selgitab mingeid nähtusi omab terminoloogiat; kirjandusteaduses kasutatakse keelt teatud viisil ja termineid teatud tähenduses; ehk saab midagi uut teada ; Humanitaarteadustes tõestatatakse uurimisel oma tulemusi teisiti kui nt loodusteadustes. Samuti on küsitav tulemuste kontrollitavus. "Üldiselt näikse valitsevat mõtteviis, et välditakse ilukirjanduslike tekstide niisugust tõlgendamist, mida ei toeta viitamine uurimisobjektile (tekstile). Niisugune mõtteviis on võrdlemisi noor. Alles mõnikümmend aastat tagasi tõlgendati ja selgitati sõnakunsti sel viisi, et juhiti tähelepanu kirjaniku elutingimustele, tema karakterile ja meeleolule." (Ihonen 1996: 21) Kirjandusuurimus on loomu poolest osalt kauduurimus, neid nähtusi, mida uurimus tõeliselt puudutab, ei saa enamasti vahetult kontrollida ega mõõta. Kirjandusteaduse allharudena võib nimetada ka a) bibliograafiat; b) tekstoloogiat;
ekspluateerimisest Aasia, Aafrika jms riigid ei pea arenema nii nagu lääneriigid Arengumaade mahajäämuse põhjus on sõltuvus lääneriikidest (neokolonialism) Lääneriigid maksavad tööjõu ja tooraine eest vähe Välislaenud, välisinvesteeringud tekitavad sõltuvust Majandusarengu jaoks tuleks seda sõltuvust vähendada Postmodernism Kaks tähendust: Teooria, lähenemisviis uurimisobjektile Ajastu, domineeriv mõtteviis Ajastute kesksed ideed MODERNISM- Paratamatus, eesmärgipärasus, hierarhia, keskus, produkt (teos), sügavus, tõsidus, semantika (tähendus), sümboism POSTMODERNISM- juhus, mängulisus, anarhia, hajumine (äärealad), loomine (protsess), pealispind, iroonia, retoorika (esitus), dadaism. Postmodernistlik teooria Jean Baudrillard Väärtuste liigid- kasutus-, ja tähendusväärtus
Sõltumatu muutuja on see, millega eksperimenteeritakse. Sõltuv muutuja on see, mida mõõdetakse. Näiteks: Herilaste toitumise (sõltuv muutuja) uurimiseks asetatakse tassile tilk suhkruvett (sõltumatu muutuja). Kontrollimiseks kasutatakse samasuguseid tasse ilma suhkruta. Eksperimentaalne ehk katseline uurimus on nomoteetiline, üldisi seadusi otsiv ning seletav empiiriline uurimus, kus manipuleeritakse kindla kontrolli all keskkonnatingimusi, et selgitada nende mõju uurimisobjektile. Eksperimentaalse uurimuse korral on uuritav seltskond väike ning nõus uurimuses osalema. Eksperimendi valimi moodustamisel kasutatakse ka juhuslikku valikut. Eksperiment võimaldab selgitada põhjus-tagajärg-suhteid kahe muutuja vahel. Uuritakse põhjusteguri (seletava ehk sõltumatu muutuja) muutumise mõju tagajärgtegurile (seletatavale ehk sõltuvale muutujale). Uurimuse eesmärk on tõestada oletatav kasuaalsuhe kahe nähtuse vahel.
Teadlased püüavad oma töös jõuda looduse üldiste seaduspärasuste avastamiseni. Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi ja aitavad paremini aru saada looduses toimuvast. Kõigil loodusteadustel on oma kindlad uurimisobjektid, mis pärinevad loodusest. Bioloogide uurimisobjektid on pärit looduse elusast osast (biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid). Lisaks uurimisobjektile on teadustöö üheks oluliseks küljeks uurimismeetod. Teaduslik meetod on lähenemine, mida loodusteadlased oma uurimustöös kasutavad. Teaduslikeks faktideks nimetatakse selliseid teadmisi, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust. Teaduslikuks teooriaks nimetatakse ühe teadusharu raames tuvastatud seaduste ja faktide üldistust. Uurimistöö alguses tuleb püstitada teaduslik probleem, mis tugineb oma teadusharu kaasaegsetele seisukohtadele, teaduslikele faktidele
pakutakse lahendusi ning viiakse läbi vaatlusi ja katseid. Teadusliku uurimismeetodi etapid on : 1)PROBLEEMI PÜSITAMINE 2)TAUSTINFO KOGUMINE 3)HÜPOTEESI SÕNASTAMINE 4)HÜPOTEESI KONTROLL 5)TULEMUSTE ANALÜÜS JA JÄRELDUSTE TEGEMINE Probleemi püstitamine Korrektselt, lühidalt ja kitsalt sõnastatud uurimisküsimus. Valitakse uurimisobjekt ja tegur (muutuja), mille mõju uurimisobjektile uuritakse. Muutujaks on niiskus, temperatuur, toitainete kontsentratsioon, valgus jms. Näiteks : Kuidas õhutemperatuur mõjutab herne seemne idanemist. Uurimisobjekt, muutuja? Taustainfo kogumine Abiks trükised, meedia, teadlased. Püütakse saada võimalikult hea ülevaade uurimisobjektist kui ka teistest samalaadsetest uuringutest. Nt. hernest kui uurimisobjektist kui ka seemnete idanemistingimustest
NR1 : Teadusliku meetodi rakendamise esimeseks etapiks on probleemi püstitamine, *Teadlaste probleemiasetus tugineb vastava teadusharu kaasaegsetele seisukohtadele. st teaduslikele faktidele. *NT: kuidas temperatuur mõjutab aedherne seemnete idanemist. Määratletatakse uurimisobjekti. Tuleb selgeks teha otsija. Ja toodud näites on muutujaks temperatuur. NR2: Probleemi püstitamisele järgneb taustinformatsiooni kogumine, *Selle käigus püütakse saada võimalikult hea ülevaade nii uurimisobjektile kui ka teistest samalaadsetest uuringutest. *Teadusliku informatsiooni võib koguda raamatukogudes leiduvast teaduskirjandusest. Internet. *Saame hea ülevaate aedhernest kui ka seemnete idanemistingimustest. Nr3: Järgnevalt tuleb sõnastada hüpotees. Teaduslik hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile. Sp on oluline et see oleks püstitatud teaduslikel faktidel. Aedhernes: Hüpotees: Aedherne seemned idanevad 30 kraadi juures kiiremini kui 10 C keskkonnas.
normid on liiga nõrgad. Anoomia normitus, olukord kus ei kehti mingeid norme ja seadusi. 4. Fatalistlikud inimene allub tugevale sotsiaalsele survele, sotsiaalsed normid on liiga tugevad. Max Weber (1864 1920) Peateosed: Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim (1905), Ühiskond ja majandus (ilmus postuumselt 1922). Mõistmine Mitmete Saksa filosoofide eeskujul väitis Weber, et sotsiaalteadused ei saa läheneda oma uurimisobjektile nii nagu loodusteadused. Kui viimased uurivad ainult objektide (näiteks aatomite, molekulide) käitumise väliseid põhjusi, siis need teadused mis uurivad inimest, peavad arvestama, et nende uurimisobjekt on eriline, kuna omab 5 Sissejuhatus sotsioloogiasse teadvust, mõtteid, tundeid jms. Seetõttu peab sotsiaalteadlane oma uurimisobjekti
lahendamiseks. Paradigma toetub teatud filosoofilistele ja tunnetuslikele eeldustele. 4.Metodoloogia- õpetus teaduslikest meetoditest, sellest, millistele nõuetele peavad kasutatavad u urimismeetodid vastama ning milline on nende abil saavutatud teadmiste väärtus. 5.Metoodika- uurimuses kasutatavad meetodid. Uurimuse metoodika peab olema metodoloogiliselt põhjendatud. 6.Esimene metodoloogiline nõue- meetodid peavad vastama uurimisobjektile, aga erinevad sotsioloogilised koolkonnad näevad oma uurimisobjekti erinevalt. 7.Epistemoloogia- tunnetusteooria. Filosoofia haru, mis uurib tunnetuse ja tegelikkuse suhet, tõese tunnetuse võimalust. 8.Loogika range, reeglipärane, süstemaatiline mõtlemine. 9.Empiirika- Teadmised, mida saame maailma kogemisel meelte abil. Teaduses meetodid, kus uurija kogub andmeid ümbritsevast reaalsusest (vaatlused, eksperimendid jne.) 10
sõltuvad ja sõltumatud muutujad,, eksperimentaalsed sõltumatud muutujad; katseisiku muutujad.2.Juhuslik paigutamine.3.sõltumatud muutujad mis varieeruvad katseisikute vahel ja katseisikute sees. 4.Sõltumatute muutujate konstruktvaliidsus juhuslikustatud eksperimendis. 20. Mis vahe on kvaasieksperimentaalil ja juhuslikustatud katseplaanidel? Eksperimentaalse uurimuse korral manipuleeritakse kindla kontrolli all keskkonnatingimusi, et selgitada nende mõju uurimisobjektile. Lihtsustatuna võiks eksperimenti kirjeldada kui ühe muutuja (nn. sõltumatu muutuja) varieerimist, vaadeldes samaaegselt selle mõju teisele muutujale (nn. sõltuv muutuja). Juhuslikustatud katseplaan - moodustatakse juhuslik valitud katserühm. Tehakse testid enne ja pärast sõltuvat muutujat (nt. koolis tehakse test enne ühiskonnaõpetuse tundi ja siis peale seda-mõõdetakse mõju). Edasi võib moodustada katserühma ja kontrollrühma
liiga nõrgad. Anoomia - normitus, olukord, kus ei kehti mingeid norme ja seadusi - Fatalistlikud Inimene allub tugevale sotsiaalsele survele. Sotsiaalsed normid on liiga tugevad Max Weber (1864 - 1920) Peateosed: - Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim (1905) - Ühiskond ja majandus (1922) Mõistmine Mitmete Saksa filosoofide eeskujul väitis Weber, et sotsiaalteadused ei saa läheneda oma uurimisobjektile samamoodi, nagu loodusteadused. Kui viimased uurivad ainult objektide käitumise väliseid põhjusi, siis need teadused, mis uurivad inimest, peavad arvestama, et nende uurimisobjekt on eriline, kuna omad teadvust, mõtteid, tundeid jms. Seega peab sotsiaalteadlane oma uurimisobjekti mõistma, tema käitumise motiividest aru saama ja alles seejärel põhjused välja tooma. Ideaaltüübid Kuna reaalsus on väga keeruline ja mitmekesine, siis peab igasugune teadus,
5. etapp Õpilane viib läbi uurimuse, vaatluse, andmete kogumise jne. 6. etapp Õpilane analüüsib saadud tulemusi ja vormistab need uurimistööks. 7. etapp Õpilane valmistab koos juhendajaga ette uurimistöö kaitsekõne. 8. etapp Uurimistöö kaitsmine. 5 3. UURIMISTÖÖ ÜLESEHITUS 3.1. Pealkiri ja tiitelleht Töö pealkiri olgu väga hoolikalt läbi mõeldud. See peab osutama uurimisobjektile, probleemipüstitusele ja käsitluse mahule ega tohi lubada rohkem kui töö hõlmata suudab. Informatiivsuse ja täpsuse saavutamiseks on uurimistööde pealkirjad pigem pikad kui lühikesed. Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö tüüp (uurimistöö, referaat vms), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta. Tiitellehe vormistust vt ptk 4.2. 3.2
Maasotsioloogia eksami konspekt Töö koosneb kahest osast: • Teoreetiline – ülevaade erinevatest teooriatest, mille raames uurimisobjekti uuritakse • Empiiriline – rakendatakse teooriat uurimisobjektile Kahte sorti uurimised: • Kõikne – uuritakse kõike, kogutakse kokku kogu informatsioon, mis võimalik • Teooria raames – kõiksest informatsioonist võetakse kindle aspect, millele keskendutakse Mis teeb uuringu teadlikuks? Mis on teadlikkuse kriteerium? • Uurimisprogrammi olemasolu – peab kindlustama selle, et uurimismeetod on süstemaatiline • Andmete kogumise meetod Uurimisprogramm koosneb: 1
Deskriptiise meetodi eesmärk on kirjeldada keele loomulikke norme. Preskriptiivne meetod on normatiivsed normid. 88. Eesti keeleteaduse olulisemad väljaanded Oma Keel, Keel ja Kirjandus, Emakeele Seltsi aastaraamat, Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 89. Tuntumad andmebaasid www.emakeeleselts.ee, www.murre.ut.ee, www.filosoft.ee, www.linguistlist.org, www.keeleveeb.ee, wals 90. Areaalilingvistika on keeleteaduse suund, milles lähenetakse uurimisobjektile keelepiirkondlikust aspektist. 91. Psühholingvistika on keelemehhanismide selgitamine psühholoogias kasutatavate meetoditega. 92. Paradigma on asendussuhetes olevad elemendid. 93. Keele ja murde eristamine: Arusaadavuse kriteerium, poliitilised põhjused, identiteet ja kultuur. 94. Rekonstruktsioonid on algkeele rekonstrueerimine 95. Indoeuroopa keeled Keldi keeled, itali keeled, romaani keeled, germaani keeled, kreeka keel, albaania keel,
ja majandus (1922) kasvatab oma varandust. Selline ellusuhtumine on aluseks Mõistmine kapitalistlikule kasumi saamisele orienteeritud väärtuste Mitmete Saksa filosoofide eeskujul väitis Weber, et süsteemile. Kasumi saamise eesmärk ei olnud seejuures sotsiaalteadused ei saa läheneda oma uurimisobjektile mitte mugav elu, vaid Jumala poolt ette näidatud kohuse samamoodi, nagu loodusteadused. Kui viimased uurivad täitmine. Seetõttu ei kulutanud protestandid kogutud ainult objektide käitumise väliseid põhjusi, siis need varandust kohe ära, vaid investeerisid selle, tänu millele teadused, mis uurivad inimest, peavad arvestama, et arenes majandus. nende uurimisobjekt on eriline, kuna omad teadvust, mõtteid, tundeid jms
Soolise võrdõiguslikkuse seadused (nt.kvoodid) Poliitiline kultuur (väärtused, hoiakud) Kandidaatide ülesseadmise protseduur Võimalik järeldus: Proportsionaalne (avatud) süsteem annab sooliselt kõige tasakaalustatuma parlamendi B. Erisusel põhinev disain (most different) Loogika vastupidine eelmisele Põhieeldus: sõltumatud muutujad max. sarnased, kontrollmuutujad max. erinevad. Loogika: Ühesuguse StuM mõju uurimisobjektile (SVM- le) on kõigi juhtumite puhul sarnane, olenemata kontrollmuutujate erinevusest. Kui kõik erinevad faktorid, on kõrvale heidetud, jääb alles see, mis on juhtumitel ühine ja mis põhjustabki uuritava objekti karakteristikud. Näide B tüüpi disaini kohta Teooria: Majandusliku hääletamise tees UK: Kas EL valijad lähtuvad hääletamisel majanduslikust olukorrast? SvM: valitsuse populaarsus (sellest ei tea me midagi)
iga kord sama valimiga ning uuring erineva, kuid võrreldava valimiga. Esimese puhul intervjueeritakse samu respodente teatud ajaintervalli tagant uuesti. Nii saab võrrelda, mida see konkreetne respodent vastas näiteks 3 kuud tagasi. Teisal lähenemisel ei intervjueerita samu respodente uuesti. Kuid valimi moodustamisel jälgitakse samu põhimõtteid, mis eelmine kord ning valim koostatakse struktuurilt eelmisega võrreldav. Vastavalt uurimisobjektile liigitatakse paneelid: tarbijate (üksikisikute, leibkondade) paneelid; kaupluste paneelid; televaatajate paneelid uuritakse telekanalite vaadatavust jne. Esimesse gruppi kuuluvad näiteks Emori poolt igakuiselt tehtav leibkondade paneeluuring, milles omakorda eristatakse 2 paneeli: 1. ostupaneel – kust ja mida leibkonnad ostavad (toote ja markide kaupa) 14
ioon. 1 .11.). Molekulaarsel tasemel v6ib aga teadustoo piirduda ilhe organelli m6nede vaatluste katse- Ja ja katsete _* +VaatUS- biokeemiliste reaktsioonide v5i struktuuridega. korraldamine tulemused Lisaks uurimisobjektile on teadustoo ttheks olu- liseks kriljeks uurimismeetod. Mis on uurimismeetod? teadtrsharul on talle iseloomulikud uurjnris- IgaJ. I meetodid. Nii saarne n;iiteks rakke uurida mik- UUED TEADUSL KUD FAKT D roskoopia meetoditega. Selle a1la mahr-rb omakorda rida kitsamalt piiritletud meetodeid:
Anoomia – normitus, olukord kus ei kehti mingeid norme ja seadusi. 4. Fatalistlikud – inimene allub tugevale sotsiaalsele survele, sotsiaalsed normid on liiga tugevad. Max Weber (1864 – 1920) Peateosed: Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim (1905), Ühiskond ja majandus (ilmus postuumselt 1922). Mõistmine Mitmete Saksa filosoofide eeskujul väitis Weber, et sotsiaalteadused ei saa läheneda oma uurimisobjektile nii nagu loodusteadused. Kui viimased uurivad ainult objektide (näiteks aatomite, molekulide) käitumise väliseid põhjusi, siis need teadused mis uurivad inimest, peavad arvestama, et nende uurimisobjekt on eriline, kuna omab teadvust, mõtteid, tundeid jms. Seetõttu peab sotsiaalteadlane oma uurimisobjekti mõistma (saksa k. verstehen), tema käitumise motiividest aru saama ja alles seejärel käitumise põhjused välja tooma. Ideaaltüübid
dokumenteeritud. Kui tekib vajadus suuremateks muudatusteks, siis tuleb uuringu tegemisel liikuda tagasi kavandamise etappi. Sõltuvalt uurimistööst võib läbiviimise etapis lisanduda vajadus omandada uue uurimismeetodi rakendamise oskus. Vajaduse ilmnemisel tuleks õpilasel esmalt koguda täiendavat taustinformatsiooni ja seejärel enne meetodi rakendamist arutada kogu tegevus juhendajaga läbi. Potentsiaalselt ohtlike (oht õpilasele, uurimisobjektile, keskkonnale) meetodite rakendamisel peab meetodi rakendamine üldjuhul toimuma juhendaja juuresolekul ning juhendaja peab tagama vajaliku ohutuse. Kogutud andmete analüüsil ja järelduste tegemisel tuleb juhendajal jälgida, et uurimistöös säiliks vajalik kooskõla analüüsitakse seda, mida probleemile tugineva(te) uurimisküsimus(t)e vastamiseks on vaja ning järeldused annavad vastuse sõnastatud küsimus(t)ele. Siinkohal on oluline vältida varasemate
Teadusliku meetodi abil on võimalik lahendada inimeste ka igapäevaseid probleeme. Mingi teadusharu teadlaste probleemid on suuresti seotud just vastava ala teaduslike faktidega. Ka füüsikas kasutatakse teaduslikku meetodit. Näiteks võib püstitada teadusliku küsimuse, et kas rasked kehad kukuvad kiiremini kui kerged kehad? Uurimis- objekt püstitatakse probleemi uurimisel. Antud juhul on uurimisobjektiks mingi suvaline vabalt kukkuv füüsiline keha. Peale uurimisobjektile määratletakse sageli ka muutuja. Muutujaks on tegur, mille mõju uuritakse. Antud juhul on siin muutujaks keha liikumiskiirus. Kui probleem on esitatud, siis sellele järgneb tausta info kogumine. See tähendab uurimisobjektist head informatsiooni saamist ja ka teiste selle sarnastest uuringutest. Teaduslikku informatsiooni võib saada näiteks raamatukogu- dest või õppeasutustest. Hüpotees vormitaksegi teaduslikku informatsiooni läbitöötamisel. Teadus-
Teadusliku meetodi abil on võimalik lahendada inimeste ka igapäevaseid probleeme. Mingi teadusharu teadlaste probleemid on suuresti seotud just vastava ala teaduslike faktidega. Ka füüsikas kasutatakse teaduslikku meetodit. Näiteks võib püstitada teadusliku küsimuse, et kas rasked kehad kukuvad kiiremini kui kerged kehad? Uurimis- objekt püstitatakse probleemi uurimisel. Antud juhul on uurimisobjektiks mingi suvaline vabalt kukkuv füüsiline keha. Peale uurimisobjektile määratletakse sageli ka muutuja. Muutujaks on tegur, mille mõju uuritakse. Antud juhul on siin muutujaks keha liikumiskiirus. Kui probleem on esitatud, siis sellele järgneb tausta info kogumine. See tähendab uurimisobjektist head informatsiooni saamist ja ka teiste selle sarnastest uuringutest. Teaduslikku informatsiooni võib saada näiteks raamatukogu- dest või õppeasutustest. Hüpotees vormitaksegi teaduslikku informatsiooni läbitöötamisel. Teadus-
Teadusliku meetodi abil on võimalik lahendada inimeste ka igapäevaseid probleeme. Mingi teadusharu teadlaste probleemid on suuresti seotud just vastava ala teaduslike faktidega. Ka füüsikas kasutatakse teaduslikku meetodit. Näiteks võib püstitada teadusliku küsimuse, et kas rasked kehad kukuvad kiiremini kui kerged kehad? Uurimis- objekt püstitatakse probleemi uurimisel. Antud juhul on uurimisobjektiks mingi suvaline vabalt kukkuv füüsiline keha. Peale uurimisobjektile määratletakse sageli ka muutuja. Muutujaks on tegur, mille mõju uuritakse. Antud juhul on siin muutujaks keha liikumiskiirus. Kui probleem on esitatud, siis sellele järgneb tausta info kogumine. See tähendab uurimisobjektist head informatsiooni saamist ja ka teiste selle sarnastest uuringutest. Teaduslikku informatsiooni võib saada näiteks raamatukogu- 57 dest või õppeasutustest
annaabi.ee 
