Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ülemiste veepuhastusjaam". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karedus, veele, ülemiste, mgekv, keetmisel, kaltsium, magneesium, joogivee, veepuhastusjaama, pehmeks, paekivi, karbonaatne, ioniit, joogiveele, kloor, õppereis, looduslikus, aluskivim, juhtumisi, veed, lahustumatu, katlakivi, mittekarbonaatne, üldkaredus, kogusumma, piirnorm, pesumasinad, pärsib, herned, keetmine, destilleerimine, keedetakse, aurudVee karedus Eestis on joogivesi enamasti kare elame paesel pinnal ning see sama paekivi teeb karedaks ka meie joogivee. Looduslik vesi võib sisaldada lahutsunud kaltsiumi- ja magneesiumisooli. Niisugust vett, mis sildaldab märgatavas kogues Ca(2pluss) ja Mg(2pluss) - ioone, nimetatakse karedaks veeks.Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete hulgast. Peale magneesium- ja kaltsiumisoolade tekitavad karedust ka teised polüvalentsed katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn. Karedus määratakse tavaliselt CaCO3 kogusega mg/l. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi, üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi. Raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega ja väga kare on merevesi.
Valga Gümnaasium 10B Hanna-Liina Koort VEE KAREDUS Referaat Valga 2007 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Vee karedus.......................................................................................................................................4 Vee kareduse liigid ja mõõtmine......................................................................................................5 Eristatakse viit kareduse liiki..............................................................................................5 Vee karedust mõõdetakase ...............................................
18.02.2018 Vee karedus Karbonaatne (ka mööduv) karedus ...karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. ...põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2.
Vee karedus Vee karedus Joogivee karedus on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. Vee karedus 2 Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid (Ca2+ ja Mg2+). Peale nende tekitavad karedust ka teised katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn. Vee kareduse liigid Eristatakse kolme kareduse liiki: 1. Mööduv (karbonaatne) karedus. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid (HCO-3) ja karbonaadid (CO2- 3) mis sadenevad vee keetmisel lahustumatu CaCO3-na välja. 2. Püsiv (mittekarbonaatne) karedus. Seda põhjustavad peamisel Ca ja Mg kloriidid (Cl-) ja
1 2. II A RÜHMA METALLID 2.1 II A rühma metallide üldiseloomustus II A rühma metallideks on berüllium, magneesium, kaltsium, strontsium, baarium ja raadium. Nelja viimast elementi ehk kaltsiumit, strontsiumit, baariumit ja raadiumit nimetatakse ka leelismuldmetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismuldmetall sellest, et nende metallide oksiidid moodustavad veega reageerides leeliseid. Sõna muld kasutati juba keskajal rasksulavate metallioksiidide ja teiste kõrgel temperatuuril sulavate ainete kohta. Aatomi ehitusel kuulvad nad s- elementide hulka, nagu ka leelismetallid. Nende aatomite
või siis üle 100 oC. Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 1. NaOH või selle asemel Na2CO3, 2. 2% HCl lahus. Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toimet. 52. Karbonaatne karedus ja selle määramine(vt praktikumi töö). Karedust, mida arvutatakse HCO3 ja CO3 kontsentratsioonide järgi; NB! Kui samas vees Ca2+ ja Mg2+ ei sisaldu, ei ole ka karbonaatset karedust! Vee karbonaatse kareduse määramiseks tuleb uuritavasse vette lisada indikaatorit MO või MP. Seejärel peab tiitrima vett soolhappelahusega seni kuni vedeliku värvus muutub kollasest oranžikaspunaseks
vedelik tahkub (moodustuvad kristallid või amorfsed ained). Auru rõhud kuna vedeliku osakene on gaasilises olekus, siis ta omab mingit kindlat rõhku. Tahkete ainete lahustuvus suureneb temperatuuri tõustes. Gaaside korral lahustuvus väheneb vedelikes (rõhu tõstmisel aga suureneb). Vedelike keemisel lähevad selle molekulid üle gaasilisse olekusse kogu vedeliku mahu ulatuses. Aurumine toimub ainult vedeliku pinnal. Vee karedus iseloomustab Ca2+ ja Mg2+ -soolade sisaldust vees. Üldine karedus Ca ja Mg ioonide kogusisaldus vees. See omakorda jaguneb karbonaatseks kareduseks ja mittekarbonaatseks kareduseks. Karbonaatne karedus määratakse CO 32- ja HCO3- ioonide summaarse sisalduse põhjal. Tavaliselt on loodusliku vee karedus põhiosas tingitud karbonaatsest karedusest, mida nim ka mööduvaks, sest vee keetmisega saab karbon karedust oluliselt vähendada
OH- + tahked peendisperssed ained (muda, savi jne) ning mikroorganismid. Vett nimetatakse karedaks, kui ta sisaldab mitmesuguseid lahustunud lisandeid, peamiselt Ca ja Mg soolasid. Karedust väljendatakse katlakivi tekitavate Ca ja Mg soolade sisaldusega vees; karedust mõõdetakse milligrammekvivalentides 1 l vee kohta (mg-ekv/l). Karedust jaotatakse mööduvaks ja püsivaks kareduseks. Mööduvat karedust põhjustavaid vesinikkarbonaate eemaldatakse keetmisel. Püsiva kareduse põhjustavad CaCl 2, CaSO4, MgSO4, MgCl2, mis keetmisel ei kõrvaldu. Vee pehmendamiseks töödeldakse looduslikku vett ioonvahetajatega. Ioonivahetus kare vesi lastakse läbi ioonfiltri, milles sisalduvad ioniidid (tahke teraline mass) eemaldavad vees leiduvad lisandioonid. On kahte tüüpi ioniite: kationiidid - eemaldavad vees leiduvad katioonid; anioniidid - eemaldavad anioonid. Eemaldamine toimub ioonivahetuse kaudu: lahuses olevad Ca2+ või Mg2+ -ioonid
on maardlate kättesaamiseks puuritud puuraugud. Kasutamine: 1. Tulekustutid on täidetud vedela CO2- ga või naatriumvesinikkaarbonaadi lahuse ja väävelhappe ampulliga (NaHCO3 ja H2SO4 omavahelisel reageerimisel tekib CO2) 2. Tugeval jahutamisel tardub CO2 tahkeks, jääga sarnaseks massiks nn ,,kuiv jää", mida rakendatakse toiduainete (jäätis) säilitamiseks. 3. Toiduainetehnoloogias kasutatakse CO2 paljude jookide gaseerimiseks. 4. Ühtlasi saab seda kasutada joogivee desinfitseerimiseks ning heitvee neutraliseerimiseks. Süsinikdioksiid kahjustab betooni kuna moodustab niiskusega kokkupuudutel happe. CO2 + H2O = H2CO3 Hape söövitab ka metalli. 10. Veeaur õhus. Absoluutne niiskus, suhteline niiskus. Kondensaat, selle tekkimise põhjused õhus olevast veeaurust ja kondensaadi koguste arvutusskeemid: kondensaadi kogus 1. kui muutub nii õhu rõhk kui temperatuur; 2. kui rõhk ei muutu, aga alaneb temperatuur; 3
valemid. Võrrandi pooli eraldab pöördumatu reakts korral või =, pöörduva reakts korral; 2)võrrand tuleb tasakaalustada, st elemendi aatomeid on võrrandi vasakul ja paremal pool võrdselt; on tavaks kirj gaasina eralduva aine valemi järele ja sademena eralduva aine järele . Praktikas kasutamine: fotokeemia valgustamine, kiirguskeemia kiiritamine, katalüüs. 5. Ainete ja materjalide isel (sertifitseerimise) printsiibid. Vesilahuste omadused. Loodusliku vee püsiv karedus on 4.8 mmol/l, mööduv karedus 3.1 mmol/l, kui palju võib moodustuda katlakivi 5 m3 veest (katlakivi koostiseks võtta CaCO3)? Ainete ja materjalide iseloomustamise (sertifitseerimise) printsiibid: a)agregaatolek normaalrõhul ja toatemp-l; b)värvus; c)tahkete ainete puhul osakeste kuju, suurus ja pinna iseloomustus; d)vedelike puhul viskoossus erinevatel temp-l; e)tihedus; f)sulamis- ja keemistemp; g)koostiselementide või ainete ja lisandite sisald; h)lisainfo;
- Aluseliste oksiididega CaO + H2O -> Ca(OH)2 - Vähedissotsieeruva ühendina on paljude ioonvahetusreaktsioonide saaduseks 51. Loodusliku vee koostis. Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st. tahkete osakestega vesilahus. Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3, Cl-, SO42-, H+, OH-, lisaks tahked ained ja mikroorganismid (savi, muda) 52. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine (vt praktikumi töö). 53. Karbonaatne karedus (vt praktikumi töö).kõrvaldamine Karbonaatne karedus ehk karbonaatkaredus on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemist vees. Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks. Karbonaatse kareduse kadumist iseloomustavad järgmised võrrandid (reaktsioon toimub vee keetmisel): Ca(HCO3)2 → CaCO3↓ + H2O
mahuliselt 0,03% CO2. See moodustub hingamisel, põlemisel, käärimisel, mädanemis- ja kõdunemisprotsesside käigus. Laboratoorselt saadakse seda kaltsiumkarbonaadist hapete toimel: Kasutamine: 1) Tulekustutid on täidetud vedela CO 2-ga; 2) Tugeval jahutamisel tardub CO 2 tahkeks, jääga sarnaseks massiks, nn "kuiv jää", mida rakendatakse toiduainete (nt jäätise) säilitamiseks; 3) Toiduaine-tehnoloogias kasutatakse CO 2 paljude jookide gaseerimiseks; 4) Ühtlasi saab seda kasutada joogivee desinfitseerimiseks ning heitvee neutraliseerimiseks. CO2 st põhjustatud ohud: süsinikdioksiid kahjustab betooni, kuna moodustab niiskusega kokkupuutes happe: . Hape söövitab ka metalli. 10. Vedelas olekus käibegaaside diagrammidelt temperatuur-aururõhk saadav informatsioon (CO2, CO, CH4, C3H8, C4H10, Cl2, SO2, O2, N2). Saadav informatsioon: 1) kriitiline temperatuur; 2) küllastatud aururõhk kriistilisel temperatuuril; 3)
Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO3 CaCO3 + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO3 Mg(OH)2 + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. Põhjavee kokkupuutel õhuga tekib sade Fe(OH)3 (punakaspruun). Kui see vesi juhtida läbi liivafiltri, saab vähendada rauaioonide sisaldust vees. 16. Vee kareduse mõiste kaasaegne sisu (seletus, näited). Vee kareduse mõiste(te) vananenud sisu ja vananemise põhjused. Kas mõisted vee karedus ja katlakivi on omavahel seotud ? Kui on, siis kuidas ? Vee karedus kaasaegne kaasajal peetakse vee kareduseks vaid Ca 2+, Mg2+ ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. Kui kaltsium/magneesium/vesinikkarbonaatioone ei ole, siis sadet ehk katlakivi ei teki. Näiteks destilleeritud vees ei ole karedust, sest vesi on juhtitud läbi ioniitide, kus Ca ja Mg on asendatud vees lahustuvate ainetega. Vee kareduse mõiste vananenud sisu ja vananemise põhjused ??
12. Loodusliku vee põhilised koostisained on: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO42-, H+, OH- ja muda, savi. Vett nimet. karedaks, kui ta sisaldab mitmesuguseid lahustunud lisandeid, peamiselt Ca ja Mg soolasid. Karedust väljendatakse katlakivi tekitavate Ca ja Mg soolade sisaldusega vees; karedust mõõdetakse milligrammekvivalentides 1 l vee kohta( mg- ekv/l). Karedust jaotatakse mööduvaks ja püsivaks kareduseks. Mööduvat karedust põhjustavaid vesinikkarbonaate eemaldatakse keetmisel. Püsiva kareduse põhjustavad CaCl2, CaSO4, MgSO4, MgCl2, mis keetmisel ei kõrvaldu. Vett pehmendatakse kas termokeemiliselt või ioonivahetuse meetodit kasutades. Viimane meetod on tõhusam ja seda kasutat. rohkem; põhineb kationiitide kasutamisel. vee kuumutamisel üle 650C laguneb HCO3àH++CO32- ja veest sadeneb välja CaCO3, mis on katlakivi põhikomponent. Fe2+ ioone sisaldava vee (põhjavee) kokkupuutel õhuga tekib vees Fe(OH)2 sade (punakaspruun).2Fe2++ ½ O2+H2Oà2Fe3++2OH- .
- Bh on katla kütusekulu tunnis nimikoormusel - kg/h ja Qa kütuse alumine soojus-väärtus kJ/kg. - Peakatelde kasutegurid ulatuvad 0,96, - Abikateldel 0,75…0,86 ηk = Pt3600 BhQa IV Katla veerežiim Katlavesi ja selle omadused Vesi on aurukatla töökeha, mille kvaliteedist sõltub katla ja kogu auruenergeetikasüsteemi efektiivsus ja töökindlus. Vees sisalduvad lisandid põhjustavad katlakivi teket ja korrosiooni. Seetõttu esitatakse katlas kasutatavale veele ranged nõuded, milliste täitmist tuleb katla ekspluateerimisel hoolikalt jälgida. Katelseadme tööprotsessiga seonduvalt võime vett liigitada järgmiselt: - katlavesi, milline asub aurustustorudes, kollektorites, ökonomaiseris ja teistes katla veetsirkulatsioonikontuuride elementides; leektorukatelde puhul katla keres; - kondensaat, milline saadakse äratöötanud auru kondenseerimisel kondensaatorites või auru kondenseerumisel soojustarbijate
), kipsvormid skulptuuridele, bareljeefid jm. Mitmed väiksemad kasutusalad (näit. termoluminofoorid) 2.3.4.5. Karbonaadid Looduses levinud Ca karbonaadid: CaCO3 ja Ca(HCO3)2 CaCO3 - lubjakivi (paekivi), kriit, marmor mineraal kaltsiit kasutatakse tohututes kogustes ehitusmaterjalina - lubja saamiseks (vt. CaO juures) - tsemendi saamiseks → betoon Ca ja Mg soolad põhjustavad vee kareduse: - vesinikkarbonaadid - MÖÖDUV karedus (karbonaatne) see osa karedusest “kaob” keetmisel: vee Ca(HCO3)2 → CaCO3 + CO2 + H2O ÜLD- KAREDUS Mg(HCO3)2 → Mg(OH)2 + 2CO2 - sulfaadid, kloriidid jt. - JÄÄV karedus ei vähene keetmisel Vee karedusel on suur (taval. negatiivne) tähtsus:
. Difusiooni kiirus gaasides sõltub rõhust, võrdeliselt (osarõhkude summa). Lahustes kulgeb oluliselt aeglasemalt kui gaasides, sõltub temperatuurist, võrdeliselt. Veel aeglasemalt kulgeb tahketes ainetes. Oluline on difusiooni kiirus erinevates suundades! Vertikaalsuunas on palju aeglasem kui horisontaalsuunas. Difusioon looduskeskkonnas st et difusioon toimub koos välismõjudega. Olulist rolli hakkab mängima osakeste tihedus (pole suletud ruum) ja temp erinevus (gradient) atm ülemiste ja alumiste kihtide vahel. Samuti mõjutab Maa külgetõmbejõud. Vees on dif ver suunas oluliselt aeglasem kui hor suunas (jõgede reostus voolab põhjas, kui on tihedam aine). Difusiooni kasutamine tööstuses: pulbermetallurgia, ehitusmatrjalide paagutamisel nt punane tellis, osaliselt sulab, osaliselt difundeerub, väikeste det Zn-mine trumlis või vibroalusel, päikesepatareide valmistamine, elektroferees
+/- 0,01 pH ühikut 1. Loodusliku vee koostis 2. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine (vt praktikumi töö). NaOH või selle asemel Na2CO3 2% HCl lahus Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda (Na2CO3 ) lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toime 1. Karbonaatne karedus ja selle määramine (vt praktikumi töö). 2. Üldkaredus ja selle määramine (vt praktikumi töö) 3. Vee pehmendamine (vt praktikumi töö) Väljasadestusmeetod Ca2+ ja Mg2+ viiakse rasklahustuvatesse ühenditesse ning viimased eemaldatakse veest filtreerimise või setitamisega; lisatakse reaktiive leelismetallide karbonaadid (NaCO3), Ca(OH)2, NaOH, silikaadid, ortofosfaadid (Na3PO4 , Na2HPO4) moodustavad Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·
paagutamisel suure rõhu all temperatuuril kuni 500oC saadakse kerge, tugev, hästi töödeldav ja kõrge temperatuurikindlusega (kasutatav temperatuuride vahemikus 350...500oC). Kõik alumiiniumisulamid kaotavad 300oC juures oma tugevuse. Magneesiumisulamid Magneesiumisulamid on kasutatavatest metallidest kõige kergemad. Magneesiumi tihedus on 1740 kg/m³ ja sulamistemperatuur 650ºC. Magneesiumit keemilise aktiivsuse tõttu masinaehituses puhtal kujul ei kasutata. Magneesium süttib sulamistemperatuuri juures kergesti ja põleb heleda silmipimestava leegiga. Magneesiumisulamite peamised legeerivad elemendid on Al, Mn ja Zn. Magneesiumisulamid on korrosioonikindlamad kuipuhas magneesium.Alumiinium suurendab sulami kõvadust, tsink suurendab sulami plastsust ning valatavust ja mangaan suurendab sulami korrosioonikindlust. Valusulamite omadusi saab parandada karastamise ja vanandamisega.
paagutamisel suure rõhu all temperatuuril kuni 500oC saadakse kerge, tugev, hästi töödeldav ja kõrge temperatuurikindlusega (kasutatav temperatuuride vahemikus 350...500oC). Kõik alumiiniumisulamid kaotavad 300oC juures oma tugevuse. Magneesiumisulamid Magneesiumisulamid on kasutatavatest metallidest kõige kergemad. Magneesiumi tihedus on 1740 kg/m³ ja sulamistemperatuur 650ºC. Magneesiumit keemilise aktiivsuse tõttu masinaehituses puhtal kujul ei kasutata. Magneesium süttib sulamistemperatuuri juures kergesti ja põleb heleda silmipimestava leegiga. Magneesiumisulamite peamised legeerivad elemendid on Al, Mn ja Zn. Magneesiumisulamid on korrosioonikindlamad kuipuhas magneesium.Alumiinium suurendab sulami kõvadust, tsink suurendab sulami plastsust ning valatavust ja mangaan suurendab sulami korrosioonikindlust. Valusulamite omadusi saab parandada karastamise ja vanandamisega.
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
rekonstrueerimine. Vee seisundit halvendavad peamiselt eutrofeerumine ja maaparandus, paisude ehitamine ja veevoolu tõkestamine. Sisevete kalapüük on enamasti stabiilne. Maavarade kaevandamisega kaasnevad keskkonnale müra, tolm, veerežiimi muutused. Suurenenud jäätmete taaskasutus. Suurimad välisõhu saasteallikad on põlevkivi, järgmine on transport. Looduslikele ökosüsteemide elupaikade vähenemine. Rohealade suurendamine linnades. Joogivee kvaliteet ja suplusvee kvaliteet hea ja väga hea. Eesti jaoks on kõige olulisem otsida võimalusi põlevkivijäätmete taaskasutuse suurendamist. Globaalne keskkonnaseisund: Ökosüsteemide hävimine ja globaalne kliimasoojenemine on tänase tarbimisühiskonna kõrvalnähud, millel võivad olla meie tsivilisatsiooni hävitavad tagajärjed. Üheks tähtsamaks häiritud protsessiks ökosüsteemides (ja biosfääris tervikuna) on kliimaregulatsioon. Kliimasoojenemist
Rakuplasma ehk tsütoplasma koosneb peamiselt veest, anorgaanilistest ainetest ja orgaanilistest ühenditest. Plasma ümbritseb rakutuuma ja organelle. Veel on temperatuuri reguleerimise ja kandja ülesanne, samuti mängib vesi ka lahusti rolli. Anorgaanilised ained sisenevad rakkudesse soolade kujul, sest rakk ei suuda neid ise toota. Lahuses esinevad soolad positiivselt laetud ioonide (katioonide) ja negatiivselt laetud ioonide (anioonide) kujul. Tähtsamad katioonid on naatrium, kaalium, kaltsium ja magneesium. Sagedamini esinevad anioonid on kloriid, bikarbonaat, anorgaaniline fosfaat ja sulfaat. Raku sisemuses on ülekaalus kaalium-, magneesium- ja fosfaatioonid. Rakuvaheruumis ehk interstiitsiumis esinevad peamiselt naatrium- ja kloriidioonid. Valgud (proteiinid), rasvad (lipiidid), süsivesikud (suhkrud) ja nende laguproduktid on rakuplasmas leiduvad orgaanilised ained. Autosoomid – mittesugulised kromosoomid Heterosoomid – sugulised kromosoomid
annaabi.ee 
