Riiklikud tähtpäevad § 1. Rahvuspüha Rahvuspüha ehk riigipüha: Ø 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev § 2. Eesti Riigipühad Riigipuhkepäevad: Ø 1. jaanuar uusaasta Ø liikuv suur reede Ø ülestõusmispühade 1. püha Ø 1. mai kevadpüha Ø nelipühade 1. püha Ø 23. juuni võidupüha Ø 24. juuni jaanipäev Ø 20. august taasiseseisvumispäev Ø 24. detsember jõululaupäev Ø 25. detsember esimene jõulupüha Ø 26. detsember teine jõulupüha §3 Riiklikud tähtpäevad 6. jaanuar kolmekuningapäev 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev 14. märts emakeelepäev maikuu teine pühapäev emadepäev 4. juuni Eesti lipu päev 14. juuni leinapäev 2
heiskamiseks kui ka erinevatel sündmustel kasutamiseks. Lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Eesti lipu kasutamisel on kõige mõttekam juhinduda "Eesti lipu seadusest", mis võeti vastu 23. märts 2005.aastal. Kõige olulisemad tingimused heisatavale lipule on puhtus ja terve olek. Eraõiguslikud ja füüsilised isikud peavad lipu heiskama kolmel lipupäeval, milledeks on iseseisvuspäev, võidupüha ja taasiseseisvumispäev, kusjuures jaaniööl Eesti lippu ei langetata. Avalikel üritustel näiteks võib lippu heisata iga päev, kuid järgima peab siiski "Eesti lipu seaduse" sätteid ning head tava. Eesti lipu seaduses on ära määratud ka lipu minimaalne suurus, milleks on 105 x 165 sentimeetrit ja lipumast peab olema lipu heiskamisel vähemalt kuus korda pikem lipu laiusest. Vertikaalselt lippu heisates peab teadma, et lipu sinine värvilaid peaks asuma vaataja poolt nähtuna vasakul.
Jaaniõhtu, also called Jaanilaupäev and Jaanipäev are the most important days in the Estonian calendar, apart from Christmas. The short summer seasons with long days and brief nights hold special significance for the people of Estonia. Jaanipäev is celebrated in the night between 23rd and 24th of June, a few days after the summer solstice, when night seems to be non-existent. For Estonians, Jaanipäev celebrations were merged with the celebration of Võidupüha during the War of Independence when Estonian forces defeated the German troops on 23 June 1919. After this battle against Estonia's traditional oppressors, Jaaniõhtu and the lighting of the traditional bonfires became linked with the ideals of independence and freedom. Jaanipäev marks a change in the farming year, specifically the break between the completion of spring sowing and the hard work of summer hay-making.
Kaarel Eenpalu Kaarel Eenpalu oli: · 19271932 Haridusliidu esimees · 19281933 Rahvusvaheliste Parlamentide Uniooni Eesti grupi esimees · 19301932 Noorte kotkaste peavanem · 19301935 Eesti-Poola ühingu esimees · 1932 Põllutöökoja esimees · 19241940 Kaitseliidu Vanematekogu abiesimees. Teda peetakse Eesti Politsei rajajaks. Ta kujundas uue, autoritaarse sisepoliitilise kursi. Eenpalu agaral osavõtul algatati nimede eestistamine, kodude kaunistamise hoogtöö, võidupüha traditsioon, Isamaaliit ja muud.
Eelnev tööpäev (vanaaastaõhtu) on 3 tunni võrra lühendatud tööpäev. · Iseseisvuspäev 24. veebruaril, rahvuspüha. Eelnev tööpäev on 3 tunni võrra lühendatud. · Suur Reede liikuv püha, reedene päev, kevadel. · Ülestõusmispüha liikuv püha kevadel, pühapäev. Munadepühad ehk lihavõtted · Kevadpüha 1. mai. Volbriöö tähistused eelneval õhtul. · Nelipühad liikuv püha kevadel, 7 nädalat pärast lihavõtteid. · Võidupüha 23. juunil. Samal ajal peetakse jaanilaupäeva. Eelnev tööpäev on 3 tunni võrra lühendatud. · Jaanipäev 24. juunil. · Taasiseseisvumispäev 20. augustil. · Jõulud 24 26. detsember. Jõuludele eelnev tööpäev on 3 tunni võrra lühendatud. s
ÜRITUSTE KALENDER 14. VEEBRUAR ( esmaspäev) SÕBRAPÄEV. 8. MÄRTS ( teisipäev) VASTLAPÄEV / NAISTEPÄEV. 21. MÄRTS (esmaspäev) KEVADE ALGUS. 27. märts (pühapäev) üleminek suveajale korraldame mingi perepäeva. (1.aprill ka karjalaske päev, siduda perepäevaga) 22.APRILL SUUR REEDE (reede) 24 esimene püha, 25 teine püha, 23 jüripäev (laupäeval) 1. MAI KEVADPÜHA VOLBRIPÄEV. (pühapäev) 8.MAI EMADEPÄEV ( pühapäev) 1.JUUNI - LASTEKAITSEPÄEV (kolmapäev). 21.JUUNI - SUVEALGUS (teisipäev). 23.JUUNI VÕIDUPÜHA (neljapäev), 24 juuni (reede) jaanipäev 20.AUGUST (laupäev) TAASISESISVUMISPÄEV 11.SEPTEMBER( pühapäev) VANAVANEMATE PÄEV 29.SEPTEMBER (neljapäev) MIHKLIPÄEV 5. OKTOOBER ( kolmapäev) ÕPETAJATAE PÄEV 2. NOVEMBER ( kolmapäev) HINGEDEPÄEV. 10. NOVEMBER (neljapäev) MARDIPÄEV 13.NOVEMBER( pühapäev) ISADEPÄEV 25. NOVEMBER (reede) KADRIPÄEV 21. DETSEMBER (kolmapäev) TOOMAPÄEV 22. DETSEMBER (neljapäev ) TALVEALGUS ...
23 June every year since 1934. The date recalls the victory in the 1919 Battle of Võnnu (near Csis, Latvia) of the Estonian military forces and their allies over German forces (Baltische Landeswehr) who sought to re-assert Baltic-German control over the region. The battle was part of the 1918-1920 Estonian War of Independence, where the main adversary of the newly independent Estonia was Communist Russia. Today, Võidupüha also marks the contributions of all Estonian nations in their fight to regain and retain their independence. Estonian celebration of June 23 is ceremonially tied to the following Midsummer Day celebrations on June 24. According to Estonian laws, the state flags are not to be lowered during the night between the days. Christmas Eve December 24 Christmas Eve is the evening or entire day before Christmas Day, the widely
vabatahtlikest koosnevale maakaitseväele (Landeswehr) ja Saksa sõjaväeüksustele. Aga sakslased, kes ei olnud loobunud unistustest liita Baltikum Saksamaaga, kukutasid sõjalise riigipöörde käigus Läti Ajutise Valitsuse ning püüdsid seejärel haarata kontrolli alla võimalikult suurt osa Läti territooriumist. Eesti sõjavägi ei täitnud taganemise nõudmist ja tekkis kokkupõrge Rahvaväe ja landeswehrlaste vahel. Lõppes eestlaste võiduga (vallutati Võnnu). Võidupüha tähistatakse 23. juunil. Tartu rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920. aastal. Lõppes vabadussõda. Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Leping lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri ning lahendas mitmed majanduslikud probleemid. Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseksa ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Lenin · Sotsialistliku riigi rajaja · Nõukogude valitsuse esimees
Kuperjanovi surm + võit Veebruaris 1919 oli Rahvaväes 75000-80000 meest ~ lahingud Eestist väljas Aprillis 1919 valiti ja kogunes Asutav kogu ~ võttis vastu 1919 novembris Maaseaduse ja juunis 1920 põhiseaduse. 1919 aasta suvel lahingud jätkuvad: · Idas koos Loodearmeega (vallutati Jamburg ~ suund Petrogradile) · Kagus Pihkva vallutamine (25. Mai 1920) · Lõunas jõuti Jekapilsini Lahingutes baltisaksa Landeswehriga võideti 23. juunil 1919 Võnnu lahing = võidupüha Oktoobris 1919 algab Loodearmee taandumine ~ novembrist Narva kaitselahingud (Punaarmees 160 000 meest) Detsembrist läbirääkimised ~ 31. detsembril 1919 vaherahuleping ~ 2. veebruar 1920 Tartu rahu.
aasta vana. Veel haruldasem on see, et esimene lipp on alles. Heiskamine 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev ,2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev ,24. veebruar Eesti iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev ,14. märts emakeelepäev ,mai teine pühapäev - emadepäev ,9. mai Euroopa päev ,4. juuni Eesti lipu päev (alates 2004. aastast) ,14. juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna) ,23. juuni võidupüha ,24. juuni jaanipäev ,20. august taasiseseisvuspäev ,1. september teadmistepäev ,novembri teine pühapäev isadepäev ,Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev. Hesikamise ja Langetamise ajad Riigilipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00. Lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00, kui valitsus ei
Läbi aegade oleme olnud nii Saksa, Rootsi, Vene, Taani kui ka Poola võimu all. Vaatamata kõikidele takistustele, võitlesime ennast siiski vabaks. Minu jaoks tähendab Eesti vabadust. Vabadust ning samas ka kohustust kaitsta ligimest ja kodumaad. Igal aastal, 24. veebruaril, käin Jõhvis Vabadussõja mälestussamba ja Kindral Tõnissoni monumendi juures lipuvalves ning järgneval päeval võtan osa Noorte Kotkaste vabariigi aastapäevale pühendatud matkast. Osalen ka Võidupüha paraadil, mis on samuti oluline tähtpäev Eesti jaoks. Vabadus on võimalus soovi järgi tegutseda, pidades samaaegselt kinni seadustest ning täites ka oma kohustusi. Meie, selle sajandi noored, kes ei tea eelmise sajandi elust midagi, astume ikka vahetevahel teatud piiridest üle. Kuid uue põlvkonna lahutamatuks osaks ongi piiride kompimine ning tundma õppimine. Noored saavad anda oma panuse, et luua meie rahvale kindlam ja helgema tulevik, Eesti tulevik. Tänan tähelepanu eest!
kaamera" 2) Ajaloosündmused nt Jüriöö ülestõus, Teine maailmasõda 3) Taimesordid Kirjutatakse jutumärkides nt kartul ,,Jõgeva piklik", õun ,,Valge klaar" VÄIKE ALGUSTÄHT 1) üritused nt rahvatantsupidu, rahvusvaheline muusikute konverents 2) kuud, nädalapäevad, tähtpäevad, pühad nt veebruar, lehekuu, pühapäev, jaanipäev, uusaasta, suur reede, võidupüha, rahvusvaheline üliõpilaste päev 3) ametinimetused, auastmed nt minister, direktor, professor, kindral 4) keeled, rahvused nt eestlane, vene keel 5) õppeained nt ajalugu, matemaatika, eesti keel
Venemaa kodusõda 1918-1922 Osapooled:vene valged(ajutise valitsuse pooldajad) ja punased (enamlased, juht Lenin) Põhjused:Paljud piirkonnad ja poliitiliste suundade esindajad ei pooldanud enamlaste võimu venem. Enam.eelised:Hästi tegutsev Punaarmee; Enamus tööstuspiirkonnad ja raudteede ristumis punkit; Sõjategevus valgetel halb. Tulemus:Enamlaste võit ja võimu haaramine Vene impeeriumis; Pandi alus dotalitaarsele riigile; Romanovite dünastia tapeti; Palju hukkunuid. Eesti iseseisvumine 1721-24.02.1918 Eeldused:Vene impeeriumi kokkuvarisemine; Olemas oma haritlaskond; Majanduslikud eeldused; Võimu vaakum. Veeb.rev(1917): Eestis valiti ajutise valitsuse esindajaks J.Poska; Nõuti venelt Eesti autonoomiat (sõltumatust) märtsis 1917 Eestil autonoomia(asjajamiskeel eesti keel, eesti moodustas ühe haldusüksuse) Okt.rev: Enamlased haarasin Tallinnas V.Kingissepa juhtimisel võimu; Võeti vastu otsus taotleda Eesti iseseisvust. Väljakuul.18.02.19...
november, 2009 30 0 detsember, 2009 31 3 RAHVUSPÜHA ja RIIGIPÜHAD 2009. AASTAL Kuupäev Püha 1. jaanuar uusaasta 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 10. aprill suur reede 12. aprill ülestõusmispühade 1. püha 1. mai kevadpüha 31. mai nelipühade 1. püha 23. juuni võidupüha 24. juuni jaanipäev 20. august taasiseseisvumispäev 24. detsember jõululaupäev 25. detsember esimene jõulupüha 26. detsember teine jõulupüha Kursiivis on tähistatud muutuvad pühad, mis järgnevatel aastatel ei ole samal kuupäeval.
1)Millised tunnused iseloomustavad demokraatlikku Eestit 1918-1934? 1920.aasta põhiseadus, ühekojaline parlament, Eesti rahval oli soov luua iseseisev riik. 2)Miks kehtestati 1934.aastal Eestis autoritaarne valitsus ? (ehk ka vaikiv ajastu.) Kehtestati sellepärast, et vältida vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte. Selle teostajateks olid riigivanem K.Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja J.Laidoner, kes kuulutasid välja sõjaväelise riigipöörde. 3)Millised tunnused iseloomustavad vaikivat ajastut ? Kaitseseisukord Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast Lükati edasi organisatsioonid Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud saadikutel enam uuesti koguneda Erakonnad asendati ainuparteidega Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena Ajakirj...
», 1848 . . 1869 . . , . , , . . , . 1991 . 1 uus aasta 24 (1918) iseseisvuspäev suur reede ülestõusmispühade 1. püha 1 kevadpüha nelipühade 1. püha ( 23 võidupüha ; 1919) 24 jaanipäev 20 (1991) taasiseseisvumispäev 24 jõululaupäev 25, 26 1. ja 2. jõulupüha 15 241 , 39 202 . : · http://www.krugosvet.ru/enc/strany_mira/ESTONIYA.html · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%AD %D1%81%D1%82%D0%BE%D0%BD%D0%B8%D1%8F · http://images.google.ee/images?hl=et&q=%D0%AD %D1%81%D1%82%D0%BE%D0%BD %D0%B8%D1%8F&lr=&um=1&ie=UTF-8&sa=N&tab=wi
1)Millal toimus vabadussõda? Vabadussõda toimus 1918 –1920 Vabadussõda algas 28. novembril 1918, kui Punaarmee ründas Narvat. 2)Miks algas vabadussõda? Sest Nõukogude Venemaa ei tunnustanud Leedu ja Läti iseseisvust ning alustas 1918 sõda Baltikumi vallutamiseks. 4)Kes oli sõja algul edukam? Sõja algul oli edukam venemaa, kes vallutas Narva, Võru, Rakvere ja Tartu. 1919. a jaanuari alguseks jõudis Punaarmee Tallinnast mõnekümne kilomeetri kaugusele. 5))Miks näis sõja algul Eesti Vabariigi olukord lootusetu? Ainuke Eesti ohvitser, kes langes Vabadussõjas diviisiülemale vastaval ametikohal. mil vastloodud Eesti Vabariigi olukord näis pea lootusetuna 6)Kes oli Johan Laidoner? Johan Laidoner oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik ja ülemjuhataja. 7)Miks hakkas eestlastel varsti sõjas hästi minema? Laidoner, Inglise laevastik, relvastus, abi Soomest, soomusrongid. 8)Paljud koolipoisid ja üliõpilased läksid vabat...
I Eesti iseseisvumine I maailmasõda 1914-1918. Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria) ja Antanti (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa jt.) vahel I Maailmasõja mõju Eestile Venemaa paigutas Eestisse jälle oma väeosad, see tekitas suurendas veelgi Eestis valitsevat korterikriisi. Tekkis tööjõu puudus, sest 100 000 eestlast mobiliseeriti. Algasid majandusraskused: tootmise langus nii põllumajanduses kui ka tööstuses -põllumajanduses vähenes külvipind (põhjuseks hobuste rekvireerimine sõjaväele), valitses toorainepuudus, kuna traditsioonilised transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud (N: Inglise kivisüsi ei jõua kohale; raskused Vene söe transpordiga), tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit; sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine, inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile, hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse langus). Muudatused Veebruari...
Eesti poolt sõdisid tavaliselt väikesed vabatahtlikud salgad(ohvitserid ja koolipoisid ) Ülemjuhataja Johann Laidoner Abi välismaalt. 1919 esimestel päevadel peatati punaste pealetund. 7.01. 1919 said eestlased endale Põhja Eesti 18.01 tõrjusid soomlased punaarmee narva jõe idakaldale 14.01 hõivati (kuperjanovi partisandid) tartu Võnnu lähedal kokkupõrge rahvaväe ja landeswehrlaste vahel landeswehri sõda Võit eestlastele, võidupüha 23 juuni Eesti vene rahukonverents 2kuud tartus Kirjutati alla 2 veeb 1920 LISA (igaksjuhuks) Eesti poliitikud kartsid et paljud soovivad riiki asukoht parim: Läänemere idaosas. Suurim oht venemaa, veidi ohtlik ka saksamaa. Kuna vaenlasteks olid suurriigid, sisi tuli kasutada välispoliitika võimalusi. EestiSaksa vastuolud asendusid kaitseliidulepinguga. 1932 mittekallaletungi leping (venemaaga) 1934 eesti vene vastastikuse abistamise leping, aga ei
1. Miks tungis Punaarmee 1918.a. novembris Eestisse ? Punaarmee tahtis teostada kommunistliku maailmarevolutsiooni ja taastada endise Vene impeeriumi vägevust 2. Milline oli koolipoiste roll Vabadussõjas ? Väga tähtis roll, sest nad ei kartnud sõda. Nad kuulusid mitmesugustesse vabatahtlike löögiüksuste koosseisu ja osalesid mitmetes tähtsates lahingutes. 3. Missugustelt riikidelt tuli sõjalist välisabi ? Inglismaa, Soome, Taani, Rootsi 4. Anna ülevaade Vabadussõja sündmustest kronoloogilises järjekorras (8) 1) 28.nov.1918 Vabadussõja algus (Punaarmee vallutab Narva) 2) 3) 4) 5) 6) 7) 8) 02.02.1920 Tartu Rahuleping 5. Seleta mõisted : 1)Rahvavägi Eesti vabatahtlikest koosnev rahvuslik väeosa 2) Landeswehr`i sõda Vabadussõja raames Lätis kestnud sõjaline konflikt Saksa väekoondise ja Eesti vahel. 3)võidupüha Võnnu vallutamise päev, kus eestlased võitsid. 4)Tart...
kavas peo teisel päeval. • 1896. aasta üldlaulupeost sai see mitteametlikuks Eesti hümniks, mida lauldi püsti seistes ja paljapäi. • "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" oli Eesti hümniks iseseisvusaastail 1918-1940 ning sai selleks ka pärast taasiseseisvumist aastal 1991. RIIGIPÜHAD • 1. jaanuar- uusaasta • 24. veebruar- Eesti Vabariigi aastapäev • suur reede • ülestõusmispühade 1. püha • 1. mai- kevadpüha • 23. juuni- võidupüha • 24. juuni- jaanipäev • 20 august- taasiseseisvumispäev • 25. 26. detsember- jõulupühad RAHVUSLILL-RUKKILILL • valiti rahvuslilleks 1968 • kohtab sageli rukkipõldudel • rukis tähistab eestlaste põllukultuuri RAHVUSLIND- SUITSUPÄÄSUKE • valiti rahvuslinnuks 23. juunil 1960. a • püha lind, õnnetooja lind RAHVUSKIVI- PAEKIVI • valiti rahvuskiviks
Ristikivi romaanide ülevaade. Tallinna triloogia ,,Tuli ja raud" ,,Õige mehe koda" ,,Rohtaed" Tegevuse aegruum: 1885 1937 u. 1885 1932 Talinn 1890 1934 Tallinn Läänemaa, Tallinn peategelane: kaubamaja omanik Peategelane: kooliõpetaja Juulius peategelane: tööline Jüri Jakob Kadarik Kilimit Diloogia ,,Kõik, mis kunagi oli" ,,Ei juhtunud midagi" 23.06.1939 (Võidupüha) 23. 08.1939 (Molotov- Sept 1939 II MS algus 1940 kevad, Tallinn, Tartu Ribbendtropi pakt), Tallinn Sürrealistlik romaan ,,Hin...
Kontrolltöö Eesti Vabariik 1920-1930 1) Mõisted 1) eestlaste võitlus iseseisvuse säilitamise nimel Nõukogude Venemaaga- Vabadussõda 2) riigivanem 3) maareformi tulemusena loodud talud- asendustalud 2) 23. juunil tähistatakse Võidupüha. Mis puhul? Siis saavutasid eestlased Võnnu lahingus võidu Landeswehr' i üle. 3) Kas järgnevad sündmused olid enne või pärast 1934 " vaikivat "ajastut ? Enne: vabadussõjalaste aktiivne tegevus kehtestati laialdased kodanikuvabadused Pärast: kehtestati autoritaarne diktatuur loodi ainupartei Isamaaliit 4) Miks nimetatakse vaikivat ajastut vaikivaks ajastuks ? Mis olid vaikiva ajastu tunnusteks (3) ?
4) Tea: Eesti Vabadussõda (millal-kuupäev?kelle vahel? tulemus?) Balti Liit (mida endast kujutas? kuidas õnnestus?) Landeswehri sõda (millal-aasta? kus? kelle vahel?tulemus?) Tartu rahuleping (millal-kuupäev?kelle vahel?tulemus? 4 põhipunkti?) Iseseisvuspäev 24.veebruar 1918 Eesti esimene põhiseadus koostas asutav kogu , 1920 K.Pätsi riigipööre-koos Johan Laidoneriga 1934 12.märts Võnnu lahing (millal- kuupäev?kelle vahel?) Võidupüha (millal-kuupäev? mille puhul nii nimetati?) 5) Isikud (kes olid? roll Eesti Vabariigis 1920-1940) · Konstantin Päts Oli Eesti esimene president , eelnevalt mitu korda riigivanem,kehtestas autoritaarse reziimi , korraldas riigipöörde aastal 1934 12.märts · Johan Laidoner Eesti vägede ülemjuhataja , aitas K.Pätsil teostada riigipööret · Jaan Poska Eesti kubermangu komissar,välisminister,üks rahulepingule
kingituseks maiustusi, lilli ja raamatuid. Laste pidu on veebruaris Mardi Gras, vastlapäev, siis korraldatakse paraade ja pidusid, ja Poisson d'avril, esimene aprill, mil üksteisele tehakse aprillinalja ja sõprade või õpetajate seljale kinnitatakse punaseid paberist kalu. Lihavõttepühade ajal jahivad lapsed värvitud mune ja sokolaadist kellukesi. Tööpüha tähistatakse enamasti paraadiga. Ilutulestiku ja tantsuga tänavatel tähistatakse võidupüha, Le Huit Mai, ja Bastille'i vallutamise päeva. Beaujolais Nouveau on kolmas neljapäev novembris, siis lastakse südaööl müügile selle aasta saagist tehtud kerge puuviljamaitseline noor vain, mida juuakse ilma laagerdamata.
Ajutine Valitsus ja astuti vastu Eesti rahvaväele ning sellest kujunes välja Landeswehr'i sõda. Vabadussõda Venemaa ei tunnistanud Eesti iseseisvust, seega Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.11.1918 - 2.02.20 toimunud sõda. Vastasteks olid Nõukogude Venemaa väed, Landeswehr ja Saksa väekoondised. 6. Iseseisvusmanifest loeti esimest korda ette 23.veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. 7. 23.juunil tähistatakse Võidupüha, sest sel päeval 1919. aastal purustasid Eesti väed Landeswehr'i ja baltisaksa väed.
Eesti vabadussõda 1918-1920 Johan Pitka 1872-1944. Esimene ülem vabadussõjas ning Eesti mereväe looja. Julius Kuperjanov 1896-1919. Lõi kuperjanovi pataljoni, mis oli üks tugevamaid rühmasid sõjas. Johan Laidoner 1884-1954. Sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas. Aleksander Tõnisson 1875-1940. Üks rahvusväeosade juhte. Landeswehri sõda 1919 5juuni-2juuli Võnnu lahing toimus 23 juuni 1919. Tänapäeval võidupüha (maakaitsepäev). Tartu rahuleping sõlmiti 2. Veebruar 1920. Tartu rahuleping on tänapäeval tähtsaim dokument, mis näitab et Eesti on iseseisev. Sõjaks nimetatakse relvastatud konflikti riikide vahel. Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus, maa-ala. Territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus. Riigikaitse demokraatlik juhtimine Riigikaise allub rahva demokraatlikult valitud riigiorganite juhtimisele
1.Aastaarvud . * 1. sept. 1939- 2.sept. 1945 : Teine maailmasõda. * 7 dets. 1941 : Ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. * 8-9 mai 1945 : Võidupüha, saksamaa kapituleerus, berliin langes. 9 mai lõppes sõda nõukogude liidu jaoks. *29sept. 1988: müncheni kokkulepe *6 juuni. 1944: avati teine rinne läänes *23 august 1939: MRP leping, ja sinna juurde kuulu ülisalajane lisaprotokoll. *22 juuni 1941 : Saksamaa tungib kallale NL algab suur isamaa sõda. 2. Nimed . * Aadolf H.: Saksamaa diktaator e Fürer. * Truman: Ameerika president. Laskis visata tuumapommid jaapanile. *Roosevelt: USA president 2. Ms
mäller ikka eile oli!“. Niisiis hakkab alkoholi tarbimine pihta juba väga varases nooruses, mis ei tohiks nii olla. Alkoholil on ühiskonnas väga suur roll. Praegu mõeldes ei kujutaks Jaanipäeva pidamist ilma ülejoonud mehepoegadeta ettegi. Jaanipäeva lähenedes on näha, kuidas alkoholi valik poodides väheneb ja Viru Valge letid on pooleldi tühjad. Ehk siis on Jaanipäevast saanud tänapäeval mitte Võidupüha, vaid päev, mil kõik üle Eesti promilliga tantsu löövad ja raha maha joovad. Enamjaolt on alkoholist saanud pidude ja koosviibimiste lahutamatu osa. Kuskilt jookseb siiski piir, mida ületades ei anda endale aru millised võivad tagajärjed olla. Maailm on hetkel suures arengus mis toob kaasa endaga rohkesti stressi. Et stressi leevendada ja õhtul end natukenegi lõõgastavamalt tunda, võetakse tihtipeale televiisori kõrvale klaas veini või õllepurk
Variant 1 Sisestage valemid sinistesse lahtritesse, teistesse kopeerige. Maksetega lahtritele kehtestage raha formaat. Elektritariifid päev öö 0,11 0,07 Elektri tarbimise näidud ja maksed näidud Kuupäev päev öö tarbimine kokku keskmine tarbimine maksta kokku 12.09.2011 19824 6552 päevi päev öö 1 päev 1 öö päev öö kokku 6.10.2011 20098 6651 24 274 99 11,417 4,125 30,14 6,93 37,07 10.10.2011 20300 7000 4 202 349 50,500 87,250 22,22 24,43 46,65 7.12.2011 21025 7642 58 725 642 12,500 11,069 79,75 44,94 124,69 23.01.2012 22153 8870 47 1128 1228 24,000 26,128 124,08 85,96 210,04 4.02.2012 22679 9309 12 526 439 43,833 36,583 57,86 30,73 88,59 10.03.2012 23515 10324 35 836 1...
7.jaanuaril 1919 vabastati Tapa, Kunda, Rakvere, Jõhvi. 18.jaanuaril vabastasid soomepoisid koos Rahvaväe üksustega Narva jõe läänekalda. 11.veebruaril jõuti Valga ja Võruni, seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud. Detsembris 1919 ründas Punaarmee ägedalt Narvat,kui löödi tagasi. 2.veebruaril 1920 kirjutati alla Tartu rahuleping ja sellega oli Vabadussõda lõppenud. 16.Millal toimus Landeswehri sõda, miks toimus, kellega, kuidas lõppes, millal tähistatakse võidupüha.? Eestlaste sattumine Läti pinnale ei meeldinud Sakslastele, nad käskisid Eestlastel tagasi tõmbuda. Eestlased aga seda ei kuulanud ja see konflikt Eestlaste ja Sakslaste vahel kasvas üles Landeswehri Sõjaks. Vallutati Võnnu linn, kuid eestlased võitsid selle 23. juunil tagasi. Riias sõlmiti lääneriikide nõudmisel rahuleping: Läti valitsus taastati ja Saksa väed läksid Baltimaadest välja. Võidupüha tähistatakse 23
Eesti vägede pealetung aitas kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpuleviimisega 75000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Näiteks Suurbritannia, USA, Rootsi ja Soome abi oli Eestile väga vajalik. Sõjategevus jätkus. Otsustavas lahingus Võnnu all purustasid Eesti-Läti väed 23. juunil vaenlase. See päev on Eesti Vabariigi Võidupüha. Sõda Nõukogude Venemaa vastu toimus suvel ja sügisel 1919 Venemaa pinnal. Novembris tungis Punaarmee uuesti Eesti piiridele. Novembris ja detsembris 1919 toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. Nõukogude väejuhatus saatis Eesti vastu 2 armeed kokku 160 000 mehega. Eesti pani välja 85 000 meest. 1919. a. lõpuks nõustus Nõukogude Venemaa vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 hommikul. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Sellega loobus
Jaan Poska välisminister, Tartu rahlepingule alla kirjutaja, tallinna linnapea, Kubermangu komissar. Julius Kuperjanon eesti vägedde juht Vabadussõjas, hukkus Valga läheduses 1919 , 30 jaan. Johann Laidoner eesti vägede ülem juhataja vabadussõjas. Riigivanem- eesti vabariigi valitsuse juht, riigipea Asunustalu- 1920 maarehformiga Eesti talupoegadele antud talud ja maa 24 veebuar 1918 EV 23juuni ( 1919 ) võidupüha (võnnu asis) 28 nov 1918- 2nov 1920 oli Tartu rahu.
kommid, Viljaveski leib, Vanapoisi sai, Kolme Koka kook. 9. SÕIDUKID · Üksiksõiduki nimi kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: laev Tormide Rand, purjekas Kolm Venda, rong Punane Nool. Väikese algustähega kirjutatakse veel kuude, nädalapäevade, tähtpäevade, pühade nimetused, idamaa kalendri aastanimetused: veebruar, mai, jaanipäev, uusaasta, võidupüha, valge hobuse aasta. Ameti nimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid: minister, rektor, kindral, riigikontrolör, välisminister.
Näited COUNTIF (piirkond; kriteerium) arv leiab antud piirkonnas kriteeriumile vastavate väärtuste 21 arvu. Arvud SUMIF(piirkond1; kriteerium; piirkond2) 23 leiab piirkonnas1 kriteeriumile vastavad väärtused ning liidab kokku piirkonna2 samades positsioonides olevad -45 väärtused. 13 Kui piirkond2 puudub, liidetakse piirkonna1 vastavad 18 väärtused 21 13 Kriteeriumi võib esitada: -16 konstandiga: 13, "kask" 21 lahtri nime või aadressiga: B23, kood ...
Võrdle: pealinlane, kasjas. Barbie [barbi] barbielik (ie hääldub ühe vokaaline ,,a''). Lõuna-Eesti lõunaeestlane. leonardodavincilik. AGA võõrnimest tulenevad üldsõnad häälduspäraselt: Ohm oom, Watt vatt, Volta - volt Tsitaatsõnad kursiivis (laineline joon) ja ülakomaga workshop'iga, spray'st Belgia ametnik, India ärimees, Soome kelk, Hollandi roheline. Maamehe sink(mitte sink Maamehe) Kuud, pühad, päevad jne väikse tähega: jaanipäev, võidupüha, tiigriaasta, valge metalltiigri aasta Keelkonnad, hõimud, keeled, rahvad väiksega: soomlased, portugallased, läänemeresoome keel Tähtkujud suure tähega Nimega auhinnad läbiva suure tähega (Maarjamaa Risti orden), aga Rüütlirist tammelehtede, mõõkade ja briljantidega Sõidukid nagu ikka, slängid väikse tähega: Mercedes/mersu, Opel/peldik, BMW/bemm Perioodilised väljaanded läbiva suure tähega: Eesti Ekspress, Hea Laps, Kodu ja Aed Aastaringselt aastaringi. Väldi lt lõppu
Meedik Kodumaatundja Looduskaitsja Arvutikasutaja ... Valikulised erikatsed Laagrikorraldaja Laskur Suusataja Ajaloolane ... Tegevusvaldkonnad Korraldame võistlusi Suusatamine; Orienteerumine; Kabe-male, Laskmine õhk- ja sportrelvast; laskejooks-laskeorienteerumine; Erialalaagrid (langevarjuhüpe, purilend) Võidupüha paraad Mini-Erna retk Üleriigiline suve suurlaager Isamaa auks ole valmis! Alati valmis!
Sündmused: Maanõukogu (Maapäev)- oli Eesti omavalitsusorgan aastatel 19171919.12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse. Märtsist oktoobrini 1917 oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska. Iseseisvumise eesldused: *talude päriseks ostmine *laienes tööstus *algaas linnade eestistumine *hakati looma erakondi *tõisis eestlaste osatähtsus maa ja linnavalitsustes *arenes koperatiivliikumine *ühtlustus kirjakeel *levisid eesti k raamatud *kujunes välja rahvuslik haritlaskond *asutati ajalehti *aktiivne seltsitegevus. Päästekomitee- oli 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan, loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veeb. Iseseisvuse väljakuulutamine- 24. veeb 1918 Tallinnas. Iseseisvusmanifest- esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. Vabadussõda- sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlust...
Faktid Pealinn Tallinn Pindala-45 227 km². Rahvaarv-1 340 935 elanikku Rahaühik-kroon Rahvastiku tihedus - 29,7 in/km² Iseseisvumine 24.02.1918 ; taasiseseisumine 20.08.1991 President Toomas Hendrik Ilves Peaminister Andrus Ansip Rahvastiku püramiid Eesti Riigipühad Riigipühad ja puhkepäevad on: 1. jaanuar - uusaasta ---- suur reede ---- ülestõusmispühade 1. püha 1. mai - kevadpüha ---- nelipühade 1. püha 23. juuni- võidupüha 24. juuni - jaanipäev 20. august - taasiseseisvumispäev 24. detsember jõululaupäev; [RT I 2005, 24, 185 jõust. 20. 05. 2005] 25. detsember - esimene jõulupüha 26. detsember - teine jõulupüha Riiglikud tähtpäevad 6. jaanuar - kolmekuningapäev 2. veebruar - Tartu rahulepingu aastapäev maikuu teine pühapäev - emadepäev 14. juuni - leinapäev 20. august - taasiseseisvumispäev 2. november - hingedepäev novembrikuu teine pühapäev - isadepäev 16
1927–1936 Mari Raamot, Naiskodukaitse esimene esinaine. 1937–1940 Erika Oskar-Männik 1992–2005 Dagmar Mattiisen. 2006–... Airi Tooming Tegevus Koostöö Kaitseliidu, Päästeametiga, Politseiga, „Erna“ seltsiga, Kodanikukaitse seltsiga ning kohaliku omavalitsusega. Üleriigiline NKK spordilaager NKK koormusmatk Tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva ja Võidupüha, lisaks veel Naiskodukaitse aastapäeva, Kaitseliidu aastapäeva ja Naiskodukaitse mälestuspäeva. Naiskodukaitse tegevus on nii kirev ja mitmepalgeline, et raske on seda lühidalt kokku võtta – Naiskodukaitse pakub igaühele midagi! Õigused ja kohustused Õigused: Võtta osa Naiskodukaitse väljaõppest ja muust tegevusest. Olla valitud Naiskodukaitse kollegiaalsetesse
3. Vabadussõja põhjused ja osapooled. Eesti tahtis vabaks saada, jääda eksisteerima. Osapooled enamlased ( Venemaa) ja eestlased 4. Miks, kellega, millise tulemusega ja millal toimus Landeswehri sõda? Lätti olid taganenud baltisakslased, kes võtsid valitsuse enda kätte, Põhjast tulid eestlased, kellega suudeti punased Lätist välja ajada. Mõlemad tahtsid kumbagi Lätist välja, Võnnu lahingus purustati baltisaksa väed, kes olid Riias võimu haaranud. 23. juuni 1919 võidupüha ( Võnnu lahing) 5. Millal ja miks sõlmiti Tartu rahu? Mida sellega otsustati? 2. veebruar 1920, Eesti ja Venemaa vahel, Eesti vabariiki tunnustati Venemaa poolt 6. Kuidas ja kelle poolt juhiti Eestit 1920.a. põhiseaduse järgi? Parlamentaarne demokraatia, riigikogu juhib, peaminister riigivanem 7. Milles seisnes maareform? Mõisate ümberjaotamine. Mõisad võeti riigi poolt baltisakslastelt ning anti eestlastele. 8. Milles seisnes kriis 1930ndate algul?
presidendiks.1939.a. septembris nõudis Nõukogude Liit Eestilt vastastikuse abistamise lepingu sõlmimist. Selle alusel tuli paigutada Eestisse NL sõjaväebaasid. 1940. juunis okupeeris NL Eesti. K. Päts küüditati 1940.a. juulis koos perekonnaga Venemaale. Lõputute vintsutuste järel suri ta Kalinini Psühhoneuroloogia haiglas 18. jaanuar 1956.a. Tema maised jäänused maeti Burasevo metsa. 1990.a. maeti K. Pätsi säilmed Tallinna Metsakalmistule. K. Päts ütles oma viimases Võidupüha läkituses 23. juunil 1940.a. : "Kõige suurem, mida meie oleme suutnud luua on Eesti riik. Temale kuulub meie kõige palavam armastus, meie ustavus, meie töö ja meie elu." Konstantin Päts Konstantin Päts Konstantin Päts oli Eesti Vabariigi esimene president. Päts osales aktiivselt poliitikas ning jättis endast Eesti ajalukku sellega suure jälje.
· Suur Prantsuse revolutsioon- toimus 17891799 Prantsusmaal. · Ameerika kodusõda- 18611865 Ameerika Ühendriikide territooriumil aset leidnud sõda · Ameerika iseseisvussõda- 17751783 · Põhjasõda- oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. · I maailmasõda- 28 juuni 1914- 11 nov. 1918. · Vabariigi loomine 24 veebruar 1918 · Vabadussõda 28nov 1918 2veeb 1920 · Landeswehri sõda 1919 juuli · Tartu rahu 2 veeb 1920 · 23 juuni võidupüha, 20 august taasiseseisvumine, 24 veeb iseseisvus päev · MÕISTED · Absoluutne monarhia- piiramatu kuninga võim 17 saj. · Monarhia- riigivorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh ( kuningas, keiser, tsaar). · Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigijuhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu. · Paavst kõrgem katolikukiriku tegelane. · Lutherlus- protestantlik usuvool, Martin Lutheri õpetus.
Võidupühale eelnevat tööpäeva lühendatakse: Valige üks: a. ei lühendata kunagi b. ei lühendata, kui on vahetustega töö c. 3 tunni võrra Õige d. 2 tunni võrra Jaanipäevale eelnevat tööpäeva lühendatakse: Valige üks: a. 2 tunni võrra b. ei lühendata kunagi Õige c. ei lühendata, kui on vahetustega töö d. 3 tunni võrra Milline neist pühadest on rahvuspüha, millele eelnevat tööpäeva lühendatakse?Valige üks: a. Iseseisvuspüha Õige b. Taasiseseisvumispäev c. Võidupüha d. Taassünnipäev Kas tööandja peab lühendama töötaja kuu tööajanormi, kui graafikujärgselt on töötajal vaba päev riigipühale eelneval päeval? Valige üks: a. Ei, sest pole vahet, millal inimene tööl on - norm on norm. b. Jah ikka, sest seadus kohustab lühendama c. Jah ikka, sest muidu koheldaks seda töötajat ebavõrdselt d. Ei, sest ta ju ei tööta sel päeval Õige Kui töötaja töötab osalise tööajga (25%) ning tema tööpäev pühale eelneval päeval on 2 tunni
Estonia Tjorn Treu KP-31 Information · Area- 45,227 km2 · Population- 1,282,963(2011 july) · Location- Baltic Region of Northern Europe · Capital- Tallinn · Main cities- Tallinn,Pärnu,Tartu,Narva · Official Language- Estonia · Political structure- democraic republic National symbols Flag- Coat of arms- Anthem-"My Fatherland, My Happiness and Joy,, Plant-cornflower Bird-chimney swallow Stone-slate Tree- Oak History DATES Independence Day (Iseseisvuspäev) - February 24 May Day (kevadpüha) - May 1 National Flag Day (Eesti lipu päev) - June 4 Victory Day (võidupüha) - June 23 St. John's Day (Jaanipaev) - June 24 Day of Restoration of Independence (taasiseseisvumispäev) - August 20 history EVENTS Viljandi Folk Music Festival - July Ollesummer (Beer Summer) July The All-Estonian Song Festival (Laulupidu) takes place every five years in Tallin...
Die familie(n)perekond, die arbeit(en)töö,das jahr(E)aasta,der busfahrer-bussijuht,die frau(en)naine,der mann(äer)-mees, das kind(er)laps, die hausfrau(en)koduperenaine,der sohn(öe)-poeg,die tochter(ö),schülerin(nen)õpilanens,der schülerÕpilanems,der arzt(äe)arst,die ärztin(nen)naisarst,die sekretärin(nen)sekretär,der vater(ä)isa,die mutter(ü)ema, die eltern-vanemad, der bauer(n)talunik, der student(en)üliõpilane, studentin(nen)naisüliõpilane,der lehrer-õpetaja, die lehrerin(nen)naisõpetaja, arbetien- töötama, studieren-kõrgkoolis õppima, verheiratet-abielus, noch-veel, immer-alati, viel.palju,tot-surnud, verwitwet-lesk, allein-üksi, oft-tihti, ledig-vallaline,spät-hilja, wie viel- kui palju, wie spät is es?-miskellon,halb-pool,nach-pärast, vor-enne, die minute-minut,guten tag-tere päevast, guten morgen-tere hommikust, guten abend-tere õhtust, gute nacht-head ööd, auf wiedersehen-nägemiseni, um acht-kell 8, gehen-minema, wie geht es-kui...
jaanuaril 1919, võttes osa Eesti vägede võidukast vastupealetungist. Väiksemaid üksusi tuli ka Taanist ja Rootsist. Eesti omakorda aitas luua sõjaväge Lätil. 1919. a. suvel opereeris kolmest Eesti diviisist kaks Põhja-Lätis, puhastades selle Punaarmeest. Juunis 1919 viis see kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis allutada Lätit oma võimule. Otsustavas lahingus Võnnu all purustasid Eesti-Läti väed 23. juunil vaenlase. See päev on (ametlikult alates 1935) Eesti Vabariigi Võidupüha. Sõda Nõukogude Venemaa vastu toimus suvel ja sügisel 1919 Venemaa pinnal. Suuresti toimus see koostöös Judenitsi juhitud Loodearmeega. Novembris tungis Punaarmee uuesti Eesti piiridele. Novembris ja detsembris 1919 toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. Nõukogude väejuhatus saatis Eesti vastu 2 armeed kokku 160 000 mehega. Eesti pani välja 85 000 meest. Nõukogude Venemaa ei suutnud eestlaste kaitsest läbi murda ning 1919. a. lõpuks nõustus vaherahuga. See algas 3
Päevadel, kui lippu ei heisata, võiks koduõuel püstitatud lipumastis lehvida rahvusvärvides mastivimpel. Vimpel võib lipumastis lehvida ööpäev läbi, ent lipupäevadel näeb hea tava ette heisata Eesti lipp Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik- õiguslikud juriidilised isikud. 3 VI Millised on lipupäevad (võrrelda pühade ja tähtpäevade seadusega) kõigile kohustuslikke lipupäevi on kolm: iseseisvuspäev 24. veebruar, võidupüha 23. juunil ja taasiseseisvumine 20. augustil. Lipupäevad on veel: Lipupäevad on: 1) 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev; 2) 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev; 3) 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev; 4) 14. märts emakeelepäev; 5) maikuu teine pühapäev emadepäev; 6) 9. mai Euroopa päev; 7) 4. juuni Eesti lipu päev; 8) 14. juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna); 9) 23. juuni võidupüha; 10) 24
toimuma taandareng, mille tagajärjel otsustatakse sageli ka emakeel nurka panna ja keskenduda seejärel instinktiivselt teise külge. Meelega on lugu teine, seda on võimalik säilitada ja karjatada ka teiste sehkenduste kõrvalt. Kui looksime tegelaskuju. Näiteks eestlastest vanematega Toomase, kes on kogu oma elu elanud Rootsis ja räägib vaid osaliselt eesti keelt. Oletan, et ta teab siiski, kust ta pärit on ja kus ta juured peituvad. Ta vanemad teab, miks me tähistame Võidupüha ja ka 24. veebruaril võtab nende pere kapist välja aastate eest Eestis veedetud puhkusereisilt ostetud sini-must- valge lipu. Nad külastavad iga laulupidu. Talve külmadega tõmbavad nad selga soojad kodukootud kampsunid ning kihnu mustriga villased sokid ja kindad. Toomase meeltes mõlguvad koos Rootsi ja rootslasetega ka Eesti koos eestlastega. Seega eeldan, et eesti keelel ja meelel on võimalus ka väljaspool riigipiire. Muidugi on ka teisi peresid, kes heidavad Eesti
Landeswehri sõda toimus 1919. aasta juunis ja juulis. Landeswheri vägedeks oli Kuramaa ja Liivimaa Rüütelkond. 5. Miks omas sõda Landeswehri vastu eestlastele erilist tähtsust? Eestlased saavutasid võidu põlise vaenlase ja vastase üle. 6. Mis selle sõja lõpus Eesti sõduritele nördimust tekitas? Landeswehri sõjas hukkus palju mehi ning tänu sellele oli raske Venemaale vastu saada. 7. Milline riiklik tähtpäev on seotud 1919. aasta suve sündmustega? 23. juuni - Võidupüha 8. Kirjelda Tartu rahu sõlmimist: kuupäev, olulisemad osalejad (diplpomaatide nimed), rahulepingu sisu ja tähtsus poolte jaoks. 1920. aastal toimus Eesti Vabariigi esindaja ja Nõukogude Venemaa esindaja kokkusaamine, kus võeti vastu Tartu Rahulepe. Sellega lõppes Vabadussõda, pandi paika Eesti idapiir ja Nõukogude Venemaa tunnustas Eestiti Vabariiki iseseisva riigina. Eesti esindajad olid Jaan Poska ja Jaan Soots. Venemaa esindaja olid Adolf Joffe ja Leonid Krassin. 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
