Tead vaata ette... ...sest... selline mees, kes ei lkka enam edasi kuulumist parimate hulka ..on otsei kui jumalate vahemees ja sulane. Seisab henduses kas sellega mis asub tema enese sisimas, tnu millele on inimene rvetamata hestki naudingust, haavamatu valu ja vaeva poolt. Tabamatu mistahes lbusele. Kttesaamatu mistahes halbusele vistleja vistluses peamises. Kirgedest vitmata jmises.
ühendada. Nad suudavad endasse vaime koguda ja ise vaimudeks kehastuda. Nõid: isik, keda usutakse suutvat oma teadmiste, oskuste ning eriliste võimete või sidemete abil suutvat mõjutada maailma ja seda kontrollivaid jõude. Posija: kasutab maagilisi vahendeid headel eesmärkidel, eriti ravimisel/tervendamisel. ta tunneb ravimtaimi Augur: preester ennustas lindude järgi Maaisand: selle maa ala, kus hõim elab, kaitsja. kohtuvõim(tüliküsimused lahendas), pealik veel ja ka preester(vahemees jumalate ja inimeste vahel).Tänapäeval aint preester, tal pole võimu ega pole pealik. Prohvet: tunneb, et peab mingi tähtsa sõnumi inimestele viima, tunneb sundi. Jumala sõnumi edastaja Preester: vahendaja inimeste ja jumala(te) vahel, ohverdused oli tihedad, ohver ei pruugi alati süüdi olla, ja ohver peab olema täiuslik ja parim, veatu, mittemingisitt. Preester on vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks.
mida oleme harjunud omaks pidama ning millest end lahti sõlmida ei raatsi. Kes inimene on ja milliseks peab ta saama need ona ksvatuse kaks põhilist küsimust. Kasvatus on abistamine. See on kasvatuse ürgseim põhjus, mille on tinginud ilmaletulnu abitus selle maailmaga toime tulla. Kasvatus on suhe ja suhete loomine: kõigepealt on see suha kahe ebavõrdse olendi, kasvatatava ning kasvataja vahel ehk inimestevaheline mõjusuhe, mis tingib omalaadse eetika. Teisest küljest on kasvataja vahemees ning abistaja selle vähema mitmekesiste ilmasuhete kujundamisel. Kasvatus on kui lõputu mõõdu otsimine: mis sobib, mis toimib olemasolevais tingimustes nende konkreetsete inimeste puhul. Mis on ajalik kasvatus? Kasvatust ennast on mõistetud kahes äärmuses, ühelt poolt kui inimese ,,tegijat", vormijat, müjustajat, dressuuri, teiselt poolt kui kasvamise saatmist, kasvada aitamist. Hirm on kasvatuses inimese saatjaks ka nüüd, sest vanemad soovivad lastele parimat.
väljavõtted vanemate juristide töödest Novellae – Justinianuse kodifikatsiooni neljas osa Gloss /kr. k./ - märkused teksti juures, äärtel või ridade vahel Delictum publicum /Delicta publica/ - kuriteod, mis puudutavad vahetult kogu ühiskonna huve Delictum privatum /Delicta privata/ - kuriteod üksikisiku vastu Actor - hageja Reus - kostja Actio /-nes/ - hagi In iure – kohtus, preetori ees In iudicio – kohtus, kohtuniku ees Iudex - kohtunik Iudex unus – üks kohtunik Arbiter – vahemees, kolmas isik Legis actio – vormelid ja toimingud, mis sooritati hageja, kostja ja magistraadi poolt in iure menetluses Sacramentum – poolte vahelise kokkuleppe summa Aerarium – riigikassa Protsess per formulas – protsessis võis asja esitada igasuguste sõnadega, igasuguses vormis Formula – kirjalik formuleering, mis oli määratud kohtuniku jaoks Confessio – hagi õigeks võtmine kostja poolt Exceptio /-nes/ - vaie Stipulationes praetoriae – preetori nõude hagi aluse loomine
valiti.: o Ludices centiam viri-105 kohtunikku, kelle kompententsi kuulusid pärisasjad. o Decem viri stilitibus iudicandis-10kohtunikku . Vabariigi ajal:lahendas küsimusi, kas isik on vaba v ori. Hiljem: asja arutas 1 kohtunik-kelle määras magistraatiga protsessi jaoks poolte kokkuleppel. Iudices- kohtuniku (enamikel juhtudel)-rohkem vahemees Arbitri-kohtunikud. Neil oli laiem õiguste maht Recuperatores- 5-7 liikmelised kohtunike grupid, kes tegelesid tähtsate asjadega Legisaktsiooniline protsess. Formulaarprotsess Legis actio-tegevus, mis sooritati hageja, kostja v magistraadi poolt menetluses i iure. Siit ka nimetus Legisaktsiooniline protsess [oli nõutav, et hagejatarvitaks igas septsiaalses vormelis seaduse teksti enese väljendeid ]
Vilde ja Raudsepp). Mängustiil siirdus psühholoogiliselt süvenenud uusrealismile, kuid alles jäi estoonlaste särtsakus ja efektsus. Estoonia ,,omaautoriks" oli Hugo Raudsepp, kelle uued näidendid tulid tavaliselt esimene lavale just Estonias. Ants Lauter nõudis lavastajana täpsust ja ratsionaalsust, lavastus pidi olema läbimõeldud ja fikseeritud (lõpetatud tervik). Näitejuht pidi olema kirjaniku ja näitleja vahemees. Lauter piiras staaride omavoli ning ühtlustas ansamblimängu. Samuti kaotas lauter ära etenduste ajal etteütlemise ning nõudis osa täielikku oskamist. Lauter lavastas nii eesti klassikat (Raudsepp, Kitzberg) kui ka maailmaklassikat (Shakespeare, Tsehhov). 20. A. H. Tammsaare näitekirjanikuna (,,Juudit"). Tammsaare alustas teatriarvustajana ning nõudis juba oma arvustustes mõttetihedamat ja psühholoogilisemat teatrit
The land of the Dead The Ob river The master of the Land of the Dead The Master of the holy town Kalteš, the woman of the main god Numi-Torum Mir-Susne-Hum (a culture hero, madiator between humans and the God, the 7 th son of the Numi-Torum) (Naisel 4 hinge, Mehel 5) Religioosne topograafia ja rituaalikirjeldused regilauludes Mardipäeva kristlik pühak on Pühak Martinus – hea tahtlik sõjamees. Sant kui religioonifenomenoloogiline vahemees erinevate reaalsuste vahel Sant – ld. Sactus (pühak) Sotsiaalne, vaimne, füüsiline jne. Marginaalsus kui märk erilisusest ja piiripealsusest traditsioonilises kultuuris Sant kui institutsionaalne, mitte kui asotsiaalne nähtus “Püha hullu” institutsioon kultuurides, vn. Urodilivõi (sant, värdjas) ~uroditsja (vilja kandma) Regilaulude vaeslaps kui vahendaja
The land of the Dead The Ob river The master of the Land of the Dead The Master of the holy town Kaltes, the woman of the main god Numi-Torum Mir-Susne-Hum (a culture hero, madiator between humans and the God, the 7th son of the Numi-Torum) (Naisel 4 hinge, Mehel 5) Religioosne topograafia ja rituaalikirjeldused regilauludes Mardipäeva kristlik pühak on Pühak Martinus hea tahtlik sõjamees. Sant kui religioonifenomenoloogiline vahemees erinevate reaalsuste vahel · Sant ld. Sactus (pühak) · Sotsiaalne, vaimne, füüsiline jne. Marginaalsus kui märk erilisusest ja piiripealsusest traditsioonilises kultuuris · Sant kui institutsionaalne, mitte kui asotsiaalne nähtus · "Püha hullu" institutsioon kultuurides, vn. Urodilivõi (sant, värdjas) ~uroditsja (vilja kandma) · Regilaulude vaeslaps kui vahendaja
Thutmosis III ja Amenhotep III edukatest sõjakäikudest, kasulikest poliitilis- test sobimustest ja oskuslikust haldamisest tulenenud militaarsele tugevuse- le, seesmisele stabiilsusele ja majanduslikule õitsengule. Laialt tunnustatud seisukoha järgi (nt Grimal 1992; vt ka Doherty 2004: 3344) olid riiklust ühen- davateks faktoriteks järgmised asjaolud: * Vaarao kui sisuliselt piiramatu võimuga valitseja, kes oli samaaegselt poliitiline, sõjaline ja usuline juht, vahemees inimeste ja jumalate va- hel, kummardatud kui elav jumal maa peal. * Lisaks noomide kaitsejumalatele oli välja kujunenud väga austatud ple- jaad üld-Egiptuse jumalaid. Erilisel kohal olid Amon-Ra (Amon Teeba kaitsejumalana oli saanud peajumalaks ja sulanud kokku päikesejuma- la Raga), viljakusjumalad Osiris ja Isis ning maailmakorra kehastus Maat. * Sõjaväkke, mis koosnes jalaväest, ratsaväest, sõjavankritest ja laevasti-
Peab olema võimalikult sõltumatu. 3.Kui palju on Eestis kohtunikke? 202 Maakohtus 138 Halduskohtus 25 Ringkonnakohtus - 39 4.Kes on Eesti Riigikohtu esimees? Kus asub riigikohus? Märt Rask, Tartus 5. Kes on ombudsman ja mis on tema pädevuses? Ombudsman õigusvahemees. riigiamet, mis vaatab läbi kodanike kaebusi bürokraatliku omavoli üle. Pädevuses on kõik riigiasutused. Kodanike kaebused riigiasutuse vastu. Erapooletu vahemees. Apellatsioon - Kassatsioon Demokraatia tunnused, valimissüsteemid, põhiseadusega. Avalik teenistus ehk avalik haldus Avalik teenistus töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes. BÜROKRAATIA Tegeleb valitsuse poliitika igapäevase täideviimisega ehk avaliku haldusega. Ametnike ülesanne: Tagada riigiasutuste järjepidev ja asjatundlik korraldamine ning toimetada kodanikeni riigi poolt pakutavad avalikud teenused.
Kui ta leiab, et mingi üldakt on vastuolus seadusega, siis teeb ta akti vastuvõtnule ettepaneku viia see 20 päeva jooksul seadustega kooskõlla. Kui seda ei tehta, siis teeb ta riigikohtule ettepaneku tunnistada see üldakt õigustühiseks. 2. Õiguskantsleril on õigus Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike kriminaalvastutusele võtmisel. 3. Õiguskantsler täidab Eestis ombudsmani (vahemees) rolli. 4. Kord aastas peab ta esinema Riigikogu ees aruandega ja ülevaatega õiguslikust olukorrast Eestis. Vabariigi Valitsus 1. Talle kuulub kõrgem täitev võim Eestis. 2. Ta on kollegiaalne organ, st, et otsuseid võtavad vastu hääletades. 3. Istungid toimuvad neljapäeviti ja on kinnised. 4. On olemas väljasõidu istungid ja kabineti istungid. Ministeerium 1. Minister on ministeeriumi poliitiline juht 2. Kantsler juhib ministeeriumi ametnike. 3
puhverala (Põhjamaad ja Austria), 2004 Kesk- ja Ida-Euroopa Valitsustevaheline koostöö vs liitriik või tsentraliseeritud riik vs Kodanike Euroopa 1 Tutvusta EL põhiinstitutsioone ja nende osa EL otsustusprotsessis. Euroopa Ülemkogu ja Ministrite Nõukogu Euroopa Komisjon President; välis- ja julgeolekupoliitika volinik Euroopa Parlament Euroopa Kohus Esimese astme kohus Euroopa vahemees (ombudsman ) Euroopa Keskpank Majandus- ja sotsiaalkomitee Keskaudiitorteenistus 1 Tutvusta EL peamisi poliitikavaldkondi. 24
® Ühise välis- ja julgeolekupoliitika probleemid ® Isikute, kaupade, teenuste ja tööjõu vaba liikumine. Ühine majandus- ja viisaruum (Schengeni leping) ® Euroopa Liidu kodakondsus ja põhiõiguste harta EL-i kesksed institutsioonid n Euroopa Ülemkogu ja Ministrite Nõukogu n Euroopa Komisjon n President; välis- ja julgeolekupoliitika volinik n Euroopa Parlament n Euroopa Kohus n Esimese astme kohus n Euroopa vahemees (ombudsman) n Euroopa Keskpank n Majandus- ja sotsiaalkomitee n Keskaudiitorteenistus Globaalprobleemide põhirühmad n Üleilmse suurusjärgu julgeolekuohud (relvakasutus ja sellega ähvardamine, massihävitusrelvad) n Maailma majandus- ja arenguväljakutsed n Maakera toorainevarude kahanemise mured n Üleilmsed keskkonnaprobleemid n Inimõigus-, pagulas- ja rändeprobleemid n Üleilmsete nakkushaiguste tekke ja leviku oht
Probleem ei olnud üksnes natsi saksamaal vaid Weimari vabariigis üldse. Rahvaste liitu tajuti kui organisatsioonina, mis püüab nati saksamaad ohjes hoida. Kui vaadata NSVL teooriat , kuidas sotsialism peab laienema, siis see ei sobinud RL-iga. Probleeme oli strukturaalsete küsimustega. Et kui agressioon toimub, siis mis edasi saab. RL pani rõhku lepitusmenetlusele- et kui oldi sõja lävel, siis mõlemal osapoolel oli kohustus pöörduda RL poole, kes oli siis nagu vahemees. Riigid võtsid kohustuse mitte sõtta minna. Teiseks olid majandussanktsioonid. Kuna rahvusvahelist relvajõudu ei olnud, siis leiti, et kui agressioon on toime pandud, siis selle vastu võitlemiseks teised riigid takistavad kurja pannud riigi kulgemise sellega et katkestavad majandussuhted ( toorained, relvad jne tarned). Toimuvad ikka Itaalia agressioon Abessiinia vastu 1936. A otsustatakse majandussanktsioonide kasuks, kuid RL juhtivate riikide
ametisse paavsti poolt kogu eluks. III Peapiiskop, piiskop- kirikuelujuht ning korraldaja piiskopkonnas. Peapiiskopkond ühendab mitut piiskopkonda. Ülesanded: pühitseda ametisse preestrid; kontrollida piiskopkonna vaimulikku tegevust korraldades selleks visitatsioone ehk külaskäike kirikutesse ja kloostritesse; kloostrite, kirikute jms sisseõnnistamine. IV Preester- usuelu korraldaja koguduses, jumala ning inimese vaimulik vahemees, koguduse hingekarjane. Ülesanded: jagada sakramente, korraldada jumalateenistusi. PILET 4 1.Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni võrdlus Geograafilised ja looduslikud olud ning sellest tulenenud tsivilisatsioonide eripära sh riigi/riikide stabiilsus, valitseja võim, linnade tähtsus. Hammurapi koodeks. Mõlemad sõltusid Niilusest, Eufradist ja Tigrisest ning nende äärde rajatud niisutus- ja kuivenduskanalitest. Egiptuse oli väga stabiilne riik
Probleem ei olnud üksnes natsi saksamaal vaid Weimari vabariigis üldse. Rahvaste liitu tajuti kui organisatsiooni, mis püüab natsi saksamaad ohjes hoida. Kui vaadata NSVL teooriat, kuidas sotsialism peab laienema, siis see ei sobinud RL-iga. Probleeme oli strukturaalsete küsimustega. Et kui agressioon toimub, siis mis edasi saab. RL pani rõhku lepitusmenetlusele – et kui oldi sõja lävel, siis mõlemal osapoolel oli kohustus pöörduda RL poole, kes oli siis nagu vahemees. Riigid võtsid kohustuse mitte sõtta minna. Teiseks olid majandussanktsioonid. Kuna rahvusvahelist relvajõudu ei olnud, siis leiti, et kui agressioon on toime pandud, siis selle vastu võitlemiseks teised riigid takistavad kurja pannud riigi kulgemise sellega, et katkestavad majandussuhted (toorained, relvad jne tarned). Toimuvad ikka Itaalia agressioon Abessiinia vastu 1936. a – otsustatakse majandussanktsioonide kasuks, kuid RL juhtivate riikide heakskiidul ja nõudmisel loobutakse
Põhiseadusega vastuolus olevat välislepingut siseriiklikult ei kohaldata Teema XII - ÕIGUSKANTSLER ja RIIGIKONTROLL 158. Õiguskantsleri põhifunktsioonid 27 a. Õigustloovate aktide põhiseaduspärasuse kontroll - saab sekkuda nii enne kui ka pärast seaduse jõustumist; kui Õiguskantsler vaidlustab enne jõustumist (president kuulutab välja, aga pole veel jõustunud) saab ÕK vaidlustada ühe kindla normi b. Ombudsman - vahemees avaliku võimu ja inimese vahel c. Tasakaalustaja roll kõrgete ametikandjate suhtes kriminaalmenetluse algatamisel 159. Riigikontrolli põhifunktsioonid Finantsaudit Kas ressursse kasutatakse efektiivselt? Võrreldakse, kas saadu ja kulutatu klapib - vanasti tehti trahve ja ettekirjutusi, tänapäeval mitte eriti. Tehakse pigem soovitusi, mida enamasti järgitakse, sest ametnikud tahavad teha oma tööd hästi.
Millistest osadest see koosneb? Eestvedamine on protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. Juht peab tagama, et inimesed hakkaksid tegema seda, mida neile tegelikult võibolla ei meeldigi teha, ja et see tegevus hakkaks neile meeldima. Eestvedamise protsess koosneb kolmest osast: 1) kaasahaaramine, 2) selgitamine, 3) ootuste selgus. 8.3 Missugused on põhilised liidri rollid (Krech)? Liider on: täideviija ja otsustaja vahemees ja kohtunik Planeerija eeskuju Poliitik grupi sümbol Ekspert grupiliikme isikliku vastutuse asendaja grupi esindaja ideoloog suhete juht ja kontrollija isa sümbol tunnustuse ja karistuse jagaja päästerõngas (piksevarras) 8
a. Õigustloovate aktide põhiseaduspärasuse kontroll b. Ombudsman c. Tasakaalustaja roll kõrgete ametikandjate suhtes kriminaalmenetluse algatamisel a. Õigustloovate aktide põhiseaduspärasuse kontroll - saab sekkuda nii enne kui ka pärast seaduse jõustumist; kui Õiguskantsler vaidlustab enne jõustumist (president kuulutab välja, aga pole veel jõustunud) saab ÕK vaidlustada ühe kindla normi b. Ombudsman - vahemees avaliku võimu ja inimese vahel c. Tasakaalustaja roll kõrgete ametikandjate suhtes kriminaalmenetluse algatamisel 111.Riigikontrolli asend riigiorganite süsteemis PS Paragrahv 132. Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. Rahvusvahelises suhtluses tähistatakse Riigikontrolli tüüpi riigiorganeid ja -asutusi terminiga „kõrgeim kontrolliasutus” (supreme audit institution). Selliste asutuste pädevuse ulatus ja
a. Õigustloovate aktide põhiseaduspärasuse kontroll b. Ombudsman c. Tasakaalustaja roll kõrgete ametikandjate suhtes kriminaalmenetluse algatamisel a. Õigustloovate aktide põhiseaduspärasuse kontroll - saab sekkuda nii enne kui ka pärast seaduse jõustumist; kui Õiguskantsler vaidlustab enne jõustumist (president kuulutab välja, aga pole veel jõustunud) saab ÕK vaidlustada ühe kindla normi b. Ombudsman - vahemees avaliku võimu ja inimese vahel c. Tasakaalustaja roll kõrgete ametikandjate suhtes kriminaalmenetluse algatamisel 30 111. Riigikontrolli asend riigiorganite süsteemis PS Paragrahv 132. Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. Rahvusvahelises suhtluses tähistatakse Riigikontrolli tüüpi riigiorganeid ja -asutusi terminiga ,,kõrgeim kontrolliasutus" (supreme audit institution)
*Arhailine õigus ei ole keeldude, käskude õpetus nagu tänapäeva õigus vaid on elamise õpetus. Keeldude ja käskude süsteem tuleb sisse seal, kus inimesed, kes elasid kogukondades, uskusid kõrgematesse jõududesse ja neisse uskumine tingis olukorra, kus see grupp ei lugenud õigeks kui keegi seal rühmas teeb pahandusi, kutsub esile jumalate pahameele. Kui keegi käitus valesti, pidi saama karistada, sest valesti käitumine võib ohtu seada ka teised. Ja siis oli igas kogukonnas vahemees kellel olid nn oskused jumalatega rääkimiseks, siis pidi tema jumalatelt küsima, miks nt lapsi ei saa, saak ikaldus, jahil saaki ei saa jne. Inimestel oli igapäevaselt välja kujunenud süsteem mida, millal, kuidas teha. Kõike mida oli vaja teada õpiti läbi kasvatuse, jälgimise ja tegemisega. Arhailise õiguse keel : Arhailise õiguse keeleks olid erinevad märgid. Arhailise õiguse keel, et arhailisest
*Arhailine õigus ei ole keeldude, käskude õpetus nagu tänapäeva õigus vaid on elamise õpetus. Keeldude ja käskude süsteem tuleb sisse seal, kus inimesed, kes elasid kogukondades, uskusid kõrgematesse jõududesse ja neisse uskumine tingis olukorra, kus see grupp ei lugenud õigeks kui keegi seal rühmas teeb pahandusi, kutsub esile jumalate pahameele. Kui keegi käitus valesti, pidi saama karistada, sest valesti käitumine võib ohtu seada ka teised. Ja siis oli igas kogukonnas vahemees kellel olid nn oskused jumalatega rääkimiseks, siis pidi tema jumalatelt küsima, miks nt lapsi ei saa, saak ikaldus, jahil saaki ei saa jne. Inimestel oli igapäevaselt välja kujunenud süsteem mida, millal, kuidas teha. Kõike mida oli vaja teada õpiti läbi kasvatuse, jälgimise ja tegemisega. Arhailise õiguse keel : Arhailise õiguse keeleks olid erinevad märgid. Arhailise õiguse keel, et arhailisest ühiskonnast aru saada oli vaja erinevaid loodusmärke ja rituaale, kus peitus
valiti.: o Ludices centiam viri-105 kohtunikku, kelle kompententsi kuulusid pärisasjad. o Decem viri stilitibus iudicandis-10kohtunikku . Vabariigi ajal:lahendas küsimusi, kas isik on vaba v ori. Hiljem: asja arutas 1 kohtunik-kelle määras magistraatiga protsessi jaoks poolte kokkuleppel. Iudices- kohtuniku (enamikel juhtudel)-rohkem vahemees Arbitri-kohtunikud. Neil oli laiem õiguste maht Recuperatores- 5-7 liikmelised kohtunike grupid, kes tegelesid tähtsate asjadega Legisaktsiooniline protsess. Formulaarprotsess Legis actio-tegevus, mis sooritati hageja, kostja v magistraadi poolt menetluses i iure. Siit ka nimetus Legisaktsiooniline protsess [oli nõutav, et hagejatarvitaks igas septsiaalses vormelis seaduse teksti enese väljendeid ]
annaabi.ee 
