahendamata pole väärtust väljaspool pisikest osavõtjate ringi. Alles siis kui neist saab uudis, saavutavad nad suure mõju. Selliseid pseudosündmusi võib allikaks pakkuda avalikena, ette teada sündmustena või valmis uudisena. Aga võib esitada ajakirjanikele ka eriti salajaste sündmustena. Selleks on mitu võimalust: 1. Infot antakse eksklusiivsena teatud reporteritele mõjukates ajalehtedes, lähtudes sellest, et lehtedel on kalduvus eksklusiivselt materjali võimendada. 2
Demokraatlik Ateena-5 saj. eKr sai Ateenast Kreeka tugevaima laevastikuga mereriik. Eesotsas Perikles-iga kujunes kindlalt demokraatlik riik. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Ateena kodanikkonna moodust. kõik Atika täiskasv. meessoost põliselanikud. Kõigil kodanikel õigus osal. rahvakoosolekul. Riigi elu korral. 500- liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kelle hulgas 10 täht. strateegi (väejuhti). Iga aasta ametis 6000 kohtunikku. Ateenas kehtis otsene, vahendamata demokraatia-rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. Orje ja võõramaalasi oli Ateenas palju, pidid riigile regul. makse maksma ja teenima vajaduse korral Ateena sõjaväes. Klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Kujunes arusaam, et barbarid ongi orjuseks loodud. Neid käsutati kui omaniku vara, millega too võis oma suva järgi ümber käia. Orja tapmisele nt. karistust ei järgnenud. Eluolu ja perekond: Kreeka riikide ühisk. oli linnaline
Türanniat ei esinenud. Ateena riigikorras valitses demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused riigi valitsemisel olid kaotatud, kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel, mis toimus iga kümne päeva tagant. Erinevalt Spartale, oli Ateenal koosolekute vahepeal korraldatud elu jaoks 500- liikmeline nõukogu ning rohked riigiametnikud, kelle hulgas oli 10 tähtsamat vaejuhti. Igal aastal oli ka Ateenal 6000 kohtunikku. Ateenas oli otsene, vahendamata demokraatia- rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. 16.Peatükk. Eluolu ja perekond 1.Leida aristokraatliku konkurentsivaimu ja linnriikide poliitilise elu vahelisi seoseid. Kreeka aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim- igauks puudi olla teistest parem- nii rahvakoosolekul ja nõukogus riigiasju ajades ning lahinguväljal riiki kaitstes kui ka oma seisusekaaslasi rikkuse ja luksusega üle trumbates
Türanniat ei esinenud. Ateena riigikorras valitses demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused riigi valitsemisel olid kaotatud, kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel, mis toimus iga kümne päeva tagant. Erinevalt Spartale, oli Ateenal koosolekute vahepeal korraldatud elu jaoks 500- liikmeline nõukogu ning rohked riigiametnikud, kelle hulgas oli 10 tähtsamat vaejuhti. Igal aastal oli ka Ateenal 6000 kohtunikku. Ateenas oli otsene, vahendamata demokraatia- rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. 16.Peatükk. Eluolu ja perekond 1.Leida aristokraatliku konkurentsivaimu ja linnriikide poliitilise elu vahelisi seoseid. Kreeka aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim- igauks puudi olla teistest parem- nii rahvakoosolekul ja nõukogus riigiasju ajades ning lahinguväljal riiki kaitstes kui ka oma seisusekaaslasi rikkuse ja luksusega üle trumbates
looduse kallal toimetada, samal ajal jääb looduse ja masinate kasutajate olemus. Et loodust paremini valitseda tehnoloogia. Masinate loomine ei muuda inimloomust, tehnoloogiline areng lõputu protsess, luua masinaid juurde, ilma et inimese põhiloomus muutuks. Kus enda kehast ei piisa, loob proteese. Asenduskehad. Goethe ei pidanud end kirjanikuks vaid teadlaseks. Me ei tohi oma tajusid väliste vahenditega rikkuda, tegelikkus peab olema vahendamata. Keha on millegi vahendaja, meedium. Saame lõputult pikendada. Tehnoloogia asub inimese kehast väljapoole. Seega ei muuda meie loomust. Vabadus vastutusest. Robot. Decarte. Inimest ei saa konstrueerida, keha saab luua. Roboti müüdi allikad. Inimese sisemaailm ei saa häiritud (ei tohi). Roboti mõiste võttis kasutusele Capek RUR (Rossumi universaalrobot), selles näidendis, robotite ülestõus, inimsoo allakäik enne seda. Asimov, 3 robotite seadust: 1
kirjeldus Kafka puhul ei tööta, sest ühelt poolt ei tähenda kujundid ja sümbolid tema unenäoloogikat järgivates teostes mitte midagi, kuid teisalt võivad need tähendada peaaegu ükskõik mida. Kogu see risoomne liikumine baseerub masina mõistel.Masin ja masinlikkus tähendavad Deleuzi ja Guattari filosoofias mitteteadvuse tööpõhimõtet, mis seisneb korduvates ühendustes ja katkestustes.Seda masinat hoiab käigus iha, mis käsitleb asju otseselt ja vahendamata. Ihal on Deleuzi ja Guattari arvates risoomseos (nagu info otsimine internetis, oled kusagil ja sealt edasi mingid muud nimed ja jälle uued huvid ja siis edasi). Tegelikult on iha ammendamatu, sellel ei ole mingeid piire, on ainult ühiskonnad ja kultuurid, mis üritavad seda kuidagi kanaliseerida. Kui iha on kanaliseeritud kusagile, siis alati selle pärast, et keegi saab sellest kasu. Deterritorialisatsioon – mingid vanad kindlad iha kanalid kaovad ja tuleb palju uusi
seast. Erandi moodustasid strateegid, kes valiti rahvakoosolekul. Riigiametnikele, kohtunikele ja nõukogu liikmetele maksti väikest palka, mis oli oluline vaestele kodanikele, kel muidu poleks olnud võimalik tööd kõrvale jättes püsivalt riigiasjadele pühenduda. Liisuheitmine ja palgamaksmine tagas ka vaeste ja silmapaistmatute kodanike osalemise riigiasjades. Erinevalt tänapäeva riikidest kehtis Ateenas seega otsene, vahendamata demokraatia rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. Kõik ülalöeldu puudutas aga vaid kodanikke. Nagu teisteski kreeka polistes ei kuulunud Ateenas kodanike hulka ei naised ega orjad. Kodanikuõigustest jäid ilma ka Ateenase elama asunud arvukad võõramaalased metoigid (need, kes elavad koos kodanikega). Kuna viimastel polnud õigust osta Atikas maad, siis elasid nad enamasti linnas ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega
seast. Erandi moodustasid strateegid, kes valiti rahvakoosolekul. Riigiametnikele, kohtunikele ja nõukogu liikmetele maksti väikest palka, mis oli oluline vaestele kodanikele, kel muidu poleks olnud võimalik tööd kõrvale jättes püsivalt riigiasjadele pühenduda. Liisuheitmine ja palgamaksmine tagas ka vaeste ja silmapaistmatute kodanike osalemise riigiasjades. Erinevalt tänapäeva riikidest kehtis Ateenas seega otsene, vahendamata demokraatia rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. Kõik ülalöeldu puudutas aga vaid kodanikke. Nagu teisteski kreeka polistes ei kuulunud Ateenas kodanike hulka ei naised ega orjad. Kodanikuõigustest jäid ilma ka Ateenase elama asunud arvukad võõramaalased metoigid (need, kes elavad koos kodanikega). Kuna viimastel polnud õigust osta Atikas maad, siis elasid nad enamasti linnas ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega
olemas ja kõrgemal, aga madalamal tasemel on iseloomulik see, et nad on tekkelt sünnipärased ja universaalsed. Neid ei õpita enamasti ja nad on universaalsed sõltumata kultuurikontekstist. Tajus, mälus, mõtlemises on madalamad vormid, mis on iseloomulikud kõigile inimestele. Kõik me tajume, mäletame, mõtleme, ainult teatud kultuurides tehakse seda kõrgemal tasemel ja teistes kultuurides madalamal tasemel. Praegu räägime madalamatest operatsioonidest. Struktuurid vahendamata – oleme võimelised tajuma, mäletama, mõtlema ilma keeleta. Seda teevad just pisikesed lapsed. Peaaegu terve esimese eluaasta jooksul nad kõnet ei mõista, aga on võimelised tajuma, mäletama, mõtlema. Nad on tahtmatud. Neid ei saa tahtlikult kuidagi suunata. Kui tähelepanu on tahtmatul tasemel, sõltub inimene suurel määral keskkonnast. Lisaks madalamatele psüühilistele funktsioonidele Võgotski
Teadusmagistritöö. Tartu ülikool. Norbury, C. F., Bishop, D. V. M. (2003). Narrative Skills of Children with Communication Impairments. International Journal of Language & Communication Disorder, 38, 287-313. Swanson, L. A., Fey, M. E., Mills, C. E., & Hood, L. S. (2005). Use of narrative-based language in- tervention with children who have specific language impairment. American Journal of Speech-Lan- guage Pathology, 14. Teiter, T., Padrik, M. (2011). 5-6-aastaste laste vahendatud ja vahendamata jutustuste mikrostruktuur. Eripedagoogika. Logopeedia ja emakeel, 15-21. Traumann, J. (2009). Tekstiloome õpetamine viie- ja kuueaastastele eakohase kõnearenguga lastele Pärasmaa lasteaia näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool. Eripedagoogika osakond. Udras, K (2009). Spetsiifiline kõnearengupuue: avaldumine eesti keeles juhtumikirjelduse alusel. Magistritöö. Tartu Ülikool. Eripedagoogika osakond.
annaabi.ee 
