MASS JA ENERGIA Mass ja energia kui mateeria hulga mõõdud • Varasemast teame, et füüsika poolt uuritavad objektid võivad olla ainelised ja väljalised. Ainelised ja väljalised objektid kokku moodustavad reaalse mateeria, mis ei sõltu inimeste teadvusest. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. • Väljalised objektid on seotud vastastikmõju ning energia. Me teame, et valgus on väljaline ning ka seda, et valgus kannab endaga energiat. Valgus soojendab kehi, milles ta neeldub ning valguse energiat saab kasutada näiteks päikesepatereisid kasutades
V: Elu kõiki ilminguid on võimatu üheaegselt käsitleda, kuna elusloodus on keerukas ja mitmekesine. 2. NIMETAGE ELUSLOODUSE PÕHILISED ORGANISEERITUSE TASEMED. V: Molekulaarne-, rakuline-, organismiline-, liigiline- ja ökosüsteemne tase. 3. MILLISED HULKRAKSETE ELUTEGEVUSE ISEÄRASUSED ÜHERAKULISTEL ORGANISMIDEL PUUDUVAD? V: Üherakulistel organismidel puudub ehituslik talitus kudede ja organite vahel. 4. NIMETAGE RAKU TASEMEL UURITAVAD ELU TUNNUSED. V: Raku tasemel uuritavad elu tunnused on toitumine, paljunemine, arenemine, kohanemine ja reageerimine ärritusele. 5. KUIDAS TAGATAKSE LOOMORGANISMI SISEKESKKONNA STABIILSUS? V: Loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus tagatake elundite ja elundkondade koostöö abil. 6. MILLISEID ELUSLOODUSE OMADUSI SAAME UURIDA ALLES LIIGILISEL TASEMEL? V: Liigilisel tasemel saame uurida eluslooduse paljunemise protsesse. 7. TOOGE POPULATSIOONIDE JA ÖKOSÜSTEEMIDE NÄITEID. V:
Reklaamide mõju inimestele uurib reklaamipsühholoogia. Reklaamipsühholoogia on suhtlemis- ja mõjutamispsühholoogia rakendamine turustusprobleemide valdkonnas. Reklaamipsühholoogid uurivad inimkäitumist ja psüühika eripära eranditult reklaami vastuvõtu olukorras. Uurimuse hüpotees Reklaamid, mis on lühikesed löövad paremini läbi. Reklaamid, mis on värvilised ja silmapaistvad köidavad inimesi rohkem. Reklaamid, mis on pikad ja segased, ei löö läbi. Uuritavad inimesed Naised ja mehed vanuses 10-50 a. Uurimuse metoodika Küsimustik Uurimuse käik Küsimustik sisaldab küsimusi: Kuidas suhtud reklaamidesse? Kas usud, et reklaamid räägivad tõtt? Milliseid reklaame usud enim? Kuidas on reklaamid sind mõjutanud? Milline peaks olema reklaam? Milline reklaam on enim meelde jäänud? Millised reklaamid on häirivad/ebameeldivad? Uurimuse tulemused Küsitluses vastanute arvates on reklaamid tüütud ja nad
nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime üksteisest eraldatud väärtusi. Saadakse teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. tavaliselt loendamisel (nt perekonnaliikmete Valim mõõtmiseks võetud üldkoogumi osa. arv, õpilaste arv klassis) Juhuslik valim koostatud üldvalimi Järjestustunus tunnus, mille väärtusi saab nimekirjast juhusliikult välja valitud uuritavad sisu põhjal järjestada. objektid. Nominaaltunnus erinevad Planeeritud valim koostatud üldvalimi järjestustunnustest selle poolest, et neid ei ole nimekirjast mingite kriteeriumite alusel väärtuse järgi järjestada. uuritavate objektide välja valimine. Binaarne tunnus ainult kaks teineteist Kõikne valim kui valim langeb kokku välistavat väärtust (nt sugu) üldkogumiga.
Induktivism: Teadus kui kogemuslikest faktidest tuletatud teadmised 1. Selgita milline on Alan Chalmersi sõnul tavaarusaam faktide ja teaduse seosest. Kas nõustud, et selline arusaam on levinud? Faktide ja teaduse seos seisneb sellel, et teadus põhineb faktidel. Faktid on need väited, mis on eksperimendi käigus kontrollitud või selgeks tehtud. Samuti peavad faktid olema need, mis üldjuhul on järele uuritavad, käega katsutavad ning silmaga nähtavad. Nõustun sellega, et see arusaam on levinud, kun aka meie teada oleva “teaduse” aluseks on eelkõige faktid st eksperementide/vaatluste järgsed järeldused ja selgitused. 2. Selgita, milline on Chalmersi sõnul vastuolu, kui tuletada vaatlusotsustustest nagu „Pliidil olevas anumas olev vesi aurustus kuumutamisel” üldiseid seaduspärasid nagu „Vesi aurustub teatud rõhu juures temperatuuril 100°C” ? Seleta oma
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA0040 Lahutusmeetodid keemias Laboratoorne töö: Kapillaarelektroforees CE Õpperühm: Teostaja: Ilona Juhanson YASM11 Õppejõud: Tiina Teostati: 30.10.15 Aid Teooria Kapillaarelektroforees on lahutusmeetod, kus uuritavad ained lahutatakse elektroforeetiliselt kapillaarkolonnis. Elektroforeetiline lahutamine saavutatakse seetõttu, et lahustunud ained liiguvad elektriväljas erineva kiirusega, sõltuvalt nende massi-laengu suhtest ning rakendatavast pingest. Suurema laenguga ja väiksema läbimõõduga osakesed liiguvad kiiremini kui suurema läbimõõdu ja/või väiksema laenguga osakesed. Aparatuur Koosneb pingeallikast, kahest taustelektrolüüdi anumast, millest ühes on anood
24. Arutle teemal, kas neutraalne vastusevariant lisada või mitte? 8. Nimeta mass- ja eksperimentküsituluse tunnused Neutraalse vastusevariandi kasutamine - kui sisse pannakse ei tule nõrgalt neg. äärmus välja, 14% Massküsitlus (ankeetküsitlus, nim. ka vahendatudküsitluseks e. uuritavad kallutatakse infot, aga samas võiks kasutada, kuna peaks olema võimalik valida kõigi kolme on anonüümsed ja ei tea eesmärki) arvamusäärmuse vahel (positiivne, neutraalne, negatiivne) Eksperimentküsitlused (uuritavad ei ole anonüümsed ja eesmärk on teada) 25. Loetle erinevaid ekspertküsitluse liike
Teaduslik meetod Defineeri probleem! Avalda järeldused! Tutvu taustaga! Pane paika hüpotees! Analüüsi tulemused ehk tee järeldused! Otsusta, kuidas hüpoteesi tõestada! Vii läbi uurimistöö ehk Analüüsi andmed ehk tõesta hüpotees! saa tulemused! Hüpoteeside kontrollimise meetodid - vaatlus Vaatlus võimaldab uuritava nähtuse kirjeldamist. Eristatakse: Osalusega vaatlust kasutatakse, kui uuritavad muudele meetoditele hästi ei allu. Subjektiivsuse oht on siin väga suur. Osaluseta vaatlust kasutatakse palju nt laste uurimisel. Vaatluse peamised probleemid on: vaatleja subjektiivsus; uuritavad muudavad oma käitumist; eetilised küsimused nt sekkumine. Hüpoteeside kontrollimise meetodid - küsitlus Küsitluse eelised: Suhteliselt kergelt on võimalik hankida suuri andmehulki. Tulemused on suhteliselt kergesti analüüsitavad.
Üldkogum on looduse/ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. Üldkogumi osa nimetatakse valimiks. Valim: - Igal üldkogumi objektil peab olema võimalus valimisse sattuda. -Valim peab olema arvukas. Kõikne valim ehk üldkogum. 3. Mis on planeeritud valim, mis juhuslik valim? Millist valimit nimetatakse kõikseks valimiks? Planeeritud võtame üldkogumist planeeritult välja uuritavad objektid. Juhuslik - võtame üldkogumist juhuslikult välja uuritavad objektid. Kõikne valim on üldkogum. 4. Milliseid tingimusi peab rahuldama valimi moodustamine? Valim peab olema küllalt arvukas. Igal üldkogumi objektil peab olema võrdne võimalus valimisse sattuda. 5. Kus saab kasutada objekt-tunnustabelit? Too näiteid. Uurimuse käigus saadud andmete põhjal tehtud tabel. Selle ridades on uuritavad
Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Google Chrome, Microsoft Office Word 2007. Töös olevate jooniste koostamiseks on kasutatud MS Paint´i. Selgitus valitud piirkonna kohta: Töös käsitletav piirkond asub Lääne-Viru maakonnas Sõmeru vallas. Skeemil A'ga tähistatud punkti geograafiline asukoht on B 59°26'54,8'' L 26°24'37,54'', B'ga tähistatud punkti geograafiline asukoht on B 592654,19 L 262914,85. Uuritavad teed on märgitud joonisele 1. Joonisel on illumineeritud punasega mööda teed mõõdetud kaugused ja sinise joonega punktide vahelised otsekaugused. Andmed teede pikkuste kohta ning nende alusel tehtud arvutused on koondatud tabelisse 1. Joonisele 1 on kantud punktide A, B, C ja D geo- graafilised asukohad, punktide A, B, C, D vahelised kaugused teed mööda ja otsekaugused. Joonis 1. Teede kõverjoonelisuse määramisel kasutatud teede skeem
Fotointervjuu puhul kasutatakse fotosid intervjuu käivitamiseks, fotode abil saab ärgitada arutelu, samuti aitavad need püsida uuritavatel teemadel. Fotod annavad intervjueeritavala impulsi oma arusaamade esiletoomiseks ja sõnastamiseks ning fotod kui visuaalsed kujundid võimaldavad pakkuda ka teist laadi informatsiooni. Aitab kaasa usaldusväärsuse tekkimisele ja muudab selle uurimuse usaldusväärseks. Fotode analüüsimiseks pidid uuritavad ise pilte tõlgendama ja analüüsima. Vastajad said intervjuu küsimused juba läbi mõelda. 11. Mis küsimustele otsiti vastuseid fotointervjuu abil Karmi ja Remmiku artiklis? Kuidas algajad õppejõud kirjeldavad oma tööd ülikoolis? Kuidas algajad õppejõud kijreldavad oma õpiarusaamu ja millisena kujutlevad algajad õppejõud oma arengut õppejõuna? 12. Mis on fookusrühma intervjuu (tuginedes Kivestu artiklile)?
metamfetamiini tekitatud mõnutunnet ja uuestikasutamist. Uuringus osales 10 metamfetamiini sõltuvuses olevat isikut, kes muid ravimeid ei kasutanud ja kellel polnud muid psühhiaatrilisi probleeme peale nikotiinisõltuvuse. Uuring kooskõlastati riiklike institutsioonidega ja see vastab Helsingi deklaratsiooni eetilistele standarditele. Kasutati topelt-pimedat ristuva disainiga platseebovõrdlusega uuringu mudelit. Kõik uuritavad hospitaliseeriti kogu uuringu ajaks. Topiramaati kasutati suukaudse ravimvormina minimaalses toimivas annuses kas 100 või 200 mg ööpäevas, mis jagati kaheks võrdseks annuseks (50 või 100 mg), millest esimene manustati õhtul kl 20:00 ja teine hommikul kl 8:30 ja seda 2-3 päeva järel (esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel) 3 nädala jooksul (3x3 päeva). Platseebokapslid olid topiramaadikapslitega väliselt täiesti sarnased. Metamfetamiini süstelahus vastas
Loodusteaduseks kõige puhtamal kujul peetakse füüsikat. Sõna „loodusteadus” mõistetakse sageli ka teisiti, mõeldes selle all eluslooduse uurimist põhiliselt vaatluse teel. Loodusteaduslik uurimismeetod sisaldab teatud komponente: • Probleem • Hüpotees • Katse hüpoteesi kontrolliks • Järeldus hüpoteesi kehtivuse/mittekehtivuse kohta • (Uus probleem, kui hüpotees ei leidnud kinnitust) • Teooria Näiteks mõned bioloogide poolt uuritavad valdkonnad: • Mikrobioloogid- mikroorganismide uurimine • Mükoloogid- seente uurimine • Ornitoloogid- lindude uurimine • Ökoloogid- biotoopide või ökosüsteemide uurimine • Antropoloogid- inimese uurimine Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Loodusteadus http://www.slideserve.com/mayda/loodusteaduslik-uurimismeetod Bioloogia Põltsamaa Grete Päärand 30.11.2014
kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vōi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on kōrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m /V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2.Mōōdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mōōtmed. Mōōtmistulemused paigutame tabelisse , näiteks Mõõdud d1(mm) h(mm) V(mm³) m(g) D(kg/ d2(mm) m³) Kera 24.59 7,79*10 60,7 7,79*1 -⁶ 0³ Vask 54
vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on krged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m /V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2.Mdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mtmed. Mtmistulemused paigutame tabelisse , näiteks Mõõdud d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm³) m (g) D(kg/m³) Tulemused 3.Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. 4.Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise. 5.Vrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses toodutega. ALUMIINIUM - 2,7·103 kg/m³ MESSING - 8,5·103 kg/m³ VASK - 8,9·103 kg/m³
Kindlasti otsib teist fraasi + 2.1 Viitamine Viitamissüsteem Tekstisisene viide (Kask, 2012) (Uurimistöö koostamise juhend, 2016) Joonealune viide 1 Perekonnanimi, lk 159. (Uurimistöö koostamise juhend, 2016) Numberviide Tamm [1] 3 Meetod Kuidas uurin? Lugemine, katsetamine, arutlemine, internetist otsimine, küsitlus, mõõtmine, intervjuu, vaatlus Kirjelda võimalikult täpselt kuidas uuringu läbi viisin, nii et seda oleks võimalik teisel isikul korrata. Kuidas valisin uuritavad? Küsimustik: Väldi suunavaid küsimusi. Küsimused peavad olema korrektsed. Küsimused tuleb koostada nii, et vastused oleksid lihtsad. Küsimused ei tohi olla mitmeti mõistetavad. Lihtne sõnastus. Ei tohi vastajat ärritada. 4 Tulemused ja analüüs Andmetabeli puhul antakse igale veerule nimi. Igas lahtris tohib olla üks väärtus e. üks ühik infot. Ühes veerus tohivad olla ainult üht tüüpi andmed. Filtreerimisega kontrolli andmete õigsust. 5 Järeldused 6 Kokkuvõte
järeldused tulemuste põhjal – seejärel olemasolevaid arenguteooriaid täiendada 1. Võimalused uurimiseks – KEDA? • Kaksikute uurimused – Ühemuna kaksikud (nt Gesell) – Teised kaksikud ja õed-vennad • Adopteeritud laste/perede uurimused • Lähisugulaste uuringud • Keskkonna mõju uuringud • Keskkonnaga manipuleerimine/eksperimendid Läbilõike uuring (crosssectional) • Erinevad uuritavad/grupid ühel ajahetkel • Kirjeldav, millegi väljaselgitamine populatsioonis • Ei uuri põhjust-tagajärge • Muutujatega (tingimustega) ei manipuleerita • Seosed erinevate aspektide vahel •Uuritakse erinevate inimeste gruppe ühel lühikesel ajaperioodil • Grupid peavad olema erinevad uurijat huvitava karakteristiku osas (nt vanus), kuid teiste tegurite osas sarnased (nt rahvus, SMS, haridustase
Kirjeldav statistika - teeme järeldusi valimi piires. (sagedustabel-kui palju? kui suur osa?) Valim - uuritavad isikud/objektid. Vastajad Üldkogum - need kelle kohta tehakse järeldused. Valim peavad olema esinduslik (need proportsioonid, mis on üldkogus, peavad kehtima ka valimi korral), piisavalt suure inimeste hulgaga, igal üldkogu liikmel on võrdne võimalus sattuda valimisse. Objektid - uuritavad (rida) Tunnus - objektide omadus, nt mitu korda päevas sa sööd? küsimus (veerg) Väärtus - tulemus, vastus küsimusele.(lahtrites) N - objektide arv Kas väärtused on järjestatavad? Kas vahemikud on võrdsed? Nimitunnus - väärtused ei ole järjestatavad.Nt elukoht, lemmiktoit, Järjestustunnus - väärtused on üheselt järjestatavad, vahemikud ei ole võrdsed. Nt haridustase Intervalltunnus e arvtunnus - alati üheselt järjestatav ja vahemikud on võrdsed
Tõenäosuslikud valimid (probability samples): Lihtne juhuslik valim (simple random sample) kõigil uuritava populatsiooni liikmetel on võrdne võimalus valimisse sattuda, mis aga eeldab liikmete täielikku nimekirja. Peab arvestama, et kui näiteks uurimuse jaoks valim moodustatud tallinlastest, siis Eesti kohta järeldusi teha ei saa. Süstemaatiline valik (systematic sampling) sarnane juhuslikule valikule, kuid juhusliku mustri asemel valitakse uuritavad teatud kindla süsteemi järgi (nt. iga kümnes nimekirjast) Stratifitseeritud valim (stratified sampling) populatsioon jagatakse näiteks soo, vanuse jne alusel homogeensetesse rühmadesse, kus iga rühma seest valitakse liikmed edasi juhuslikult garanteerides, et rühmad saavad võrdse esindatuse. Klastervalim (cluster sampling) valimi saamiseks moodustatakse teatud muster. Mittetõenäosuslikud valimid:
.............2 1.2Töövahendid......................................................................................................................................2 1.3Töö teoreetilised alused.....................................................................................................................3 1.4Töö käik............................................................................................................................................3 1.4.1Kaalume uuritavad katsekehad elektroonsel kaalul mõõtetäpsusega 0,01 [g]...........................3 1.4.2Mdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mtmed..................................3 1.4.3Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi................................................................4 1.4.4Teeme uuritavate katsekehade eskiisjoonised............................................................................4 1.4
KT kordamisküsimused Geneetika teoreetiline osa 1. Monohübriidne ristamine ristamine, mille puhul uuritavad vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest. 2. Analüüsiv ristamine ainult isendi välimusele toetudes ei saa olla kindel, kas tegu on homosügootse või heterosügootse olendiga. Loomade ja taimede homo-või heterosügootsuse kindlaksmääramisel kasutatakse analüüsivat ristamist mille käigus ristatakse dominantse tunnuse kandja retsessiivse isendiga 3. Intermediaarsus geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja
keda reaalselt uurime (valikueeskiri) Kuidas uurida? Milline andmekogumismeetod valida (nt ankeetküsitlus, intervjuu)? Mis on mis? Mõistete defineerimine meie uurimuse vajadustest lähtuvalt (nt toimetulek, abielu) Millega uurida? Uurimisinstrumendi koostamine, mõistete operatsionaliseerimine: selliste uurimisprotseduuride (operatsioonide) väljatöötamine, mis empiiriliselt esindaksid uurimiskontseptsioone reaalses maailmas). Uuritavad nähtused: Valdkond tema dimensioonid indikaatorid küsimused (nt ankeedis) Mõjutavad tegurid (sõltumatud muutujad: sugu, vanus jne) Millal uurida? · Täpne ajakava metoodika väljatöötamisest esmase kokkuvõtte (raporti, artikli vms) koostamiseni · Sesoonsuse arvestamine · Välitöödeks sobilikud perioodid Kuidas läbi viia? Välitööde protseduuri täpne kirjeldus Mida välitööde käigus saaduga edasi teha?
periodni.com/images/proline.jp • Vajalikke aminohappeid ei suuda loom ise sünteesida. Nt. aspartokinaas • Liikide erinevus ei seisne ainult füsioloogilistes erinevusest, vaid ka vanusest. http://www.allaboutwildlife.com/wp- content/uploads/2011/05/pandashyjk 20001.jpg • Young V.R., Pellett P.L., McLarney M.J. koostasid uurimustöö seoses erinevate loomade vajadustega aminohapete järele (1996). • Uuritavad liigid: kalkunid, koerad, rotid, sead, kanad, jänesed, inimesed. Tulemused • Nooremad isendid vajavad rohkem aminohappeid, eriti vastsündinud. • Vajadus trüptofaani, lüsiini ja leutsiini järele polnud märkimisväärselt erinev liikide vahel. • Kõige vähem vajab aminohappeid täiskasvanud inimene. Saa: metioniini, tsüstiini (väävlirühmaga aminohapped) Aaa: aromaatsed aminohapped
kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks. Dekoratiivsed rakendused - kuldehted. Hambaproteesid. Klaasi toonimiseks (E76.2). Infrapunakiirguse peeglite kattena (E76.3) optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides), satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest (kullatud mylar-(plast-)kile). Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina. Elektroonikas kontaktide katteks. Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega. Sisukord Mis on kuld?...................................................................................................................3 Kulla hooldamine...........................................................................................................4 Kulla saamine............................................................................................................
arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on krged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2.Mdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mtmed. Mtmistulemused paigutame tabelisse. Mõõdud d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm³) m (g) D(kg/m³) Tulemused 21,08 - 30,9 10784,24 30,2 2,8*10³ 1. 2. 17,9 15,67 82,65 4338,37 38,4 8,9*10³ 3. 56,16 12,36 6,04 14237 39,1 2,7*10³ 4
uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeidÜLDKOGUM-looduse/ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldus. VALIM-mõõtmiseks võetud üldkogumi osaPLANEERITUD VALIM-uurimisele kuluvat aega ja raha saab kokku hoida, aga tulemused võivad ikkagi tulla vajaliku täpsusegaJUHUSLIK VALIM-saame, kui koostame üldkogumist mingi nimekirja ja võtame sealt juhuslikult välja uuritavad objektidKÕIKNE VALIM-kui valim langeb kokku üldkogumigaARVTUNNUS- kvantitatiivne tunnus; tunnus mille väärtuseks on arvudMITTEARVULISED- kvalitatiivsed tunnused, tunnus mille väärtuseks ei ole arvudPIDEV TUNNUS-võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast(KAAL, KASV)DISKREETNE TUNNUS-võib omandada vais üksteisest eraldatud väärtusi(pereliikmete arv)JÄRJESTUSTUNNUS-väärtusi saab sisu põhjal järjestada(meeldib ei
See võib aga viia neid veelgi halvemasse seisu. Antud teema on valitud kuna autor tunneb huvi, miks inimesed usuvad väidetavatesse teadustesse, millel ei ole loogilist teaduslikku põhjendust. Autor soovib, et inimesed ei satuks kergemeelselt pettuste ohvriks kuna järjest rohkem usutakse kõikvõimalikke ennustusi, sensitiive ja muud sarnast. Antud teema käsitlusega üritatakse vahet teha reaalsel teadusel ja libateadusel. Antud töös püstitatud probleemid: 1.Kas uuritavad teadused on libateadused või mitte? 2.Kas uuritavate teaduste poolt püstitatud väited on tõesed? Hüpotees: 1.Uuritavad teadused ei ole teadused vaid libateadused. 2.Uuritavad teadused ei suuda garanteerida esitatud väidete õigsust. 4 1 Pseudoteadustest Pseudoteaduse ehk ebateaduse ehk libateaduse all peetakse silmas tegevusvaldkondi ning
arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi või elektroonseid kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D= abil, kus D- katsekeha materjali tihedus m- katsekeha mass V- katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumala vahe. 3. Töökäik 1. Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul 2. Mõõdame kahade metallosa ruumala arvutamiseks vajalikud mõõtmed 3. Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi 4. Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise 5. Võrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses tooduga. ALUMIINIUM 2.7103 MESSING 8,5103 VASK 8,9103 TERAS 7,9103
kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi või elektroonilisi kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus: D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2.Mõõdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mõõtmed. 3.Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. 4.Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise. 5.Võrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses tooduga. ALUMIINIUM - 2,7·103 kg/m³ MESSING - 8,5·103 kg/m³ VASK - 8,9·103 kg/m³ TERAS - 7,9·103 kg/m³
arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vōi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on kōrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. Keha nimetus Keha mass (g) Pikem silinder 95,5 Risttahukas 62,8 Kera 60,7 Keskelt tühi silinder 63,8 Silinder 30,5
0,0006 0,616 0,367 0,0008 0,820 0,183 0,001 1,011 0 0,0002 0,0004 0,0006 0,0008 0,0010 1 Kalibreerimislahuste kontsentratsioon, % Uuritavad lahused: Lahuse Lahuse neelduvuse väärtus Lahuse Adsorptsiooni algkontsentratsioon, pärast adsorptsiooni lõppkontsentratsioon suurus, g/g % ,% c0 E ci Г=Δc*V/ma
Andmeanalüüs Kordamisteemad 1) Uurimistsükkel: millised etapid eelnevad ja järgnevad andmeanalüüsile. Uurimisprobleem, kust probleem tuleb, teooria, praktiline probleem, varasemad uurimused Konkreetsed uurimisküsimused: mida teada tahan, millistele küssadele tahan vastust, hüpoteeside sõnastamine. Uurimismeetodid: Millised meetodid aitavad lahendada. Kvantitatiivsed meetodid- kui palju midagi esineb, arvuline, suhteliselt palju uuritavad. Kvalitatiivsed meetodid- Kuidas midagi kirjaldatakse, sõnaline, vähem uuritavad. Kombineeritud meetodid- kasut koos. Andmed.kas olemas või vaja koguda. Keda uurida: kas valim või üldkogum. Kuidas andmeid koguda: küsitlus, intervjuu, Vaatlus Andmete sisestamine ja analüüs, tulemuste esitamine ja järelduste tegemine 2) Ankeedi koostamine: mida tuleks silmas pidada hea ankeedi koostamisel; küsimuste tüübid, vastuste tüübid. Ankeedi struktuur
Geen kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe tunnuse, pärilikkuse püsivad ja segunematud tegurid. Genotüüp isendile omane geenide ja selle alleelide kogum. Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis sõltub genotüübist ja keskkonnast. Monohübriidne ristamine ristamine, mille puhul uuritavad vormid erinevad ühe tunnuse poolest. Alleelid ühe geeni erivormid. Homosügootsus geenipaari seisund, mille puhul paikneb mõlemas homoloogilises kromosoomis vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. Heterosügootsus geenipaari seisund, mille puhul paiknevad homoloogilistes kromosoomides vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus avaldub.
PARAPSÜHHOLOOGIA TEADUS VÕI PSEODOTEADUS Parapsühholoogia on ebatavaliste ning näiliselt seletamatute psüühiliste nähtustega tegelev psühholoogia osa. Uuritavad nähtused sisaldavad: erilist tunnetusvõimet meeltevälist taju, esemete liigutamist psüühilise energiaga ja teadvuse püsimajäämist peale surma. Parapsühholoogid kutsuvad neid nähtusi psi see on neutraalne termin, mis ei vihja sellele, mis neid nähtusi või läbielamisi põhjustab. Parapsühholoogia on üks kõrval-teadus, sest see sisaldab uuringuid, mis ei sobi kokku stantartsete teoreetiliste mudelitega, mis on massi-teaduste poolt tunnustatud. Teadlased
arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi või elektroonilisi kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2.Mõõdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mõõtmed. 3.Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. 4.Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise. 5.Vordleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses tooduga. ALUMIINIUM - 2,7·103 kg/m³ MESSING - 8,5·103 kg/m³ VASK - 8,9·103 kg/m³ TERAS - 7,9·103 kg/m³ Mõõdud d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm3) m (g) D Tulemus
(ühik mkg3 ), m on katsekeha mass (kg) ja V on katsekeha ruumala (m3 ). Torukujulise katsekeha ruumala arvutamisel lahutame välisdiameetri silindri ruumalast sisediameetri tühimiksilindri ruumala. 4. TÖÖ KÄIK, VALEMITE AVALDAMINE, ARVUTUSED 1. Mõõdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks elektroonilise nihikuga uuritavate katsekehade mõõtmed (pikkused, laiused, kõrgused) ning kanname saadud tulemused tabelisse nr 1. 2. Kaalume uuritavad katsekehad elektroonsel kaalul. 3. Arvutame katsekehade ruumalad kasutades valemeid: 2 3 V = a · b · c (risttahukas), V = (d2) · π · h (silinder) ja V = 4 3 · π· ( d2 ) (kera). m 4
tulemuseks on ühendi aktivatsioon läbi aldehüüdi tekke. Uuritakse erinevate poolatsetaalsete ühendite, eriti desoksüsuhkrute, suhkrute ja glükokonjugaatide detsüklisatsiooni teostatavust, erisusi ja võimalikke sünteetilisi rakendusi. Projekti põhiline praktiline eesmärk on arendada edasi taotlejate originaalset (desoksü)suhkrute estrite stereoselektiivse sünteesi meetodit ja uurida võimalusi O- ja N-glükosiidide sünteesiks üle aldehüüdvormis desoksüsuhkru estri. Uuritavad karbohüdraadid on: 3,4-didesoksüriboos / 3,4-didesoksüarabinoos; 3- desoksüerütroos / 3-desoksütreoos; ja suhkrute paarid: glükoos/mannoos; riboos/arabinoos ja ksüloos/lüksoos. Uuritavateks karboksüülhapeteks on sapihapped ja antioksüdatiivsete omadustega polüfunktsionaalsed aromaatsed happed. Sünteesi- ja analüütilisi uuringuid toetavad kvantkeemilised modelleerimisuuringud. Teostatakse uute ainete farmakoloogilisi uuringuid 1.3 Töö eesmärk
Majandusprotsesside uurimine on oluline kasutada nii positivistlikku kui ka normatiivset analüüsi Empiiriline analüüs majandusteaduses põhineb tavapäraselt suurte andmehulkade statistilisel analüüsil ja seaduspärasuste otsimisel (kvantitatiivne analüüs). Palju kasutatakse ka kvalitatiivset analüüsi, mille puhul väga väheseid uuringuobjekte analüüsitakse sügavuti, näiteks intervjuude vormis. Viimastel aastakümnetel on populaarseks saanudeksperimentaalne majandusteadus, kus uuritavad inimesed peavad laborikeskkonnas lahendama etteantud ülesandeid, mille eest neile antakse reaalset preemiat (näiteks raha). Kasutatud allikad: http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Majandusteadus http://et.wikipedia.org/wiki/Majandusteadus
Kui kamber on peaaegu täis ja vedeliku tase tõusnud sifooni ülemise otsani, siis kamber tühjeneb automaatselt - vedelik voolab tagasi destillatsioonikolbi. Iga tsükli jooksul lahustub väike portsjon huvipakkuvat ainet, mis lõpptulemusena koguneb kolbi. 47.Superkriitise ekstraktsiooni põhimõte Superkriitilises olekus ekstrahendi ehk SFE on alternatiiv Soxhleti meetodile. Keerukam meetod ja üsnagi uus. On mõeldud keeruliste komponentide eraldamiseks, uuritavad ained võivad esineda tahkes, vedelas, gaasilises ja superkriitilises olekus. Koosneb tuhandetest ainetest ning selleks et selektiivselt ainete arvu vähendada, mida solvent proovi maatriksist lahustab, reguleeritakse solvendi lahutamisvõimet ekstraktori rõhu ja temperatuuri muutmise ning orgaanilise modifikaatori lisamise teel. 48. Tahkefaasi ekstraktsioon Põhimõte - vedel proov voolutatakse läbi SPE sorbendi. Uuritavad ained jäävad
Bacon mõistab vormi all asja olemust, selle asja omaduste seesmist loomust ning kirjutab, et üks ja sama on ainult valguse vorm ja soojuse seadus/valguse seadus. Esimene, olemuse ja kohaloleva tabel käsitleb juhtumeid millel uuritav omadus on olemas, näiteks päikesekiired või loomade sisikonnad, kuid mis kõigis muudes suhetes on erinevad. Teine, lähimast kõrvalekalduva ehk puuduva tabel käsitleb juhtumeid, mis on sarnased esimese tabelis olevatega, kuid neil puuduvad uuritavad omadused, näiteks virmalised või taimede seesmised osad. Kolmas, astmete ehk võrdluste tabel võimaldab saavutada tõsikindel teadmine selle kohta, milline on asjade lihtomaduste ja nende vormide vaheline põhjuslik seos. Näidatakse ära uuritava omaduse esinemise min ja max aste. Olemasolu ja kohalolu tabeli puhul on juhtumid nähtustest mille puhul uuritav omadus esineb, Soojuse näide – kui soovime saada teada soojuse loomust, tuleb alguses koguda kõik
2) Autor põhjendab vajadust uue meetodi järele sellega, et loogika süllogismid ja osa muid juhiseid selgitavad tuntuid asju, vana analüüs ei suuda harjutada mõistust ja algebra on segane ning vaimu koormav kunst. „Uus meetod sisaldaks nende kolme paremusi ja oleks vaba nende puudusist“, kirjutas Descartes. Uue meetodi esimeseks reegliks oli, et ei tohi üleliia rutata ja eelarvamuste alusel otsuseid teha, vaid ainult siis, kui need on hoolikalt läbi mõeldud. Teiseks tuleb jagada uuritavad probleemid nii mitmetesse osadesse kui võib ning seejärel tuleb uurida neid raskusastmete järgi lihtsaimatest raskemateni. Sellisel viisil saab juhtida oma mõtteid korrektselt. Viimaseks tuleb koostada selge ülevaade kõikide probleemide kohta, et oleks kindel, et midagi vahele ei jäänud. Seega näeme, et tegu on deduktiivse meetodiga, kuna algul tegeleme üldiselt asjaga, jaotades ta osadeks, seejärel tegeleme selle asja osadega üksikasjalikult – toimub mingile asjale
Lk 17 Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid? Eristatakse, sest kõike korraga käsitleda oleks liiga keeruline. Nimetage eluslooduse põhilised organiseerituse tasemed. Molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline, ökosüsteeme. Millised hulkraksete elutegevuse iseäranisused üherakulistel organismidel puuduvad? Üherakulistel puudub ehituslik talitlus kudede ja organite vahel. Elu funktsioonid on kudede ja rakkude vahel jaotunud. Nimetage raku tasemel uuritavad elu tunnused. Toitumine, paljunemine, reageerimine ärritusele, arenemine, kohanemine. Kuidas tagatakse loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus? Elundite ja elundkondade koostöö abil Milliseid eluslooduse omadusi saame uurida alles liigilisel tasemel? Paljunemise protsesse (sama liigi isendid ristuvad omavahel, kuid eriliigi isendid ei ristu tavaliselt). Too populatsioonide ja ökosüsteemide näiteid.
Empiirilise sotsiaaluurimuse erijooned Ühiskonnas on suur kaal subjektiivsel. · Uurija peab välja töötama oma subjektiivse "mõõduriista" - ankeedi, skaalad jne. Need unikaalsed vaid selle uurimuse tarvis. · See, mida käsitleme andmestikus objektiivsena, on sageli saadud läbi uuritavate inimeste subjektiivsuse (nt rahvaloendus). Empiirilise sotsiaaluurimuse erijooned Sotsiaalteadlane puutub kokku olukorraga, kus tema poolt uuritavad protsessid ja väljatoodavad seosed on loomult juhuslikud. See eeldab enamasti statistilist lähenemist: * empiirilised sotsioloogilised uurimused on sageli kvantitatiivsed, arvulised; * andmed kogutakse massiuurimustes; * rakendatakse statistilist andmetöötlust; * tulemused on tõenäosusliku iseloomuga. Osa uurimusi on kvalitatiivsed, nende juures oluline uurijapoolne tõlgendamine. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uurimused
nakatunud. Küsitletav pidi olema vähemalt 18 aastat vana. Suhtluskeeleks pidi olema eesti või vene keel. Kokku taheti viia läbi intervjuu 15 venelase ja 5 eestlasega, kuid lõpuks toimus küsitlus siiski vaid 20 venelasega.. Osalejate valimisel prooviti leida vähemalt üks uuritav, kellel oli narkootikumide süstimise anamnees, vähemalt üks, kes oli oma HIV-nakkusest saanud teada alles raseduse ajal, vähemalt üks naine, kelle laps oli vertikaalsel teel nakatunud. Uuritavad leiti Eesti HIV-positiivsete Võrgustiku (EHPV) kaudu. EHPV projektijuht seletas uuringu osalejatele eesmärke ning leppis kokku aja ja koha intervjuuks, milles lähtuti osaleja soovist. Isa uuritav sai vastava sisulise infolehe. Küsitlused toimusid anonüümselt, ning helifailid kustutati peale küsitlemist. Uuringus osales 20 vene rahvuses naist. Nende vanus oli 25-39 aastat (keskmine 30,5). Pooled naistest olid kesk- või keskeri haridusega, peaaegu
Võime ka kasutada elektromehaanilisi vōi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on kōrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil,kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala V=Sp*h d1 - keha välimine diameeter ds - keha sisemine diameeter h – keha kõrgus Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2.Mōōdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mōōtmed. 3.Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. 4.Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise. 5.Vōrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses toodutega. ALUMIINIUM - 2,7·103kg/m³ VASK - 8,9·103kg/m³ MESSING - 8,5·103kg/m³ TERAS - 7,9·103kg/m³
Mass ja energia Sisaldus Mass ja energia kui mateeria hulga mõõdud Massi ja energia samaväärsus Tuumaenergia Mass ja energia kui mateeria hulga mõõdud Varasemast teame, et füüsika poolt uuritavad objektid võivad olla ainelised ja väljalised. Ainelised ja väljalised objektid kokku moodustavad reaalse mateeria, mis ei sõltu inimeste teadvusest. Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks.
47. Arteriaalse hüpereemia tekkepõhjused: -vasomotoorne, -kollateraalne, - dekompressioon, -vakaatne, -põletikuline. 48. Alteratsioon põletiku 1 etapp, põletikuline reaktsioon lokaalselt 49. Proliveratsioon põletiku 3 etapp, sidekoe teke, uute rakkude vohamine Kliiniline keemia 1. Analüüsi protsessi etapid preanalüütiline, analüütiline, postanalüütiline. 2. Millises analüüsi protsessi etapis tehakse enim vigu? preanalüütilises 3. Mis on uuritavad materjalid kliinilises laboris? uriin, veri, roe, kehavedelikud 4. Mis on antikoagulant? verehüübimist takistav aine 5. Mis teeb uriini proovi võtmise lihtsaks?- Ei põhjusta pt-le ebamugavust, pt saab ise seda teha, uriin on kergesti kättesaadav. 6. Millega alustatakse uriini uurimist? uriini värvuse ja läbipaistvuse hindamine 7. Millal tehakse sademe mikroskoopia? kui uriini testriba on positiivne 8. Mis on vereplasma valgus? albumiinid, globuliinid 9
· Liigi määratlemine toimub paljude sarnaste tunnuste alusel. Ökosüsteemi tasand: · Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud (nt. Järv). · Ökosüsteeme uurib ökoloogia. Biosfääri tasand: · Kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. · Kogu Maad ümbritsev eluslooduse kiht. Teaduslik uurimismeetod Uurimisobjekt: Nt mõned bioloogide poolt uuritavad valdkonnad: Mikrobioloogid- mikroorganismide (protistide, mikroseente) uurimine. Mükoloogid- seente uurimine Malakoloogid- limuste, nt maismaatigude uurimine Ornitoloog- lindude uurimine Ökoloogid- biotoopide või ökosüsteemide uurimine Antropoloogid- inimeste uurimine Muutuja: Tegur, mille mõju uuritakse. Niiskus, temperatuur, toitainete kontsentratsioon, valgus jms. Taimedel on võimalikult samad tingimused, erineb ainult uuritav tegur. (kontrolltaim, katsetaim). Teaduslik fakt:
10. Mis on teaduslik fakt? Teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine. 11. Mis on teaduslik teooria? nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide süsteemi, mis hõlmab väiteid mittevaadeldavate objektide kohta. 11. Mis on katse? Teaduslik vaatlus. 12. Mis on vaatlus? Tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. 13. Mis on eksperimentaal- ja kontrollgrupid? Samasugustes tingimustes uuritavad grupid, ainus vahe on uuritavas teguris ehk muutujas. 14. Kuidas jõutakse teadusliku faktini?Korduvalt kinnitust leidnud teadusliku uurimismeetodi abil. 15.Mis on orgaanilised ühendid, anorgaanilised ühendid? Keemiliste ainete klassid. Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend. 16. Mis keemilisi elemente on organismides kõige rohkem? Vesinik,süsinik,hapnik,lämmastik 17. Mis on mikro- ja makroelemendid?
Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa-ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Paint, Microsoft Word ja Google chrome. Selgitus valitud katastriüksuste kohta: Uuritav piirkond asub Jõgeva maakonnas, Jõgeva vallas. Joonisel on A’ ga tähistatud punkti geograafiline koordinaat B 58° 43’ 21’’ L 26° 38’ 16’’. Uuritavad teed on esitatud joonisel 1. Joonisel on illumineeritud punasega teed mööda mõõdetud kaugused. Sinise joonega on illumineeritud punktide vahelised otsekaugused. Andmed teede pikkuste kohta ja nende aluselt tehtud arvutused on koondatud tabelisse 2. Joonisele 1 on kantud punktide A, B, C ja D geograafilised asukohad, kaugused teed mööda ja otsekaugused. Joonis 1. Teede kõverjoonelisuse määramisel kasutatud skeem 1
annaabi.ee 
