saak jääb madalaks. · Niiskuse suhtes on kartul nõudlik kultuur. Vajab rohkesti niiskust õitsemise ja mugulate moodustumise ajal. · Toitained vajab kartul suurtes kogustes, eriti NPK, kuna on suuresaagiline kultuur. Eelistab kobedat ja õhurikast mulda. Koht külvikorras Eelviljadeks sobivad teraviljad ja põldhein. Mullaharimine Mullaharimine peab looma head eeltingimused kartulikasvunõuete rahuldamiseks ja hooldustööde tegemiseks. Muld peab olema võimalikult umbrohupuhas, peene sõmeraline ja sügavalt kobe. Väetamine Antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi. Seemnemugulate ettevalmistamine mahapanekuks ·eelidandamine Seemnemugulaid hoitakse 4 kuni 5 nädalad küllaldase valguse, niiskuse ja soojuse juures. Sellistes tingimustes tekivad mugulatele 1,5 kuni 2,0 cm pikkused valgusidandid. ·soojalöök Nädal enne mahapanekut hoitakse seemnemugulaid 48 tundi 300C juures. Mahapanek Kartul pannakse maha esimesel võimalusel
Tallinn 2008 Lina kiud Lina üks maailma vanim kultuuritaim , on olnud Eesti talunduses suur roll , kuna Eesti kliima sobib lina kasvatamiseks suhteliselt hästi. Lina üks maailma vanim kultuuritaim , on olnud Eesti talunduses suur roll , kuna Eesti kliima sobib lina kasvatamiseks suhteliselt hästi. Lina ei karda kevadisi öökülmi , tema idanemistemperatuur jääb 3-5C vahemikku. Kui lina maha külvata peab arvestama ,et koht oleks võimalikult umbrohupuhas. Lina ei soovitata kasvatada liiv ja savimullas. Soovitatav on enne samale põllule külvamist pidada 3-4 aastat vahet. Kiulina tuleb koristada varajases küpsuse eas tänu sellele saab parima kvaliteediga kiu. Koristada tuleb kas osaliselt või siis täielikult. Lina Põhitoodanguks on linavars ja seemned. Suurimaks probleemiks on lina koristamine põllult. Väiksema kasvupinnaga on lina võimalik kitkuta , aga suurema kasvupinnaga on selleks vajalik kombain. Eriti olulised on linale
tuua. Kasvuhoone on suhteliselt isoleeritud ala, mistõttu röövikuid roomab väljast sisse vähe. Suurim oht on liblikad, kes lendlevad hämariku saabudes ning tulevad kasvuhoonesse munema. Sageli meelitab nad kohale helendav kile või lisavalgustus. Sulgege liblikate lendluse ajal (juuni lõpp ja juuli algus) iga päev hämariku saabudes kasvuhoone uksed ning katke avatud aknad ja ventilatsiooniavad võrguga (hästi sobib katteloor). Hoidke kasvuhoone ning selle lähiümbrus umbrohupuhas, sest öölased munevad meeleldi umbrohule. Viimased on toiduks ka röövikutele. Kontrollige taimi vähemalt kord nädalas, et vältida ebameeldivaid üllatusi. Pidev vaatlus kahjuri varajaseks avastamiseks on eduka tõrje eeltingimus. Öölaste bioloogiliseks tõrjeks kasutatakse munaparasiiti Trichogramma brassicae, mida müüb firma Koppert (toote nimi Trichostrip). Kasutada on seda mõtet aga vaid siis, kui olete täiesti kindel, et tegu on öölasega.
Mahapanekuks peab muld olema mahapaneku sügavuselt ühtlaselt tasandatud ja peenestatud (masina puhul). Mugul asetatakse maapinnaga samale tasapinnale ja muld aetakse küljelt peale, 5-7 cm. Kasvuaegsel hooldamisel rullitakse kohe peale mahapanekut, see vajutab vaod lamedaks, tihendab mulda ja soodustab niiskuse tõusu. Samuti tihendab mugulate kontakti mullaga, mis aitab vältida nende väljaäestamist. Teine etapp ongi äestamine ja muldamine, mille põhiülesanne on hoida muld kobe ja umbrohupuhas (keemiline umbrohutõrje äestamist ja muldamist ei asenda). Kartuli kasvuaegne mullaharimine toimub mahapanekust kuni õiepungade moodustumiseni. Hilisem muldamine vigastab pealseid ja juurestikku, mis põhjustab saagi vähenemist. Väetamine: kasvuajal tuleb kartulile anda mineraalväetisi ja orgaanilist väetist, eeskätt lämmastikväetist. Koristusaeg: 2 nädalat enne koristust pealsed eemaldada, et koor kinni läheks. Koristatakse käsitsi või masinaga.
Mahapanekuks peab muld olema mahapaneku sügavuselt ühtlaselt tasandatud ja peenestatud (masina puhul). Mugul asetatakse maapinnaga samale tasapinnale ja muld aetakse küljelt peale, 5-7 cm. Kasvuaegsel hooldamisel rullitakse kohe peale mahapanekut, see vajutab vaod lamedaks, tihendab mulda ja soodustab niiskuse tõusu. Samuti tihendab mugulate kontakti mullaga, mis aitab vältida nende väljaäestamist. Teine etapp ongi äestamine ja muldamine, mille põhiülesanne on hoida muld kobe ja umbrohupuhas (keemiline umbrohutõrje äestamist ja muldamist ei asenda). Kartuli kasvuaegne mullaharimine toimub mahapanekust kuni õiepungade moodustumiseni. Hilisem muldamine vigastab pealseid ja juurestikku, mis põhjustab saagi vähenemist. Väetamine: kasvuajal tuleb kartulile anda mineraalväetisi ja orgaanilist väetist, eeskätt lämmastikväetist. Koristusaeg: 2 nädalat enne koristust pealsed eemaldada, et koor kinni läheks. Koristatakse käsitsi või masinaga.
Pakkuma on hakatud ka maasika frigotaimi. Frigotaimed on lühemat või pikemat aega külmhoidlas (-2°C juures) hoitud taimed, mis annavad juba 60 päeva pärast istutamist saaki. Saagi suurus oleneb taimede risoomi läbimõõdust, mida suurem see on, seda rohkem õisikuid moodustub ning seda suuremaks kujuneb ka saagikus. Frigotaimedega on võimalik maasikasaaki ajastada. · Maasikat sobib kasvatada ka maheviljeluses kui on tagatud järgnevad tingimused: hea mullaviljakus, umbrohupuhas põllumaa, sobivad sordid (hõre lehestik ja haigustekindlad) ja terve taimmaterjal. Hooldamine · Peale istutamist taimi kastetakse kohe - 1 l vett ühele põõsale. Kasta tuleb ettevaatlikult, et taimi mitte valja peksta. Et muld säilitaks paremini niiskust, multsida peenar pärast istikute mahapanekut 35 cm paksuselt kõdu või turbaga, kuid peab jälgima, et see ei kataks taimi. See kaitseb taimi ka kevad-talviste külmade korral üles tõusmast.
korjatakse neid 3-4 korda kuu jooksul. Korjamisel on oluline, et marjakihi paksus anumas ei ole nii kõrge, et see vigastaks alumisi marju. Palju makstakse marjade korjajale? Mehhaniseeritud koristamine – korjemasinatega saab koristada mustikaistandikku, kus regulaarselt taimi tagasi lõigatakse või põletatakse, sest tagasilõigatud taimedel on vaid üheharulised oksad. Istandik peab olema tasane ja umbrohupuhas. Korjatud marjad lähevad edasisele töötlemisele, puhastamisele ja sorteerimisele. Võõrkehad ja ebakvaliteetsed viljad eemaldatakse. Sorteerimisel jaotatakse marjad suuruse, kuju vm. tunnuse järgi. Suuremate koguste puhul kasutatakse spetsiaalseid masinaid. Kokkuvõte karusmarja kasvatamise kohta! Koosta 5 küsimust mustikakasvatuse kohta! Kasutatud kirjandus http://www.marjasontervis.ee/pages/mustikas.php “Kultuurmustikas ja selle kasvatamine” M. Starast, K.Karp, T.Paal, R
Kõrrelised umbrohud Agil100 EC – 28 €/l Enne õitsemist 1 l/ha 28 €/ha 7. Kokkuvõte Väetiste kasutamisel lähtutakse saagiga mullast eemaldavate toitainete kogusest. Kui tahetakse saada head saaki, tuleb kasutada õigeid tõrjevõtteid ning vahendeid. Väga tähtis on kvaliteetne seeme, s.t sertifitseeritud seeme, umbrohupuhas ning soovitatavalt puhitud. Õigel ajal tuleb külvata, samuti peab õigel ajal tegema külvieelset harimist. Õiged agrotehnilised võtted tagavad umbrohtumuse vähenemise ning aitavad saada puhast ning kvaliteetset saaki. Erinevad taimekaitsevahend ja agrotehnilised võtteid on kultuuriti erinevad. Mida suuremat saaki tahetakse seda efektiivsem peab olema taimekaitse. 8. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Taimekaitse http://www.agri
võimaldab ilma taimekaitsevahenditeta saada kahjuritest rikkumata ilusaid porgandeid. (1) Mina katteloori all kasvatamist esialgu ei kasuta. Kasvuaegne hooldamine Porgandi algkasv on aeglane ning umbrohi kasvab kergesti üle, seetõttu on esimestel kasvukuudel olulisim umbrohutõrje. Herbitsiididest on porgandil lubatud kasutada preparaate Gesagard, Fenix ja Stomp. Tavaliselt tehakse esimene herbitsiidiga pritsimine mõned päevad peale külvi, nii tagatakse piisavalt umbrohupuhas maa porgandi tärkamisel. Kui taimeread on juba näha, saab alustada vaheltharimisega (2-3 korda kasvuperioodi jooksul). Herbitsiide võib kasutada ka hiljem kasvu ajal, kui porganditaimel on juba 1-2 pärislehte. Nooremas kasvujärgus taimed on herbitsiidide suhtes tundlikud ning võivad hukkuda. . Kasutan kindlasti vähesel määral mürke. Tootmistingimustes porgandit ei harvendata, kuid koduaias võib see liiga tiheda külvi korral osutuda vajalikuks
Sellistes tingimustes tekivad mugulatele 1,5 kuni 2,0 cm pikkused valgusidandid. ·soojalöök Nädal enne mahapanekut hoitakse seemnemugulaid 48 tundi 30°C juures.Antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi. 12.Kartuli kasvatamise ja säilitamise tehnoloogia Kartuli eelviljadeks sobivad teraviljad ja põldhein. Mullaharimine peab looma head eeltingimused kartuli kasvatamiseks ja hooldamiseks. Muld peab olema sõmer, sügavalt kobe (20-25 cm) ja umbrohupuhas. Väetamiseks antakse argaanilisi ja mineraalväetisi, parim spets. kartuliväetis. Kartul on nõudlik soojuse suhtes. Mugulad hakkavad arenema +3°C juures. Pealsete normaalseks kasvuks vajab 19-21° C sooja. Kartulivarred kahjustuvad juba -2° C juures. Samuti nõudlik valguse suhtes. Kartul vajab palju niiskust just õitsemise ja mugulate moodustumise ajal. Samas ei talu liigniiskust. Kartul tuleks maha pannna esimesel võimalusel. Optimaalne mulla temperatuur mahapanekuks on 7 kuni 10°C
Kui on eesmärgiks herneseemne saamine, siis üldjuhul lämmastikku sisaldavat väetist ei kasutata. Väetise füüsiline kogus oleneb mulla väetistarbest. Hernekasvatuse edukus sõltub suuresti mulla kaaliumi sisaldusest. Kui hernest kasvatatakse põllul esimest korda, on soovitav seemneid töödelda mügarbakteri preparaadiga. Kuna hernes on umbrohtude suhtes väikese konkurentsivõimega, tuleks külvikorra ja mullaharimisega hoida põld enne herne külvi umbrohupuhas. Keemilise umbrohutõrje teostamisel arvestada segaviljas eelkõige herne kasvufaasi (3-6 lehe faasis). Enamlevinud hernehaigused on laikpõletik (Mycosphaerella pinodes), herne närbumistõbi (Fusarium oxysporum), hahkhallitus (Botrytis cinerea) ja herne-ebajahukaste (Pernospora pisi). Hernest kahjustavad peamiselt hernemähkur, herne-kärsakas ja herne-lehetäi. Herne koristuse teeb keeruliseks kaunte erinev valmimine. Esmalt valmivad alumised kaunad.
.1 C ööpäevas 3) säilitusperiood- temp 2...6, õhuniiskus 85%-95% 4) ettevalmistusperiood tarbimiseks- 1..3nädalat 10...18 C Tärklise määramine Vastava seadmega.kartul pannakse veenõusse.5000g kartuli mass vee all, tihedus. 29. Söödajuurviljade bioloogilised iseärasused, seemnete ja juurikate ehitus, juurikate paiknemine mullas 30. Söödajuurviljade kasvatamine, kasvuaegne hooldamine ja koristamine · Head eelviljad söödajuurviljadele: kartul, põldhein ja umbrohupuhas teravili · Söödajuurviljad on head eelviljad kõigile teistele kultuuridele · Põllud peavad olema puhtad mitmeaastastest umbrohtudest, suured ja järskude nõlvadeta · Samaliigilisi või samasse sugukonda kuuluvaid juurvilju ei tohi samal kohal kasvatada enne nelja aasta möödumist Sügisene mullaharimine · Sügav künd 24-26 cm ja korralik umbrohutõrje Kevadine mullaharimine · Mulda harida varakult libistamise või kultiveerimisega
Kulunorm.- 20 ml /ha Hind – 250 eur/l Kordus-1 Taimi pritsitakse kahjurite ilmumisel. Ooteaeg viimasest töötlemisest saagikoristuseni vähemalt 30 päeva, tööoode 7 päeva. Orsaöölane (Euxoa segetum) Ennetatav Luua nisule soodsad kasvutingimused. Agrotehniline Väga oluline õige maaharimine talinisule jaoks, nii mullaharimine pärast kesata eelviljat, mullaharimine ridade vahel,mullaharimine pärast koristamist põhjustab röövikute surma. Orasöölane tõrjes peamist tähtsust umbrohupuhas mustkesa. Füüsikalis-mehaaniline Kahjurite ärakorjamine, püüdmine ja peletamine, on töömahukas ja ei sobi suure põldudele. Kahjuritega asustatud taimeosade eemaldamine ja hävitamine. Tõrjet võib teha ka biokollektori abil. Bioloogiline Kahekordne Trichogramma kasutamine.Määr on 50 tuhad üksikud/ha. Keemiline Põldude tolmutamine naatriumsilikofluoriidiga on katsetes andnud vastukäivaid tulemusi.Ilusatel soojadel ilmadel võib põllutolmutamine anda tulemusi. Danadim 40 EC
Maa valmistatakse ette ja kaevatakse madalad külvivaod, millesse varakevadel külvatakse seeme. Idanemise soodustamiseks on soovitatav porgandiseemet enne külvi 24 tundi leotada. Juurviljatoitudes. Sobib Külvivagi kastetakse enne märjaks, siis külvatakse kasvatada laialehiste seeme, vajutatakse kergelt kini ja kaetakse 2 cm taimedega, nagu paksuse kuiva mullaga. Muld peab olema koguaeg punapeet, või püsilillede niiske, kobe, koorikuta ja umbrohupuhas. Taimed seas, näiteks harvendatakse vahegkaugusega 5 - 8 cm helmikpöörisega Pikaealise kultuurina tuleb baklazaanitaimed ette kasvatada. Seemnete idanemiseks peaks temperatuur olema vahemikus +20...+30ºC. Tõusmed ilmuvad umbes 10 päevaga. Ei talu sagedasi ümberistutamisi. Kasvuaegne temperatuur peaks olema +22...+25ºC. Külma ja ka tuuletõmmet baklazaan ei talu. Küll aga valmistatakse hautist ja meeldib talle päikseline kasvukoht
Enamik rukkisorte vajab järelvalmismiseks 25-30 päeva, siis saabub normaalne idanemine. Risttolmleja tolmleb tuule abil. Talinisu Hea saagikus, kõrge kvaliteet. Suurem osa läheb inimtoiduks. Talub rukkist vähem külma. Hukkudes -16 kuni -17 kraadi juures. Nõudlikum niiskuse, mulla viljakuse ja eelviljade suhtes. Vähem vastupidav taimehaigustele. Üleujutust talub natuke paremini. Aeglase kasvuga, seetõttu peab põld olema umbrohupuhas. Võrsub nii sügisel kui kevadel, NB! Eksamis. Kasvuaeg rukkist pikem, valmib 10-20 augustil. Pikapäevataim (vaja 14-17 h valget aega), isetolmlev. Teraviljade talvekahjustused Vastupidavamad on kahe kuni nelja võrsega taimed. Oluline on, et oleks piisavalt varutoitaineid (ei külmu nii kiiresti ära, ei teki külmakahjustusi). Talvele vastupidavamaks muutuvad taimed sügisel karastusperioodil. See aasta halb karastusperiood (NB! EKSAMIS). Üheks karastusperioodi alustajaks on päeva
külvatakse 3-6 cm sügavusele. 42) Põlduba, tema agrotehnika. Kasv nii toiduks kui söödaks, Eests vähe, kasv Hiinas, Vahemeremaades, Etioopias. Seemned hakkavad idanema 3-4C. Niiskusnõudlik, mulla suhtes nõudlik, sobivad keskmised või rasked mullad. Muld peab olema viljakas, huumus- ja kergesti kätte-saadavate toitainete rikas. Pikapäevataim. Isetolmlev. Taim kasvab ka õitsemise ajal.Muld peab olema toiteainete rikas ja umbrohupuhas, ei talu põuda. Külvatakse teraviljade järel.Tugev õhulämmastiku omastamise võime.Hea eelvili kõigile kultuu-ridele.Haritakse nagu suvitervailju.Sügisel tehakse sügavkünd.Antakse rohkesti väetist.Vajab ohtralt mineraalaineid. Külvi eel antakse 50-80 kg/ha lämmastikku. Mikroväetised suurendavad saaki.Külv on nii laiarealine,viirgudesse kui tavaliserealine.Vajab 35-40 idanevat seemet m².Külvisenorm on erinevatel sortidel 160-300 kg/ha.Koristatakse otsese kombainimisega.
75-80%.külvatakse 3-6 cm sügavusele. 42) Põlduba, tema agrotehnika. Kasv nii toiduks kui söödaks, Eests vähe, kasv Hiinas, Vahemeremaades, Etioopias. Seemned hakkavad idanema 3-4C. Niiskusnõudlik, mulla suhtes nõudlik, sobivad keskmised või rasked mullad. Muld peab olema viljakas, huumus- ja kergesti kätte- saadavate toitainete rikas. Pikapäevataim. Isetolmlev. Taim kasvab ka õitsemise ajal.Muld peab olema toiteainete rikas ja umbrohupuhas, ei talu põuda. Külvatakse teraviljade järel.Tugev õhulämmastiku omastamise võime.Hea eelvili kõigile kultuu- ridele.Haritakse nagu suvitervailju.Sügisel tehakse sügavkünd.Antakse rohkesti väetist.Vajab ohtralt mineraalaineid. Külvi eel antakse 50-80 kg/ha lämmastikku. Mikroväetised suurendavad saaki.Külv on nii laiarealine,viirgudesse kui tavaliserealine.Vajab 35-40 idanevat seemet m².Külvisenorm on erinevatel sortidel 160-300 kg/ha.Koristatakse otsese kombainimisega.
· Porgandiseeme on kaksikseemnis · Kaalika ja naeriseemned on kerakujulised ,värvuselt tumepruunid või mustad Juurikad võivad olla: Koonusjad Silinderjad Eliptilised Ümmargused Lapergused Kõige sügavamal asub juurikatest suhkrupeedi juurikas, kõige kõrgemal aga söödapeedi juurikas. Söödajuurviljade kasvatamine, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Kasvukoht külvikorras · Head eelviljad söödajuurviljadele: kartul, põldhein ja umbrohupuhas teravili · Söödajuurviljad on head eelviljad kõigile teistele kultuuridele · Põllud peavad olema puhtad mitmeaastastest umbrohtudest, suured ja järskude nõlvadeta · Samaliigilisi või samasse sugukonda kuuluvaid juurvilju ei tohi samal kohal kasvatada enne nelja aasta Möödumist Külvijärgne hooldamine 1. Esimene umbrohutõrje: peedi ja porgandi äestamine 2. Järgmine võte, kui taimed on reas täielikult tärganud: ridade vaheltharimine 3
Koorimissügavuseks on soovitatud 5-6cm. Kuid ei ketaskoorel ega randaal suuda tuua pinnale kuigi palju uusi idanemisvõimelisi umbrohuseemneid. Õhuke 5-6 cm koorimine hävitab ainult senised tärganud umbrohud. Ainuõige on koorida hõlmkoorliga agregaadis äketega 8-10cm sügavuselt. Sobivad ka tavalised adrad. Pärast umbrohtude tärkamist antakse kesale sõnnik ja mineraalväetised. Sõnnik küntakse 15-16cm sügavusele. Järgneval perioodil hoitakse põld umbrohupuhas pindmiste harimisvõtete abil. Vähemalt kolm nädalat enne taliteraviljakülvi tehakse veel korduskünd sama sügavalt, nagu künti sügisel. Sedagi peaks tegema agregaadis äketega. Kuni külvini hoitakse põld puhas pindmiste harimisvõtete abil. Sellise harimissüsteemi rakendamisel on muld õhukeste (4-5cm) kihtidena süstemaatiliselt pinnale toodud ja seal paiknevad umbrohuseemned suures osas idanema meelitatud. Samal
annaabi.ee 
