Halogeenalkaanidega seotud keskkonnaprobleemid Essee Osooni kiht asub stratosfääris 12-50 km kõrgusel. Kõige suurem teda tihedus on kõrgusel 23 km. Kuigi teda väga väike kogus (0.0001%), aga ta neelab laastavat mõju lühilainelise ultraviolettkiirguse. Palju aega see kiht väga kiiresti vähenes ja hävitas. kõige suuremad probleemid, et osooni kiht lagunes oli inimese tegevus. Esimene põhjus oli, käivitamine kossmosesse kosmosselaenu, sest pärast iga lennu jäisid augus osoonikihil. Kuigi inimesed mõtlesid, et seda augud tulevad maha kiiresti, teadlased öelsid, et naad jäävad päris palju aega. Teiseks põhjuseks oli lennukite lennud kõrguses 12-16 km. Nad kaa mitte hästi toovad kasu
hõrenemine ja osooniaugud Osoonikihi hõrenemine on üks globaalprobleemidest, mis on seotud osooni sisalduse vähenemisega stratosfääris polaaraladel ehk osooniaugu teke. Osoonikiht kaitseb elu Maal ultraviolettkiirguse surmava doosi eest. Osoon moodustab stratosfääris kaitsekilbi, mis neelab 99% maale langevast ultraviolettkiirgusest. Osoon moodustub atmosfääri ülakihtides hapniku molekulide lagunemise tagajärjel hapniku aatomiteks. Molekulide ja aatomite kokkupõrkumisel moodustub ergastunud osoonimolekul, toimub stabiliseerumine ja osoonikihi moodustamine. Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt
PK.0350 Eesti kultuurmaastiku kujunemine ja tööstuspärand Tartu 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Ultraviolettkiirguse ohtlikkusest..........................................................................................3 Ultraviolettkiirguse mõõtmine.............................................................................................4 Mida peaks päevitaja teadma...............................................................................................4 Osoonikihi hõrenemisel tekkivad probleemid.....................................................................5 Osoonikihti kahandavad ained..
Osoon ja osooniaugud Katrin Olhovikov Mis on osoon? Normaaltingimustes on osoon sinakas gaas, mis neelab punast valgust ja ultraviolettkiirgust. Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääris keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Tõsiseks ohuks osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. Mis on osooniauk? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal
Ka rasunäärmed, karvarakud ja higinäärmed asetsevad selles nahakihis. Subcutis ehk kõige sügavam nahakiht on tihedalt seotud keskmise osa e. Cutisega. See on nagu energiareserv kuhu on paigutunud nahale vajalikud toitained ja see nahakiht täidab kõik vajalikud kaitsefunktsioonid. Sarvkiht on naha kaitsekihina väga tähtis. Sarvkihi pealmisest osast eraldub pidevalt väikeste liblede kaupa surnud rakke . Nahk ja ultraviolettkiirgus Nahk on tundlik ultraviolettkiirguse suhtes. Lühiajalisel päevitamisel tekkinud punetus kaob mõne päeva jooksul ja epidermises tekib mustjaspruun värvaine melaniin, mis kaitseb nahka ultraviolettkiirguse edasise mõju eest. Pikaajaline päevitamine vanandab nahka sarvkiht pakseneb ja muutub karedaks, pärisnaha kollageen hakkab lagunema ja elastiin jäigastub. Päevitus (melaniini teke) üksi ei kaitse nahka ultraviolettkiirguse eest,
lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega), kuid suurem kui röntgenikiirgusel. Seega on ultraviolettkiirgus osa elektromagnetlainete spektrist. Peale reaalsede laseride on ultraviolettkiirguse laserallikat mis põhineb laseri pikema lainepikkusega ja ühe või mitme mittelineaarne kristallid mittelineaarne sagedusmuundamise. Näiteks lainepikkus 355 nm võib genereerida sageduse kolmekordistada väljund 1064 nm ja 266 nm valgus saadakse kahe järgneva
PVC Plastisol pinnakatet kasutatakse vihmaveesüsteemide valmistamisel. Polüester pinnakate sobib välispindadele, millele ei esitata kõrgeid nõudmisi ja sobib väga hästi sisepindadele. Polüester pinnakate sobib kasutamiseks katusetarvikute ja eriplekkide tootmisel. Polüester pinnakatte tehniline garantiiaeg on 30 aastat. MattPUR- uudne pinnakate, väga heade pinnakatte omadustega. MattPUR pinnakate on väga vastupidav rasketes keskonnatingimustes, sarnaselt PUR pinnakattele, hea ultraviolettkiirguse taluvus, keemiline püsivus, kena matt välimus. Mattpolüester/ MattPOL - Mattpolüester sobib hästi katuseprofiilplaatidele. Pinnakatte ultraviolettkiirguse taluvus ja vastupidavus rasketes keskkonnatingimustes on hea.
pinnaühiku kantavatenergiat helienergia tiheduseks ehk (füüsikaliseks) helitugevuseks (helivaljus). Kuulmisaistingu tekitab õhus või vees leviva elastsuslaine poolt kuulmekilele avaldatav rõhk. Kuuldepiirkonda piirab madalate energiate poolt kõrva tundlikkus (kuuldelävi) ja kõrgete poolt valulävi, millest suurema rõhu toimel tekib valuaisting. 5. osoonikiht Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Osoon tekib atmosfääris ultraviolettkiirguse mõjul. Osooni molekuli tekkeprotsess on kaheastmeline. Esmalt laguneb hapniku molekul UV-kvandi toimel. Pärast lagunemist liitub üksik hapniku aatom hapniku kaheaatomilise molekuliga, moodustades osooni kolmeaatomilise molekuli. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei
NAHK *Nahk on organ,mis katab inimese keha. *Selle kõige tähtsm ülesane on kaista organsmi. *Nahk kaitseb meid väliste vigastuste,ultraviolettkiirguse Liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate Sissetungi eest. *Inimese nahk aitab säilitada kehatemp. *Inimese nahk on omalaadne meeleelund,mille retseptoritega tajume valu,sooja,külma ja erinevaid puuteärritusi. *Inimese nahas sünteesitakse ka mõningaid ühendeid,millest kõige olulisemad on vitamiin D ja melaiin. *Päiksekiirgus ergutab nahka tootma melaiini,mis kaitseb organismi liigse ultraviolettkiirguse eest. *Mida rohkem ultraviolettkiirgust nahale langeb,
on sama suur kui lagunevate osoonimolekulide arv, siis on reaktsioon dünaamilises tasakaalus. Stratosfääri osoon erineb maapinnalähedasest osoonist, mis pärineb tööstus- ja liiklussaastest kombineerituna ilmastikuoludega. Maapinnalähedane osoon põhjustab hingamisraskusi, eriti vanematele inimestele ja lastele ning samuti taimekahjustusi[4]. 1.3 Osoonikiht Osoonikiht (ka "osoonikilp", "osooniekraan") on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.[5] Osoon on hapniku allotroopne modifikatsioon O3. See tekib siis, kui hapnikust juhtida läbi elektrilahendus.[6] Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänud ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Osoonikihti ohustavad freoonid, mille toimel võib moodustuda nn osooniauk.[7] 1.4 Osoonikihi hõrenemine
PVC Plastisol pinnakatet kasutatakse vihmaveesüsteemide valmistamisel. Polüester pinnakate sobib välispindadele, millele ei esitata kõrgeid nõudmisi ja sobib väga hästi sisepindadele. Polüester pinnakate sobib kasutamiseks katusetarvikute ja eriplekkide tootmisel. Polüester pinnakatte tehniline garantiiaeg on 30 aastat. MattPUR- uudne pinnakate, väga heade pinnakatte omadustega. MattPUR pinnakate on väga vastupidav rasketes keskonnatingimustes, sarnaselt PUR pinnakattele, hea ultraviolettkiirguse taluvus, keemiline püsivus, kena matt välimus. Mattpolüester/ MattPOL - Mattpolüester sobib hästi katuseprofiilplaatidele. Pinnakatte ultraviolettkiirguse taluvus ja vastupidavus rasketes keskkonnatingimustes on hea.
Kooli nimi Osooniaugud Klass Nimi Õpetaja: Nimi Koht Osoonikiht Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Osoon tekib atmosfääris ultraviolettkiirguse mõjul. Osooni molekuli tekkeprotsess on kaheastmeline. Esmalt laguneb hapniku molekul UV-kvandi toimel. Pärast lagunemist liitub üksik hapniku aatom hapniku kaheaatomilise molekuliga, moodustades osooni kolmeaatomilise molekuli. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Tõsiseks ohuks osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid
Ühe abinõuna võitlemisel atmosfäärimuutuste vastu soovitavad teadlased kaitsta maakera ümbritsevat osoonikihti. Mis on osoon ja miks seda vaja on? Osoon on oma olemuselt hapnik, koosnedes kolmest aatomist tavalise kahe asemel. Elusorganismidele on osoon kahjulik, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. Osoonil on terav lõhn, mida mõnikord tunneb äikese ajal ja töötavate elektrimootorite läheduses. Osoon tekib, laguneb ja taastekib atmosfääris ultraviolettkiirguse (UV) toimel. Osoonist moodustuv kiht kaitseb Maad Päikeselt tuleva "kurja" kiirguse eest. Kui osoonikihti poleks, siis steriliseeriks päikesekiirgus maapinna, hävitades sellelt kõik elava. Kui paks on osoonikiht? Tegelikult polegi tegu päris kihiga, vaid põhiosa osoonist paikneb Maast 1050 kilomeetri kõrgusel. Osoonikiht on nõnda hõre, et kokku surutuna moodustaks ta Maa ümber vaid kingatalla paksuse vöö. Nii habras ja seega ka väga haavatav on see meie kaitsekilp.
REFETAAT TEEMAL: "OSOONIKIHI HÕRENEMINE.PÄIKESEKIIRGUSE MUUTUMINE ATMOSFÄÄRIS, KIIRGUSBALANSS. KASVUHOONEEFEKT." HAABERSTI VENE GÜMNAASIUM 11 KLASS MARINA MARTSENKO Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile, moodustades Maa ümber kaitsekilbi, mis kaitseb inimest ja keskkonda Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht paikneb 1050 kilomeetri kõrgusel stratosfääris hästi hõredalt, nii et kokkusurutuna küüniks selle paksus vaid mõne sentimeetrini. "Tegu on õrna ja kergesti purustatava kihiga, mille täielikul kadumisel steriliseerib päikesekiirgus maapinna, hävitades sellelt kõik elava, sest just see kõige peenem atmosfääris asuvatest filtritest peegeldab tagasi kuni 99% Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse," märkis Laius.
Hõbejodiidi kasutatakse ka looduse mõjutamisel näiteks orkaanide ja vihma ärahoidmiseks. Loodust on mõjutanud ka fluori kasutamine, ehkki tahtmatult. Fluoriühendid freoonid, mida kasutati 20. Sajandil palju aerosoolpurkides ning tänapäeval külmutusmasinates soojust neelava ainena, on keemiliselt väga püsivad ning õhku paisatuna kaua muutumatud. Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad osoonikihini, mis kaitseb Maad kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Ultraviolettkiirgus aga lõhub freooni molekuli radikaalideks mis on osooni lagunemise katalüsatooriteks ning seega lagundavad osoonikihti. Osoonikihi lagunemist peetakse üheks globaalse soojenemise põhjustajaks. Samuti näitavad uurimused, et osoonikihi nõrgenemine ning ultraviolettkiirguse intensiivistumine tõstab nahavähki haigestumise tõenäosust. Kahjulikult loodusele ning inimesele on mõjunud ka halogeenühendeid sisaldavad
atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoonid pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest. Osooni hõrenemist põhjustavad aga ka heitgaasid lennukitelt ja tehastest, kütuste ning vihmametsa põlemine. Sama efekt on ka lämmastiku- ja klooriühenditel, mis pärnivead vastavalt kas lämmastikväetistest või vulkaanidest ja mereveest. Osooniaukude kohal olevad organismid pole kaitstud ultraviolettkiirguse kahjuliku toime eest. Iga ultraviolettkiirguse maapinnale jõudev lisahulk kahjustab kõike elavat. On avastatud, et nii UV-A kui ka UV-B kiirgus põhjustab nahavähki. UV-B kiirgus suurendab ka silmakahjustuste arvu ja tõstab lühinägelikkuse esinemissagedust. See hävitab ka nukleiinhappeid ning pidurdab rakkude paljunemist, muudab DNA struktuuri. Suurenenud UV-B kiirguse hulk võib põhjustada mitmete taimeliikide
Osoon on ebastabiilne gaas ja teda kahjustavad ja lagundavad eelkõige lämmastikku, vesinikku ja kloori sisaldavad keemilised ühendid. Osoonikiht Osoon moodustab Maa ümber efektiivse kaitsekilbi, mis on õrn ja kergesti purustatav. See paikneb 20 kuni 50 kilomeetri kõrgusel stratosfääris hõreda kihina. Osoonikiht absorbeerib suurema osa kosmosest tulevast ultraviolettkiirgusest ega lase sellel jõuda maapinnale, kus see võiks kahjustada kõiki eluvorme. Mida lühem on ultraviolettkiirguse lainepikkus, seda suurem on kahju, mida ta võib põhjustada kõigele elavale, ning seda paremini neelab seda osoonikiht. Osoonikihi hõrenemine toob kaasa kahjuliku ultraviolettkiirguse hulga suurenemise. Kiirguse hulka võib piirata troposfääris asuv osoon ning ka aerosoolid ja pilved. Viimastel aastakümnetel on kahjuliku kiirguse Maani jõudmist vähendanud õhusaaste, kuid kui pingutus puhastada meie atmosfäär heitgaasidest kannab vilja, see kaitse kaob
Kuna dihapnik(O2) kondenseerub alles temperatuuril 183°C, saab vedeldamisega eraldada puhast osooni, mis külmub temperatuuril 192 Celsiuse kraadi. Ent see on ohtlik, sest osooni lagunemine on eksotermiline, võib kulgeda plahvatusega Osooni molekul 2. OSOONIKIHT Osoonikiht ei ole tegelikult päris kihit, vaid põhiosa osoonist paikneb terve maakera ümber ning kaitseb filtrina kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht on nõnda hõre, et kui kõik atmosfääris leiduvad osooni molekulid õnnestuks tuua merepinna tasandile nn normaaltingimustele. Keskmiselt üle maakera oleks selline kujuteldav osoonikiht umbes 3 mm paks. Osoonikihi paksusel on tüüpiline aastane käik. Kõige paksem on ta märtsis ja seejärel langeb tasapisi kuni kõige õhema seisuni oktoobris-novembris. Osoonist 90% paikneb ülemises atmosfääris ehk stratosfääris osoonikihina.. Osooni leidub
Bioloogia Nahk kaitseb väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitemsuguste haigustekitajate sissetungi eest. Nahk aitab säilitada kehatemperatuuri. Kui nahk annab ära liigselt soojust siis veresooned laienevad ja nahale tekib puna. Nahk hoiab ära ka ülekuumenemist tänu higile. Nahk on ka eritusorgan, kuna higistades eritub nahalt jääkaineid. Enamasti vett ja soola. Inimese nahk on omalaadne meeleelund, mille retseptoritega tajume valu, sooja, külma ja erinevaid puuteärritusi.
Osoonirikas atmosfäärikiht kaitseb loodust kalkide UV kiirte eest. See sama UV-kiirgus lõhub freooni molekuli radikaalideks. Moodustunud radikaalid osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriks. Freoonide tootmine algas 1931. aastal ja kasvas pidevalt, kuni hakati täheldama osoonikihi hõrenemist ning polaaralade kohal levivate looduslike osooniaukude laienemist. Uurimised näitavad, et kui osoonikiht 1% jagu nõrgeneb, tingib see ultraviolettkiirguse intensivistumise maapinnal 2% võrra, see omakorda tõstab nahavähki haigestumise tõenäousust 4%. Hõrenemist põhjustavad veel ka kloor ja broomi sisaldavad süsivesikud. Neid ühendeid kasutatakse palju: konditsioneerides, vahutekitajatena, polüuretaani tootmisel, lahustitena, värvide ja lakkide valmistamisel, puhastuslahustina, tulekustutites ja veel paljuski muus. Kord atmosfääri sattunud, jäävad freoonid sinna sõltuvalt ühendi tüübist ringlema 10–200 aastaks.
Õhuringluse ja ühtlasi osooni liikumise intensiivsus on aastast-aastasse erinevad. Seetõttu ei ole ka osoonikihi paksus kõigil aastatel ühesugune. Suured on ka päevast-päeva kõikumised, mis ilmnevad kõige enam kevadkuudel. Üks põhjus on jätkuvalt ülemäärane kloori ja broomi sisaldus stratosfääris, mis tekitab talve teisel poolel ja varakevadel arktilise osooniaugu. Osoon on gaas, mis neelab Päikese ultraviolettkiirgust ja kaitseb Maa elusolendeid. Suur ultraviolettkiirguse hulk tekitab keharakkudes kahjulikke muutusi. Ilma osoonikihita poleks maal elu. Osoon hävineb siis, kui inimesed reostavad õhku (tekivad osooniaugud), inimesed heidavad prügi hulka osooni lagundavaid aineid, võivad osooniaugud suureneda, suurettevõtete korstnatest paiskuvad kuumad gaasid tõusevad vaikse jaheda ilmaga kiiresti kõrgustesse ja võivad põhjustada lokaalseid osoonihõrendusi või lämmastiku ja klooriühendid satuvad atmosfääri
teleskoopi. Teleskoobid pole ainsad seadmed, millega uuritakse astronoomiat. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab palju rohkem, kui silmaga näha. Peale tähtedevahelise tolmu ja gaasiliste ainete osakeste on kosmoses ka raadio- ja muud lained. Neid paljalt tavateleskoobiga ei näe. Infrapunakiirgust võtavad vastu tehiskaaslased ja maapealsed teleskoobid. Kiirgus lähtub galaktikate keskmest ja gaasipilvedest, milles moodustuvad tähed. Ultraviolettkiirguse ehk lühilaine kiirguse saavad teadlase teavet tähtede koostise kohta. Tähe ultraviolettkiirguse põhjal tehtud arvutipilt näitab, milline on tähte ümbritseva atmosfääri väliskihi gaaside koostis ja liikumise kiirus. Röntgenkiirgust võtavad vastu mõningad tehiskaaslased. Nende abil on avastatud musti auke, mis kiirgavad röntgenkiiri sellal, kui nad neelavad läheduses asuva tähe gaase. Gammakiirgust püüavad ka tehiskaaslased. Erinevaid kiirgusi püüavad
Osoonikihi kahanemine Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste, loomade tervist. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. Globaalne soojenemine Globaalne soojenemine on atmosfääriõhu koostise muutumisest tingitud üldine temperatuuri tõus maapinnal. Globaalne soojenemine põhjustab kliimamuutusi, piirkonniti muutub kliima kusagil kuivemaks ja kuumemaks, kohati jällegi jahedamaks ja sajusemaks. Üha sagedamini
Selle mitmete bioloogiliste toimete uurimisel on tehtud katseid peamiselt tehisliku UV-kiirgusega loomadel ja koekultuuridel, kuid nende tundlikkus UV-kiirguse suhtes on tihti erinev inimese tervikorganismi omast. Sageli on kasutatud monokromaatset ehk kitsa lainepikkuste vahemikuga UV-kiirgust ning suuri doose, mida looduses ei ole. Solaariumikatsetused pole samastatavad päikesekiirgusega nende spektrid on ikkagi erinevad. Kuna enamik ultraviolettkiirguse kahjulikke toimeid avalduvad alles aastate või aastakümnete möödudes ning nende teket võivad mõjutada teisedki tegurid, raskendab see UV-kiirguse kahjustava toime hindamist. Organismi ja kõnealuse kiirguse kokkupuutekohaks on nahk ja silmad. Nahapinnale jõudnuna kiirgus peegeldub, neeldub ja hajub, seejuures tungivad pikemad lained sügavamale. UV- kiirgus kutsub organismis esile muutusi rakkude ehituses ja talitluses. Mida lühemalainelisem on UV-
gaasilistest jääkainetest. Erituselundkonda kuuluvad elundid eemaldavad kehast vedelad jääkained. Sigimiselundkonna- ülesandeks on sugurakkude tootmine ning uue organismi arengu kindlustamine Sisenõrenäärmed- toodavad hormoone ja reguleerivad koos närvisüsteemiga organismi talitlust Närvisüsteem- juhib kõiki organismi talitlusi ja võimaldab kohaneda väliskeskkonna muutustega. Nahk- organ, mis katab inimese keha. Kaitseb organismi väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, mitmesuguste haigusttekitajate sissetungi ja liigse veekaotuse eest.Aitab säilitada kehatemp. Nahk on meeleelund. Nahas sünteesitakse mõningaid ühendeid, kõige olulisem vitamiin D ja melaniin. Päikesekiirgus ergutab nahka tootma melaniinni, mis kaitseb organismi liigse ultraviolettkiirguse eest. Nahk on ka eritusorgan Higistades eritub läbi naha mõningaid jääkaineid peamiselt vett ja soolasid. Marrasnahk- naha välimine kiht
Osooniaugud Osoonihõrenemisega kaasnev nähtus Vähenenud osooni kontsentratsioon 1985. Antarktika Arktika, Euroopa, Põhja-Ameerika Põhjused Poolustel loomulik nähtus lagunemine > tekkimine Freoonid (CFC) külmutusseadmed aerosoolipudelid kosmeetika elektroonikatööstus Heitgaasid Kütuste põlemine N-ühendid Vihmametsade põlemine Vulkaanipursked/merivesi Cl- ühendid atmosfäär Tagajärjed Ultraviolettkiirguse kahjulikkus organismidele Silmakahjustuste arvu suurenemine Nahavähk Nukleiinhapete hävimine Rakkude paljunemise pidurdumine Pärilikud haigused Taimeliikide saagikuse vähenemine Materjalide kahjustumine Lahendused Aerosooltoodete valmistamise piiramine Lennukite arvu/lennukõrguse vähendamine Vältima CH4 sattumast stratosfääri Tuleks hoiduda: kahjuritõrjetest, metsade ja kõrrepõldude põletamisest, tinaühenditega bensiini kasutamisest Olemus
Vitamiinid Vitamiinid on toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses (mõningaid vitamiine sünteesitakse keharakkudes provitamiinidest või ultraviolettkiirguse kaasabil). Vitamiinid on väga erineva keemilise struktuuri ning keemiliste ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena ehk koensüümidena hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ja osa täidab teisi hädavajalikke bioloogilisi funktsioone. Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga (tänapäeval ka vitamiinipreparaatide manustamisel).
Osoonikihi hõrenemine on üks globaalprobleemidest, mis on seotud osooni sisalduse vähenemisega stratosfääris polaaraladel ehk osooniaugu teke. Osoon on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas. Osoonikihi tähtsus: 1. Sisaldab osooni, trihapnikku - terava lõhnaga gaasi 2. Kaitseb elusloodust ultraviolettkiirguse eest Osooni halvad omadused: 1. Maapinna lähedal on osoon raskekujuline saastaja, fotokeemilise sudu üks koostisosa ja happevihmade üks komponente 2. Vahetu kokkupuude kahjustab taimi ning ärritab inimeste kopse 3. Väiksemad kogused võivad inimestel põhjustada sellised haiguseid nagu bronhiit ning astma 4. Suuremad kogused põhjustavad kopsukahjustus juba ühe päevaga Põhjused: 1. Atmosfääri paisatud saasteained, peamiselt kloorograanilised ühendid ehk freoonid ja lämmastikoksiidid
Pikksilmad, teleskoobid, mikroskoobid, fotoaparaadid Nägemise parandamiseks Luup Lühikese fookuskaugusega lääts, mille abil saadakse esemest suurendatud ebakujutis Kuni 25x suurendused 424 eKr vanimad tõendid luubitaolise eseme olemasolust Optiline Teleskoop Optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust Kasutatakse laialdaselt astronoomias, kuid ka binoklites, fotoobjektiivides jne. Hans Lippershey 1608 esimene teleskoop Kasutatakse infrapuna- ja ultraviolettkiirguse registreerimiseks Mikroskoop Optikariist, mis võimaldab näha väikesest objektist, mida enamasti inimsilmaga pole võimalik näha, suurendatud kujutist Valgusmikroskoop e. optiline mikroskoop leiutati 1665. a Robert Hooke'i poolt Teadusharu, mis tegeleb mikroskoobiga uurimisega ja sellega seonduvaga, nimetatakse mikroskoopiaks Fotoaparaat
Leidub ka ühendites nt: oksiidid, happed , alused, soolad aga ka paljudes orgaanilistes ühendites. Tähtsus Elusorganismid kasutavad õhust saadavat hapnikku oma elutegevusel.Elutähtis element suuremale osale meie planeedil elavatele organismidele.Hapnik osaleb enamikus organismides toimuvates oksüdatsiooniprotsessides (hingamisel). •Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osooniekraani eksisteerimise aluseks. Selline ekraan kaitseb Maad ülemäärase kosmilise ja ultraviolettkiirguse eest. •Fotosünteesil saadav õhuhapnik on vajalik põlemisprotsessideks. Mitmed meie igapäevase elu tegevusvaldkonnad oleksid ilma selleta mõeldamatud. •Hapnikku kasutatakse ka keevitamisel, gaasi-ja plasmalõikusel, kuumutamisel, jootmisel, õgvendamisel ja karastamisel. Samuti kasutatakse erinevate metallide valmistamisel, reovete bioloogilisel puhastusel, tselluloosi valgendamisel ja klaasitootmise uutes tehnoloogiates.
Muutunud rasu koostis tekitab omakorda tõsise ohu akne tekkeks. Ummistub massiliselt poore, nendest tekib rasust ja pisikestest sarvrakkudest koosnevaid korke, mis ei lase intensiivselt tekkivat rasu enam nahapinnale. Eritis koguneb näärme viimajuhas ja paisutab ka nääret ennast. Väga lühikese ajaga toimub selles massis põletikku tekitavate bakterite kolonisatsioon ning ööpäeva pärast on punetav vistrik juba silmale nähtav. 1.4Nahk ja ultraviolettkiirgus Nahk on tundlidk ultraviolettkiirguse suhtes. Ultraviolett A (320...380 nm) on võrdlemisi nõrga toimega, kuigi pruunistab natuke nahka. Ultraviolett B (280...320 nm) mõjub tugevasti, põhjustades punetust ja muid naha muutusi. Lühiajalisel päevitamisel tekkinud punetus kaob mõne päeva jooksul ja epidermises tekib mustjaspruun värvaine melaniin, mis kaitseb nahka ultraviolettkiirguse edasise mõju eest. Pikaajaline päevitamine vanandab nahka sarvkiht pakseneb ja muutub karedaks, pärisnaha kollageen hakkab
atmosfääris umbes 715 ppb, mis jääb viimase 650 000 aasta looduslikku vahemikku (320-790 ppb).[5] Metaani eluiga on küll kõigest kümme aastat, kuid selle aja jooksul neelab ta 20-25 korda rohkem soojuskiirgust kui süsinikdioksiid terve sajandi jooksul. Inimtekkeline metaan on põhiliselt pärit energia tootmisest, gaasileketest, põllumajandusest (eelkõige riisipõllud) ning jäätmetest. O3 osoon Tänu stratosfääris paiknevale osoonikihile on elu Maal kaitstud Päikese ultraviolettkiirguse eest. Osoon on väga lühikese eluajaga gaas, kuid ultraviolettkiirguse mõjul tekib seda stratosfääris hapnikust pidevalt juurde. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad freoonid on ka väga tugevad kasvuhoonegaasid. Freoonide kasutuse lõpetamiseks sõlmiti aastal 1987 Montreali protokoll, mis kohustab kõiki allakirjutanud riike teatud ajaperioodi jooksul osoonikihti kahjustavate freoonide asendamise ohutute freoonidega.
(süsihappegaas) CO2, metaan CH4, naerugaas N2O ja ka maalähedane osoon O3. Õhkkonna kihid Troposfäär See on 0 kuni 10-16 kilomeetri kõrgusel ning see on see, mida me hingame. Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal, kõrguse kasvades temperatuur langeb kuni -70 kraadini. Stratosfäär See paikneb 10-16 kuni 50 kilomeetri kõrgusel. Seal paikneb suur osa osoonist. Osoonikiht neelab peaaegu kogu Päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse. Seetõttu soojeneb seal õhk +4 kraadini. Mesosfäär See paikneb 50 kuni 80 kilomeetri kõrgusel ning see on kõige külmem kiht. Mesosfäär ei neela kuigi palju soojust ega ultraviolettkiirgust ja seepärast võivad temperatuurid seal langeda kuni -90-ni. Õhk on seal piisavalt tihe, et aeglustada meteoriitide lendu ja seal nad ära põletada. Termosfäär See paikneb 80 kuni 480 kilomeetri kõrgusel. Seal on õhk väga hõre, kuid piisavalt tihe selleks, et
Kõik me oleme õppinud, et taimed on maakera rohelised kopsud. Tõepoolest, kõik rohelised taimed seovad atmosfäärist süsihappegaasi ja eraldavad hapnikku. Samas aga eraldavad taimed ühendeid, mis koostoimes lämmastikoksiididega saastavad õhku mürgise osooniga. Taimedest eralduvad lenduvad orgaanilised ühendid ehk lühendina VOC Oluline on taimsete orgaaniliste ühendite osalus osooni tekkel. 50 km kaugusel maa pinnast, kaitseb osoon maakera päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest, seevastu maalähedases õhus, mida me hingame, toimib osoon mürgina. Osoon on lõhnatu ja värvusetu, väga tugeva oksüdeerimisvõimega gaas. Kuigi osoon on lõhnatu, võib näiteks umbses kopeerimismasina või laserprinteri ruumis tunda nn. osooni lõhna. Osoon tekib troposfääris dihapniku ja monohapniku reageerimisel. Kas taimed saastavad rohkem kui inimene? (Nox)Lämmastikoksiide vabaneb kõikides sisepõlemismootorites ning üha hoogustuva autostumise tõttu ei suuda me enam
detsembril. Koostis Uraani atmosfääri koostis erineb ülejäänud planeedi keemilisest koostisest, koosnedes peamiselt divesinikust ja heeliumist. Uraani atmosfääri kolmandaks oluliseks koostisosaks on metaan (CH4). Metaanis neeldub rohkesti päikesekiirguse kollast ja punast spektriosa, mistõttu peegelduvad tagasi sinised ja rohelised kiired. Seetõttu paistabki Uraan meile sinakasrohelisena. Kliima Uraani atmosfäär on ultraviolettkiirguse ja nähtava valguse lainepikkustel erakordselt ühtlane ja ilmetu, võrreldes teiste hiidplaneetidega. Kui Voyager 2 möödus Uraanist 1986. aastal, registreeriti tervel planeedil kokku kümme pilve. Selline pilvede vähesus on seotud planeedi madala sisemise soojusega, mis on väiksem kui teistel hiidplaneetidel. Uraan on kõige külmem planeet päiksesüsteemis.
molekulis või keemilises ühendis elektrone. Osalaeng Elektrontiheduse nihkumine polaarsel sidemel. Nukleofiil Sageli anioon ja alati on ta osake, millel on vaba elektronpaar. Elektrofiil Sageli katioon, positiivne ja alati on tal tühi orbitaal. Radikaal Molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. Osoon O3 Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust, samuti neelab ta ultraviolettkiirgust. Osoonikiht Kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Freoon Lõhustavad osoonikihti, tekitades osooniauke. Pestitsiid Mürkkemikaal taimehaiguste, kahjurite, ja umbrohu tõrjeks. Isomeeria: C5 H11 Cl - kloropentaan: CH3 CH2 CH2 CH2 CH2 Cl 1-kloropentaan CH3 CH2 CH2 CHClCH3 2-kloropentaan asendisomeerid CH3 CH2 CH(CH3 )CH2 Cl 1-kloro-2-metüülbutaan CH3 C(CH3 ) 2 CH2 Cl 1-kloro-2,2-dimetüülpropaan ahelisomeerid Halogeenoalkaanide omadused ja kasutusalad:
· Maa atmosfäärist moodustab hapnik umbes 21 % Atmosfääri on hapnik tekkinud peamiselt fotosünteesi tulemusena. · Põhiliseks oksüdeerijaks meid ümbritsevas keskkonnas, sealhulgas ka eluslooduses. · Levinuim keemiline element maakoores-ligikaudu 45%. · Leidub vees ja õhus. · Looduses leidub vähesel määral ka hapniku teist allotroopi-osooni. · Maad ümbritsev hõre osoonikiht takistab elusloodust ohustava lühilainelise ultraviolettkiirguse jõudmist maapinnani. Keemilised omadused · Molekulaarne hapnik on tavatingimustes vähe aktiivne, kuumutamisel aga aktiivne. · Tugev oksüdeerija · Paljud ained põlead hapnikus tekivad oksiidid. Hapnik Kasutatud materjalid · http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht · https://www.google.com/imghp?hl=et&gws_rd=ssl AITÄH VAATAMAST!
hüpotees et elektromagnetilised lained kiirguvad ja neelduvad lõpliku suurusega energiakoguste ehk Atmosfääri koostis- N2 78%, O2 20,95, Ar 0,93, H20 0,5-4. Gaasid ja lisandid. Osoonikiht on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri energiakvantide kaupa. w,T=w2/42c2*w/ew/kT-1 . Wieni nihkeseadus musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.Osoonikiht kaitseb Maa organisme pöördvõrdeline selle temperatuuriga. Wieni nihkeseadus seob omavahel keha temperaturi ja kiirgusspektri maksimumile vastava ultraviolettkiirguse eest.Osoon tekib suures osas stratosfääris ülalpool 25 km troopika kohal, sealt valgub ta allapoole ja pooluste suunas. Osoon lainepikkuse. E=hv, h=Planki konstant
Bioloogia KT vastused: Mõisted: 1. Kude- rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 2. Elund- organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid, moodustuvad erinevatest kudedest. 3. Elundkond- nimetatakse elundeid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. 4. Retseptor- moodustavad närvirakkude kogumid ja nende talitlust soodustavad rakud. 5. Melaniin- ühend, mis kaitseb organism liigse ultraviolettkiirguse eest 6. Marrasnahk- Moodustab naha välimise kihi, selle pindmist osa nimetatakse sarvkihiks, mis koosneb kokkusurutud surnud rakkudest. 7. Pärisnahk- asub marrasknaha all, sisaldab elastseid kiude, mistõttu on painduv ning veniv. Seal on vere- ja lümfisioonid, väliskeskkonnast ärritusi vastuvõtvad retseptorid ning higi- ja rasunäärmed. 8. Luuümbris- luud kattev õhuke ümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. 9
rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoone kasutatakse külmutusseadmetes, vahu tekitamiseks olmekeemias (aerosoolid), ehitusmaterjalide tööstuses, õhukonditsioneerides jm. Praegu piiratakse CFCühendite kasutamist seoses keskkonnaohtlikkusega pea kõikides arenenud riikides. Iga ultraviolettkiirguse maapinnale jõudev lisahulk kahjustab kõike elavat. On avastatud, et nii UVA kui ka UVB kiirgus põhjustab nahavähki. UVB kiirgus suurendab ka silmakahjustuste arvu ja tõstab lühinägelikkuse esinemissagedust. Suurenenud UVB kiirguse hulk võib põhjustada mitmete taimeliikide saagikuse langust, kahjustada põldusid ja paljusid väga erinevates valdkondades kasutatavaid materjale (ehitusmaterjale, värvaineid, pakendeid, jm.). Osoonikihi kaitseks sõlmiti 1987. aasta 16
-- ATP süntees elektronide energia arvel; -- vesinikuaatomite (prootonid + elektronid) sidumine vaheühendiga, moodustub NADPH2 4. Fotosünteesi tähtsus · Fotosünteesi tähtsus on sellest võrrandist tuletatav: -- orgaanilise aine tootmine (taime kasv, heterotroofidele toit); -- hapniku tootmine (organismidele, sh taimedele endile hingamiseks, hapnikuaatomitest moodustub ka osoon - O3 kiht kaitseb Maad liigse ultraviolettkiirguse eest); -- süsihappegaasi sidumine atmosfääris 5. Fotosünteesi intensiivsust mõjutavad tegurid · valguse intensiivsus, temperatuus, CO2 hulk õhus, Taimede varustus vee ja mineraal ainetega, taime füsioloogiline seisund, taimeliik 6. Nimeta rakuhingamise etapid ja toimumis kohad · 1) glükolüüs toimub raku vedelas sisekeskkonnas 2)tsitraadi tsükkel püruvaadimolekulid transporditakse mitokondrise, kus neid edasi lagundtatakse
· õhk liigub ja seguneb pidevalt · kujuneb ilm ja kliima tekivad · tekivad tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) STRATOSFÄÄR Ulatub kuni 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20 % atmosfääri massist. Temperatuur tõuseb. Siia on koondunud suur osa osooni, mis neelab päikesekiirgust ja põhjustab temperatuuri tõusu.Osoonikint sisaldab osooni, trihapnikku- terava lõhnaga gaasiKaitseb elusloodust ( sh ka inimest ) ultraviolettkiirguse eest . MESOSFÄÄR · Paikneb 50-85 km kõrgusel · Sinna jõuavad meteoroloogilised õhupallid · Temperatuur langeb, mesosfääri välimisel piiril on see 100 C. · Sisaldab ionosfäärikihte, mis peegeldavad raadiolaineid tagasi maapinnale.
Keemiliselt väga püsivad. Mittepõlevad, mittemürgised, kergesti veelduvad. Põhjustavad selliseid probleeme nagu kasvuhooneefekt ja osooniaugud. Freoonide töönduslikku tootmist reguleerib 1987. aastal sõlmitud Montréali protokoll. Tekkimises on põhiliselt süüdi inimese poolt õhku paisatud freoonid. Freoon lõhustab O3 molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. 1 Cl on võimeline lõhkuma 10000-100000 O 3 molekuli. Osooni tekkimine ja kadumine toimub looduses ultraviolettkiirguse toimel. Osoonikihini jõudmiseks 6-8 aastat ja freoonid püsivad 100 aastat. Freoonid neelavad 1500 korda rohkem soojust kui CO2 , seega on nad osalised ka kasvuhooneefektis. Külmikutes jahutaja. Kuna freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel neelab algav keemisprotsess palju soojust. Aerosool pakendites propellant. Kloroformi (CHCl3 ) kasutatakse laialdaselt teflooni ja õhukonditsioneeride jahutus vedelike sünteesimisel.
Stratopausis üleminekukiht, mis ulatub kõrguseni 55 km. Stratosfäär ulatub kuni 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20 % atmosfääri massist. Koondunud suur osa osooni, mis neelab päikesekiirgust ja põhjustab temperatuuri tõusu. Osoonikint sisaldab osooni, trihapnikku- terava lõhnaga gaasi. Kaitseb elusloodust ultraviolettkiirguse eest. Tropopaus õhukiht, kus temperatuur enam ei lange, vaid jääb püsima. Polaaralade kohal 8-9 km kõrgusel, ekvaatoril 15-16 km. Troposfääris paikneb valdav osa (ligi 80 %) õhkkonna massist. Toimub temperatuuri langemine keskmiselt 6,5 kraadi 1 km kohta, õhurõhk langeb
Eestimaa pinnal kasvatada, kuna muld siin on piisavalt viljakas. Toiduainete transport vajab kütuste põletamist, mille tulemusena paisatakse loodusesse suurel hulgal mürkgaase. Loodustsäästvam oleks kasvatada toiduaineid omal maal, jättes sellega alles kütuste jaoks kuluvad loodusvarad ja säästes keskkonda mürkgaaside eest. Kõige rohkem avaldavad mõju keskkonnale heitgaasid, mis nõrgestavad Maad kaitsvat osoonikihti. See kiht kaitseb kõiki Maal elavaid olendeid ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi kadumisel sureksid kõik elusolendid peale inimese, sest kindlasti leiutaksid inimesed enda kaitseks midagi välja, kuid siis poleks elu Maal enam nii mitmekesine. Kõik, mida inimene loodusesse paiskab, see sinna ka jääb. Heitgaasid ei kao ära, vaid hakkavad tekitama kasuhooneefekti ehk soojendama maailma. Viimase 100 aastaga on maa keskmine temperatuur tõusnud 0,7 kraadi, kui see nii jätkuks, siis oleks 10 000 aasta pärast Maa keskmine temperatuur 85 kraadi
Luminestsents ehk külm heledus ld tähendab lumen valgus. Aine poolt väljakiiratud valgus, mis ületab samale temperatuurile vastavast soojuskiirguse taset. Luminestsentsi tekkimiseks on vajalik mittesoojusliku energia juhtimine ainesse (valgusega kiiritamine, elektrivool, keemiline reaktsioon, elektronidega pommitamine) Valgusega kiiritamine Fotoluminestsents Protsess, mille käigus toimub valguse kiirgumine materjalist peale lühilainelisema nähtava valguse või ultraviolettkiirguse neeldumist aines. Kiirguva valguse intensiivsus on enamasti väiksem kui neeldunud valguse intensiivsus, sest selle protsessi käigus on alati kaod ning osa neeldunud energiast vabaneb soojusena. Rakendamine Fotoluminestsentsi kasutatakse luminofoorlampides, valgusdioodides, ainete keemilise koostise või keskkonnasaaste uurimisel, tahkiste; molekulide ja kristallide elektroonste omaduste uurimisel, optilistes sensorites, rakendused meditsiinis, fotoluminestsents spektroskoopia
Lisaks toimub naharakkude täiendav stimuleerimine, mis kindlustab kiire taastumise ja rakkudevahelise aine uuenemise. Laserlihvimisel on teiste naha meditsiiniliste töötlemisvõimaluste ees olulisi eeliseid. Epidermise eemaldamine toimub kokkupuuteta, mistõttu puudub ka risk nakatuda. Lisaks toimub protseduuri ajal naha täiendav desinfitseerimine soojuse mõjul. Laserlihvimine on suhteliselt ohutu protseduur, mis võimaldab efektiivselt kõrvaldada ultraviolettkiirguse poolt tekitatud naha vananemise tunnuseid. Uuringud näitavad, et varajased kortsud tekivad peamiselt ultraviolettkiirguse tagajärjel. Teadlased peavad seda vananemise erivormiks ehk enneaegseks vananemiseks, mis erineb oma ilmingute poolest kronoloogilisest vananemisest. 3.3 Veenide laserraviks Kui näole ilmuvad peenikesed kapillaarilaiendid, pöördutakse oma murega sageli esmalt kosmeetikute poole. Laseriga saab töödelda neid veresoonte võrke, mis
tasakaalus, kui tekkivate osoonimolekulide arv on sama suur kui lagunevate osoonimolekulide arv. Stratosfääri osoon erineb maapinnalähedasest osoonist, mis pärineb tööstus- ja liiklussaastest kombineerituna ilmastikuoludega. Maapinnalähedane osoon põhjustab hingamisraskusi ning taimekahjustusi. Osoonikihi terminit kasutatakse osoonimolekulide hulga kirjeldamiseks stratosfääris. Osoonikiht paikneb terve maakera ümber ning kaitseb filtrina kahjuliku ultraviolettkiirguse eest, mis mõjuvad kahjulikult nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. 90% osoonist paikneb ülemises atmosfääris e. stratosfääris 10-50 km kõrgusel maapinnast. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast ja ulatudes kuni 90 km kõrguseni. Kuid õhus on osooni äärmiselt vähe võrreldes stratosfääriga, kus on osooni 5-10 korda rohkem kui maapinnal. Tema hulk hakkab kiiresti kasvama tropopausis (umbes 10 km kõrgusel). 2. Osoonikihi hõrenemise põhjustajad ja tagajärjed
Nahk Nahk on inimese suurim elund! Naha ülesanded: Kaitse vigastuste eest (haigused, kiirgus, veekadu, vigastused) Sünteesib erinevaid ühendeid Säilitab kehatemperatuuri Nahk on ka meeleelund Kaitse UV kiirguse eest. Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mäjul pingmeti melaniini. See annab nahale värvuse ja taksistab ultraviolettkiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. Nahas sünteesitakse d vitamiini. See on vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel ja stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. D vitamiini puudusel tekib krampe, ludehõrenemine, väsimus, vaegnägemine- ja kuulmine, lihaste nõrkus ning fosfori peetus neerudes. Lastel rahhiit. Nahk kaitseb haigustekitajate eest Nahal elab itmesugused baktereid, enamasti on nad hädavajalikud kuna kaitsevad haigustekitajate eest
Maapõuest kaevandatud kütuste, puidu põletamisega paiskub atmosfääri palju erinevaid kahjulikke süsihappegaase. Kui veeaur muutub veepiiskadeks, sajavad need happesademetena maapeale, kahjustades taimestikku, rikkudes veekogusid ja mulda ning ka kivist ehitisi ja mälestusmärke, kahjustavad puude lehti ja okkaid. Et vähendada õhusaastet peaks inimesed kasutama vähem mootor-transpordi vahendeid ning võiks vähem tehaseid. Kasvuhooneefekt Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Tõsine oht osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. Osoonikiht ei koosne peamiselt osoonist. Osooni kontsentratsioon on seal lihtsalt kõrgem kui mujal: umbes üks sajast tuhandest osoonikihi molekulist on osooni molekul. Osoonikiht Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn
annaabi.ee 
