Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vabadused tähendavad ka kohustusi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põhiseadus, vabadused, põhiõigused, uskuda, elementaarne, pronksiöö, ohustasid, tundsid, tagamisel, laienevad, autorite, valitu, lihtsasti, mainitud, kasutamisel, truuks, nendestÕigus öelda,kohustus vastutada. Kodaniku õigused ja kohustused on Eesti Vabariigi põhiseaduses kõik kirjas.Tooksin välja mõned neist II peatükist :Põhiõigused,vabadused ja kohustused ning arutleks nende üle. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.Kui vanemad näiteks on alkohoolikud ja ei täida oma kohustusi-ei kasvata oma lapsi ja jätavad nad hooletusse,siis sekkub riik.Sellistelt vanematelt võetakse hooldusõigus ära ja lapsed paigutatakse lastekodusse.Ka vanemate perekonnaliikmete peale on mõeldud.Kui näiteks vanainimese lapsed on tööealised ja ei saa jätta töökohustust täitmata,aga vanainimene peres vajab pidevat hoolitsemist,siis on selleks loodud meie riigis vanadekodud.Va
Artikkel 6 - § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Artikkel 7 - § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. § 9. Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Artikkel 8 - § 21. Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused ning antakse võimalus teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele. Kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga
1. RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem on rajatud ki
proportsionaalsuse põhimõte (PS§11 komm 3). Sel viisil moodustub ühtne põhiseaduslik väärtuskord, mis on kogu õiguskorra aluseks. Juba 21. 02. 1918 a. manifestis nägi p 1 ette, et kõik Eesti Vabariigi kodanikud, vaatamata usu, rahvuse ja poliitilise ilmavaate peale, leiavad, ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees, sätestades sellega võrdsuse põhimõtte. P 3 sätestas põhivabadused: “Kõik kodaniku vabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute, ühisuste, liitude ja streikide vabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peavad kogu Eesti riigi piirides vääramata maksma seaduse alusel, mida valitsus viibimata peab välja töötama.” 15.08.1920 a. Eesti esimene PS sisaldab samuti tervet põhiõiguste peatükki. II ptk pealkiri oli “Eesti kodanikkude põhiõigustest” (§-d 6-26). §6 sätestas võrdsuse seaduse ees, kodu puutumatus §10
üksnes avaldatud seadused. § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. § 6. Eesti riigikeel on eesti keel. § 7. Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. Riigilipu ja riigivapi kuju sätestab seadus. II peatükk PÕHIÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED § 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele. Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust. Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsusseadus. § 9
sotsiaalset kaitset. Sotsiaalsed rollid Ühiskond on inimtegevuse tulemus. Inimesed erinevad üksteisest väga paljude omaduste ja tunnuste poolest. Rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel moodustab sotsiaalse struktuuri, rahvastiku kihistust peegeldab sotsiaalne hierarhia. Igal inimesel on ühiskonnas oma sotsiaalne ehk ühiskondlik roll. Samal ajal võib inimene kanda mitut rolli. Ühiskonna liige võib olla kodanik või mittekodanik, millest tulenevad nii tema õigused, vabadused ja kohustused kui ka võimalused. Ühiskonna liige võib olla maa- või linnainimene, haritlane või tööline, perekonnaliige või vallaline, tööandja või töövõtja vms, kelleks olemine või mitte olemine paneb talle ühiskonna ootused, mida peab arvestama end ühiskonnas kehastades. Igaühe õigused kui inimõiguste põhiõigused Inimõigused on inimsuse väärtuste ning normide põhjal välja töötatud
Ühiskonnaõpetuse kodutöö 2 1. Millal ja mille alusel praegune põhiseadus kehtestati Eestis? Eesti rahvas võttis 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. 2. Põhiseaduse eesmärk? Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. 3. Proovi leida vastuolusid ja kritiseerida Põhiseaduse paragraafidest 1-55 (I ja II peatükk) Teha 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta. Arutlustes too näited ja püüa kriitiliselt arutleda, kas paragraaf reaalses elus kehtib või mitte. Lisa
Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välislepingud; 3. Seaduse ja määrused; 4
Rahvas 2) Kellele kuuluvad Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi Eesti loodusvarad ja loodusressursid? Rahvale 3) Mis on Eesti riigikeel? Eesti keel 4) Kellel on hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel? Eesti kodanikel 5) Kui vanalt saab inimene Eestis hääleõiguslikuks? 18-aastaselt 6) Eesti Vabariigi kodanikku võib takistada hääleõiguse kasutamisel, kui ta on kohtu poolt süüdimõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas 4. Nimeta 1) Igaühe õigused, mis Eesti riigis tagatakse põhiseadusega piiramatult igale Eestis viibivale isikule. Õigus elule, õigus riigi ja seaduse kaitsele, õigus säilitada rahvuskuuluvus, õigus pöörduda riigiasutusse, omavalitsusse ja ametiisikute poole, igalühel on õigus südametunnistuse, usu- ja mõttevabadusele.
teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. § 39. Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi. § 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. § 10. Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. § 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
Eesti kodakondsuse võib ära võtta juhul, kui isik ei ole sünnijärgne kodanik ning ta on astunud teise riigi teenistusse, püüdnud vägivaldsel teel muuta Eesti põhiseaduslikku korda, esitanud kodakondsuse saamiseks valeandmed või tõeseid varjanud või kui isik omab korraga mitme riigi kodakondsust. Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsusseadus. Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Eesti Vabariigi kodanikel on kohustus olla ustav põhiseadusele, kaitsta Eesti iseseisvust ning osa võtta riigikaitsest. Eesti Vabariigi kodanikel ja Eestis viibivatel välismaalastel on kohustus säästa elukeskkonda ning järgida põhiseadust. Lisaks on perekond kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest ning kooliealistel lastel on kohustus koolis õppida
Põhiõigused, vabadused ja kohustused Rahvusvahelised inimõiguste alased dokumendid • Inimõiguste ülddeklaratsioon • Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt • Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt • Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon • Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta • Euroopa Liidu põhiõiguste harta • Põhiõigustena tuleb käsitada kõiki PS-es sätestatud isikute õigusi • Vabadused on spetsiifilised põhiõigused st vabadust valida käitumisvõimaluste vahel • Kohustused on isikute põhiseaduses ettenähtud kohustused käituda teataval viisil kas teiste isikute või üldistes huvides Põhiõiguste tähendus • Põhiõigustel on kahesugune tähendus: 1) Põhiõigused on isiku subjektiivsed õigused, mis võimaldavad tal käituda teataval viisil, nõuda teatavat käitumist riigilt ja teistelt isikutelt ja pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse
kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis; õigus töötada avaliku teenindajana riigi- ning kohaliku omavalituse asutustes; õigus kuuluda erakonda; õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel; õigus osaleda rahvahääletusel. 13. Millised on mittekodaniku õigused ja kohustused? V: On kohustatud hoidma loodus- ja elukeskkonda, alluma seadusele, olema lojaal- ne riigikorrale. Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja ko- hustused kehtivad ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. 14. Millised on Eesti peamised riiklikud registrid ja milliseid andmeid seal hoitakse? V: Maaregister e. maakataster (andmed iga maavalduse, selle omaniku, asukoha ja suuruse kohta). Äriregister (Eestis registreeritud ettevõtete ja organisatsioonide andmed). Autoregister (andmed Eestis registreeritud mootorsõidukite, ühissõidukite, järel-
Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välislepingud; 3. Seaduse ja määrused;
SISSEJUHATUS Ühiskonnaõpetuse õppimine koolis annab teadmisi ja oskusi selleks, et ümberringi toimuvatest sündmustest ja protsessidest aru saada ning neis vajadusel kaasa rääkida. Vabadus ja võimalus osaleda omaenda elu korraldamisel on iseloomulik demokraatlikule ühiskonnale. Eesti on demokraatlik. Demokraatlik ühiskond on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskavad pakutavaid vabadusi ja võimalusi kasutada. Riigieksam ühiskonnaõpetusest annab nii õpetajatele kui ka eksami sooritajatele võimaluse saada ülevaade sellest, millise taseme on õppija kaheteist kooliaasta jooksul saavutanud. Eksam mõõdab õpilase erinevaid oskusi ja teadmisi. Selleks, et saada võimalikult täielikumat ülevaadet omandatust, on eksamitöös erinevaid tööülesandeid: arutlus, dokumendianalüüs ning mitut tüüpi ülesanded. Oluline on eksamitöö sooritamisel silmas pidada seda, et ülesannete lahendamisel tuleb kasutada ka neid õpitulemusi, mida on o
Ühiskonnaõpetus Millal ja mis alusel kehtestati Eestis tänane põhiseadus? Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade Proovi kriitiliselt lugeda Põhiseaduse I ja II peatükki (paragraafid 1-55) Teha 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta. Arutlustes too näited ja püüa kriitiliselt arutleda, kas paragraaf reaalses elus kehtib või mitte. § 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Seda paragraafi paljud ei jälgi on inimesi keda ei huvita üldse needseadused,et on iseenda
riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sanktsioone- tuleb vaadata teisi õigusharusid. PARAGRAHV 102 Seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega Seaduste algatamise õigus on: 1. Riigikogu liikmel 2. Riigikogu raktsioonil 3. Riigikogu komisjonil 4. Vabariigi Valitsusel 5
- Normatiivne mõiste omistada võib vormilisi või sisulisi mõisteid: - Vormiline peab olema antud autoriteedi poolt, raskendatud muutmine, kõrgendatud staatus seaduste hierarhias, õiguslik alus (annab pädevuse lihtnormide andmiseks) jne - Sisuline - kõrgemate riigiorganite ülesanded ja eesmärgid, õiguskorra ja riigi struktuurid, individuaalse vabadused, poliitilise tahte protsess jne Põhiseaduse struktuur: Preambul: I. Üldsätted II. Põhiõigused, vabadused ja Reguleerib riigi ja isiku vahelist suhet kohustused III. Rahvas Organid IV. Riigikogu V. Vabariigi president VI
Mittekodaniku õigused: - Kodakondsus saadakse: - sünni järgselt, kui vähemalt üks vanematest on Eesti Vabariigi kodanik - abielu sõlmimisel - eriliste teenete eest - naturalisatsiooni korras ehk taotletud kodakondsus, selleks peab: a) elama vähemalt 5a legaalselt riigis b) peab tegema eesti keele eksami c) tundma Eesti Vabariigi põhiseadust d) andma lojaalsusvande Välismaalaste ja kodakondsuseta isikute Eestis viibimise tingimused: Igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. 2. Inimõigused Inimõigusi sätestavad dokumendid: 1) 1948 a. Võeti vastu ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon - ei ole siduv dokument riikide suhtes - ÜRO riigid peavad unnustama seda - põhiideed leiduvad riikide põhiseadustes - Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatükk 2) 1950 a. Töötati välja Euroopa Nõukogu poolt Euroopa inimõiguste konvetsioon
Millal ja mille alusel praegune põhiseadus kehtestati Eestis? Vastu võetud 28.06.1992 Jõustunud 03.07.1992 Põhiseadus võeti vastu rahvahääletuse alusel. Tänane põhiseadus on kehtestatud 1938. Aasta põhiseaduse preambuli alusel 1938. aasta põhiseaduse preambul: Eesti rahvas kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku endamääramise kustumatul õigusel, mis on rajatud õiglusele, seadusele ja vabadusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis jääb rahvavalitsuslikul
Karli Peegel EP-13 ÜHISKONNAÕPETUSE ARUTLUS Millal ja mille alusel praegune põhiseadus kehtestati Eestis? Eesti rahvas võttis 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. Eesti Vabariigi eesmärk? Eesmärk on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade. Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,kaitseks sisemisele ja välisele
10. Loetlege/nimetage vähemalt kolm igaühe põhiõigust, mida sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus. 11. Kas Eesti riik kaitseb oma kodanikku välisriikides? 12. Kelle kohustus on õiguste ja vabaduste tagamine? 13. Kas inimeste põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamine on riigi kohustus või on see lihtsalt soovituslik? 14. Kuhu on õigus pöörduda igaühel oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral? 15. Kas igaühel on õigus elule? 16. Kas oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel tuleb arvestada teiste inimeste õiguste ja vabadustega ning järgida seadust? 17. Mida tuleb viivitamata teatada vahistatule? 18. Kas kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamata võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga? 19. Millal on isik kuriteos süüdi? 20. Kelle vastu ei sunnita kohtus tunnistama? 21. Kas inimest tohib teist korda kohtu alla anda ja karistada, kui lõplik kohtuotsus selle teo kohta on juba olemas? 22. Kas abikaasad on võrdõiguslikud?
?Põhiseadus ehk konstitutsioon (15. peatükk) Riigi kõrgeim seadus, millega peavad kooskõlas olema kõik teised seadused ka teised õigusaktid. Eesti Vabariigi põhiseadust saab muuta kahel viisil: 1) rahvahääletuse ehk referendumiga ($164) 2) parlamendi hääletusega: kiireloomulisena Riigikogu poolt ($166); riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt ($165) Uut põhiseadust saab vastu võtta ainult rahvahääletusega. 2. Õigused, vabadused, kohustused (11p) 1.1 Inimeste heaolu sõltub palju sellest, kuidas riigis on tagatud inimeste õigused ja vabadused. Nimetage EV-s kehtivaid õigusi ja kohustusi (igast üks). Lisage ps §! (5p) Kodaniku õigus:§ 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast. Igaühe õigus: § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta.
Põhiseadus. 1. Millal ja mille alusel praegune põhiseadus kehtestati Eestis? Eesti rahvas võttis 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. 2. Põhiseaduse eesmärk? Üks eesmärkidest on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade, kindlustada ja arendada riiki, mis on välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril. 3.Proovi kriitiliselt lugeda Põhiseadust ja leia vastuolusid. (peamiselt paragraafid 1-55). Tee 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta
4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a. Huviteooria kelle huvides lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist (Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad selgus, vabadused piiratud Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu c. Subjektiteooria mis ei ole avalik- õiguslik (hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat) on eraõiguslik. (Ei ole eriti hästi rakendatav saksa õigusteadlane H.J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või
Minu kokkupuuted kohaliku võimuga Iseseisev töö põhiseadusega Praegune EV põhiseadus on vastu võetud 28,juuni 1992 rahva hääletusel. Seadus jõustus 1992. Põhiseaduse eesmärk on tagada Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. EV on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel, see on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest
Teooriad a. Huviteooria – kelle huvides – lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist (Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule – riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria – 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad – selgus, vabadused piiratud – Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted – samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu c. Subjektiteooria – mis ei ole avalik- õiguslik (hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat) on eraõiguslik. (Ei ole eriti hästi rakendatav saksa õigusteadlane H.J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku –
Õppeaine: Konstitutsiooniõigus/kohalik omavalitsus Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta 1.Eesti Vabariigi põhiseadus kui põhiseadusliku korra riigiõiguslik alus. Põhiseadus on õiguslik alusakt, käsitletav riigiõigusliku aluslepinguna, sõlmitud aastal 1991 Eesti kodanikkonna poolt Eesti Vabariigi toimimiseks. Põhiseaduse selline õiguslik iseloom tuleneb kinnitatusest rahvahääletusel. Õigusteooria käsitleb Põhiseadust riigiõiguse kui õigusharu allikana, konstitutsiooniõiguse kui teadusharu uurimisobjektina. Põhiseadusele tugineb ja sellest lähtub kogu Eesti õigussüsteem. Õigusaktide lahknemise
1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud
riigielu küsimuse (eelkõige seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks. • PS ei näe rahvaalgatust ette • Rahvaküsitlus “Kas öist alkoholimüüki Tallinnas tuleks piirata?” „Kas Tallinna kesklinnas tuleks sõidukite piirkiirus alandada 50 km/h-lt 40 km/h-le?“ Eesti riigi rajanemine vabadusel, õiglusel ja õigusel • Vabaduse idee - igal ühel on õigus vabale eneseteostusele“ PS § 19 lg 1 • Igaühe vabadus - Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. (PS § 19 lg 2) • Rahva vabadus • Õigluse idee • Õiguse idee Demokraatia printsiip • Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik (PS § 1) • Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas (PS §1) • Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning
4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a. Huviteooria kelle huvides lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist (Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad selgus, vabadused piiratud Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu c. Subjektiteooria mis ei ole avalik- õiguslik (hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat) on eraõiguslik. (Ei ole eriti hästi rakendatav saksa õigusteadlane H.J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või
4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a. Huviteooria kelle huvides lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist (Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad selgus, vabadused piiratud Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu c. Subjektiteooria mis ei ole avalik- õiguslik (hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat) on eraõiguslik. (Ei ole eriti hästi rakendatav saksa õigusteadlane H.J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või
* iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitsele, õigus avalikule ja erapooletule kohtumõistmisele, õigus eraelu ja kodu puutumatusele jpt. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud ammendavat inimõiguste loendit ei ole.
annaabi.ee 
