Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Uurimistöö: Detergendid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pindaktiivsed, detergendi, seep, detergendid, detergent, ioonsed, mustus, pesemis, seepi, mitteioonsed, pindpinevus, detergente, kareda, siid, karedas, pindpinevust, pulber, ioonid, puhastusvahend, polaar, pesupulber, fosfonaat, puhastamiseks, pesulahus, hüdrofiilne, hüdrofoobne, majapidamis, seebid, benzisothiazolinone, urea, etiketid, tahkistekasutusjuhendit. Sissevõtmisel võivad tekkida mürgistused ja nahaga kokkupuutel ärritus või põletikud. Sageli ohtlikkust siiski kas ülehinnatakse või alahinnatakse. Paljud inimesed näevad keemias ning keemiatööstuses ohtu keskkonnale. Siiski, mitmed edusammud ja teaduslikud avastused keemiavaldkonnas aitavad meil valmistada keskkonnasõbralikemaid materjale ning vähendada saastatust. DETERGENDID ehk PESEMISVAHENDID 3 Detergendid on pindaktiivsed ained, mis lahustuvad teataval määral vees. Ladina keeles tähendab detergente ära või puhtaks pühkima. Pindaktiivsed ained kogunevad gaasvedelik, vedelikvedelik, või vedeliktahke aine piirpinnale ja orienteeruvad seal nii, et polaarne (hüdrofiilne) ots on pööratud polaarse keskkonna (vee) poole. Sel teel võivad pindaktiivsed ained mustusosakesi pinnalt lahti kangutada
SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 1 1. DETERGENDID.................................................................................................................... 3 2. PINDAKTIIVSED AINED.................................................................................................... 4 3. PESUPULBRID......................................................................................................................6 4. SEEBID...................................................................................................................................7 5. KLAASIPUHASTID...................................................................................................
Kaitse nahast tooteid keskkonnas kahjulike mõjude eest tänu tootis olevatele silikoonõlidele. Soovitus: kasutage Erese nahapalsamit nahkesemete kaitsmiseks ja naha toitmiseks. Kasutamine- enne kasutamist loksutada pudelt tugevasti. Keera pihusti kork asendisse "spray" pihusta vahendit lapile ja hõõru töödeldavat pinda. Kuiva ja puhta lapiga poleerida eseme pind läikima. Keskkonnaalane teave: pudel on pihustiga ei sisalda toksilisi gaase. Selles tootes sisalduvad pindaktiivsed ained ja õlid on taimse päritoluga Mitte kasutada seemis ja sevroonnahast toodetel. Koostis: mitteioonsed pindaktiivsed ained < 5% Konservant: 2-metüül- 2H- isotiasool- 3- oon 5 Puhastusained Olga Komleva 021MT Lubjasette ja rooste eemaldaja Uus Cillit Lime& Rust mitte ainult ei eemalda katlakivi ja roostet kogu teie
Töö tegemisel kogusin materjali poest ja ka natuke internetist. 3 Käroli Linder puhastusvahendid Ecover põrandapesuvahend Hooldab ja kaitseb. Sobib kõikide põrandakattematerjalide puhastamiseks: kivi, puit, marmor, kahhel, betoon, linoleum. Kasutamine: 1-2 korgitäit 5 l leige vee kohta. Koostis: 15-30% taimne seep linaõli baasil, eeterlikud õlid, vesi, 100% bioloogiliselt lagunev säilitusaine. Aqua, Linum Usitatissimum, Parfum, Limonene, 2-bromo-2-nitropropane-1,3-diol, Tris(hydroxymethyl)nitromethane, Citral,Geraniol. Ei ole testitud loomade peal, ei sisalda petrokeemilisi ühendeid, ei kahjusta põhjavett, bioloogiliselt lagunev. Sever Pluss klaasipuhastusvahend Eemaldab plekid, tolmu, rasva ja mustust. Ei jäta jälgi. Kasutusjuhend:Pööra pihustiots ON asendisse
http://lin2.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/Keemia%20p %F5hiteadmised.pdf Detergendid on sünteetilised keemilised ühendid (pindaktiivsed ained), mida kasutatakse pesemis- ja puhastustoime parandajana. Detergendi ja seebi erinevus seisneb selles, et detergendis puuduvad leeliselised aktiivsed ained. Detergente jagatakse anioon- ja katioonaktiivseteks ning mitteioonaktiivseteks detergentideks. Polüfosfaatsed detergendid on veekogusse jõudes taimede üheks peamiseks fosfori allikaks ja seetõttu võivad nad liia korral kutsuda esile "veeõitsenguid" ja eutrofeerumist. DETERGENDID ehk PESEMISVAHENDID Detergendid on pindaktiivsed ained, mis lahustuvad teataval määral vees. Ladina keeles tähendab detergente - ära või puhtaks pühkima. Pindaktiivsed ained kogunevad gaas-vedelik, vedelik-vedelik, või
on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - töövihik õpetajale KORISTAMINE - SEE ON LIHTNE? 1lk on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva
11T Juhendaja: õp. Malle Tiideberg Lähte 2013 SISUKOR MÕISTED......................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS................................................................................................ 5 1. SEEBI AJALUGU........................................................................................... 6 2. SEEP........................................................................................................... 8 2.1. Emulgaatorid........................................................................................ 9 2.1.1. Kookoshape.................................................................................... 9 2.1.2. Naatriumpalmitaat.......................................................................10 2.1.3. PEG-450 ehk polüetüleenglükool-450................
kokkupuutuvate gaaside või vedelike aeglane, ilma välise mõjuta teineteisesse tungimine, segunemine) vee tungimine kuivanud mustusesse mittelahustunud mustuse osade lahusesse viimine Vesi puhastusprotsessis vesi niisutab pinda leotab ja transpordib mustust eemaldab mustuse mehaaniliselt toimib soojusenergia kandjana ja puhastusaine lahjendajana loputab pinnalt mustuse Vee omadused: 1. vee pindpinevus - tensiidid lõhuvad vee pindpinevuse - kõige suurem vee pindpinevus on 4ºC juures 2. vee karedus (negatiivne nähtus) - vee on lahustunud soolasid, peamiselt magneesium- ja kaltsiumsooli. Mida rohkem on soolasid, seda karedam on vesi. - 1º dH (1 kareduskraad) = 1 liitris vees on lahustunud 10 mg CaO või ekvivalentne hulk muid Ca või Mg- ühendeid. - puhastada on raskem kareda veega, kulub rohkem pesuainet
päikesevalguse toimel (NB! Puuvillased kardinad). Ettevaatlikult oksüdeeritud tselluloos on aga hästi värvitav. Suurema õhuniiskuse korral kardab tselluloos aga baktereid ja hallitusseeni. Tekstiilimaterjalide ettevalmistusprotsessis (värvimisel, viimistlemisel) kasutatakse sadu kemikaale, mida toodavad maailma erinevad firmad. Neid klassifitseeritakse: happed, alused, oksüdeerijad, taandajad, tärklised jne. Aga ka pleegitajad, pehmendajad, tihkestid, adhesiiv, leegi tõkesti, pindaktiivsed ained jne. Ja nende segud. Kõige laiemalt kasutatakse 1. Vesi värvimisel, viimistlemisel. Veele rida nõudmisi (Õige pH, kareduse näitajad vajalikud, puhtus). H2O2 pleegitamisel peab vesi olema praktiliselt raua, nikli, vase jt metalliioonide vaba. Vesi tuleb enne puhastada ja tuleb ka pärast puhastada. 2. Happed, alused ja soolad. Nende abil reguleeritakase aluselisust, happelisust ja soolade sisaldust. ( kasutatakse HCl, H2SO4, sidrunhapet,
suunas. Pinna vaba energia järeldused, adsorptsioon, absorptsioon Järelikult pindpinevuse vähendamiseks peame vähendama pindpinevust () või pindala () Pindpinevuse vähendamiseks ei saa ilmselgelt muuta aine olemust. Kuid saab muuta süsteemi. Nii võib sättida süsteemi ümber nii, et piirpinnal on madala pindpinevusega molekulid. See nähtus on ADSORPTSIOON. Adsorptsioonis koguneb pinnale adsorbaat, pinnasisene aine on adsorbent. Sealjuures pindaktiivsed ained on need ained, mis on oma loomu poolest adsorbaadid (kogunevad meelsasti pinnale) N: hüdrofoobse ja hüdrofiilse aine piirpinnale loogiliselt võiks koguneda seebid (amfifiilsed ained). Absorptsioonis liigub aine aga justnimelt pinna sisemusse, n. valguse absorptsioon või gaasi absorptsioon. Pindliig Pindliig on suurus, mis iseloomustab faasi komponenti. Faasil on kaks kihti. Üks neist on pinna sisemus. Teine on pinnakiht, mis kujutab endast faasi eralduspinda.
.......................................17 PINDADE HOOLDUS.................................................................................................18 KORISTUSMASINAD.................................................................................................21 ERINEVATE OBJEKTIDE HOOLDUS.......................................................................23 2 MUSTUS OHTLIK MUSTUS KAHJULIK MUSTUS HÄIRIV MUSTUS SALLITAV MUSTUS Mustuse eemaldamise vajaduse kiirus Mustuse tüübid: Ø praht Ø lahtine mustus - kuiv mustus - märg mustus Ø kinnitunud mustus Ø plekid Ø pinda imbunud mustus Ø mikroobiline mustus
Rakenduskeemia. KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab destilleerimise teel toota fosforit. Fosfori avastas 1669. aastal Saksa keemik Hennig Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased avastasid hiljem, et värske uriiniga saab toota sama palju fosforit. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrand. 1766. aastal avastas inglise füüsik ja keemik
protsendina täiskasvanud inimesele soovitatavast päevasest kogusest(GDA). Pakendi märgistus peab olema eestikeelne ja ei tohi tarbijat eksitada. See tähendab, et märgistusel ei tohi anda ebaõiget teavet toidu olemuse, koostise, päritolu jm kohta. 10. TARBEKEEMIAKAUBAD Tensiinid- pesuaktiivsed ained. Tensiinid aitavad vee niisutusvõimet parandada. Alandavad vee pindpinevust ja parandavad vees niiskusevõimet. Kasutamise järgi jaotatakse tensiinid kahte põhirühma: seep ja sünteetilised tensiinid. Seebid- alandavad vee pindpinevust, ei ärrita nahka, lahustuvad vees, on alati leeliselise, eemaldavad alati vaid pealmist mustust, vahutamine takistab mustuse lahustumist. Sünteetilised tensiinid- alandavad märgatavalt vee pindpinevust, lahustavad tõhusalt rasva, ei kahjusta pinda, pesuainet on kerge välja loputada, võivad ärritada nahka. Sünteetilised tensiinid on keskkonna suhtes seepidest mürgisemad ja võivad looduses lahustuda halvasti.