1710. aastast Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi (hilisem Suurbritannia ja Iirimaa kuningas George I) õukonnas kapellmeister. Aastast 1712 elas ta Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsuse. Looming Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina".Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu.Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta"
REFERAAT Georg Friedrich Händel Ruila Põhikool Juhendaja: Margit Aava Autor: Sten Lepmaa Looming: Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid
läks 22-aastaselt Itaaliasse muusikat õppima. Seal õppis ta itaalia stiilis komponeerimist ning lavastas oma oopereid. Itaalias kohtus Händel mitmete tolle aja juhtivate heliloojatega Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli
"Noor-Eesti" rühmituse ja sellega seotud autorite looming vastandus hilisemas arengujärgus teravalt ülejäänud eesti kirjandusele. See väljendus kõige selgemini Noor-Eesti kolmandas albumis (1909).Mitmed kirjanikud said kriitika osaliseks ja nende luulet peeti kunstiliselt vähenõutuks ning ebaühtlaseks. Siiski ei taunitud kõigi varasemate kirjanike töid.Näiteks avastasid ja tõstsid nooreestlased klassikaväärsena esile Kr.J.Petersoni luule, mis kaua unustuses olnud oli. Teiseks meelislüürikuks oli J.Liiv, kelle eest hoolitsesid nad juba enne rühmituse loomist. Ilmuma hakkas sotsiaalseid ebasuhteid arvustavat ja psühholoogiliselt tundlikumat kirjandust, mis oli vormilt viimistletum ja mille nurgakiviks oli estetism. Nooreestlaste looming esindas uusromantismi, mis erines vanaromantismist eelkõige keerulisema maailmapildi ja modernsema väljendusviisi poolest. Imetletavaks tõsteti üksikinimese iseseisvus
oli 1710. aastast Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi (hilisem Suurbritannia ja Iirimaa kuningas George I) õukonnaskapellmeister. Aastast 1712 elas ta Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsusse. Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta"
Piibli-ainelistes töödes üldinimlik sisu. Rembrandti käekäik oli nooruses õnnelik, vanadus aga tänu mitmetele saatuselöökidele (naise surm, tellijate kaotus, varanduslik laostumine) vilets ja rõõmutu. Rembrandti looming läks aga sellest hoolimata järjest sügavamaks ja paremaks. Loomingu ühed tippteosed vanade inimeste portreed, kus näolt võib lugeda kogu elatud elu vaeva. Peale surma oli Rembrandt mitu sajandit unustuses. "Dr. Tulpi anatoomia" "Öine vahtkond" ,,Kadunud poja tagasitulek" 27 Vermeer van Delft zanrimaalija. Maalide sisuks lihtsad igapäevased toimingud (tütarlaps kirja lugemas, tütarlaps piima kallamas jne) ,,Kunstniku ateljee" On mõiste ,,väikesed hollandlased". Sellega tähistatakse kunstnikke, kelle maalid olid mõõtmetelt (mitte tähtsuselt!) väikesed. Siia kuuluvad: Pieter de Hooch, Gerard Terborch, Jan Steen, Adriaen van Ostade jt.
Siiski kirjutas ta ka palju instrumentaalmuusikat. Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika","Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate. (2) 3.1 Händeli ooperid Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. (3) Tuntumad ooperid: 1)"Rinaldo" 1708 2)"Agrippinas" 1709 3)"Julius Caesar" 1724 4)"Alcina" 1735 5)"Xerxes" 1738 6)"Deidamia" 1741 3.2 Händeli oratooriumid Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus
LOUVRE 1190-1528 Philippe Auguste kindlus kõrgete müüride, 10 torni, vallikraavi ja bastionitega Grosse Tour 14. saj keskel hakkab Pariis kasvama, puhkeb 100-aastane sõda Etienne Marcel õhutab looma kaitsevalle Raymond du Temple kujundab kuninglikku residentsi Pärast Charles VI surma on loss 1527. aastani unustuses, kuni Francois I otsustab sellest teha oma residentsi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Keskaegne Louvre 1546-1610 Läänetiib lammutatakse, asemele tulevad renessanssistiilis hooned (Pierre Lescot, Jean Goujon) Ulatuslikud ümber- ja juurdehitused 1564
Ooperit, mille libreto kirjutas vastvalminud Queens Theateri direktor, näitekirjanik Aaron Hill, saavutas erakordne edu. Aastast 1712 elas Händel Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsuse. Looming Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperižanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli
Ooperit, mille libreto kirjutas vastvalminud Queens Theateri direktor, näitekirjanik Aaron Hill saavutas erakordne edu. Aastast 1712 elas Händel Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsuse. Looming Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Hände"Tulevärgimuusika" esiettekanne toimus Aacheni rahulepingu esimese aastapäeva tähistamisel 1749. aastal . Selle avalikku proovi kuulasid 12000 inimest, kes peatasid kolmeks tunniks liikluse. Kuningas nõudis, et teoses oleks palju sõjaväeorkestripille ja poleks viiuleid. Händel oleks peaaegu kuningaga konflikti sattunud, sest tema komponeeris teose keelpillidega. Lõpuks tegi ta süidist puhkpilliversiooni.
Rubens 16.-17. Sajandi Flandria kuulsaim maalikuntsnik ja tuntumaid barokk-kunsti esindajaid üldse. Ta sai kiirelt jõukaks, tänu paljudele tellimustele. Põhiliselt tegi ta suuri maale ja neil on hästi näha barokse maalikunsti iselommulikud jooned. Rembrandt 17. Sajandi kuulsaim Hollandi kunstnik. Ta kasutas sooje kuldpruune toone ja peeni värvivarjendeid. Tema tööd olid piibliteemalised. Tema parimad tööd on tehtud ta eluaja lõpul üksinduses ja unustuses. Rembradti looming taasavastati alles 19. Sajandil. 3) Too näiteid riikidest, kus tegutsesid valgustatud monarhid. Rootsi Gustav II Adolf; Preisimaa Friedrich II; Austria Joseph II ja Maria Theresia; Venemaa Katariina II 4) Too näiteid, mille põhjal võib väita, et Friedrich II oli valgustatud monarh ja absoluutne monarh? Teda huvitas talurahva heaolu ja ta tahtis riiki teenida väites, et on riigi ja rahva kõige esimene teener, samas seadusi võttis ta ise vastu
muusikateosed küpsed,muusikale sai pühendada alles peale isa surma. Inglismaa peab teda oma heliloojaks,tänapäevani toimuvad londonis tema nimelised festivalid Looming Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli
Tema maalid on väga sügavad ja hingestatud, kuldpruunide toonidega ja peente värvivarjunditega.Talle meeldis maalida endaealisi inimesi.Rembrandi elukäik oli traagiline.Tema paremad tööd on need , mida ta tegi kui tema naine oli juba surnud, üksinduses ja unustuses. Saskia portree Rõivastus Louis XIV valitsemisajal kandsid mehed mundrikuube, vesti ja põlvpükse.Kuid sellegipoolest oli rõivastus väga uhke ja ülekuhjatud.Kaunistusteks olid väga uhkeb häbe ja kuldtikandid ning kaunistuspaelad.Mehelikust rõhutas vägev parukas.Naistel olid kitsad
Ja kui palju on galantsuse vaim, mis pisiasjades nii viljakaks osutub, teile suurtes küsimustes maksma läinud! Nõnda toob kommete langus, see luksuse vältimatu tagajärg omakorda kaasa maitse mandumise. Kui aga oma vaimuannete poolest väljapaistvate inimeste hulgas juhuslikult leiduks mõni, kellel jätkub meelekindlust ja kes keeldub järele andmast oma sajandi vaimule ning alandamast end lapsikuid töid vorpima, siis häda talle! Ta sureb viletsuses ja unustuses. Ei saa mõelda kommetest, meenutamata imetlusega pilti möödunud aegade lihtsusest. Kui süütud ja vooruslikud inimesed tahtsid, et jumalad oleksid nende toimingute tunnistajad, elasid nad oma hüttides nendega ühe ja sama katuse all; aga õige pea, muutudes kurjaks, tüdinesid nad nendest ebamugavatest pealtvaatajatest ning pagendasid nad suursugustesse pühakodadesse. Lõpuks ajasid nad jumalad sealtki välja, et seal iseennast sisse seada; igatahes ei erinenud pühakojad enam inimeste
kuulsust tõi ka kooselu oma teenijannaga. Koos elusündmustega muutus ka kunstniku looming. Senised hoogsad maalivõtted taandusid ja maalimisviis muutus tagasihoidlikumaks, Maalid muutusid väiksemõõtmelisteks ja muutus ka tööde temaatika. Üha enam kaldus Rembrandt piibli ja loodusmotiividele. Üha enam köitis kunstnikku kannatava ja elu lõpul oleva inimese kuju. (,,Kadunud poja tagasitulek"). Elu lõpu veetis Rembrandt Amsterdami vaeste linnaosas., kus suri täielikus üksinduses ja unustuses. On maetud vaeste kalmistule. Rembrandti maale iseloomustab salapärane poolhämarus, millest valgusvoog toob esile tähtsaima. Kasutas sooje pruune toone koos kuldse ja purpurpunasega.
unistusi, kurba ärevust, helgeid lootusi ja elu karmi halastamatust. Kord on muusika kui saladuslik sosin, kord kui pikaldane kaunis laul. Sümfoonia teises osas on rohkem rahulikku mõtisklust, mehisust, hetkeks välgatab rõõmgi. Lõpuks vaibub muusika vähehaaval helges meeleolus. Schubert ei kuulnud ise oma "Lõpetamata sümfooniat" orkestri esituses. Ta oli kinkinud partituuri Grazi linna asjaarmastajate muusikaühingule, kus see seisis unustuses ning avastati alles 1865. aastal, palju aastaid pärast Schuberti surma. Schuberti viimast, Üheksandat sümfooniat, nagu mitmeid teisigi tema teoseid , pole aga tänaseni leitud. Ka ei ilmunud Schuberti eluajal ükski tema sümfoonia trükis, ükski orkester ei huvitunud ta sümfooniliste teoste ettekandmisest. 1956. aasta oktoobris toimus Moskva muusikasõpradele suur sündmus. Üks väljapaistvamaid nõukogude pianiste Emil Gilels esitas esmakordselt koos orkestriga Schuberti
täpsemalt möödujaid eristab ja kõige paremini meeles peab, kes neist tavatses varem tulla, kes hil- jem ja kes koos; ja kes niisiis selle põhjal oletab kõige võimalikumat, mis võib tulla, kas sa arvad, et ta ihaldaks neid tasusid väga ja kadestaks au pälvinuid ja võimukandjaid nonde seas või tunneks on morfoloogiliselt tõlgendatav: -, kus märgib eitust verbitüvele - 'varjatuses, peidus, unustuses olema'. 5 Tõlge Schleiermacheri järgi. Burnet: ...kui looduse poolt midagi sellist neile juhtuks. 6 Kr Sokratese dialektikas terminus technicus. 2 ta ehk nagu Homerosel7 ja eelistaks väga liht sulaspoisina orjata maapeal ka mehe kehvima juures ja pigem olla kannatanud kui noid arvamusi arvata ja tollasel kombel elada?"
rõivastatud naisena, hiljem muutus aga üldiseks tema kujutamine alasti, kuna sündis ta ju merevahust ning ,,tegutses" eelkõige vees, mispärast riided ei käinud tema olemusega kokku. Sandro Botticellist rääkides, tuleb mainida asjaolu, et erinevalt paljudest eiras ta anatoomilist realismi. Samuti peeti teda teiste, eelkõige noore särava Leonardo kõrval vanamoodsaks ning tema esimese Veenuse pealt on seda ka näha. Botticelli veetis oma elupäevade lõpu küll unustuses, aga praegu armastatakse teda väga ning hinnatakse ka loomingut lõpuks ometi tema vääriliselt. ,,Veenuse sünd" (u 1485) on ilmselt tema kuulsaim teos. Keskmes asuvat armastusjumalannat on ta kujutanud häbeliku ja vooruslikuna nagu tol ajal kombeks. Armastuse teema on ka tema teises kuulsas maalis. Kevad on taaspuhkemise ja armumise, armastuse aeg, mida ,,Primavera" (u 1480) ideaalselt väljendab. Seda õrna, graatsilist,
Elu ja tõde ühinevad ja avanevad paradoksis, mõnikord lausa absurdis. Ning kokkupuude elutõega on selle paradoksaalsuse avastamine, mis võib olla koguni traumaatiline. Põhiküsimus on selles, "kuidas paradokse vältimata nendega hakkama saada" (J. Kaplinski, "Usk on uskmatus", Tallinn, Vagabund, 1998, lk 73), kuidas hullumata elada teadmises, et must võib olla valge ja kaks korda kaks võib olla ka viis. Argimõistus ja käitumine ületab selle unustuses (milleks isiku tasandil võivad olla nii töönarkomaania, meelemürgid kui tarbimisuim) või religioonis, millega kollektiivselt unustust kompenseeritakse. Kogu eelmist sajandit on Kaplinski nimetanud unustuse sajandiks. Ja Lääne tsivilisatsiooni progressimüüt on põgenemine iseenda paradoksaalsuse eest. Kaplinski suhe elutõega rajaneb valgustatud skepsisel, mida ta tunnistab enesele kõige lähedasemaks ("Usk on uskmatus", lk 69)
peab archet liikuvaks, mitte kooshoiduvaks. Kreeklastele omaselt ei ole selles igaveses liikumises rahumeelset harmooniat, vaid kosmos on polemoslik -- toimub võitlus. Teine temaatika, mida saaks tõlgitseda alusena (archena) on logos (kõne, lausumine). Logose kohta ütleb Herakleitos: kui inimesed kuulavad kõnet, sarananevad nad kogenematutele ja kogevad kõnet nii nagu seda esitatakse vastavalt oma loomusele. Ülejäänute eest on see varjatud ja unustuses (nagu magadeski). Ka lausus Herakleitos, et ,,loodus/loomus armastab varjuda" ja ,,et nähtamatu harmoonia nähtavast vägevam". 6. Sokratese tunnetusteoreetiline pööre, tema mõtlemise meetod, Sokratese erinevus sofistidest. Sokratese pööre: see viitab probleemiasetuse muutusele ning olulisusele. Pööre seisneb üleminekus loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde. Pärast Sokratestst ei saa enam rääkida kosmose korrast, puudutamata aspekti, kuidas me seda tunnetame.
Sel perioodil oli Rembrandti elukaaslaseks juba varem tema majas teeninud Hendrikje Stoffels. Selle tagasihoidliku, kuid leebe ja hingestatud naise kuju hakkas nüüd pidevalt korduma Rembrandti maalidel. Kuid nii, nagu ta omal ajal kaotas Saskia ning oma kolm last, nii tuli tal üle elada ka selle naise surm ja varsti pärast seda ka juba täiskasvanuks sirgunud poja Tituse kaotus. Oma viimased eluaastad veetis kunstnik peaaegu täielikus üksinduses ja unustuses. Sel ajal, kui ta väline elukäik kulges languse tähe all, küpsesid ja kasvasid tema sisemised loomingulised varud. Niivõrd jõuline kunstnikunatuur nagu Rembrandt vajas kõigest hoolimata eneseteostust. Senisest veelgi olulisem koht oli nüüd tema loomingus piiblitee- madel. Eriti köitis teda raskustest murtud ja kannatava inimese kuju. Kuid tema lemmikkangelasteks olid tihti ka elu lõpul seisvad vanainimesed, kes oma võitlused olid
pannud Homerose-nimeline laulik. Seda seisukohta on jaganud ka osa uusaja teoreetikuid ja kirjanikke. Teised aga asuvad seisukohal, et mõlemad eeposed on mitmest ajajärgust pärit autorite töö, mis kirjutati lõplikul kujul üles alles 6. sajandil eKr, ning et Homeros võis olla vaid silmapaistvaim nende poeetide hulgas. Eeldatakse, et Homeros lõi ,,Iiase" noores eas, ,,Odüsseia" aga vanas eas. Nende tekkeajal esitati neid eeposeid suuliselt. Keskajal olid Homerose eeposed unustuses. Lääne-Euroopa eepikale avaldasid nad siiski mõju rooma poeedi Vergiliuse eepose ,,Aeneis" kaudu. Homerost hakati uuesti lugema 14.15. sajandil. 17. sajandil oli neisse pigem eitav suhtumine. Huvi Homerose eeposte vastu tärkab uuesti 18. sajandil, kui haritlaskond hakkab huvi tundma rahvaluule vastu. 18. sajandil saab alguse ka Homerose küsimuse teaduslik käsitlus. 16. Kes olid ahhailased, argiivid, danaoslased? Kreeklasi on Homerose eepostes nimetatud:
ja haigekassa ametnikuna. Elab üksi vaikset elu. Kirjutab peamiselt puhkuse aegadel. Reisib mitmel pool Euroopas ja eriti südamelähedaseks saavad talle Vahemeremaad. Kultuuriline tõmbejõud, mis R köidab. Seal on ka isiklikke sidemeid: käib tihti Rhodose saarel Kreekas. Pärandab ühele Rhodose noormehele oma maise vara. Ristikivi sureb 1977. aastal, aga sureb üksi oma korteris nii et keegi ei tea tema surmakuupäeva. Jääb mulje, et ta suhtleb väga kitsastes ringides ja sureb unustuses. See on natuke ühekülgne tõlgendus. See tõlgendus on midagi sellist, et see käsitlus käsib R kujutada tõsise noormehena, aga leiab pilte ka, kust ta üürgab laulda. See on kord nii ja kord naa. Muidugi Ristikivi päevaraamatutest saab aimu tema üksildasest elust. Seal on ka oht, et kui in kirjutab oma haigusest ja viletsusest, siis see ei tähenda, et ta oleks koguaeg haige ja vilets. Looming Huvitavamaid "Hingede öö" tõlgendusi on T. Hennoste tõlgendus rmt-s "Eurooplaseks
Suits eestvedajana tahtis v älja anda NE 1.albumit, kuid tsensuuri tõttu see venis (1905/07/09/12/15). 1905 anti välja koguteos "Võitluse päevil". Kus kajastus jõuliselt ajale omane võitlusvaim. Juhtukujudex olid Suits ja Tuglas, 1.s kahes albumis polnud autorite ring ühtlane (koos uuendusmeelsete noortega avaldati vanemaid kirjamehi), alates 3.st albumist avaldati peamiselt oma loomingut. NE avastas ja tõi esile klassikaväärsena Petersoni luule, mis oli kaua unustuses olnud, 2.meelislüürik oli neil Liiv. Tõlgitult tutvustati prantsuse, itaalia, vähem skandinaavia, vene ja poola modernluulet. 1.albumi sissejuhatavs artiklis kutsus Suits üles ületama rahvuslikku pessimismi ning õhutas tulevikuusku, tähtsustas eriti kirjandust ja kunsti. Mille abil lootis pääseda avramasse ühendusse maailmaga. 3. album oli murrangux: see oli esteetiliselt maximalistlik, mis jahmatas kirjandusavalikkust
Suits eestvedajana tahtis välja anda NE 1.albumit, kuid tsensuuri tõttu see venis (1905/07/09/12/15). 1905 anti välja koguteos "Võitluse päevil". Kus kajastus jõuliselt ajale omane võitlusvaim. Juhtukujudex olid Suits ja Tuglas, 1.s kahes albumis polnud autorite ring ühtlane (koos uuendusmeelsete noortega avaldati vanemaid kirjamehi), alates 3.st albumist avaldati peamiselt oma loomingut. NE avastas ja tõi esile klassikaväärsena Petersoni luule, mis oli kaua unustuses olnud, 2.meelislüürik oli neil Liiv. Tõlgitult tutvustati prantsuse, itaalia, vähem skandinaavia, vene ja poola modernluulet. 1.albumi sissejuhatavs artiklis kutsus Suits üles ületama rahvuslikku pessimismi ning õhutas tulevikuusku, tähtsustas eriti kirjandust ja kunsti. Mille abil lootis pääseda avramasse ühendusse maailmaga. 3. album oli murrangux: see oli esteetiliselt maximalistlik, mis jahmatas kirjandusavalikkust. Selgitati
annaabi.ee 
