............................................................................................................................................... ............ 4. Tõmba joon alla õigele vastusevarjandile. · Suuimaid geoloogilisi perioode nimetatakse ajastuteks / eoonideks / aegkondadeks. · Pealiskorra / pinnakate moodustavad pudedad kivimid. · Eesti pinakatte kivimid on kujunenud vanaaegkonnas/ kaeskaeggkonnas / uusaegkonnas 5. Koosta mõistega moreen geograafiliselt tõese sisuga lause. .......................................................................................................................................... ................. 6. Lubjakivid ja põlevkivis võib leida kauges minevikus elanud organismide kivistisi enh fossiile, graniidist aga mitte. Põhjenda. ........................................................................................................ .................
suuremate tähtede plahvatusel (supernova), tekkis kosmosetolm mis miljonite aastate käigus diferentseerus raskusjõu mõjul tihedamateks ja hõredamateks vöönditeks. Tihedamatest said kuu taolised taevakehad, nende põrkumisel moodustusid päikesesüsteemi planeedid. Maa geoloogilise ajaloo pikemad perioodid on: 1) eoonid:miljardid aastad. 2) aegkonnad: 100miljonid aastad. 3) ajastud:10 miljonid aastad.. 1,81 milj. a. on elanud inimene. Meie elame uusaegkonnas kvaternaari ajastus. KIVIMITE VANUSE MÄÄRAMINE: suhteline- kivimikihtide järgi. Absoluutne- isotoopmeetod... molekulaarkell- võrreldakse DNA ja valgu molekulide järjestust.
13.Kirjelda loomariigi arengut. Vanaaegkonna alguseks olid olemas selgrootute rühmade esindajad, esimesed selgroogsed olid kalad, kelle keha kattis kilpidest rüü. Maismaale asunud kahepaiksetest arenesid esimesed roomajad, keda kaitses kuivamise eest soomustega kaetud nahk. Keskaegkonnas asustasid maad mitmesugused sisalikud. See oli dinosauruste ajastu. Roomajatest kujunesid esimesed imetajad ja arenesid ka esimesed lindude eellased. Keskaegkonna lõpus surid hiidsisalikud välja. Uusaegkonnas muutusid valitsevaks imetajad, säilisid väiksemad roomajad. 14.Kirjelda taimeriigi arengut. Ürgaegkonnas tekkisid eeltuumsed ainuraksed olevused(ürgbakterid), kellest kujunesid päristuumsed ainuraksed. Aguaegkonnas olid taimedest ainuraksed ja hulkraksed vetikad. Vanaaegkonna alguses tekkisid esimesed maismaataimed- ürgraikad. Taimedest oli veel samblad, sõnajalad ja paljasseemnetaimed. Keksaegkonnas kujunesid esimesed katteseemnetaimed ehk õistaimed.
Seda nimetatakse ka sauruste ajastuks. Kõige suuremad loomad olid dinosaurused.Primitiivsetest roomajatest kujunesid 200 milj. aasta eest välja esimesed imetajad, kes olid väikesed ja sarnanesid hiirega. Välja arenesid ka lindude esimesed eellased. Õistaimede mitmekesisuse kasvu tulemusel suurenes ka taimtoiduliste imetajate mitmekesisus. Keskaegkonna lõpus surid välja hiidsisalikud. Tänapäeva roomajate esindajad on palju väiksemad. Uusaegkonnas muutusid valitsevaks imetajad, kellel on palju eeliseid võrreldes roomajatega. Neil on püsisoojasus, karvkate, järglased paremini kaitstud.Praegu elab maismaal ja vees loomaliike kõige erinevamatest rühmadest ning liikide arvu poolest on loomad valitsev organismirühm Maal.
Kivisöelademed. Kasvab kahep ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. --- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. POPULATSIOONI GENOFOND populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum. Populatsiooni genofondis võib geenil olla 1,2 või mitu alleeli
Kuni 30 meetri pikkused hiidsisalikud valitsesid maismaal, vees ja õhuruumis. Roomajatest kujunesid ka esimesed imetajad (200 milj. aasta eest). Keskaegkonna viimane ajastu kriidiajastu kujunes murranguliseks perioodiks. Sellel ajal suri välja enamik roomajaid ning nende elupaiku hakkasid ajapikku täitma selle ajani varjuelu elanud imetajad. Need olid väikesed hiiresarnased loomad. Roomajatest kujunesid ka esimesed lindude eellased, kes sarnanesid üsna palju sisalikega. Uusaegkonnas muutsid valitsevaks imetajad, kellel oli mitmesugused eelised roomajatega võrreldes; nad olid osavamad liikujad, külma eest kaitses neid paks karvkate, nende järglased olid paremini kaitstud, nad sünnitavad väljaarenenud järglase, kellel on toit emapiimana pidevalt olemas ning kelle eest ka vanemad hoolitsevad. Toimus lindude ja imetajate levik ning mitmekesistumine. Rohkesti uusi liike tekkis ka luukaladel ja putukatel. Paleogeeniajastu lõpul ilmusid inimahvid,
Siluri ajal arenes edasi aga veemaailm ning tekkisid esimesed kalad. Devoni ajastul hakkas ka elu veest välja liikuma ehk tekkisid esimesed kahepaiksed, kuid nad surid välja. Karboni ajastu pani aluse sauruste tekkele ja seega tekkisid siis sauruste esivanemad. Permi ajastu oli aga kõigele eelnevale väga suur löök, nimelt surid sel ajal välja enamus elusorganisme. Siiski evolutsioon hakkas uuesti arenema ja isegi palju jõudsamalt. Tekkisid uued liigid ja saurused muutusid suuremaks. Uusaegkonnas hakkasid aga hiidroomajad hävima ning kiiresti evolutsioneerima hakkasid imetajad. Neogeeni ajastul hakkasid arenema meile tänapäeval tuntud loomad, nagu rotid, maod jne. Hakkas ka tekkima inimese areng. Inimese arengi kohta on olnud erinevaid teooriaid, kuid tänapäeval kõige levinuim on Darwini teooria. Tema väitel põlvneb inimene vaheastmete kaudu Aafrika inimahvidega ühistest eellastest. Molekulaargeneetilised võrdlused näitasid, et inimene sai lahkneda ahvist alles 5-7
sõnajalgtaimed ja lülijalgsed. Devoni ajastul asusid maismaale elama esimesed neljajalgsed e. kahepaiksed. Karboni ajastul arenesid välja puukujlised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad.Permi ajastul arenesid esimesed okaspuud. Triiase ajastul levisid paljasseemnetaimed Keskaegkonnal valitsesid maad dinosaurused. Juura ajastul arenesid ühest dinosauruste liigist linnud. Kriidi ajastul surid dinosaurused välja, arenesid õistaimed. Uusaegkonnas hakkas imetajate evolutsioon, ilmusid kiskjalised, londilised ja ahvilised. Selle aegkonna lõpus hakkasid levima konnad, hiired, maod, rotid, laululinnud ja rohttaimed. Kvaternaaris arnesid esimesed inimese eelkäijad u. 500 000a. tagasi. Tänapäeva inimene Homo Sapiens kujunes välja u. 200 000 a. tagasi. Suure Paugu projekti käigus sain ma palju targemaks kogudes uusi teadmisi universumi ja maailma tekkest füüsika ja keemia vallas.
Kambriumi ja ordoviitsiumi ajastul oli elu levinud üknes meres. Siluri ajastul siirdusid maismaale esimesed taimed ja lülijalgsed, Devoni ajastul ka selgroogsed. · Elu arengut mõjutasid oluliselt mitmed suured väljasuremised, mille käigus hävisid paljud sensed ökosüsteemid. Nende taastudes omandas Maa elustik uue ilme. Keskaegkonna lõpus toimunud hiidsisalike väljasuremine andis võimaluse imetajate mitmekesisuse kasvuks. Uusaegkonnas omandas Maa elustik järk-järgult tänapäevase koosseisu.
fotosünteesi, mistõttu õistaimi tuli rohkesti juurde. Kujunesid välja katteseemnetaimed, mida eriti palju oli rohurindes. Alles keskaegkonna lõpust võime kõneleda lopsakast rohust. Nüüd oli rohusööjate toidulaud tunduvalt avaram. Eriti ohtrasti elas meres mikroskoopilisi juurjalgseid. Neid oli nii palju, et tekkisid paksud settelademed, mida kutsutakse kriidiks.Neist on ajastu ka nime saanud. Uusaegkond algas umbes 65 miljonit aastat tagasi. Uusaegkonnas said valitsevaks imetajad, linnud ning katteseemnetaimed. Ajastu lõpul ilmus ka inimene Aegkond jaguneb kolmeks paleogeeni, neogeeni ja kvaternaari ajastuks. Paleogeeni ajastu algas 65 miljonit aastat tagasi ja kestis 39 miljonit aastat. Paleogeeni meredes olid arvukamad karbid, teod, korallid, käsnad ja merisiilikud. Ilmusid vaalad, hülged ja delfiinid. Esimesed õhuvalla 2 alistanud imetajad olid aga nahkhiired
Ainuraksed vetikad- hulkraksed- vetikad- samblad. 13.Kirjelda loomariigi evolutsiooni- esimesed selgroogsed olid kalad,kelle keha kattis kilpidest rüü. Maismaale asunud kahepaiksetest arenesid esimesed roomajad, keda kaitses kuivamise eest soomustega kaetud nahk. Keskaegkonnas asustasid maad mitmesugused sisalikud.See oli dinosauruste ajastu. Roomajatest kujunesid esimesed imetajad ja arenesid ka esimesed lindude eellased. Keskaegkonna lõpus surid hiidsisalikud välja. Uusaegkonnas muutusid valitsevaks imetajad,säilisid väiksemad roomajad. 14.Millised roomajatele ja millised lindudele iseloomulikud tunnused esinesid 150 miljoni aasta vanusel ürglinnul-Nad oli püsisoojased, kuid neil oli ka lennuvõime. 16.Mida uurib paleontoloogia ning keda peetakse selle teadusharu rajajaks- Paleontoloogia on teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogia rajajaks on Georges Cuvier. 17
loomad. Devoni ajastul hakkasid maismaad asustama uued eluvormid, näiteks kahepaiksed, kivisöeajastul ilmusid roomajad.Permi ajastul suurenes paljasseemnetaimede osatähtsus, uueks struktuuriks olid seemed. Keskaegkonna ajastul ilmusid esimesed algelised imetajad, samuti dinosaurused. Juuraajastu oli roomajate hiilgeaeg, ühest roomajate harust arenesid välja linnud. Kriidiajastul toimus õistaimede levik ja surid välja dinosaurused. Imetajate kiire evolutsioon toimus uusaegkonnas. 7. Loodusliku valiku vormid ja tagajärjed Looduslik valik seisneb isendite erinevas ellujäämises ja paljunemises. Selle põhjuseks on organismide geneetilised erinevused ja ressursside piiratus. Vormid: stabiliseeruv ehk säiliv valik- see soosib keskmiste tunnustega isendeid, suunav valik- see soosib keskmisest erinevate tunnustega isendeid. Sellise valiku puhul muutub populatsiooni genofond ja varem harva esinenud tunnused saavad populatsioonis valdavaks.
Mehhiko lahe merefüüsikaline geoloogiline põhja ehitus on vähe uuritud. On tehtud ainult seismoloogilised, gravimeetrilised, geoakõla ja magnetmeetrika suuremastaabilised geoloogiliste struktuuride tööd. Varased ettekujutused Mehhiko lahe päritolust annab Züssa (1885) hüpotees (ja tema erinevad variandid). Ta on väitnud, et Mehhiko lahe kesk osa esialgul oli ameerika rannalagendiku jätk ja tänapäevane Mehhiko laht tekkis alalaskmiste tulemusena selle maatükki uusaegkonnas. Irdli (1951) sätestas, et Mehhiko lahe tekkimine kuulub hilise paleosoikumile. Kuid idaspidine geofüüsikaline informatsioon (Juning ja teised) paneb järele mõtlema, et Mehhiko lahe keskosa on süvamere maise koore lõik. Mehhiko lahe merepõhja reljeefi elemendiks on sügav renn, mis on täidetud sademetega, mille võimsus on 50 000. Arvavad, et geosünklinaal hakkas erenema siis, kui hävimise tektoonilise tõstmine toodet hakkasid ranniku ala juurde astuma
Kuni 30 meetri pikkused hiidsisalikud valitsesid maismaal, vees ja õhuruumis. Roomajatest kujunesid ka esimesed imetajad (200 milj. aasta eest). Keskaegkonna viimane ajastu kriidiajastu kujunes murranguliseks perioodiks. Sellel ajal suri välja enamik roomajaid ning nende elupaiku hakkasid ajapikku täitma selle ajani varjuelu elanud imetajad. Need olid väikesed hiiresarnased loomad. Roomajatest kujunesid ka esimesed lindude eellased, kes sarnanesid üsna palju sisalikega. Uusaegkonnas muutsid valitsevaks imetajad, kellel oli mitmesugused eelised roomajatega võrreldes; nad olid osavamad liikujad, külma eest kaitses neid paks karvkate, nende järglased olid paremini kaitstud, nad sünnitavad väljaarenenud järglase, kellel on toit emapiimana pidevalt olemas ning kelle eest ka vanemad hoolitsevad. Toimus lindude ja imetajate levik ning mitmekesistumine. Rohkesti uusi liike tekkis ka luukaladel ja putukatel. Paleogeeniajastu lõpul ilmusid
väljasuremine Keskaegkonnas (251-65 mln a. tagasi) : · tekkisid esimesed õistaimed (140 mln a. tagasi) · valitsesid paljasseemnetaimed, metsades okaspuud, hõlmikpuud ja palmilaadsed puud · esimesed saurused (u 225 mln a. tagasi) · esimesed imetajad (u 200 mln a. tagasi) · esimesed linnud (u 150 mln a. tagasi) · valitsesid dinosaurused, roomajad · kliima oli niiske ja soe · aegkonna lõpus surid välja saurused ja mitmed teised looma- ja taimeliigid Uusaegkonnas (65 mln a. tagasi tänapäev) : · õistaimede valitsemisaeg · valitsevad imetajad (u 70 mln a. tagasi) · esimene inimene (u 2 mln a. tagasi)
Näiteks pärast Kriidi ajastu dinosauruste väljasuremist algas imetajate kiire evolutsioon. Väljasuremise tagajärjel toimub ka liigiline mitmekesistumine. 11.Kuidas põhjendada, et igale väljasuremisele järgneb kiire uute liikide ja teiste süstemaatiliste üksuste kujunemine. Kui ühe liigi esindajad välja surevad, saavad võimaluse teise liigi esindajad. Mõned loomarühmad on pidanud ka kohastuma eluks teistes tingimustes. Näiteks vaalalised ja loivalised kohastusid Uusaegkonnas eluks veekeskkonnas. 12.Koosta geoloogiline kell, kus aeg (12h) oleks jagatud tinglikult viimase 3,5 miljardi aasta peale. Kanna olulisemad sündmused ,,kellal" ,,õigele ajale". Neid võiks olla kümmekond. Fotosünteesivate 12 Hominiidide lahknemine teistest primaatidest organismide ilmumine.
tardunult tihedam , raskem , tume Laava temperatuur purskamisel 1000-1300 kraadi Laavavool kümneid km pikk ja kümneid m paks Vulkaanide tüübid Lõhevulkaanid Laamade eemaldumisvööndis on magma pärit vahevööst ning see purskab tavaliselt rahulikult lõhevulkaanidena. Basaltne ja aluseline sula kiviaine, mille temperatuur on üle 1000 kraadi tardudes alles 600 kraadi juures, voolab kiiresti levides ulatuslikeks laavaplatoodeks purskelõhede ümber. Uusaegkonnas( 2-65.miljonit aastat tagasi) tekkisid selliselt üle 500 000 km suurused Dekkani kiltmaa Indias ja Columbia org USA loodeosas.Maakera tähtsaim vulkaaniline nähtus on merepõhi. Basaltse magma piirkondades tekivad kilpvulkaanid, näiteks Hekla Islandil, mauna Loa Havail. Keskpurskevulkaanid- pursked toimuvad tsentraalse kanali kaudu *võivad hargneda lisalõõrid, tekivad väiksemate mõõtmetega koonused-parasiitkraatrid Etna , Kljutsi
Pärast seda alanud holotseenis polnud ükski muutumine aga nii suur ega nii kiire, et ta tsivilisatsiooni arengu oleks proovile pannud. Aga enne viimati mainitud rahulikku aega oli ju jääaeg, veel enne seda jäävaheaeg, siis jälle jääaeg jne. Kriidi ajastu kasvuhoonest jääaegade külmkambrisse Kaugemale minevikku vaadates saame paljudest kaudsetest tõenditest teada, et võrreldes erakordselt sooja keskaegkonnaga on maakera kliima kogu uusaegkonnas, mis algas 65 miljonit aastat tagasi, olnud kestva jahtumise rajal. Eriti vastikuks, külmaks ja heitlikuks jõudis see minna aga viimase aastamiljoni jooksul, mille iseloomulikuks tunnuseks on jääaegade ja jäävaheaegade vaheldumise suure amplituudiga ja mõnikord ka üpris kiired kliimakontrastid. Üks selline tsükkel on kestnud keskeltläbi 100 000 aastat. Kuigi need pole maakera esimesed ning ainsad jääajad, olid eelmised väga ammu ja küllap kulgesid ka
pinnavormid ja mis kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel Vana mäestik pikka aega geoloogilistele välisjõududele allunud mäestik, millele on iseloomulikud ümarad tipud, laugevad veerud ja laiad orud (tekkinud vanaaegkonnas või varem) Noor mäestik lühikest aega geoloogiliste välisjõudude toimele allunud mäestik, millele on tüüpilised sügavad orud, järsud nõlvad ja teravad tipud (kesk- ja uusaegkonnas kujunenud mäestikud) Absoluutne kõrgus arv, mis näitab koha kõrgust merepinnast meetrites ; Eestis lähtutakse Soome lahe veetaseme keskmisest kõrgusest Kroonlinnas Suhteline kõrgus kõrgus, arvestades positiivse pinnavormi jalamilt Kurrutus kurdude teke maakoores tektooniliste liikumiste tagajärjel Samakõrgusjoon ehk horisontaal joon, mis plaanil või kaardil ühendab kujutatava ala ühesuguse kõrgusega punkte
käsijalgsed. Kujunes Keskaegkonna elustik: meredes ammoniitide, karpide ja luukalade mitmekesisus; lubivetikad. Suurenesid roomajate mõõtmed (hiidsisalikud, dinosaurused, tiib- ja kalasisalikud). Juuras evolutsioneerusid esimesed linnud. Aegkonna lõpus hakkasid levima õistaimed ja putukad. Kriidi ajastu lõpul suur väljasuremine (meteoriit). Hävisid dinosaurused ja merelised loomarühmad. Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon (kiskjalised, kabjalised, londilised, närilised, ahvilised). Osad rühmad kohastusid veekeskkonnaga (vaalalised, loivalised) ja siirdusid vette. Austraalias kukkurloomad. Neogeeni ajastul olid kliima ja loomastik sarnane tänapäevastega. Laiemalt levisid konnad, maod, hiired, rotid, laululinnud ja rohttaimed. U 7-5 mln a eest toimus hominiidide lahknemine primaatidest. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid:
Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud . Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. Kriidi lõpus suur väljasuremine – meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad – populatsioonid ja liigid. POPULATSIOONI GENOFOND – populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning
Kivisöelademed. Kasvab kanepi ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. --- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. POPULATSIOONI GENOFOND populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum. Populatsiooni genofondis võib geenil olla 1,2 või mitu alleeli
karpide ning ka luukalade mitmekesisus, suurenesid roomajate mõõtmed. Oli hiidsisalike, dinosauruste valitsemisaeg. Imetajad eksisteerisid väikeste ööloomadena. Juura ajastul evolutsioneerusid ühest dinosauruste harust esimesed linnud. Hakkasid levima õistaimed ja sellega koos mitmekesistusid ka putukad. Kriidi ajastu lõpul toimus väljasuremine, mille käigus hävisid saurused ning paljud merelised loomarühmad. Seda on seostatud meteoriidikatastroofiga. Uusaegkonnas algas imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Mõned imetajate rühmad – vaalalised ja loivalised – kohastusid eluks veekeskkonnas, siirdudes maismaalt tagasi vette. Neogeeni ajastul olid kliima ja loomastik sarnased tänapäevasega. Lisainfo Eoonid, aegkonnad ja ajastud on vanuse järjekorras järgmised: Proterosoikum ehk Agueoon Fanerosoikum (eoon)
Austraalias ning Uus Guineas. Neil on nagu roomajatel ja lindudelgi üksainus tagumine ava, kloaak. Sipelgasiilid kannavad oma mune kukrus, nokkloom hoiab pesas. Piimanäärmed on, aga nisasid pole – pojad imevad ema piimaseid kõhukarvu. Kehatemperatuur kõigub küllalt laiades piirides, näiteks sipelgasiilil 19320 127. Kukkurloomade ( Marsupialia ) ja emakooksete ( Placentalia ) võrdlus. Mõlemad tekkisid ilmselt juba Keskaegkonna lõpupoole, aga hakkasid tormiliselt arenema alles Uusaegkonnas alates Paleogeenist, kui dinosaurused olid kadunud ja nonde ökoloogilised nišid vabanenud. Kukkurloomadel (Marsupialia ehk Metatheria) on looteperiood lühike ja areng jätkub ema kukrus, kuhu äsjasündinud, alles väga vähe arenenud ja tillukesed pojad peavad iseseisvalt ronima ja end ema nisa külge imema. Lühikesel kandeperioodil enne sünnitust toidab emakasein loodet läbi limanaha. Ema ja loote veri ei tohi seguneda,
Sauropoodsete dinosaurustele omase gigantismi tagasid: kiire basaalne ainevahetus, palju järglasi, vähene hambumus ning keerukas kops. Väike mälumisaparaat võimaldas areneda pikal kaelal väikese peaga. Kops oli keerukas, õhukottidega lindudele sarnanev süsteem. Munemine võimaldas saada suhteliselt suure järglaskonna. Suured imetajad seevastu on väga aeglased sigijad. 14. Mis sai lindudest Keskaegkonna ja Uusaegkonna piiril 65 miljonit aastat tagasi, mis rühmad mitmekesistuseid Uusaegkonnas? Palju ürgseid linde suri K-T üleminekul välja. Enamus tänapäeva linde kuuluvad rühma Neognathae, Kriidi lõpul toimus ilmselt nende eristumine. Kõige esimesena kanad-haned, kõige viimasena värvulised, kes on ka Kainosoikumi vaieldamatult kõige mitmekesisem linnurühm. Tänapäeval on umbes 9000 neognaati. Paleognaadid tänapäeval on lennuvõimetud linnud tinamud, emud, kiivid, jaanalinnud. 15.Millal tekkisid esimesed eelimetajad
Moreentasandik - suhteliselt tasase pinnaga, valdavalt moreenist koosneva pinnakattega maa- ala. Mõhnad - mandrijää sulamisel tekkinud kruusast ja liivast rühmiti paiknevad ebaregulaarse kujuga künkad. Mäeliustik - liustik, mis tekib mäestikus lumepiirist kõrgemal. Vt liustik. Mäestik - pinnamoe suurvorm, mis koosneb paljudest mäeahelikest, nendevahelistest orgudest ja nõgudest. Mägi - positiivne pinnavorm, mille suhteline kõrgus on üle 200 m. --- 105 N Noor mäestik - Kesk- ja Uusaegkonnas tekkinud, lühikest aega välismõjudele allunud mäestik, iseloomulikud on järsud nõlvad, sügavad orud, teravad tipud. Vrd vana mäestik. O Oos e vallseljak - mandrijäätekkeline pinnavorm, liustiku sulamisvetega kokku lükatud kitsas järsuservaline kruusast, liivast või veerisest koosnev vall. Otsamoreen - kunagise liustikuserva ette kujunenud piklik vähitaoline mandrijäätekkeline pinnavorm, moreenist vall. P Paekallas, vt klint.
annaabi.ee 
