Levikuala Euraasia põhjaosa + Island ja Gröönimaa Eestis elab (200 paari) Saare- ja Hiiumaal ning Lääne-Eesti rannikualal. Kantud Eesti Punasesse Raamatusse. Merikotkas Merikotkas sööb veelinde ja kalu, Neid ohustavad keskkonnamürgid, aktiivne vaenamine meelsasti ka imetajate raipeid, harvemini inimese poolt ja elupaikade nõrk kaitse. metskitsetallesid ja jäneseid. Saagi Ainuke võimalik vaenlane on inimene. varitsemiseks kasutab kindlaid istekohti, 2009 hukkus 4 merikotkast tundmatu mürgi tagajärel. nt suuri kive ja vanu puid.
Dets 1941 Jaapani rünnak USA mereväebaasile. USA astub sõtta. (Jaapan on Saksa liitlane) 15.Stalingradi lahing kui sõja pöördepunkt – 1942-43. Sakslaste kapituleerumine. Tagasilöök ka Aafrikas El-Alameini lahingus. Ning 1943 Kurski pealetungis. 16.Normandia dessant – 1944 Pariisi tagasivõitmine Lääneriikide poolt. 17.II MS kui totaalne sõda ( too näiteid) – rindel ja tagalal pole vahet. Pommitamine dresdenis. Inimeste vaenamine rahvustunnuse järgi. 18.Holokaust – Saksamaa poolt okupeeritud aladel koonduslaagrid: juudid, mustlased. Wannsee nõupidame – otsustati juudid hävitada 1942. 19.NSVL-i kuriteod – juuni 1941 küüditamine. Katõn – maha lasti 20000 poola sõdurit. Etniline puhastus – küüditati Krimmi tatarlased, tsetsenid. Vägivald kohaline elanike kallal. 20.Atlandi harta – Roosevelt, Churchill. Sõnastati sõja eesmärgid ja
augustil 1944 vabastati Pariis sakslaste küüsist, kuid lääneriikidel niisama lihtsalt Saksamaale ei õnnestunud tungida. 17.II ms kui totaalne sõda Sõjas olid kohustatud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Hävitati tsiviilobjekte, üritades vastast moraalselt kahjustada. Mitmed riigid olid kohustatud sõdima poolel, mis ei olnud neile kuidagi meelejärele või kaitsma võõraid ideid. Näiteks Soome oli Saksamaa liitlane võitluses NSVL vastu. Inimeste vaenamine rahvustunnuste järgi. Näiteks Ameerika Ühendriikides vangistati Jaapani päritoluga inimesi. Sõda oli igal pool nii maal, õhus kui ka merel. 18.Holokaust Saksamaa hävituspoliitika, mille käigus hukati ligi 6 miljonit inimest. Alguse sai 21. juunil 1942. aastal mil otsustati, et kõik Euroopa juudid, tuleb transportida itta, kus nad gaasikambrites hävitatakse. 19.Atlandi harta 1943. aasta augustis allakirjutatud Usa ja Suur-Britannia poolt.
Jaapani kapituleerumine 10.aug.1945 alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 2.sept. allkirjastati USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. 7. Miks/kuidas oli II maailmasõda totaalne sõda ? Selles olid ühel või teisel kombel sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Tsiviilisikud said sõjategevuse osaks, kandes mõnel maal sõduritega võrreldavaid kaotusi. Totaalse sõja osaks oli ka inimeste vaenamine rahvustunnuse järgi. Ent sõja mõjudest ei jäänud puutumata ka neutraalsed riigid.
kelle kodumaa oli okupeeritud; kollaborandid-võõra võimuga koostööd tegev inimene; enamik inimesie jäi toimuva suhtes passivseks;mitmed riigid ja rahvad olid sõjas sunnitud osalema poolel, mis polnud neile kuidagi meele järele, või võitlema võõraste ideede eest; naised pidid meeste asemel asuma tööle nii tööstusettevõtetes kui ka põllumajanduses; massilised vägistamised, neis kuritegudes olid süüdi paraku mõlemal poolel võidelnud riigid; inimeste vaenamine rahvustunnuse järgi; Näiteks pandi USAs koonudslaagritesse jaapani päritolu kodanikud. „Uus kord“ Euroopas. Holokaust Saksamaa ja itaalia võimu alla oli langendud 12 euroopa riiki; range okupatsioonirežiim, terror; Hitler ei kavatse kellelegi sõltumatust pakkuda; kurvad tagajärjed olid sakslaste halval suhtumisel vene sõjavangidesse, paljusid vange kasutati orjatööl saksa tööstusettevõttes; eriti jõhkralt käitusid sakslased juutidega; massiline mõrv; 21
haaratud riikide kodanikud. Rinde ja tagala vahe oli kadunud. Tsiviilisikud on sõjategevuse osa. Sõjas edu saavutamisekst pommitavad mõlemad pooled tsiviilobjekte,lootes neid moraalselt hävitada. Totalitaarse reziimi kuriteod. Mitmed riigid ja rahvad pidid osalema poolel, mis polnud neile kuidagi meele järele. Naised pidid asuma tööle tööstusettevõtetes/põllumajanduses, toimusid massilised vägistamised ja muu vägivald. Toimus ka inimeste vaenamine rahvustunnuse järgi VASTUPANULIIKUMINE Selle aktiivsus ja edukus olenes · Lääne-Euroopas tegeldi peamiselt salajase (nt.luure) vastupanuliikumisega. Olulisel kohal oli lääneliitlastega koostöö tegemine. Mõnes kohas tekkis ka kommunistlik vastupanuliikumine (Balkani poolsaar). Saksamaal hävitati vastupanuliikumised kiiresti (kiire avastamine ja hävitus) · Kesk- ja Ida-Euroopas Okupeeritud aladel oli väga raske NSV Liidule vastu hakata,
ning sõja lõpul said nad üldise hukamõistu osaliseks. Samuti oli vastupanuliikumises osalejaid, kuid enamik inimesi jäi toimuva suhtes passiivseks, et jätkata normaalset elu, kuigi valikud olid halva ja veel halvema vahel. Mitmed riigid olid sõjas sunnitud osalema poolel, mis polnud neile meele järele. Raskeks kujunes ka naiste olukord, kes pidid nii meeste kui naiste töid tegema ja kannatama massilist vägivalda. Inimestele sai osaks vaenamine rahvustunnuse järgi, näiteks jaapanlased ja juudid. 2.2 ,,Uus kord" Euroopas. Holokaust 1942.a. suveks oli Saksamaa ja Itaalia võimu alla langenud 12 Euroopa riiki, kus majandus ja ressursid pandi teenima Saksa sõjamasinat. Igasuguse vastupanu puhul rakendati terrorit. Okupeeritud NSV Liidu alad jagati kaheks riigikomissariaadiks: Ostlandiks ja Ukrainaks. Loodetud iseseisvupüüdlused tuli unustada.
sümpaatsemaks Euroopa samaväärsete liikumiste seas, ebaõnnestus fasistlike ideede laiem levik Albionil. Võib avaldada imestust, miks isegi Briti fasistlike liikumiste lipulaeva British Union of Fascists markantse liidri sir Oswald Mosley hästi argumenteeritud seisukohad ei leidnud sealses ühiskonnas laiemat toetust (Thurlow, 1998, 131). Üha süvenev radikaalsus (revolutsioonilisus), parlamentarismi vastustamine ja Briti ühiskonnale seniharjumatu juutide vaenamine, mis tõi kaasa avalikkuse laialdase hukkamõistu, olidki võibolla peamised põhjused, miks Briti fasistidel ei õnnestunud Albionil lõplikku läbilööki sooritada. Mainimata ei saa jätta antifasistlikke meeleolude üha laiemat levikut ja süvenemist brittide hulgas. Kahtlemata aitas ebaedule kaasa Briti ühiskonna kauaaegsed parlamentaarsed ja demokraatlikud traditsioonid, mis ei võimaldanud äärmusrühmitustel (nagu fasistid seda ju olid) laiemat ühiskondlikku kõlapinda saavutada.
ja 1660. aastate vahel. Põhjuseks peetakse kasvavaid pingeid protestantide ja katoliiklaste vahel, mis viisid välja sõjani. Nõiahullus oli kõige räigem piirkondades, kus usuvaenuga põimusid teravad sotsiaalsed vastuolud, kus suured õnnetused, nagu torm, katk ja näljahäda, kasvatasid ühiskonna pingeid, ning samuti seal, kus näiteks Prantsusmaal, kus ketseriprotsesside pikk traditsioon sai põhjenduseks nõidade kohtulikule jälitamisele. Nõidade nii kiriklik kui ilmalik vaenamine omandas suurima ulatuse ja julmuse just nendel aastatel, iseäranis Euroopa katoliiklikes piirkondades. 17. sajand oli sama verine kui 16. sajand. Selle usutülide sajandi kulminatsiooniks kujunes Kolmekümneaastane sõda 1618-1648, mis laastas Saksamaad jakiskus kaasa suurema osa Euroopast. Just sel ajal ägenes ka nõidade vaenamine, eriti Kölnid ja Bambergis, kus piiskop Johann Georg II saatis aastail 1623-1633 tuleriidale vähemalt 600 nõida, mõistes nende üle
kohta koos viidatud kirjandusega David 2005: 209214). Ka see oli enneolema- tu Egiptuse senises ajaloos, mille traditsiooni põhitunnusteks oli iidsus ja jär- jekestvus. Teiseks, et nähtavasti tugevnes Amoni preestrite vastuseis ja kindlasti kas- vas kogu maal Atoni-vastane kihutustöö, asus Ehnaton vastukaaluks hilje- malt oma viiendal valitsemisaastal hävitama Amoni kultust. Amoni nime püü- ti kõikjalt raidkirjadest maha kraapida, et see vajuks unustusse. Vaenamine laienes ka teistele jumalatele. Ehnaton kuulutas, et Aton ei salli enam ühegi teise jumala olemasolu, saates kõigi teiste jumalate preestrid laiali ja ja suu- nates nende templite sissetulekud Atoni toetuseks (David 2005: 209). Korral- duse täitmist jälgis vaarao julgeolekuteenistus ning vanale usundile truuks- jäänuid represseeriti (Jacq 2000: 150jj). Ühe jumala kuulutamine vääraks ja tema kultuse käsukorras hävitamine
paremas servas vääramatu karistus põrgupiinade näol (tema fantaasia on sünge ja sarkastiline-uus detailne kujutisviis muudab selle lausa reaalseks) (13. pilt). Boschi piltide unenäolik põnevus koos peente värvimängudega on inspireerinud 20. saj. sürrealiste. 16. saj. levis Madalmaadesse reformatsioon. Reformaatorid olid valitseva katoliku kiriku seisukohalt ketserid, keda tuli karistada. Ketserite vaenamine muutus julmemaks pärast 1556. a-t, kui Madalmaad läksid Hispaania Habsburgide alluvusse. Kuningas Filippe II saatis Madalmaadesse Hispaania sõjaväe, kes pidi ketserluse välja juurima ja muutma maa hispaania provintsiks. Usuvõitlus põimus nüüd rahvusliku vabadusvõitlusega. Selle tulemusel saavutasid Põhja-Madalmaad (Holland), mille linnadel oli tugev laevastik, sajandi lõpuks iseseisvuse. Lõuna-Madalmaad (Belgia) jäid katoliiklikuks ja Habsburgide võimu alla.
nad üldise hukamõistu osaliseks. Samuti oli vastupanuliikumises osalejaid, kuid enamik inimesi jäi toimuva suhtes passiivseks, et jätkata normaalset elu, kuigi valikud olid halva ja veel halvema vahel. Mitmed riigid olid sõjas sunnitud osalema poolel, mis polnud neile meele järele. Raskeks kujunes ka naiste olukord, kes pidid nii meeste kui naiste töid tegema ja kannatama massilist vägivalda. Inimestele sai osaks vaenamine rahvustunnuse järgi, näiteks jaapanlased ja juudid. 5.2 ,,Uus kord" Euroopas. Holokaust 1942.a. suveks oli Saksamaa ja Itaalia võimu alla langenud 12 Euroopa riiki, kus majandus ja ressursid pandi teenima Saksa sõjamasinat. Igasuguse vastupanu puhul rakendati terrorit. Okupeeritud NSV Liidu alad jagati kaheks riigikomissariaadiks: Ostlandiks ja Ukrainaks. Loodetud iseseisvupüüdlused tuli unustada.
1933 kuulutati esmalt välja boikott juudiäridele, neil keelati töötada õpetajate, arstide, advokaatidena. 1935 võeti Nürnbergi seadustega juutidelt ära saksa kodakondsus. 1938 novembris toimus Saksamaal kristalliöö 24 tundi märatsemist juutide omandi kallal. Selle käigus sadakond ka tapeti. Juudid ei saanud ka põgeneda, sest Euroopa riigid ei soovinud neid samuti. Osa juute ei soovinud ka Saksamaalt lahkuda, loodeti, et Saksamaal toimunud vaenamine on tavapärane ning möödub. Kui juudid soovisid lahkuda Saksamaalt, pidid nad oma vara maha jätma, see tõi ka riigile kasu. Juutide arvukus Saksamaal ei olnud väga suur enne II MS ja pooled neist lahkusid sõja alguseks. Enamik läks USA-sse. Kui Hitler võimule sai, hakkas ta rikkuma Versailles' süsteemi: · Kehtestati sõjaväeteenistus-kohustus. Inglismaa ja Prantsusmaa ei reageerinud sellele. 1935 toimus ka rahvahääletus Saarimaal
riigid ja rahvad pidid osalema poolel, mis polnud sugugi meeltmööda või võitlema võõraste ideede eest · ei jäänud kõrvale ka naised: pidid töötama tööstusettevõtetes ja põllumajanduses; paljudele langes osaks "etniline puhastus", vägistamised, muu vägivald; ühelt poolt aitas sõda kaasa naiste iseseisvumisele, teiselt poolt suuri traumasid · tunnuseks inimeste vaenamine rahvustunnuse järgi, nii totalitaarsetes kui ka demokraatlikes, nt USAs pandi koonduslaagritesse jpni päritolu kodanikud, terrori eest üritati põgeneda neutraalsetesse riikidesse · ei jäänud kõrvale ka neutraalsed riigid: nt Sveitsi pankadesse viisid raha nii juudid, kui ka natsid "Uus kord" Euroopas. Holokaust: · 1942. a suveks Sm ja It alla langenud 12 riiki, kus kehtestati range okupatsioonireziim, kui
riigid ja rahvad pidid osalema poolel, mis polnud sugugi meeltmööda või võitlema võõraste ideede eest ei jäänud kõrvale ka naised: pidid töötama tööstusettevõtetes ja põllumajanduses; paljudele langes osaks “etniline puhastus”, vägistamised, muu vägivald; ühelt poolt aitas sõda kaasa naiste iseseisvumisele, teiselt poolt suuri traumasid tunnuseks inimeste vaenamine rahvustunnuse järgi, nii totalitaarsetes kui ka demokraatlikes, nt USAs pandi koonduslaagritesse jpni päritolu kodanikud, terrori eest üritati põgeneda neutraalsetesse riikidesse ei jäänud kõrvale ka neutraalsed riigid: nt Šveitsi pankadesse viisid raha nii juudid, kui ka natsid “Uus kord” Euroopas. Holokaust: 1942. a suveks Sm ja It alla langenud 12 riiki, kus kehtestati range okupatsioonirežiim, kui
nii tööstusettevõtetes kui ka põllumajanduses. Paljudes maades tõi sõda naistele erilisi kannatusi. Neile langesid osaks „etniline puhastus“, massilised vägistamised ning muu vägivald. Neis kuritegudes olid süüdi paraku mõlemal poolel võidelnud riigid. Nii aitas II maailmasõda ühelt poolt kaasa naiste iseseisvumisele, teisalt põhjustas aga uusi traumeerivaid kogemusi Totaalse sõja osaks oli ka inimeste vaenamine rahvustunde järgi. Seda tehti erilise järjekindlusega totalitaarsetes riikides, paraku ka demokraatlikes maades. Näiteks pandi Ameerika Ühendriikides koonduslaagritesse jaapani päritolu kodanikud. Terrori eest üritasid inimesed põgeneda sõjas neutraalseks jäänud riikidesse, lootes leida sealt varjupaika sõjakoleduste eest. Ent sõja mõjudest ei jäänud puutunmata ka neutraalsed riigid. Näiteks Šveitsi pankadesse üritasid
oma suure töö eest väikest palka. Mina mingit palka põhimõtteliselt vastu ei võtnud, käin seal paar korda nädalas või kui on midagi ägedaloomulist toimumas, siis sagedamini. Viin läbi koosolekuid ja arutelusid. Kinokeskuse suutsime käima panna, mul õnnestus linnavalitsuselt selle tarvis raha välja ajada. Paistab, et eesti kirjanikud saavad omavahel kollegiaalselt hästi läbi, pole nagu erilisi vastuolusid. Aga millest on tingitud filmiinimeste vastuolud, üksteise vaenamine? Mina pole selles asjas nii sügavalt sees, et mul oleks isiklik emotsionaalne suhe. Pigem näen ma kirjanike vahel sellist põlvkondadevahelist vaenu rohkem. See vaen on väga viisakas ja varjatud, aga ta on olemas. See nn vahepealne põlvkond ei tunnista meie põlvkonda, aga need 20--25 aastased, kes juba uutena tulevad, tunnistavad jälle meid. Ma ei tea, kui keerulised on nende suhted, ütleme, sinu põlvkonnaga? Mõnikord läheb
diskrimineerimine rassilisel või etnilisel alusel. Rassism lähtub küsimusest: kas bioloogiline rass iseenesest tingib vaimsete omaduste eripära. Igasugune väide, et mingi inimgrupi välised tunnused (rahvuslikud, rassilised) võiksid määrata nende vaimseid võimeid, käitumistüüpi vms. on klassifitseeritav rassismina. Grupilise käitumise ühisjooned on pigem kultuurilise kui bioloogilise taustaga. Rassismi avaldumissvormid: · juutide vaenamine läbi ajaloo kogu Euroopas (antisemitism), mis vastureaktsioonina tekitab sionistliku liikumise. Kõige ulatuslikumalt natsionaalsotsialistlikul Saksamaal · aaria rassi kui ülirassi teooria - natsionaalsotsialistlikul Saksamaal · 30-aastatel jaapanlaste tees "Aasia aasialastele" · must rassism - USA-s Farrakhani juhitud liikumine; massirahutused Los
etnilisel alusel. Rassism lähtub küsimusest: kas bioloogiline rass iseenesest tingib vaimsete omaduste eripära. Igasugune väide, et mingi inimgrupi välised tunnused (rahvuslikud, rassilised) võiksid määrata nende vaimseid võimeid, käitumistüüpi vms. on klassifitseeritav rassismina. Grupilise käitumise ühisjooned on pigem kultuurilise kui bioloogilise taustaga. Avaldusvormid: 1 juutide vaenamine läbi ajaloo kogu Euroopas (antisemitism), mis vastureaktsioonina tekitab sionistliku liikumise. Kõige ulatuslikumalt natsionaalsotsialistlikul Saksamaal 2 aaria rassi kui ülirassi teooria - natsionaalsotsialistlikul Saksamaal 3 30-aastatel jaapanlaste tees "Aasia aasialastele" 4 must rassism - USA-s Farrakhani juhitud liikumine; massirahutused Los Angeles'is 90-ndate aastate alguses - mustade vägivald oli suunatud suurel määral kollaste vastu.
Eriti ei meeldinud talle kaasaegne, moodne kunst. Kõhuhäireid tekitas tal ka jazzi kuulamine. Sisuliselt tähendas, et jazzmuusika muutus sisuliselt soovimatuks NL-s. Mida aeg edasi, seda vaenulikumaks muutus haritlaskond H suhtes. Kui keegi oma loominguga läks etteantud raamidest välja, tuli seda inimest ka karistada. Kirjanik Boriss Pasternaki „Doktor Živago“ avaldati Läänes, anti ka Nobeli preemia, sellele järgnes Pasternaki vaenamine. Võeti vastu eraldi otsus, mis keelas NL kirjanikul Nobeli preemiat vastu võtta. Sellega suukorvistati kogu kirjanikkonda. H suhtumine Aleksander Solženitsõnisse- H toetas jutustuse „Üks päev Ivan Denissovitši elust“ välja andmist, mis kirjeldas GULagis toimuvat suhteliselt adekvaatselt. Mitmed H lähikondlased ütlesid, et see on teatud mõttes režiimivastane teos, ei ole vaja välja anda, H oli vastupidisel seisukohal. Tänu H-le saigi Solženitsõnist maailmakuulus kirjanik.
annaabi.ee 
