vähe. Esimesel kohal oli riidekaup, teisel kohal oli metall ja kolmandal kohal oli sool ja heeringas. Keskajal sõideti Lääne-Euroopasse mööda merd. Merereis kaasnes suure ettevalmistuse ja riskiga. XII - XIII sajandil oli Euroopas kaks tähtsamat sisemaakaubateed. Esimene kaubatee läks läbi Champagne’I ja teine kulges läbi Alpi mägede Šveitsi ja sealt Saksamaale. Käsitöös valmistati kõik asjad käsitsi. Töövõtted uuenesid neil väga aeglaselt, kuid sellele vaatamata suutsid käsitöömeistrid valmistada kauneid ja keerulisi esemeid. Üks tähtsaimaid muutusi käsitöös oli käsitöö eraldumine põllumajandusest. Käsitöölised kuulusid erialade järgi ametitesse ehk tsunftidesse. Tsunftid koondusid omakorda suurematesse organisatsioonitesse ehk gildidesse.
Tähtsustati inimese individuaalsust ning toimus antiikkultuuri taassünd. Hakati väärtustama maist elu. Humanismi põhipunktis ei olnud enam jumal vaid inimene. Kuna viimases nähti suursugust loojat, tõusis kirjanikke ja kunstnikke loomingulisus. Meresõidu ja kaubanduse areng oli üks eeldutest, mis pani aluse suurtele maadeavastustele. Toimus esimene ümbermaailmareis. Ameerika avastamine ja meretee leidmine Indiasse laiendasid inimeste maailmapilti ning geograafilised teadmised uuenesid. Avastati uued põllukultuurid ning hakati väärismetalli sisse tooma, mis tõi kaasa hindade revolutsiooni. Pahameel rikka katoliku kiriku vastu, suurenev indulgentside müük ning Martin Lutheri teesid, tõi kaasa usupuhastuse ehk reformatsiooni, mis viis poliitiliste, kultuuriliste, majanduslike ja usuliste uuendusteni.Arenes välja uuskõrgsaksa keel, toimus kirikuvarade võõrandamine ning kujunesid katoliiklikud ja luterlikud rühmad. (Augsburgi usurahu)
(22.11.1845-27.07.1875) Elulugu Aleksander Saebelmann-Kunileid sündis 22. novembril.1845 aastal Pärnumaal Audrus kohaliku köstrikooli õpetaja peres. Esimese muusikalise hariduse sai ta oma isalt, kes mängis orelit ja klaverit. 16.aastasena asus ta õppima Valgas asuvasse Janis Cimze seminari, mille lõpetas 1865.aastal. Seejärel töötas ta 3 aastat Paistus koolimeistrina. Sel perioodil uuenesid tema suhted Carl Robert Jakobsoniga, samuti tutvus ta ka Johann Voldemar Jannseni ja Lydia Koidulaga. Viimane lummas teda oma kauniduse, vitaalsuse ja luuleanniga. Kunileid oli andekas koolmeister, kel tärkasid ka hariduselu uuendamisega seotud ideed. Ta tegeles Eesti koolielu teoreetiliste küsimustega ja oli üldiselt erksa suhtumisega ühiskonnaelus toimuva vastu. Heliloojanime Kunileid sai ta Carl Robert Jakobsoni käest. Kunileidi loomingust on säilinud rohkem kui paarikümmend
Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Tsunftide töö korralduses oli nii negatiivset kui positiivset. Näiteks õpipoisiks võis kandideerida ainult meessoost isik, kes oli sündinud kristlikust abielust. See tingimus pidi olema kindlasti täidetud. Töö oli aeganõudev ja mahukas, nõudis palju vaeva ja pikki tööpäevi. Kõike meisterdati käsitsi.Oskused pärandati isalt pojale, seetõttu töövõtted uuenesid väga aeglaselt.Samuti oli väga raske arendada konkurentsi, sest tingimused olid kõigile võrdsed. Ületootmise korral said jällegi karistada. Tsunftikorraldus piiras vaba turu tekkimist ja ka oma liikmete tegevus vabadust. Positiivsema poole pealt hoidis tsunftikorraldus linnas majanduse kindlana. Jälgiti, et tsunfti koondunud käsitööliste kõrval ei tegutseks neid, kes sinna ei kuulunud. Kuna olid ette nähtud kindlad tootmis piirid siis kogu tootmine toimus võrdselt
Ühendas oma loomingus kivi, betooni ja klaasi. Oskuslikult ühendas looduse ja arhitektuuri. Väga palju projekteeris ühepereelamuid, need on ebakorrapärase kujuga, hästi liigendatud, et kõik ruumid saaks õhku ja valgust. Hilisematest teostest on omapärasem New Yorkis asuv Guggenheimi muuseum. Uusimat aega iseloomustavad ehitustööde kõrge mehaniseerimine, valmis detailide kasutamine, uudsed viimistlusmaterjalid. 20ndal sajandil uuenesid ka linnade planeerimise põhimõtted. 20. sajandi skulptuur Skulptuuris moodsakunstivoole konkreetselt eristada ei saa, sest skulptuur arenes maalikunstist eraldi. Tinglikult saab jagada kaheks: looduslähedased tööd ja abstraktsionistlikud tööd. Enamasti on skluptuurid suuremõõtmelise ja lihtsa vormiga. Esimesse rühmitusse kuulub Ernst Barlach (1870 - 1938) Õppis Hamburgis, Dresdenis ja Pariisis. Tegelenud graafika ja keraamikaga. On teind figuure inimestest, mis
Linnaõigus-määras kindlaks linna valitsemise korra ja inimeste vahelised õigusnormid. 4.kaubandus ja Kuidas algselt Keskaegses käsitöös kästitöö käsitööd tehti ja puudsid masinad,algusets kuidas see neil lõpuni valmistati kõik välja kukkus. käsitsi.Töövõtted uuenesid väga aeglaselt. Kuid sellele vaatamata oskasid keskaegsed käsitöömeistrid valmistada kauneid ja keerulisi esemeid, mille otstarbekuse ja maitseka kujunduse üle võib imestada
-> vabariigi mitte pooldajate aktiviseerumine. -> streigid tihenesid. Valitsuse püüd ühiskonnakihte lepitada. 1904. lõpetati rivaalitsemine Inglismaaga 1913 liit Venemaaga, Saksmaa vastu. Saavutati demokraatlik vabariik. USA Kiire majanduslik ja poliitiline tõus Optimisliku meeleoluga ühiskond Euroopa investeeris Ameerika majandusse, see hõlpsustas USA kaupade väljavedu. Perefarmid arenesid, põlljumajandus saatuste kokkuost ja tööltemine paranes, Pahandussüsteemid uuenesid, turustusvõimalused laienesid, kaupade eksport suurenes. Rahvaarv tõusis. Probleemideks: vastuolud tööliste ja tööandjate vahel, eelkõige tööliste eluolu üle, mustanahaliste halvasti suhtumine, Euroopas ja Aasiast tulnud immigrantide vahel probleemid. Tööstusturistid ja pankade idee luua isiklik monopol. Tööstusliikumis esindas ametiühin. Ameerika Tööstuskonföderatsioon, kuhu kuulusid ainult kvalifitseeritud töölised. 1905
Postid ja sillused toetasid katust, mis oli enamasti väga massiivne(isegi pool maja suurusest), polnud nii kõverad kui Hiinas Tihti oli maja katus ka osa veradna katusest, selle jaoks oli vaja väga tugevaid toetusi,mida kutsutakse tokyo´deks Fusumad - väga õhukesed liigutavad seinad Esimesed templid juba 3. saj., eeskujuks olid talumajad Vanimatel neist olid kõrged ja paksud õlgadest katused, toestuseks puust postid 6. saj. Jõudsid Jaapanisse Hiina ja budismi kunsti mõjud, uuenesid ehitustehnilised võtted, mis segunesid kohalike võtetega Katused valmistati siis savist katusekividest Ehitised olid valgel kivist alusel Matsumoto kindlus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Maailma suurim puitehitis(47m) Todaiji, mis ehitati 743. aastal.
TSUNFTIKORRALDUS KESKAJAL · Keskaegne väiketootja, kellele kuulusid tootmisvahendid ja käsitööline = tööriistad ning oma tööle tuginev majapidamine NB! Töövõtted uuenesid keskajal väga aeglaselt. Selle põhjus- tsunftikord ! · TSUNFT = käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. · Tsunfti ülesanded: kaitsta oma liikmete huve reguleerida tootmist ja toodete müüki toodangu kvaliteedi kontroll · SKRAA = tsunfti põhikiri, milles olid fikseeritud liikmete õigused ja kohustused · Reklaam ja konkurents olid keelatud; kasutatavad töövõtted olid fikseeritud;
Nüüdisühiskonda iseloomustavad: tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. 1.1 Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine Tööstuspöördeks majanduses võib lugeda põllumajanduslikult tootmisel üleminekut tööstuslikule tootmisele. Masinate kasutuselevõtt töötegemisel moodustas tööstusrevolutsiooni tehnoloogiliste uuenduste külje. Uuenesid ka töö organiseerimise moodused ning uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Inimestele oli see kõik kurnav. Nad pidid olema piki tunde kodust eemal sest töögraafik ei sõltunud enam ei ilmast, ega tähtpäevadest, ega usupühadest. Kuna tootjad tahtsid saada maksimaalset kasumit, siis suhtusid nad tihti töötajatesse väga halastamatult: maksid neile pikkade ja raskete töötundide eest väga vähe raha ning ei arvestanud ka nende tervise- ja olemmuredega
Aastal 1370 saavutas Hansa liit kaubandusliku ülemvõimu Läänemerel. Kaubavahetuse areng suurendas vajadust raha järele, mistõttu tekkis pangandus. Raha müntimise õigus oli riikide valitsejatel, suurfeodaalidel ning suurematel linnadel. Peamiselt olid pankurid juudid, sest nende usk ei keelanud liigkasuvõtmist erinevalt kristlastest. Ajapikku muutusid pangad ka valitsejate ja paavstide finantseerijateks, mille tõttu need olid sageli pankadest sõltuvuses. Keskajal uuenesid töövõtted väga aeglaselt. Selle põhjuseks oli tsunftikord. Tsunft oli käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. Tsunfti ülesanneteks oli kaitsta oma liikmete huve, reguleerida tootmist ja toodete müüki ning kontrollida toodangu kvaliteeti. Tsunfti liikmete õigused ja kohustused olid fikseeritud tsunfti põhikirja skraaga. Keskajal oli reklaam ja konkurents keelatud ning kasutatavad töövõtted fikseeritud. Tsunfti
Käsitöö keskaegses linnas Keskaegne käsitöö erines oluliselt sellest, mida meie oleme harjunud nägema suurtes vabrikutes ja tehastes. Kõige suuremaks erinevuseks oli see, et puudusid masinad. Algusest lõpuni valmistati kõik käte jõul. Sepal oli näiteks kasutada vaid ääs, mille tulel ta raua tuliseks ajas, siis alasile asetas ja vasariga tagus, kuni sepis sai vajaliku kuju. Niisugused käsitöövõtted päris sepp oma isalt, kelle töö jätkajaks ta tavaliselt oli. Töövõtted uuenesid väga aeglaselt. Kuid sellele vaatamata oskasid keskaegsed käsitöömeistrid valmistada kauneid ja keerulisi esemeid, mille otstarbekuse ja maitseka kujunduse üle võib imestada praegugi. Linnakodaniku kodu Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused: kraanivesi, keskküte, elektrivalgus jms. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks
põllulappi ja aiamaad,pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi. Elati muldpõrandaga majades nagu maarahvaski. Linna vahetu sõltuvus ümberkaudsetest küladest,mille majandus oli spetsialiseerunud linnaelanike vajadustele kestis kuni 15.sajandini. Linnaelanike põhilised elatusalad olid käsitöö ja kaubandus. Tähtsal kohal oli ka põlluharimine linnast väljaspool asuvatel maalappidel,aiandus ja kariloomade pidamine. Käsitöö tehti kõik algusest lõpuni ise. Töövõtted uuenesid väga aeglaselt. Olulise osa keskaja linlastest moodustasid käsitöölised,kes kuulusid kohustuslikult tsunftidesse. Tsunfti moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelejad. Tsunfti põhiülesanne oli kontroll käsitööndusliku tootmise,toodete kvaliteedi ja müügi üle. Enamikes linnades kehtis tsunftisundus,mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegeleda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus e. Skraa,mis määras tsunfti hierarhia-
rae otsuse põhjal peale kodanikuvande andmist ja kodanikeraamatusse kirjutamist NB! Linnakodaniku õigused sõltusid: tööalast (N: jõukad kaupmehed olid privilegeeritumad) varanduslikust seisundist (N: majaomanikel teatud eesõigused) 3 TSUNFTIKORRALDUS KESKAJAL · Keskaegne väiketootja, kellele kuulusid tootmisvahendid ja käsitööline = tööriistad ning oma tööle tuginev majapidamine NB! Töövõtted uuenesid keskajal väga aeglaselt. Selle põhjus- tsunftikord ! · TSUNFT = käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. · Tsunfti ülesanded: kaitsta oma liikmete huve reguleerida tootmist ja toodete müüki toodangu kvaliteedi kontroll · SKRAA = tsunfti põhikiri, milles olid fikseeritud liikmete õigused ja kohustused · Reklaam ja konkurents olid keelatud; kasutatavad töövõtted olid fikseeritud; seaduste rikkumine tõi kaasa trahvid või tsunftist
seadust. Isaac Asimov tõi enda robotil põhineval ulmesarjas ,,I, robot" suurepäraselt esile need seadused, ajendades inimesi vaatama kaugemale tööstusrobotitest. Peale üliedukat Asimovi seriaali, hakati kirjutama robotitel põhinevad jutte aina rohkem ja rohkem. Tuntuimad on näiteks Mary Shelley ,,Frankenstein", Lester del Rey ,,Helen O'Loy" ning Ernest ja Otto Binderi poolt kirjutatud ,,Adam Link". Mida rohkem seriaalid ja raamatud uuenesid, seda rohkem hakati roboteid kujutama inimeste sarnastena, tihti andes robotitele inimestele omased tunded, näiteks armastus, sõprus, au ja kohuse tunne. Vanasti tundus selline kõrgtasemeline intelligents robotitel uskumatuna, kuid juba tänapäeval on see mingis osas saavutatud. Roboti struktuur ja selle mõtlemine on arenenud tasemeni, kus robotid on suutelised talletama infot ja vastukaja ümbruskonnast ning selle alusel ehitama enda iseloomu ning selle abil omakorda tegema
aastal üheksani: ajaloo-, arsti-, bioloogia-geograafia-, filoloogia-, füüsika-keemia-, kehakultuuri, majandus-, matemaatika- ja õigusteaduskond. (Salupere 2004: 52) 8 2.5Jälle iseseisvas riigis Taasiseseisvumine tõi kaasa teaduselu ümberkorraldamise Lääne-Euroopa eeskujude järgi. Teaduslikud sidemed Euroopa ülikoolidega ning õppejõudude ja üliõpilaste vahetus uuenesid ja laienesid. Publikatsioonide eeliskeeleks sai inglise keel. (Salupere 2004:53) Praegu on ülikoolis 4 kolledzit (Viljandi kultuuriakadeemia, Pärnu kolledz, Narva kolledz ja Euroopa kolledz) ning 9 teaduskonda. Ülikoolis õpib 18 000 üliõpilast, 700 välistudengit ja 1400 doktoranti. Ülikoolis töötab 3500 töötajat, kellest 180 on professorid. (Tartu Ülikool 2012) 9 Kokkuvõte
Viimastel aastatel on hakatud eristama ka kvaternaarset sektorit, mis tähistab moodsaimat osa majandustegevuses. See sümboliseerib postindustriaalset tootmisviisi ja infoühiskonda. Postindustriaalset ajastut iseloomustab deindustrialiseerumine, s.o sekundaarsektori asendumine teenindava ja kõrgtehnoloogiliste tegevusaladega. *Agraarühiskonnas valdav osa elanikest töötab põllumajanduses, tööstuses ja teeninduses vähe tööjõudu *Industriaalühiskonnas uuenesid põllutööriistad ja vajati vähem põllumajanduslikku tööjõudu. *Postindusriaalses ühiskonnas hõivatus tööstuses väheneb ning suureneb teenindus ja teabetöötluses. *Põhjas kõrge haridustase, hõivatus põllumajanduses väike, peamiseks hõivealaks on teenindus ja teabetöötlus. *Lõunas kirju haridustase (kirjaoskamatud ja kõrgharidusega), ülekaalukalt on algharidusega inimesi, hõivatus põllumajanduses langeb, kuid on siiski kõrge, hõivatus
Käsitöö Keskaegne käsitöö erines oluliselt sellest, mida meie oleme harjunud nägema suurtes vabrikutes ja tehastes. Kõige suuremaks erinevuseks oli see, et puudusid masinad. Algusest lõpuni valmistati kõik käte jõul. Sepal oli näiteks kasutada vaid ääs, mille tulel ta raua tuliseks ajas, siis alasile asetas ja vasariga tagus, kuni sepis sai vajaliku kuju. Niisugused käsitöövõtted päris sepp oma isalt, kelle töö jätkajaks ta tavaliselt oli. Töövõtted uuenesid väga aeglaselt. Kuid sellele vaatamata oskasid keskaegsed käsitöömeistrid valmistada kauneid ja keerulisi esemeid, mille otstarbekuse ja maitseka kujunduse üle võib imestada praegugi. Käsitöömeister Töötas oma töökojas ja oli selle täielik peremees. Temale kuulusid nii tööriistad kui toodang, mis oli määratud kas vahetuseks või müügiks. Kuid käsitöömeister ei töötanud töökojas üksi. Tema abimeesteks olid õpipoisid ja sellid
Käsitöö keskaegses linnas Keskaegne käsitöö erines oluliselt sellest, mida meie oleme harjunud nägema suurtes vabrikutes ja tehastes. Kõige suuremaks erinevuseks oli see, et puudusid masinad. Algusest lõpuni valmistati kõik käte jõul. Sepal oli näiteks kasutada vaid ääs, mille tulel ta raua tuliseks ajas, siis alasile asetas ja vasariga tagus, kuni sepis sai vajaliku kuju. Niisugused käsitöövõtted päris sepp oma isalt, kelle töö jätkajaks ta tavaliselt oli. Töövõtted uuenesid väga aeglaselt. Kuid sellele vaatamata oskasid keskaegsed käsitöömeistrid valmistada kauneid ja keerulisi esemeid, mille otstarbekuse ja maitseka kujunduse üle võib imestada praegugi. Käsitöömeister Töötas oma töökojas ja oli selle täielik peremees. Temale kuulusid nii tööriistad kui toodang, mis oli määratud kas vahetuseks või müügiks. Kuid käsitöömeister ei töötanud töökojas üksi. Tema abimeesteks olid õpipoisid ja sellid
Käsitöö keskaegses linnas Keskaegne käsitöö erines oluliselt sellest, mida meie oleme harjunud nägema suurtes vabrikutes ja tehastes. Kõige suuremaks erinevuseks oli see, et puudusid masinad. Algusest lõpuni valmistati kõik käte jõul. Sepal oli näiteks kasutada vaid ääs, mille tulel ta raua tuliseks ajas, siis alasile asetas ja vasariga tagus, kuni sepis sai vajaliku kuju. Niisugused käsitöövõtted päris sepp oma isalt, kelle töö jätkajaks ta tavaliselt oli. Töövõtted uuenesid väga aeglaselt. Kuid sellele vaatamata oskasid keskaegsed käsitöömeistrid valmistada kauneid ja keerulisi esemeid, mille otstarbekuse ja maitseka kujunduse üle võib imestada praegugi. Käsitöömeister Töötas oma töökojas ja oli selle täielik peremees. Temale kuulusid nii tööriistad kui toodang, mis oli määratud kas vahetuseks või müügiks. Kuid käsitöömeister ei töötanud töökojas üksi. Tema abimeesteks olid õpipoisid ja sellid
foorum ja amfiteater. II sajandil Muutus Pompei Kreeka mõjutustel hellenistlikuks linnaks. Lubjakivi asemel hakati tarvitama tuffi ja kreeka sambaarhitektuur sai valitsevaks. Selle ajal ehitati ümber kogu linn. Linna keskuse moodustas suur turuväljak, mida ümbritsesid sammaskojad. Väljaku lähedal olid toredad templid ja avalikud ehitised, millest on välja kaevatud suuri varemete osi. Linna ümbritses suur müür. Uuenesid ka elumajad. Lihtsatele vanaitaalia elumajadele ehitati juurde uus kreekapärane osa sammasõu ehk peristüül. Vasakul on vanaitaalia traditsioonide kohaselt ehitatud osa, mille keskuse moodustab aatrium; paremal liitub sellega kreeka eeskujudel teostatud osa , milles keskel on peristüül. Majad olid algul ühe-, hiljem ka kahekorruselised. Iseärasuseks on, et fassaadile ei pandud suurt rõhku. Sisekaunistustes valitses inkrustatsioonistiil
kokku hoida. Aurumasinad ja käiturid (sõurattad) täiustusid pidevalt. 1845 korraldati võistlus laevade Rottler (sõukruviga) ja Alecto (sõurattaga, mõlemad 800 tonni ja 300 hj) vahel. Sõukruvi näitas oma üleolekut sõurattast. Ka materjalid uuenesid. 1821.a. ehitati esimene raudkerega aurik Aaron Manby. Täielikult rauast kerega purjekas ehitati alles 15 aastat hiljem. 1897.a. kasutati auruturbiini prantsuse kiirkaatril Turbinia, mis tegi 34,5 sõlme. Joon. 1.16. Sirius. Aurumasinaga varustatud purjekas Great Britain (Joon. 1.17.) oli esimene suur sõukruviga käitatav laev. Tänapäeval võib seda laeva näha kuivdokis Bristolis, kus teda järk- järgult taastada püütakse. Oma
ajalist järjekorda) a) kaldrist on liitjoone teises punktis (punktis 2 ); Töö 3 Klamber 61 b) määrata uue tipu asukoht (punktis 6 ); see ühendatakse järgmise osa (34) alguse ja eelmise osa (12) lõpuga, seos (23) kaob; (PEDIT / E / I); c) punkt 2 nihutati uude asukohta, seosed 12 ja 23 uuenesid (PEDIT / E / M). Kui aga märgitud punktis oli seos liitjoone ja muude objektiga, nihutatakse ainult joone tipp ja seos katkeb. 4.6) R ↵ Liitjoone taastav ülejoonestamine: liitjoon joonestatakse üle suhteliselt aeglaselt, et oleks võimalik jälgida liitjoone joonestamise kulgu ja teiste võtmesõnade toimet. 4.7) S ↵ Enter an option [ Next / Previous / Go / eXit ] < N >: 4.7.1) N ↵ (või P ↵)
kirves hävitas tuhandeaastased metsad". Chambers viibis Hiinas ja sai mõjutusi hiina aiast, kus oli väga omapärane miniatuurne maastik. Alles hiina aiast arvas ta leidvat selle, mis inglise maastikuaedades puudu oli. Oma paari reisiga Hiinasse oli ta omandanud sinoloogi (s.o Hiinat tundva teadlase) kuulsuse ning andis 1757 a. välja raamatu hiina ehituskunstist. Hiina aiad kujunesid inglise aedade eeskujuks ja Kenti kunstlikud maastikunormid uuenesid. Aiad rajati nüüd vahelduva maastikuga. Heinamaadele lisaks kujundati mägesid, kõrgendikke, ojasid ja tundeid tekitavaid maastikuosasid. Kujunduses taotleti vaheldust nii, et samas aias oli eri stiilis ehitisi pärit nii Kreekast, Hiinast (templid), Egiptusest (püramiidid) kui Türgist (jurtad ja Koostanud: 124 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13
Et talle polnud antud armukest, igatses ta lapse järele, ja et ta kogu aeg jumalakartlik oli olnud, siis pöördus ta palves alati selle pärast helde jumala poole. Jumal halastaski ta peale ja kinkis talle.väikese tütre. Mis sellest rääkida, kui rõõmus ta oli: see oli otse pisarate, kallistuste ja suudluste torm. Ta imetas ise oma last, tegi oma ainsast vaibast talle mähkmed, ei tundnud enam külma ega nälga. Ta muutus seetõttu uuesti ilusaks. Vananev tüdruk muutus nooreks emaks. Uuenesid armastussidemed, mehed tulid jälle Chante-fleurie'd külastama, ta leidis uuesti oma kauba tarvitajaid ja kõigest sellest paturahast hankis ta mähkmeid, tanukesi, põllekesi, pitsist jakikesi ja atlassmütsikesi, ilma et oleks kunagi mõelnud enesele kas või vaipagi osta. Eustache'i-isand, olen juba öelnud, et ei tohi kakku süüa! Sel väikesel Agnesil -- nii oli lapse nimi, ristinimi, sest juba ammu oli
annaabi.ee 
