ühe- ja kaheaastased rohttaimed või poolpõõsad. Astrid vajavad päikesepaistelist ja sooja kasvukohta. Sobivad tavalised aiamullad, kuid eelistavad huumusrikkamaid muldi. Erandiks on siin Alpi aster, tema eelistab kuivemat lubjarikkamat mulda, kuid ei talu läbikuivamist. Astrid on tundlikud liigniiskuse suhtes. Astreid kasutatakse kiviktaimlates, suuremates või väiksemates lillerühmades, äärisena või meeleoluka reana, üksiktaimena, vabakujuliste või sümmeetriliste rühmadena murus või püsilillepeenras, madalamad liigid- sordid kõrgematele taimerühmadele ääristaimeks, suure grupina puude-põõsaste ees. Sobivad suurepäraselt lõikelilledeks. 3. Astilbe Astilbed moodustavad väikse 12 liigilise rohttaimeperekonna. Astilbe on üks tähtsamaid poolvarjulisi aiataimi. Kasvavad kästi ka päikse käes, kui maapind põua ajal läbi ei kuiva. Sobiv koht on näiteks aiatiigi või oja ääres
Haigusi ja kahjureid harilikul elupuul peaaegu ei esine. Kõige suuremaks kahjustajaks on koerte ja kasside uriin, mis põhjustab võra alumiste okste pruuniks või mustaks muutumist. Aastal 2001 leiti Eestis harilikult elupuult esimest korda kottseeneliik, mis põhjustab puudel vanemate okste kolletumist ja varisemist, muutes võrad hõredaks ja inetuks. Kasutus: Harilik elupuu talub hästi kärpimist ning liiki on palju kasutatud pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. Parim aeg heki pügamiseks on augusti algul, siis jõuavad haavandid veel sügise jooksul kinni kasvada. Hiljaks jäädes põhjustavad 4 liigsed haavad puule ülearust veekadu ning taimed võivad jääda veevaegusse. Suuremaid puid ja alleesid leidub Lääne-Virumaal Salla pargis, Tali, Tihemetsa, Luke ja teistes parkides. Elupuude kergesti töödeldavat, mädanemisele vastupidavat puitu kasutatakse
Seda mudelit on võimalik luua kõige kiiremini. NURB-id vabavormilised joonpikkused. Matemaatilise mudeli abil defineeritakse NURB punktide järjekord ja asukoht suuna vektoriga. Selline lahendus võimaldab luua palju erinevaid vabavorme. (näiteks orgaaniline arhitektuur). Selline modelleerimine võimaldab vähendada mälukasutust. NURB-ide loomine aga on põhjalik programmeerimine. Kasutataksegi pigem vabakujuliste objektide puhul. ,,Tahke keha modelleerimine" Erinevate tahkistega on võimalik luua erinevaid geomeetrilisi kujundeid ja vorme nende liitmisel kokku ja lahutamisel. Sellist modelleerimist kasutatakse lihtsamate geomeetriliste vormise saavutamiseks, kus matemaatiline täpsus pole oluline. Küsimused: 1. Kuidas oleks võimalik vähendada visualiseeritava mudeli suurust ilma, et peaks vähendama lõpptulemuse kvaliteeti? Vastus:
45, joon.46) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-80 cm. Taime välislaadi kirjeldus: püstiste, enamasti harunenud vartega rohttaimed. Lehed: tumerohelised, terved. Õied või õisikud: suured, kollased, oranzid või pruunid. Liigi eritunnused: väga rikkalik õitseja, tundlik liigniiskuse suhtes. Kasvukoha nõuded: päikesepaisteline kasvukoht, vett läbilaskev, tavaline aiamuld. Kasutamine haljastuses: püsilillepeenar, vabakujuliste rühmadena murus, põõsaste ja okaspuude ette. Joonis 45. Särav päevakübar (http://www.capel.verygreen.co.uk/gh4w_09_idents_1_week1.php) Joonis 46. Särav päevakübar Kasutatud kirjandus: Hansaplant. SÄRAV PÄEVAKÜBAR 'GOLDSTURM'. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=208&cid=360. 10.09.2013. Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=208&art=289. 10.09.2013. 1.24 Nõianõgesed (Stachys)
Aeglase kasvuga. Talub hästi kärpimist ja hinnatud seetõttu hekitaimena. Vastupidav gaaside ja tahma suhtes. Harilikku elupuud kasutatakse sageli ka kalmistute haljastuses, samuti kasutatakse hariliku elupuu oksi leinakimpude valmistamiseks. Hariliku elupuu oksi söövad meelsasti metskitsed, hoolimata eeterlikest õlidest, mida elupuu soomused sisaldavad. Harilik elupuu talub hästi kärpimist ning liiki on palju kasutatud pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. · Puit on kerge, pehme, rabe, nii painde- kui survetugevuse osas küllalt nõrk, kuid samas sirgekiuline ja ühesuguse tekstuuriga, mistõttu hästi töödeldav, ei kõverdu ega keerdu. Puitu kasutatakse eeskätt seal kus vajatakse suurt mädanemiskindlust ja kus on võimalik väike mehaaniline tugevus, nagu postide, vaiade, sindlite, paatide, eriti kanuude raamistiku ja mõlade, varem ka raudteeliiprite, vaatide, lihtsa mööbli jm
Leheroots 1,5-2 cm pikk. Lehed pealt hallikasrohelised, alt heledamad. Lehed Õied kollased, 4-6 cm pikkustes rippuvates kobarates Õied Viljad Vili umbes 1 cm pikkune punane piklik mari 2-3 seemnega, valmib septembris-oktoobris Õitsemisaeg õitseb mais-juunis Kasvukoht: valgus Valgusenõudlik niiskus niiskuse suhtes vähenõudlik muld mulla suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikkamaid alasid Kasutamine kasutatakse vabakujuliste ja pügatud hekkidena, põõsagruppidena ja üksikpõõsastena Sordid ´Alba´, ´Asperma´, ´Dulcis´, ´Lutea´, ´Marginata´, ´Variegata´ Viljad söödavad, sisaldavad õunhapet ja C-vitamiini, viljadest valmistatakse marmelaade, puuviljaveine jne. Kasvatati mõisaaedades heki- ja viljapõõsana, mille marjadest keedeti keedist ja mahla, noortest hapudest lehtedest
Käbid: munajad, umbes 1 cm pikad, 8...10 soomustepaariga, helepruunid, veidi rippuvad. Seeme ümbritsetud kileja tiivaga. Harilikku elupuud kasutatakse sageli ka kalmistute haljastuses, samuti kasutatakse hariliku elupuu oksi leinakimpude valmistamiseks. Hariliku elupuu oksi söövad meelsasti metskitsed, hoolimata eeterlikest õlidest, mida elupuu soomused sisaldavad. Harilik elupuu talub hästi kärpimist ning liiki on palju kasutatud pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. Parim aeg heki pügamiseks on augusti algul, siis jõuavad haavandid veel sügise jooksul kinni kasvada. Hiljaks jäädes põhjustavad liigsed haavad puule ülearust veekadu ning taimed võivad jääda veevaegusse. Harilikku elupuud on kerge paljundada nii seemnetega kui vegetatiivselt. Hiigel-elupuu ( Thuja plicáta Donn ex D. Don.) Plicata erakordne, silmapaistev. Kodumaal võib saavutada kõrguse kuni 60 m ja
Taime välislaadi kirjeldus: madal, vaipjas, paikneb maapinna lähedal Lehed: tumerohelised igihaljad läikivad neerjad lehed Õied või õisikud: punakad-pruunikad tagasihoidlikud õied, jäävad lehtede varju Õitsemine: mai-juuni Liigi eritunnused: mürgine, kasvab aeglaselt Kasvukoha nõuded: pool- või täisvari, parasniiske kasvukoht, liivakas või kerge muld, tavaline aiamuld või paepealne lubjarikas muld Kasutamine haljastuses: pinnakattetaim, sobib vabakujuliste rühmadena puude alla, püsilillepeenrasse, lehtdekoratiivne taim Joonis 6. Harilik metspipar (http://www.valgeanso.ee/index.php?page_id=130&lang_id=et&sid=9da38bbe66779a03ec6b442 9dc0d9ac4&nocache=1293025315) 10 Joonis 7. Harilik metspipar 11 Aster (Aster) Konkreetne liik: amellaster (Aster amaellus)
Suurt kahju tegi alleele selle jagamine erinevate omanike vahel ning sõjad, mille tagajärjel on välja raiutud palju puid. Hinnatud said ka puud, mis asuvad projektala piiridest väljaspool, eraisikutele kuuluvatel kruntidel. Alleeosa liigiline koosseis on teistest pargiosadest erinev. Põhiliseks puuliigiks on harilik tamm (216), järgnevad vahtrad (107), lehised (91), mägivaher (55) ja harilik saar (54), teisi liike on vähem. Alleepuude vahele on vabakujuliste gruppidena istutatud teisi puid (harilik hobukastan, mägivaher, harilik vaher, pärnad jt). Vanade alleepuude seisukord on rahuldav, kuid üldmulje alleest on kadumas. Erinevatel aegadel istutatud ilupuud ning loodusliku uuenemise teel kasvanud puud on varjutanud regulaarsed puuderead. Viimasest tööde kohaselt, mis Kukruse pargile ja alleele on koostatud 20 21 , alates on vanadele alleedele tehtud pikemate lõikudena regulaarseid vaheleistutusi
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-80 cm, kasvuruumiks vajab 40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: püstiste, enamasti harunenud vartega rohttaimed. Lehed: tumerohelised, terved. Õied või õisikud: suured, kollased, oranzid või pruunid. Liigi eritunnused: väga rikkalik õitseja, tundlik liigniiskuse suhtes. Kasvukoha nõuded: päikesepaisteline kasvukoht, vett läbilaskev, tavaline aiamuld. Kasutamine haljastuses: püsilillepeenar, vabakujuliste rühmadena murus, põõsaste ja okaspuude ette, soolotaimena. Kasutatud kirjandus: http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/sarav-paevakubar-goldstrum http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/p %C3%BCsikud/rudbeckia_fulgida_goldsturm_s%C3%A4rav_p%C3%A4evak %C3%BCbar_goldsturm.html http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=9406 http://www.rohelineaed.ee/public/files/Rudbeckia%20fulgida%20%20Sarav %20paevakybar%20Goldsturm.JPG 1.24 Nõianõges (Stachys)
Vähenõudlik valguse suhtes, sobib poolvari ja piisavalt niikse kasvukoht. Liiga päikeseline ja vähese niiskusega kasvukohas muutuvad lehed pruunikaks. Liiga kasin valgus muudab lehed heleroheliseks ja õisikud venivad välja. Õisik püstine, õied roosakad, kellukjad, õitseb mai-juuni. Lehed tumerohelised, südajad Istutada veesilmade äärde ja pinnakatteks puude alla, kalmistutele. Sügisel värvuvad lehed roosakaks, punakaks või lillakaks. Vabakujuliste või sümmeetriliste rühmadena omaette või näiteks koos hosta, epimeediumi, kadakkaerandi, astrilbe või kauni murtudsüdamega. Paljundatakse risoomi jagamise teel ja väikeste külmtöödeldud seemnetega. Sordid ,,Winterglou", ,,Bressingham White", ,,Baby Doll" Karvane kadakkaer (Cerastium tomentosum) Päritolu Aasiast ja Euroopast, taim on madal, kõrgus 15-20 cm, padjandiline, hõbedane, maapinda kattev, väga talvekindel ja vähenõudlik mulla suhtes. Laisa aedniku taim.
Suuremaid puid ja ilusaid alleesid leidub Lääne-Virumaal Salla pargis (hmax = 17,5 m, dmax = 66 cm (Roht, 1986)), Tali, Tihemetsa jne parkides. Harilikku elupuud kasutatakse sageli ka kalmistute haljastuses, samuti kasutatakse hariliku elupuu oksi leinakimpude valmistamiseks. Hariliku elupuu oksi söövad meelsasti metskitsed, hoolimata eeterlikest õlidest, mida elupuu soomused sisaldavad. Harilik elupuu talub hästi kärpimist ning liiki on palju kasutatud pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. Parim aeg heki pügamiseks on augusti algul, siis jõuavad haavandid veel sügise jooksul kinni kasvada. Hiljaks jäädes põhjustavad liigsed haavad puule ülearust veekadu ning taimed võivad jääda veevaegusse. Harilikku elupuud on kerge paljundada nii seemnetega kui vegetatiivselt. Kuivõrd elupuu on kerge paljundada ja meeldiv liik kasutamiseks haljastuses, on aretatud h. elupuust hulgaliselt sorte. Sordirikkuse võiks jaotada alljärgnevalt ja käsitleda
[6, 9] Õitseb mais, juunis. Õied on võrsete tipuosas kuni 10 cm läbimõõduga ebasarikjates õisikutes, värvilt valged kuni kollakasvalged. Viljad valmimise algul punased, hiljem mustad, elliptilised, kuni 10 mm pikad, mittesöödavad, valmivad septembris. [6, 9] Villane lodjapuu on haljastuses laialt kasutatud liik, mis on kiirekasvuline ja üsna vähenõudlik. On saaste- ja väga põuakindel liik, eelistades lubjarikast mulda ja avapäikest. Haljastuses kasutatakse gruppidena või vabakujuliste hekkidena, maanteede kaitseribadena, parkide põõsarinde ilmestamiseks, metsaservadesse istutatuna. Annab kännu- ja ka juurevõsu. [9] Sordid: · 'Aureum' puhkevad ja noored lehed kuldkollased, hiljem kollakasrohelised; · 'Mohican' väga tiheda, kompaktse kasvuga, kuni 1,5 m kõrge ja kuni 2,5 m lai, lehestik sügavroheline; viljad jäävad pikka aega oranzpunasteks; · 'Variegatum' lehed kollasekirjud;
SIDRUN-LIIVATEE - THYMUS × CITRIODORUS • Lehed on üsna suured, rohelised ja tugeva sidrunilõh naga. Õied on roosad. SIBERI VALDSTEINIA - WALDSTEINIA TERNATA • Roomav, maapinda kattev. Tumerohelised kolmetised lehed moodustavad tiheda igihalja vaiba. Meenutab natuke maasikataime. Kollased õied, V-VI. Päikseline kuni varjuline kasvukoht. Kasvab ka suuremate puude all kuivas mullas. Sobib kiviktaimlasse, püsikupeenrasse, üksikult ja vabakujuliste rühmadena 9-12 taime m² terrassidele, hea varjutaim. VINCA MINOR - VÄIKE IGIHALI • Õied Sinised • Lehed Igihaljad, läikivrohelised • Muld Parasniiske muld • Kasvukoht Poolvari kuni vari • Märkused Suurte kasutusvõimalu stega vastupidav ja pikaealine pinnakattetaim LEUCANTHEMUM X SUPERBUM - SUUREÕIELINE HÄRJASILM • 70 cm kõrgune ja 40-60 cm laiune puhmik. Valged täidisõied, kollane südamik. Õitseb juuni-juuli. Pinnase
86 Istutamine Sobiv istutusaeg on kevad. Põõsaste vahekauguseks jäetakse 1,5-2 meetrit, istutamise sügavus 50-60 cm, juurekaela võib istutada 5 cm sügavamale. Kui põhjavesi on kõrgel, siis tuleks augu põhja panna drenaaz - liiv või killustik (seemnemaailm, 2008). Tänu sümbioosile kiirikseentega kasvab hästi ka toitainetevaestel liivadel. Sobib liivaste nõlvade, jõe- ja järvekallaste kinnistamiseks, samuti pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. Annab rikkalikult juurevõsu ja kipub metsistuma. Talub hästi ka lühiajalisi üleujutusi (Aiasõber). Kannatab kärpimist ja saastunud õhku, mistõttu on küllaltki levinud linnahaljastuses (Hiie, 2005- 2008). On külmakindel, talub kuni -30°C (Mesindus, 2009). Väikeaeda ta siiski ei sobi, küll aga teeveerde või metsaserva, isegi kuivemale liivasele nõlvakule. Ka mesila läheduses võiks kasvatada hõbepuud, sest on hea meetaim (Seemnemaailm, 2008). Hooldus
tõttu ka haljastuses. 39. Must aroonia ja harilik viirpuu Must aroonia: Aronia melanocarpa var. grandifolia Kodumaa Põhja-Ameerika idaosa. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 2-3m. Kuivust ja linnatingimusi taluv, valguslembeline. Lehed laielliptilised või äraspidimunajad, peensaagja servaga, pealt läikivad, alt karvased, 5-8cm. Pearool tumedad näärmed. Õied suureõielistes kobarates, valged. Õitseb mai-juuni. Vili kerajas, tumesinine või must, 1cm, valmib septembris. Kasutatakse vabakujuliste hekkidena, haljastuses, marjatoodanguks istandikud. Keedised, mahlad, veinid. Harilik viirpuu: Crataegus rhipidophylla Levinud Euroopas. Eestis looduslikult. Kõrgus 5m. Kasvab viljakal mullal valgusküllastes kasvukohtades. Taluvad kuivust ja külma. Lehed hõlmised. Esinevad okkad. Kahesugulised õied, sarikates või kobaratesse, valged. Vili kerajas õunvili. Viljaliha magus. Puit kõva, tihe, kollakas. Puitu kasutatakse nikerdusteks ja treimistöödeks. Marju südameravimite ja
Kuivadel muldadel kasvab halvasti. Aeglase kasvuga. Talub hästi kärpimist ja hinnatud seetõttu hekitaimena. Vastupidav gaaside ja tahma suhtes. Harilikku elupuud kasutatakse sageli ka kalmistute haljastuses, samuti kasutatakse hariliku elupuu oksi leinakimpude valmistamiseks. Hariliku elupuu oksi söövad meelsasti metskitsed, hoolimata eeterlikest õlidest, mida elupuu soomused sisaldavad. Harilik elupuu talub hästi kärpimist ning liiki on palju kasutatud pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. Parim aeg heki pügamiseks on augusti algul, siis jõuavad haavandid veel sügise jooksul kinni kasvada. Hiljaks jäädes põhjustavad liigsed haavad puule © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 38 ülearust veekadu ning taimed võivad jääda veevaegusse. Harilikku elupuud on kerge paljundada nii seemnetega kui vegetatiivselt. Puit on kerge (tihedus 300...350 kg/m3), pehme, rabe, nii painde- kui
Ainus hõbepuu liikidest (kokku liike umbes 70), mis pärit Põhja-Ameerikast, kus võib kasvada kuni 5 m kõrguseks puuks. Meil tavaliselt kuni 2 m kõrgune põõsas. Eesti tingimustes külmakindel, talub hästi linnade saastunud õhku, kärpimist ja nii lühiajalist üleujutust kui ka põuda. Eelistab hapukaid kuni neutraalseid muldasid, kuid on mullastiku suhtes vähenõudlik ja kasvab hästi ka toitainetevaesel liival. Sobib liivaste kallakute kinnistamiseks ja nii pügatavate kui vabakujuliste hekkide rajamiseks. Annab rikkalikult juurevõsu ja kipub metsistuma. Taime kultuuristamist alustati 1813.a. Õitseb juunis, kollast värvi väikesed ning tugevalõhnalised õied. Sobib meetaimeks. Viljad ei ole maitsvad. Paljundada on kõige lihtsam juurevõsust. Hästi juurduvad ka haljaspistikud (Laasi 1987). 2.2. Hooldus Kärpimine või pügamine sõltub sellest, kas tegemist on üksiktaime või hekiga. Hõbepuuhekki pügatakse tavaliselt üks kord aastas
kohas. Ka värviliste lehtedega jaapani enelad tuleks istutada valgemasse paika, et lehevärv oma erksuse säilitaks. Kuna enelad on kiirekasvulised ja seetõttu vananevad kiiresti, tuleb neid aeg-ajalt noorendada vanemate okste välja lõikamise teel või kogu põõsa maani maha lõikamisega. Enelaid saab aias kasutada kõigil mõeldavail viisidel, mis madalatele põõsastele omane. Nad sobivad efektse üksikpõõsana, väiksema või suurema rühmana, lausistandustena, vabakujuliste põõsasridadena või pügatavate hekkidena! Vastupidava ja kauni taimena on enelatele kindel koht ka massilises suurhaljastuses. Põuakindlad enelaliigid kasvavad edukalt ka terrassimoodustistel ja suuremates aiavaasides katus- või rõduhaljastuses (Hansaplant 2013). Joonis 18. Enelas ,,Aurea". (Foto M.Prihodko) 4.18.2. Tagasilõikamine Enelate põhiliseks mureks ongi põõsaste tagasilõikamine nende noorendamiseks.
Ainus hõbepuu liikidest (kokku liike umbes 70), mis pärit Põhja-Ameerikast, kus võib kasvada kuni 5 m kõrguseks puuks. Meil tavaliselt kuni 2 m kõrgune põõsas. Eesti tingimustes külmakindel, talub hästi linnade saastunud õhku, kärpimist ja nii lühiajalist üleujutust kui ka põuda. Eelistab hapukaid kuni neutraalseid muldasid, kuid on mullastiku suhtes vähenõudlik ja kasvab hästi ka toitainetevaesel liival. Sobib liivaste kallakute kinnistamiseks ja nii pügatavate kui vabakujuliste hekkide rajamiseks. Annab rikkalikult juurevõsu ja kipub metsistuma. Taime kultuuristamist alustati 1813.a. Õitseb juunis, kollast värvi väikesed ning tugevalõhnalised õied. Sobib meetaimeks. Viljad ei ole maitsvad. Paljundada on kõige lihtsam juurevõsust. Hästi juurduvad ka haljaspistikud. Hooldus Kärpimine või pügamine sõltub sellest, kas tegemist on üksiktaime või hekiga. Hõbepuuhekki pügatakse tavaliselt üks kord aastas
annaabi.ee 
