Hispaania Gripp (0)

Hispaania gripp
Hispaania gripiks nimetatakse jaanuarist 1918 – detsembrini 1920 pandeemiaks kujunenud gripiviiruse lainet.
Hispaania gripi puhul peeti kummaliseks, et see mõjus eriti laastavalt noortele terve immuunsüsteemiga inimestele. Esimeste sümptomite ilmumisega algab ka kopsukudede hävimine, mille tagajärjel upub haige omaenda verre. Pandeemia põhjuseks oli immuunsüsteemi kontrollimatu reaktsioon organismi tunginud viirusele: kopsuhaigust ei tekitanud mitte gripp, vaid organismi vastulöök sellele.
Viirus suudab välja lülitada RIG1 geeni, mis põhjustab immuunsüsteemi ülereageerimise. Seega grippi nakatunute kaitsmise asemel immuunsüsteemi reaktsioon hoopis suurendas viiruse surmavust.
Selle gripi kõige murettekitavam eripära oli selle äkiline kulg. Teiseks eripäraks oli hirm — hirm tundmatu ees.
Rakendati tervishoiumeetmeid: sadamates kehtestati karantiin ; kinod, kirikud ja muud rahva kogunemispaigad suleti. Ametnikud kehtestasid ka marlimaskide kandmise. Ent abi ei paistnud olevat mitte millestki . Sedasorti meetmed olid vähetõhusad ja hiljaks jäänud.
Hispaania gripp oli kõige hävitavam gripiviirus inimkonna ajaloos põhjustades üle maailma 500 miljoni inimese nakatumise ja 50 – 100 miljoni surma. See oli tõepoolest üleilmne epideemia . Gripp jõudis isegi troopilistele saartele. Lisaks omandas nuhtlus tohutud mõõtmed. Näiteks 1918. aasta oktoobrikuu keskpaiku oli tõsine puudus kirstudest. ”Ühe kirstuvalmistaja sõnul oleks ta võinud müüa kahe tunniga 5000 kirstu, kui neid vaid oleks olnud. Mõnda aega oli linna surnukambris kümme korda enam koolnuid kui kirste,” See gripp tappis suhteliselt lühikese ajaga rohkem inimesi kui ükski teine seda liiki pandeemia inimajaloos. On uskumatu, et hispaania gripp tappis umbes aastaga rohkem ameeriklasi, kui neid sai surma mõlema maailmasõja lahingutes kokku.