Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjanduseks. Kangelaseepos Väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest vägitegudest. Neid pärandati põlvest põlve suuliselt. Peategelane oli sageli õilis ja oma senjöörile jäägitult ustav rüütel. Kangelasel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii leidis ta nendes võitlustes kuulsustrikka lõpu. Kangelaseeposte seas oli kuulsamaid "Rolandi laul". Rüütliromaanid Vapratest ja ustavatest rüütlitest ei pajatanud mitte ainult eeposed , vaid neist jutustati ka lugusid. Nii kujunesid rüütliromaanid. Kõige armastatud olid lood kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest. Nagu kangelaseepostes , tegid rüütlid siingi imelisi vägitegusid. Kõik kangelasteod pühendas rüütel tavaliselt oma armastatud neiule südamedaamile. Trubaduuride Alates XII sajandist hakati kirjutama armastusluulet . Nende autoreid ja ühtlasi ettekandjaid nimetati trubaduurideks.
TABADA HINGE PÜHAKUTE ELULOOD KIRJUTATI PALJU OLID ÜKSTEISEGA KÜLLALTKI SARNASED ROHKELT IMETEGUSID AUTOREID SAGELI EI TEATUDKI NEID LUGUSID VÕIB PIDADA OMALAADSEKS RAHVAKIRJANDUSEKS VÄGA ARMASTATUD LUGULAULUD MITME SUGUSTE KANGELASTE VÄGITEGUDEST PÄRANDATI PÕLVEST PÕLVE SUULISELT PEATEGELANE TAVALISELT SENJÖÖRILE JÄÄGITULT USTAV RÜÜTEL ÜKS KUULSAMAID "ROLANDI LAUL" VAPRATEST JA USTAVATEST RÜÜTLITEST KÕIGE ARMASTATUMAD OLID LOOD KUNINGAS ARTURIST JA TEMA USTAVATEST KAASLASTEST KAHETEISTKÜMNEST ÜMARLAUA RÜÜTLIST KANGELASTEOD PÜHENDATI TAVALISELT OMA ARMASTATUD NEIULE SÜDAMEDAAMILE 12. SAJANDIST HAKATI KIRJUTAMA ARMASTUSLUULET NENDE AUTOREID JA ETTEKANDJAID NIMETATI TRUBADUURIDEKS KA NENDE LUULE OLI PÜHENDATUD SÜDAMEDAAMILE LINNADES LAULDAVAD VÄRSSJUTUSTUSED
• OLID ÜKSTEISEGA KÜLLALTKI SARNASED • ROHKELT IMETEGUSID • AUTOREID SAGELI EI TEATUDKI • NEID LUGUSID VÕIB PIDADA OMALAADSEKS RAHVAKIRJANDUSEKS KANGELASEEPOS • VÄGA ARMASTATUD LUGULAULUD MITME- SUGUSTE KANGELASTE VÄGITEGUDEST • PÄRANDATI PÕLVEST PÕLVE SUULISELT • PEATEGELANE TAVALISELT SENJÖÖRILE JÄÄGITULT USTAV RÜÜTEL • ÜKS KUULSAMAID “ROLANDI LAUL” RÜÜTLIROMAANID • VAPRATEST JA USTAVATEST RÜÜTLITEST • KÕIGE ARMASTATUMAD OLID LOOD KUNINGAS ARTURIST JA TEMA USTAVATEST KAASLASTEST- KAHETEISTKÜMNEST ÜMARLAUA RÜÜTLIST • KANGELASTEOD PÜHENDATI TAVALISELT OMA ARMASTATUD NEIULE- SÜDAMEDAAMILE TRUBADUURIDE LUULE • 12. SAJANDIST HAKATI KIRJUTAMA ARMASTUSLUULET • NENDE AUTOREID JA ETTEKANDJAID NIMETATI TRUBADUURIDEKS • KA NENDE LUULE OLI PÜHENDATUD
saageli ei teatudki.Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjastuseks. Väga armastattud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest väggitegudest. Pikka aega pärandati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelaseepose peategelane oli sageli õilis ja oma senjöörile jäägitult ustav rüütel, kes ei kõhelnu hetkegi, kui tekkis vajadus oma elu isanda ja ristiusu eest ohvriks tuua. Kangelaseeposte seas oli üks kuulsamaid ,,Rolandi laul". Vapratest ja ustavatest rüütlitest ei pajatanud mitte ainult eeposed, vaid neist jutustati ka lugusid. Kõige armastatumad olid lood Kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest- kaheteistkümnest ümarlaua rüütlist. Alates XII saj. Hakati kirjutama armastusluulet.Nende autoreid ja ettekandjaid nimetati trubaduurideks. Seal ülistati armastatu ili ja vooruslikkust, kirjeldati tundeid. Linnades loodud ja seal lauldavad värjutusttused oli enamasti suunatud feodaalide ja
Marie de France- prantsuse esimene naiskirjanik. Hakkab kirjutama leesid, lühike värssjutustus. Lee- keskaja rüütlikirjanduses levinud jutustav või lüüriline luuletus, mida kanti ette lauluna. Kangelaseepos- väga armastatud lugulaul mitmesuguste kangelaste vägitegudest. Pärandati põlvest põlve suuliselt. Peategelane oli tavaliselt senjöörile jäägitult ustav rüütel. Kuulsaim eepos ,,Rolandi laul''. Rüütliromaan- vapratest ja ustavatest rüütlitest. Kõige armastatumad olid lood kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest(ümarlaua rüütlid). Kangelasteod pühendati tavaliselt oma armastatud neiule, südamedaamile. Rebaseromaan- 13.saj keskpaiku Prants kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise olid laenatud eri aegadest ja paikadest. ,,Rebane Reineke''1498.a Roosiromaan- allegooriline prantsuse poeem. Teos on kirjutatud kahes osas. Esimene
tuumiku pidid moodustama väeteenistusse tulnud kodanikud. Vabariigi aluseid õõnestas ka väepealik Mariuse sõjaväereform 2. Ja 1. Sajandi vahetusel eKr. Et sõjaväe tavapärane komplekteerimine isikliku varustusega teenistusse tulevaist Rooma kodanikest ja Itaalia talupoegadest muutus üha raskemaks, hakkas Marius värbama proletaare palgalisteks sõduriteks. Kodusõjad ja vabariigi lõpp Mariuse refomile järgnenud aastakümnetel kerkis Roomas esile mitu ustavatest sõjameestest toetatud väejuhti, kes soovisid riigis võimupoitsiooni ja olid valmis selle nimel üksteise vastu relvi kasutama. Algul võistlesid omavahel Marius, kes otsis Rooma linna tuge eelkõige rahvakoosolekult, ja rohkem senaatoritele toetuv Sulla. Mariuse ja Sulla võitluste ajal toimus ka Itaalia liitslaslinnade ülestõus Rooma vastu. See suruti küll maha, kuid edaspidiste rahutuste vältimiseks anti kõigile Itaalia elanikele Rooma kodakondsus.
eeposes leidis ta nendes võitlustes kuulsusrikka lõpu. Kangelaseeposte seas oli üks kuulsamaid " Rolandi laul ". See jutustas Karl Suure ustavast vasallist krahv Rolandist, kes sõjaretke ajal Hispaaniasse pidi oma väesalgaga võitlema suure hulga islamiusuliste araablaste vastu. Rüütliromaanid Rüütlitest ei pajatanud ainult eeposed, vaid neist jutustati ka lugusid. Nii kujunesid rüütliromaanid. Kõige armastatumad olid lood Kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest. Kangelasteod pühendati tavaliselt oma armastatud neiule südamedaamile. Trubaduuride luule Alates XII sajandist hakati kirjutama armastusluulet. Nende autoreid ja ühtlasi ettekandjaid nimetati trubaduurideks. Nende luule oli pühendatud südamedaamile. Kirjeldati poeedi tundeid ja üleelamisi daamiga kohtamisel või temast unistades. Linnakirjandus Linnades loodud ja seal lauldavad värssjutustused. Need olid suunatud feodaalide ja vaimulike vastu
Millised olid nende tagajärjed? *Suur hüpe - kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga. Saavutamaks seda eesmärki, hakati kiirendama suurtööstuse rajamist ning looma ühismajandeid, kus kõik tootmisvahendid ning mõnikord isegi isiklikud asjad ühistati. Tagajärg: Ebaõnnestus. Tulemuseks oli tööstustoodangu järsk vähenemine, segadus põllumajanduses ja näljahäda. *Kultuurirevolutsioon - alustati, et maha suruda rahulolematus. Juhile ustavatest sõduritest, julgeolekutöötajatest ning linnanoortest moodustati rühmi, kelle ülesandeks sai Mao vastaste tagakiusamine. Sajad tuhanded haritlased, Hiina Kommunistliku Partei tegelased ning tiigitöötajad kuulutati vaenlasteks. Osa neist tapeti, teised vangistati, tagandati töökohtadelt, saadeti maale ümberkasvatamisele või pandi koduaresti. Tagajärg: Kahe aasta jooksul suutis Mao kõrvaldada kõik võistlejad ning tema isiklik võim muutus erakordsedlt suureks.
Francisco Franco ametiühinguliidritest ja vasakpoolsete organisatsioonide juhtidest. (1892-1975) CEDA suutis oma esindajad valitsusse suruda ning hakkas avaldama survet vabariigi seadusandluse lõplikuks tühistamiseks.Gil Robles astus sõjaministrina uude valitsusse 1935. aasta mais ja teostas armee puhastamist vabariigile ustavatest ohvitseridest ning määras uueks kindraliks Francisco Franco. CEDA ja radikaalne koalitsioon lõi 1935. aasta lõpu poole kõikuma. Alcala Zamora kuulutas välja uued vaimised, soovides vältida CEDA uut rünnakut vabariigile. 1936. aasta jaanuaris moodustati Rahvarinne, kuhu kuulusid lisaks kommunistidele ja sotsialistidele ka kolm kodanilikku vabariiklaste erakonda. Rahvarinne võitis veebruaris toimunud parlamendivalimised ja moodustas Rahvarinde valitsuse.
1958. aastal kuulutas Mao Zedong välja nn suure hüppe, st kommunismi ülesehitamise võimalikult lühikese ajaga. Saavutamaks seda eesmärki, hakati kiirendama suurtööstuse rajamist ning looma rahvakommuune ehk ühismajandeid, kus asjad ühistati. Suur hüpe ebaõnnestus. Tulemuseks olid tööstustoodangu järsk vähenemine ning segadus põllumajanduses. Riigis sai alguse näljahäda. Kultuurirevolutsiooni alustas Mao 1966 aastal, et suruda maha suure hüppe järgset rahulolematust. Juhile ustavatest sõduritest, julgeolekutöötajatest ning linnanoortest moodustati rühmi, kelle ülesandeks sai Mao vastaste tagakiusamine. Sajad tuhanded haritlased, Hiina Kommunistliku Partei tegelased ning riigitöötajad kuulutati vaenlasteks. Tulemus oli, et Mao suutis kõrvaldada kahe aasta jooksul kõik võistlejad ning tema isiklik võim muutus erakordselt suureks. · millised muudatused Hiina ellu tõi Deng Xiaopingi valitsemisaeg 1970ndail, miks neid muutusi tehti (lk 62-63)
1958. aastal kuulutas Mao Zedong välja nn suure hüppe, st kommunismi ülesehitamise võimalikult lühikese ajaga. Saavutamaks seda eesmärki, hakati kiirendama suurtööstuse rajamist ning looma rahvakommuune ehk ühismajandeid, kus asjad ühistati. Suur hüpe ebaõnnestus. Tulemuseks olid tööstustoodangu järsk vähenemine ning segadus põllumajanduses. Riigis sai alguse näljahäda. Kultuurirevolutsiooni alustas Mao 1966 aastal, et suruda maha suure hüppe järgset rahulolematust. Juhile ustavatest sõduritest, julgeolekutöötajatest ning linnanoortest moodustati rühmi, kelle ülesandeks sai Mao vastaste tagakiusamine. Sajad tuhanded haritlased, Hiina Kommunistliku Partei tegelased ning riigitöötajad kuulutati vaenlasteks. Tulemus oli, et Mao suutis kõrvaldada kahe aasta jooksul kõik võistlejad ning tema isiklik võim muutus erakordselt suureks. · millised muudatused Hiina ellu tõi Deng Xiaopingi valitsemisaeg 1970ndail, miks neid muutusi tehti (lk 62-63)
Aastal 197 korraldas Severus sõjaretke Edessasse, sundides sealset ja Armeenia valitsejat Roomale pantvange loovutama. Aastal 198 tegi ta uue sõjakäigu Pärsiasse ja rüüstas Ctesiphoni linna. Valitsejana toetus Severus sõjaväele, Senatiga olid suhted kehvad. Mitmed senaatorid hukati süüdistatuna korruptsioonis, mis aga tegi Severuse rahva seas populaarseks. Ta saatis vana pretoriaanide väe laiali ja keelas neil pealinna tulla, uue 50,000-mehelise ihukaitseväe pani ta kokku iseenda ustavatest meestest. Nende praefectus Gaius Fulvius Plautianus ( 205) tõusis mõjukuselt Rooma teiseks meheks ja andis oma tütre keisri pojale Caracalla'le naiseks. Plautianuse mõju sai raske hoobi, kui keisri surev vend Publius Septimius Geta ( 204) teda kritiseeris. Jaanuaris 205 süüdistas Caracalla oma äia reetmises ja see hukati. Seejärel oli mõnda aega prefektiks Rooma tolleaegne tunnustatuim jurist Aemilius Papinianus (142- 212), keda Severus usaldas.
Nii Vene-sõjakäigu ettevalmistamine, operatsioonide planeerimine kui ka suurarmee hargnemine Vene keisririigi piiril demonstreerisid Napoleoni strateegilise mõtte kõrget taset. 1812. aastal oli Napoleon oma 600 000 mehelise Grande Armée Visla jõe taha juhatanud ja kolme tugevasse väegruppi paigutanud. Ise juhtis ta 218 000 mehest ja 527 suurtükist koosnevat kõige tugevamat gruppi. Teiste gruppide eesotsas olid tema parimad ja ustavad sõbrad. Napoleoni lähirindkond koosneski tema ustavatest ja parimatest sõprades, kellele ta usaldas riigis tähtsaid ametkohti. Paraku suure vallutaja Napoleoni plaanid ei õnnestunud Venemaal. Tema Grande Armée´l ei õnnestunud Barclay de Tolly ja Bagrationi armeed purustada. Temale astus vastu Vene vägede ülemjuhatajaks määratuks Mihhail Kutuzovi, kes oli Napoleonile vääriline vastane. Napoleonil ei õnnestunud võita Borodino lahingut, kuigi ta oli selleks lahinguks valmistunud esimestest päevadest peale, kui ületas Vene piiri
arvestada. · Ekspeditsiooni algusest peale oli Magalhaes täheldanud mõne hispaanlasest kapteni allumatust. Neile ei meeldinud, et laevastikku juhib välismaalane. Taheti röövida Portugali laevu, võtta Lõuna-Ameerika pärismaalasi orjadeks. Atlandi-retke algusest peale pakitsenud vaenulikkus lahvatas 2.aprillil 1520 mässuks. Magalhaes surus mässu maha, palju oli abi ka ustavatest meremeestest. Üks mässujuht hukkus võitluses, teine anti kohtu alla ja hukati hiljem. · 21.oktoobril märgati neeme, mille järel avanes väin. Magalhaes käskis otsekohe laevadel siseneda selle suudmesse, ehkki paljud ohvitserid kahtlesid, kas nad ikka on jõudnud väina. Magalhaesi neli laeva liikusid ettevaatlikult veeteede labürindis, mida praegu nimetatakse Magalhaesi väinaks.
kolme tugevasse väegruppi paigutanud. Ise juhtis ta 218 000 mehest ja 527 suurtükist koosnevat kõige tugevamat gruppi. Tema armee baseerus Läänemere suure sadamalinna Danzigi piirkonnas. Teiste gruppide eesotsas 9 Malm, R. 21 Maailmakuulsat Väejuhti.Tallinn. Kirjastus Odamess OÜ, 2003. lk 251 10 Malm, R. 21 Maailmakuulsat Väejuhti.Tallinn. Kirjastus Odamess OÜ, 2003. lk 252 olid tema parimad ja ustavad sõbrad. Napoleoni lähirindkond koosneski tema ustavatest ja parimatest sõprades, kellele ta usaldas riigis tähtsaid ametkohti. Vallutusarmee peajõud oli ta paugutanud võrdlemisi väiksele rindeosale. See andis talle võimaluse sõltumata olukorrast neid kiiresti vajalikus suunas koondada ja muuta sellega efektiivsemaks Keskarmee ja tiibgrupeeringute koostöö. Napoleon pani palju rõhku Grande Armée tiibade kaitse kindlustamisele, peljates tõsiselt Vene väe poolseid tiibamise katseid. Venelastel oli arvukas kergeratsavägi
leidsid ta nendes võitlustes kuulsusrikka lõpu. Kangelaseeposte seal oli üks kuulsamaid ,, Rolandi laul ,, See jutusta Karl Suure ustavast vasallist krahv Rolandist, kes sõjaretke ajal Hispaaniasse pidi oma väesalgaga võitlema suure hulga islamiusuliste araablaste vastu. Raskest olukorrast hoolimata pidas Roland häbiväärseks pasunahüüdega Karli appi kustuda. Ta astus ebavõrsesse võitlusse ja langes kangelasena. Rüütliromaanid Vapratest ja ustavatest rüütlitest ei pajatanud mitte ainult eeposed, vaid neist jutustati ka lugusid. Nii kujunesid rüütliromaanid. Kõige armastatumad olid lood kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest kaheteistkümnest ümarlaua rüütlist. Nimetus tuli sellest, et kuningas tavatsenud oma kaaslastega ümmarguse laua ümber pidutseda ja nõu pidada. Artur oli muistne Inglismaa kuningas, kes kunagi arvatavasti tõepoolest elas, kuid lood temast ja tema kaaslastest olid küll üsna muinasjutulised
Kohamuistendid: Tartu (inspiratsioon): Toomemäe sünd, Emajõe sünd. See seob muistendid pärimusega. Kõige tähtsam tegelane tema muistendites on Vanemuine. Teised: Ilmarine, Kaleva, Vanaisa, Lämmeküne. Muinasaeg on katkendlik ja fragmentaarne. Eesti kirjanduse kauneimaid ja poeetilisemaid müüte on ,,Koit ja Hämarik". Rahvasuu järgi kohtuvad jaanipäeva paiku Koit ja Eha ja sellest lähtuvalt arendas Faehlmann romantilise armastusloo Vanaisa noortest ja ustavatest teenritest, nende puhtast armastusest. Koit ja Hämarik sai peagi tuntuks Soomeski ning oma mõju oli selle Z.Topeliuse loomingule. Faehlmanni müüdid on oluliselt mõjutanud eesti kirjanduse, laiemalt kogu meie kunstiloomingu arengut. 11. ,,Kalevipoeg" rahvusmütoloogilise teosena ja tegelasena Pärast Faehlmanni surma võttis Kreutzwald endale ülesande teha teoks sõbra kavandatud eepos. Ta töötas kogu Kalevipoja läbi ning teine trükk ilmub 1862. a Kuopios.
Faehlmann loob romantiliselt üleva pildi Emajõe kallastel asunud muistsete eestlaste kaunist kodust, nimetab Tartu toomemäge laulujumala Vanemuise asupaigaks, püüdes nii mütoloogiat konkretiseerida. Eesti kirjanduse kauneimaid ja poeetilisemaid müüte on ,,Koit ja Hämarik". Rahvasuu järgi kohtuvad jaanipäeva paiku Koit ja Eha ja sellest lähtuvalt arendas Faehlmann romantilise armastusloo Vanaisa noortest ja ustavatest teenritest, nende puhtast armastusest. Koit ja Hämarik sai peagi tuntuks Soomeski ning oma mõju oli selle Z.Topeliuse loomingule. Olulise osa oma muistenditest seob autor Tartuga ja selle ümbrusega, andes nii idealiseeritud pildi eestlaste ürgsest asumisest. Emajõe kaevamise, Toomemäe rajamise, Vanemuise laulude jm kaudu saab tartu kõige olulise ja kauni sümboliks. Muistendis ,,Loomine" kumab läbi antiik-
kaunistati vitraazidega. Kirikutel oli kujutatud ka kimääre (mitmest olendist koosnev loom). Neid pandi, et deemoneid ära hoida. Skulptuur ja maalikunst: kujutati peamiselt pühakuid, Jumalaid ja piiblitegelasi. Peamine eesmärk oli illustreerida piibleid. 25) Kõrgkeskaegne kirjandus ja teater Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood ja eeposed. Üks kuulsamaid kangelaseeposeid on ''Rolandi laul''. Kõige armastatum rüütliromaan olid lood kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest kaheteistkümnest ümarlaua rüütlist. Alates seitsmendast sajandist hakati kirjutama armastusluulet. Nende autoreid ning ettekandjaid nimetati trubaduurideks. Nende luule oli pühendatud südamedaamile. Linnades loodud ja seal lauldavad värssjutustused olid enamasti suunatud feodaalide ja vaimulike vastu, neid kujutati rumalate ja ahnetena ning neid naeruvääristati kõikvõimalikul viisil. Prantsusmaal oli eriti tuntud ''Rebaseromaan''
nende heaolu eest hoolt kandis. Senati ja rahvakoosoleku otsuste vastu tundsid nad aga märksa vähem aukartust. See aga tähendas, et vajaduse korral võis edukas väepealik senati otsuseid ignoreerida ja koguni oma vägedega Rooma vastu välja astuda. Seni riigiasju otsustanud senatil puudusid abinõud nende ohjeldamiseks ning ta hakkas paratamatult oma senist tähtsust kaotama. Järgnevate aastakümnete jooksul kerkis Rooma riigis esile mitmeid ustavatest sõjameestest toetatud väejuhte, kes soovisid riigis võimupositsiooni ja olid selle nimel valmis üksteise vastu relvi kasutama. Samal ajal ei katkenud ka roomlaste vallutussõjad. 74-71 eKr toimus orjade ülestõus Spartacuse juhtimisel. 60. a. eKr sõlmisid kolm võimsat riigimeest ja väepealikku Crassus, Pompeius ja Caesar triumviraadi (,,kolme mehe liit") riigi ühiseks juhtimiseks. Caesar vallutas Gallia 58-51 eKr. Kui Crassus 53. a. Aasia
suhtumise eesti kirjandusse- rahvaluulesse. Faehlmann loob romantiliselt üleva pildi Emajõe kallastel asunud muistsete eestlaste kaunist kodust, nimetab Tartu toomemäge laulujumala Vanemuise asupaigaks, püüdes nii mütoloogiat konkretiseerida. Eesti kirjanduse kauneimaid ja poeetilisemaid müüte on ,,Koit ja Hämarik". Rahvasuu järgi kohtuvad jaanipäeva paiku Koit ja Eha ja sellest lähtuvalt arendas Faehlmann romantilise armastusloo Vanaisa noortest ja ustavatest teenritest, nende puhtast armastusest. Koit ja Hämarik sai peagi tuntuks Soomeski ning oma mõju oli selle Z.Topeliuse loomingule. Olulise osa oma muistenditest seob autor Tartuga ja selle ümbrusega, andes nii idealiseeritud pildi eestlaste ürgsest asumisest. Emajõe kaevamise, Toomemäe rajamise, Vanemuise laulude jm kaudu saab tartu kõige olulise ja kauni sümboliks. Muistendis ,,Loomine" kumab läbi antiik-mütoloogia tegelasjaotust, teiselt poolt on selles tuntavad motiivid ,,Soome
tribunalid; poliitilised piirangud, lindpriiuse dekreet; majandusreformid natsionaliseerimine, tööliskontroll, mõisate ülevõtmine: Oktoobripööre ettevalmistused: Enamlaste populaarsus tõusis. Juuli ja augustis oli peetud Peterburgis illegaalne enamalste partei VI kongress. Rääkisid alguses võimuhaaramisest rahumeelsel teel, kuid nüüd VI kongressil otsustati ametlikult tuleb panustada relvastatud riigipöördeks. Moodustati ustavatest töölistest relvasalgu "Punakaart" ning meelitada sõjaväe osi enda võimu alla. Oli väljatöödatud võimuhaaramise plaan. Eesti linnades enamlased saavutasid ülekaalu linnavolikogudes. Pärast seda kutsuti kokku II kongress, oktoobri algupoolel Eestimaa nõukogu II kongress kutsuti kokku nõukogude esindajad linnades, kus enamlased olid ülekaalus (Tallinn, Viljandi). 22. oktoobril asutati Tallinnas riigipöörde läbiviimiseks
annaabi.ee 
