3. Milliseid sümboleid ei tohi kasutada failide nimedes? 4. Mis tüüpi failidega on tegemist kui faili laiendiks on ..... a. Trüki faililaiendi taha sulgudesse, mis programmiga seda faili avada. .doc .bmp .exe .jpg .txt .odt .ai .dwg 5. Tihti on Windows keskkond seadistatud nii, et failide laiendeid ei näidata. Missugused ,,elemendid" aitavad meil siis aru saada, mis tüüpi failiga on tegemist? 6. Mis on käivitatavad failid ja mis on andmefailid? Kuidas nad on omavahel seotud? 7. Mis on kaust? 8. Milleks kasutatakse kaustasid? 9. Millest tuleks lähtuda kausta nime valimisel? 10. Kas failid nimedega Orav.gif ja ORAV.GIF saavad asuda ühes ja samas kaustas? Põhjenda vastust. 11. Mis on alamkaust? 12. Mis on andmekandja? 13. Ava enda arvuti kaust Minu arvuti ja uuri selles kaustas asuvaid andmekandjaid (kettaid). Kirjuta välja sealolevate andmekandjate nimetused koos tähistega. 14
docstxt/14112822014612.txt
docstxt/13238511655635.txt
docstxt/1299938728133695.txt
docstxt/14800012440627.txt
docstxt/14251520734165.txt
docstxt/124248343628154.txt
docstxt/124248317728154.txt
docstxt/124248327728154.txt
docstxt/135464645562.txt
docstxt/13338779582120.txt
docstxt/136172099038.txt
docstxt/13338762802120.txt
docstxt/133657636359661.txt
docstxt/15046378905757.txt
Jean Sibelius 8. oktoober 2009. a. 8:10 1865-1957 Elulugu Soome rahvas austav oma kuulsat heliloojat kui rahvuskangelast, kes oma muusikaga etendas tähtsat rolli soomlaste vüitluses oma maa iseseisvumise eest. Sündis Hämenlinnas arsti peres. Kaotanud varakult isa jäi vaid ema kasvatada. Ema pühedus peale lesestumist kodule. Ema olu mmuusikaliselt väga andekas (pianist, hea lauluhäälega, tundis nooti) ja ajgas oma oskusi pojaga. Jean harjutas ja juba 6-a improviseeris. Esimesed loomed noodistas ema. 15-aastaselt osales pianistide konkursil, kus võitis laureaadi tiitli. Kuulis ühe ukse taga viiulimängu ja soovis saada seejärel viiuldajaks. Astus helsingi ülukooli õigusteaduskonda, et kindlustada tulevik. Helsingi muusikakool avati ja aastal 1885 astus sibelius sinna sisse. See oli esimene kõrgem muusika õppeasutus. Lahkus helsingi ülikkoolist. Sibeliuse andekus on niivõrd ilmne et talle omistati peale muusikakooli lüpetamist (1889) riik...
docstxt/136172525039.txt
docstxt/14816406908047.txt
docstxt/135162353629.txt
Moodle testi küsimused vastustega, mitu variante. Excelli failid vajalikud ülesnnete lahendamiseks on eraldi.
docstxt/132187049712787.txt
docstxt/1294203950126609.txt
· Kaks olekut: võib olla kas 0 või 1 Bait · 1bait = 8 bitti · Infohulk, mis on vajalik ühe tähe salvestamiseks · Tähistus : 1B Arvuti töötab kahendsüsteemis, numbritega 0 ja 1 Kahendsüsteemis ei ole võimalik arvu 1000 väljendada kahe astmena. Fail on iseseisev terviklik andmete kogum. Igal failil oma nimi, aitab arvutist faili üles leida. Failis sisalduvad andmed määravad faili tüübi. Nii süsteemsed kui kasutaja poolt loodud failid on erinevat tüüpi: · Programmifail · Tekstifail · Pildifail · Muusikafail Faililaiendid Tekstifailid: DOC, DOCX, TXT, SXW, ODT , RTF Pildifailid: JPG, JPEG, BMP, GIF, PNG, TIFF Tabelid: XLS, XLSX, SXC, ODS Videofailid: AVI, MPG, MPEG, MOV WMV Helifailid: WAV, MP3, RAM, AU, WMA Käivitatavad failid ja süsteemifailid: EXE, COM, BAT, SYS Arhiivifailid:TAR, ZIP, GZ, RAR Muud: HTM, HTML, PHP,XML, DAT, ISO, IMG, PDF VIIRUSED: VBS ja WSH
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Nimi 1 tudengikood Nimi 2 tudengikood Nimi 3 tudengikood PRAKTIKUMI ÜLESANNE Juhendajad: Professor Peeter Ellervee Hardi Selg Tallinn 2017 Annotatsioon Töö eesmärgiks on luua minimaalne juhtloogika VHDL keeles vastavalt lähteülesandele. Töö tulemusena on loodud juhtloogika VHDL keeles poe eskalaatori, helisüsteemi, ukse ja valgustuse kontrollimiseks, samuti saadud juhtloogika valideeritud simulatsiooni teel. Töö on kirjutatud eesti keeles ning sisaldab teksti 21 leheküljel, 8 peatükki, 1 joonist, 2 tabelit. Sisukord Tallinn 2017 Sissejuhatus........................................................................
docstxt/124397324133960.txt
docstxt/135049564146.txt
arvuteid Windows 7, Windows Vista, Windows XP, Windows 2000 ja Windows Server 2003 infektsioonide konkreetsed, õelvara, sealhulgas Blaster, Sasser ja Mydoom, mis aitab eemaldada nakkust ei leitud. -------------------------------------------------- ------------------------------ 2. Vaba kettaruumi Disk Cleanup tööriist aitab teil vaba ruumi kõvakettal, et parandada arvuti jõudlust. Tööriist tuvastab failid võid rahumeeli kustutada ja seejärel võimaldab teil valida, kas soovite kustutada mõne või kõigi kindlaksmääratud faile. Kasuta Disk Cleanup, et: Eemaldage ajutised Interneti-failid. Kustuta allalaetud programmi faile, näiteks Microsoft ActiveX ja Javat. Tühjendada Recycle Bin. Eemalda Windows ajutised failid, näiteks viga aruandeid. Kustuta Windowsi komponentide, et sa ei kasuta. Kustuta installitud programmid, mida enam ei kasuta.
Failihaldus Faile on kahte liiki Programmid ja muud süsteemsed andmed Kasutaja andmed (dokumendid, pildid, videod jm.) Kõik andmed salvestatud failidesse Mistahes info salvestatakse arvutis faili kujul. Failid on kataloogide abil grupeeritud, et oleks kergem neid hallata ja hiljem infot leida. Kataloogidest moodustub otsitee ehk faili asukoht kõvakettal (nt kus võib asuda dokumendifail referaat.odt erinevates operatsioonisüsteemides): MS Windows 2000/XP/ C:Documents and SettingskasutajaMy Documentsreferaat.odt MS Windows Vista/7 C:UserskasutajaDocumentsreferaat.odt GNU/Linux /home/kasutaja/Dokumendid/referaat.odt Mac OS X /Users/kasutaja/Documents/referaat.odt FAIL
Kuna enamus tegevusi on seotud internetiga on ka sealne puhastus vajalik. Brauseritel on komme paljut internetis külastatut salvestada kõvakettale, et hiljem lehtede laadimine kiirem oleks. Samas sellise ajaloo kaasa vedamine teeb süsteemi aeglasemaks. Seetõttu kustutan brauseri ajutisi faile ja küpsiseid aeg-ajalt. 4. Registri puhastamine Register on operatsioonisüsteemi keskne osa, kus on kirjas kõik vajalik – mis programmiga milline fail avada, kus asuvad need failid jne. Samas salvestub registrisse ka aja jooksul sedasorti infot, mida tegelikkuses vaja ei ole. Kõige selle võib kustutada, kuna see aeglustab süsteemi. 4.1 Kasutan registri puhastamiseks CCleaner Kõige mugavam viis registri puhastamiseks on teha seda mõne spetsiaalse programmiga. CCleaner aitab mul seda teha vaid paari klikiga. 5. Eemaldan ajutised failid Arvutisse salvestatakse aja jooksul palju selliseid faile, mida otseselt vaja ei lähe. Osa neist
diskettidel ehk flopiketastel. Viimased olid personaalarvutite algusaegadel peamisteks vahenditeks informatsiooni ja programmide vahetamisel. Osad viirused levisid nakatades andmekandjal olevaid programme ning teised paigaldasid end ketta alglaadesektorisse, et aktiveerimine toimuks arvuti vahendilt käivitamisel automaatselt. Kasutati ära tolle aja arvutite omadust käivitumisel diskette lugeda. Kuni selliste andmekandjate kasutusaja lõpuni olid alglaadesektorit kasutavad pahavaralised failid kõige tavapärasemad ning edukamad teiste masinate nakatamisel. Traditsioonilised arvutiviirused tekkisid 1980. aastatel tänu personaalarvutite, BBS-i (hiljem FidoNet) ja modemite populaarsuse kasvule. Bulletin board-il (BBS) põhinenud tarkvara jagamine aitas otseselt kaasa trooja hobuste levikule ning viiruseid hakati kirjutama enam kasutatavate programmide jaoks. Makroviirused muutusid tavalisteks 1990. aastate keskpaigast. Enamus sellistest viirustest on
Failihalduse kordamisküsimused: 1.Kuidas sulgeda korrektselt arvuti? Sulgeda kõik avatud programmid ja akna. Start > Turn Computer > Turn off. Äikeseohu korral ühendada lahti vooluvõrgust ja sideliinidest. 2.Mitu faili asub kaustas Failid? Olekuribalt: 33 objekti. 3.Mitu kausta koos alamkaustadega asub kaustas Failid? Failid > Protertist 50 faili. 4.Kui suur (täpselt) on kausta Failid kõige vanem fail? Järjestuse muutmisega.Details > sorteerida Size alusel > teesid.doc properties 104KB (106496 b). 5.Miks kasutatakse ketta formaatimist? - Ketta tööks ette valmistamiseks nii, et sellele oleks võimalik faile salvestada. Selle käigus kustub kogu senine info kettal. 6.Mis on Teie arvuti operatsioonisüsteem koos versiooni numbriga? Microsoft Windows XP (MS WinXP) Professional Version 2002. 7.Mis on Teie arvuti muutmälu maht? 1,69 GHz 8
Faililaiendid Sissejuhatus Peaaegu kogu informatsiooni, mida hoitakse meie arvutis, võib nimetada failideks. Programmid, dokumendid, pildid/fotod, muusikafailid, filmid, videod, mängud jne--kõik nad on failid ja neid erinevaid failitüüpe on palju. Faile hoitakse olenevalt operatsioonisüsteemist kas kaustades või kataloogides. Faile eristatakse nende nimede järgi ning ühes -ja samas kaustas peavad kõikidel failidel olema unikaalsed/erinevad failinimed. Mõnedes operatsioonisüsteemides kirjeldatakse faile nende formaatide järgi ja faililidele lisatakse lõppu nn suffix ehk laiend Tavaliselt koosneb see laiend 3 tähest ja ta eraldatakse failinimest punktiga (.), näiteks: Minu_foto_2007.a.
1. Mis asi on lunavara Lunavara (ransomware), tuntud ka kui krüptoviirus või krüptouss, on selline pahavara, mis krüptib kasutaja arvutis kas teatud olulised andmed või terve kõvaketta, misjärel kurikaelad nõuavad andmete lahtikrüptimisvõtme eest lunaraha (http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse- algtoed/lunavara/). Antud pahavara krüpteerib faile, mis asuvad kasutaja arvuti kõvakettal. Edasi nõutakse nagu reegel kasutajalt raha selle eest, et failid saaksid lahtilukustatud. Tavaliselt nõutakse mitte tavalises rahas tasumist, vaid tasumist krüptovaluutas. Siia sobib näiteks Bitcoin. Krüptovaluutas tasumist nõutakse seepärast, et tavalist pangaülekannet on võimalik jälgida, aga krüptovaluuta liikumist algusest lõpuni jälgida ei saa. Raha, mida makstakse lahtilukustamise eest, nimetatakse lunarahaks. Ohvriks saab saada iga kasutaja. Kõige sagedamini toimub nakatumine:
.................................................................................................................9 Lisad..................................................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Tehnoloogia areng ja tehnika võimalused arenevad jõudsalt iga päevaga. Mis sai täna soetatud, on homme juba vana. Tehnika ja erinevad tarkvarasüsteemid, failid, dokumendid on arenenud niikaugele, et inimesel on võimalus ka kõige tähtsamaid asju ajada kodust lahkumata või viibides, kus iganes ta ka ei sooviks. Digitaalselt on võimalik allkirjastada dokumente, läbi mobiili on võimalik sõlmida tehinguid ja teha tellmusi. Käesolev referaat keskendub DigiDoc, ehk DDOC terviksüsteemile, mis võimaldab anda digiallkirju. Uurimisülesanded: selgitada välja, mis on täpselt DDOC uurida digiallkirja ajalugu
Failioperatsioonid Failide ja kaustade märgistamisest Selleks, et failiga midagi teha, tuleb see eelnevalt märgistada. Märgistatud faili nimi on sinine (nime taust). Ühe faili või kausta märgistamiseks tuleb sellel teha lihtsalt üks hiireklõps. Kui aga soovitakse märgistada mitut faili või kausta, saab kasutada hiire ja klaviatuuri koostööd. Kui märgistatavad failid asuvad nimekirjas üksteise järel, siis toimitakse järgmiselt: · Märgistatakse nimekirjas esimene fail; · Hoitakse klaviatuuril all tõsteklahvi Shift; · Tehakse hiireklõps nimekirjas viimase faili nimel; · Vabastatakse tõsteklahv. Kui aga failid ei ole nimekirjas üksteise järel, vaid nende vahel on faile, mida ei soovita märgistada, siis järgmiselt: · Märgistatakse esimene fail; · Hoitakse all klahvi Control;
Igal versioonil on ka oma Ubuntu on saadaval enam kui 55 keeles, sealhulgas ka eesti keeles (vt Estobuntu). Kasutajatel on võimalik saata läbi Launchpadi Rosetta tõlketööriistaga isetehtud tõlkeid. Ubuntu suunitlus kasutamise mugavusele ja lihtsusele väljendub sudo utiliidi laialdases kasutamises, mis võimaldab kasutajatel haldusülesandeid täita ilma potentsiaalselt turvaohtlikku superkasutaja sessiooni käivitamata. Failid Ubuntus Failid jagunevad üldiselt kaheks: tekstifailid (text) ja kahendfailid (binary). Ubuntu failidel on tunduvalt enam parameetreid. Faili üheks kõige olulisemaks parameetriks on tema kuuluvus. Igal failil peetakse meeles omaniku, rühma ja ülejäänute juurdepääsuõigused. Igal Ubuntu kasutajal on lisaks kasutajanimele ka veel grupitunnus. Nii on võimalik faile valikuliselt kättesaadavaks teha mõned omanikule, mõned tema grupile, mõned aga kõigile soovijaile.
muuta ja leida sobiva tööasendi. Töötades aastakümneid samas töökohas, võime me saada kutsehaiguseid. Haigestumist ja vigastusi ennetada on odavam kui ravida. Töötaja tervis pole ainult iseenda või meditsiinitöötaja mure, vaid ka tööandja mure. Tööandja, kes tahab, et tema tegevus oleks tulemuslik ning kaader hea tervise ja suure töövõimega, on samuti sunnitud tegema investeeringuid töötajate tervisesse. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.estonian-warehouse.com/failid/39083228.pdf 2. http://www.ttk.fi/files/808/Luhik_tookaitsejuhend_Kinnisvarahooldus.pdf 3. http://www.inimene.ee/failid/toote_failid/ET_2007-3_lk32-65_46c.pdf
GEIR TAGAPERE 142763IAPB Labor 4: Failide ja katalogide pääsuõigused Failide ja katalogide pääsuõigused o Looge kataloog /var/www/leiutised. (/var/www on veebiserveri juurkataloog) o /var/www/leiutised peab kuuluma grupile leiutajad ja kõik sinna loodavad failid peavad samuti automaatselt leiutajad grupile kuuluma. Kõigil teiste jaoks peab olema kataloogil ja selles sisalduvatel failidel ainult lugemisõigus. Kasutada tuleb klassikalisi pääsuõigusi. Abiks on korraldused chgrp, chmod, ls -l. Sudo chgrp leiutajad /var/www/leiutised (change the owning group of directory and all its sub-dirs) Sudo chmod g+s /var/www/leiutised (g+s sets the group id on directory, k6ik loodavad failid kuuluvad leiutajad grupile)
Failitbid: Tekstittlus: DOC, TXT, RTF, DOT, WPS, WPD, DOCX, DOCM, DOX, DOTX, DOCTM, Tabelarvutus: XLS, CSV Esitlus: PPT, PPS, PPTX, PPTM, POTX, POTM, POT Veebilehed: HTML, HTM, PHP, ASP Programmid jm. ssteemsemad failid: (samas viirused vivad olla ka nendeks maskeerunud) EXE, BIN, COM, INI, DAT, PIF, VBX Video: MPG, AVI, MOV, MPEG Heli: WAW, MID, MP3,WMA Pildid: JPG, JPEG, GIF, BMP, PNG Kokkupakitud failid: ARJ, ZIP, RAR, TAR Elektrooniline kiri: EML, SNM
Videokujundus: Janek Savolainen Valguskunstnik: Tõnu Eimra Osades: Hayley Blackburn, Anthony Maloney, Lawrence Massie, Brandon Alexander, Julia Litvinenko, Maria Engel, Aivar Kallaste, Janek Savolainen jt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level http://www.vanemuine.ee/failid/Image/etenduste_pildid/kaunitar.jpg http://www.vanemuine.ee/failid/Image/kaunitarjakoletis/kaunitar1.jpg Kasutatud materjalid http://www.vanemuine.ee/kaunitarjakoletis https://www.emt.ee/pakkumised/topeltpluss/kaunitarjakoletis#open1813
.................. 4 ,,ANTIVIIRUS" VIIRUSED.........................................................5 KAITSE ARVUTIVIIRUSTE EEST............................................. 5 MIDA TEHA ARVUTIVIIRUSTEST HOIDUMISEKS ?..............5 VIIRUSETÕRJE TARKVARA.................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................... 7 MIS ON ARVUTIVIIRUSED? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus ,,elavate" viirustega on hämmastav. Nad paljunevad, elavad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti. Vahe on üksnes selles, et märklauaks ei ole mitte inimesed ega loomad, vaid
pinnase kandevõimest on projekteeritud eriklassid ARMIXTM 1,2,3,4,5 ning ARMIXTM Extra. Viimane võimaldab valada ka mitmekorruseliste kivihoonete vundamente ilma tavaarmeeringuta. ARMIXTM Extra betooni ei ole vaja vibreerida. Oluline on valatud betooni õigeaegne ja piisav järelhooldus. Esimene kiudbetoon plaatvundamendi ja vahelagedega büroohoone Eestis Tallinnas.Ehitaja Basic Ehitus OÜ[WWW] http://www.kiudbetoon.ee/Failid/t_s%20vahelagi%20p6.jpg (12.03.2012) TTK 5 T.Michelson 12.03.2012 1.4.Erinevad kiudude tüübid Enamasti jagunevad betoonkiud neljaks: 1. teraskiud, 2. polüpropüleenkiud, 3. plastikkiud, 4. klaaskiud. 1.4.1. Teraskiud Teraskiudude pikkus võib olla kuni 70 mm ning saledus (pikkuse ja läbimõõdu suhe) 20 kuni 100.
ning tuleks kasuks kui skanneerida kõvaketas diagnostikavahendiga. Tuleks ka kontrollida Kas windows "Safe Mode'is" töötab. Kui ei, tuleks teha XP parandus. Diagnostika programmideks on: SeaTools for Windows- See sisaldab mitmeid teste mis uurivad füüsilist meediat sinu kettaseadmes Data Advisor- Data Advisor on isebootiv, seega see töötab isegi siis kui sinu süsteem ei tööta. Andmete taastamise programmid: Recover My Files- taastab lihtsalt teie kustutatud failid Windows Recycle Binist ning tänu formatile või kõvaketta vea tõttu kaduma läinud failid. Stellar Data Recovery- Tootja kodulehel väidetakse, et üks parimaid andmete taastamise programme. Tänan kuulamast!!!
printfailist mõeldakse selle all postscript faili. Printfaili laiend võib olla ka prn. EPS Encapsulated postscript · Kuid olemas ka postcriptfaile, mida saab ka kujunduse käigus muuta. Ning neid nimetetatakse EPS failideks, mis tähendab inglise keeles encapsulated postscript file - kapseldatud postcript · EPS on standard faili formaat postcriptfailide importimiseks ja exportimiseks. · EPS fail on kombinatsioon tekstist, kujutisest ja graafikast. · EPS failid sisaldavad harilikult väiksemahulisi pilte lihtsalt ekraanilt vaatamiseks. EPSide vaatamiseks pole vaja postcripti lugevat programmi seda on võimalik isegi Wordiga vaadata. Kui aga eps saadetakse printerisse ilma postcripti toeta lähevad printerisse ka ekraani pildid. · Kuid kui on olemas postcripti tugi läheb printerisse ka korralik pilt. EPSe saab teha iga kujundusprogrammiga ja mõeldud on selleks, et saaks näha ekraanil korraga nii teksti graafikat kui pilte
Argument väljendab seda väärtust, mis antakse parameetrile, kui kutsutakse välja mingi protseduur. 3. kohustuslik parameeter ja vabatahtlik parameeter Osad käsud vajavad alati parameetrit, et toimida, näiteks käsklus PURGE vajab faili nime, mida ta kustutama peab, vastasel juhul tuleb veateade. Selle käskluse puhul on parameeter kohustuslik. Samas käsklus LISTFILE puhul kehtib vabatahtlik parameeter. Ilma parameetrita kasutab ta default seadistust, ehk toob kõik failid, kui talle aga lisada mingi parameeter, toob käsklus vaid näiteks kindla tähega algavad failid. 4. väärtusparameeter ja muutujaparameeter Väärtusparameetrite kaudu toimuv andmevahetus on ühesuunaline: välja kutsuvast plokist alamprogrammi sisse. Muutujaprameeter lubab kahesuunalist andmevahetust, mistõttu ta on sisend- väljundparameeter. Muutujaparameetri kaudu saab esitada ka failmuutujaid, kusjuures see on ainus failide
· tekstifailid .doc, .txt, .rtf · pildifailid .jpg, .gif, .bmp, .png · audiofailid .wav, .mp3, .ogg · videofailid .avi, .mpg, .wmv, .mov · käivitusfailid (programmid, skriptid) .exe, .com, .bat, .vbs Faile saab jaotada ehk struktureerida nende tüübi või kasutusvaldkonna või mõne muu tunnuse abil. Struktureerimiseks pannakse failid kaustadesse (ehk kataloogidesse). Näiteks pildifailid on kaustas Pildid, tekstifailid on kaustas Dokumendid. Shortcut ehk otsetee on fail, mis viitab kas kaustale või mõnele teisele failile. Otseteed on mõeldud eelkõige failide ja kaustade kiiremaks avamiseks. Otsetee tunneb ära ikoonile lisatud väikese noolekese järgi. Kui otsteega viidatud fail on ära kustutatud või asukohta vahetanud, siis ei ole andmeid võimalik kätte saada.
Richard M. Stallmani GNU (sealt pärineb suur osa süsteemseid töövahendeid). Andrew S. Tanenbaumi Minix otsene eeskuju ja motiveerija UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). Failid jagunevad üldiselt kaheks: tekstifailid (text) ja kahendfailid (binary). UNIX'i failidel on tunduvalt enam parameetreid. Faili üheks kõige olulisemaks parameetriks on tema kuuluvus. Igal failil peetakse meeles omaniku, rühma ja ülejäänute juurdepääsuõigused. Igal UNIX'i kasutajal on lisaks kasutajanimele ka veel grupitunnus. Nii on võimalik faile valikuliselt kättesaadavaks teha mõned omanikule, mõned tema grupile, mõned aga kõigile soovijaile.
klaviatuurivajutuste arvu korral, aga ka mingi kindla programmi käivitamisel. 1.2 Andmeid hävitavad viirused Andmeid hävitavaid viiruseid liigitatakse kaheks: · Korraga hävitavad viirused, mis kirjutavad üle terve kõvaketta või osa sellest. · Astmeliselt hävitavad viirused, mis kustutavad või rikuvad kõvakettal paiknevaid andmeid aegamööda. Mõlemal juhul tavaliselt hävitatakse või rikutakse operatsioonisüsteemi failid ning arvuti ei suuda kas osaliselt või siis täielikult korralikult töötada. Tulemuseks on arvuti operatsioonisüsteemi uuesti installimine. 1.3 Programmifaile nakatavad viirused Programmifaile nakatava viirused liigitatakse kaheks: · Kohese mõjuga viirused, mis valivad ühe või mitu programmi ja nakatavad neid igakordsel käivitamisel. · Residentsed viirused, mis peidavad end nakatunud programmi esmakordsel käivitamisel mällu ja seejärel nakatavad teisi aktiveeritud programme. 1
Ka sel aastal levis arvutiviirus veel mängude kujul kuid juba võimsamalt kui eelmised viirused. Probleemi polnud aga tol ajal kuigi keeruline lahendada kuna olid olemas juba algelised viirustõrje programmid tol ajal siis ,,Creeper-Reaper" programm otsis arvutist viirused üles ja hävitas need. 2.3 Aasta1989 Ilmusid uued viirused Datacrime, Fumanchu jpt. Kõike suurema kahjustusvõimega oli Datacrime, mis aktiveerus teatud ajavahemikul ning hävitas kõik arvuti kõvakettal olevad failid. Just 1989. aastat võib nimetada ka antiviiruste aastaks kuna siis hakkati antiviirustele üha suuremat tähelepanu pöörama. Peale pikka Datacrime vallutus perioodi tuli IBM välja uue viirustõrje programmiga mis maksis tol ajal 35 dollarit. 6 2.4 Aasta1995 Hakkas levima Dos-programmides Nightfall nimeline programm. Tol ajal levinud viirustest ei jäänud ka puutumata arvutituru liidritest Microsoft Windows95 testides
v villa karedus võib õrna nahka ärritada välja surra, pigem v nahahäireid põhjustavad villa kasvada külge kinnitunud tolm ja v aitab sooja hoida mustus v põrandakattest või villasest tikist eralduv villatolm võib põhjustada hingamisteede ja limaskestade ärritust KASUTATUD ALLIKAD 1. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/10/vaarisvillad/alpakavill.html (12.10.2012) 2. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/10/vaarisvillad/alpaka_liigid.html (12.10.2012) 3. Loomsed kiud, Villaloomad [WWW] http://www.hot.ee/looduskiud/B3.htm (13.10.2012) 4. Irma Boncamper (2000). Tekstiilkiud, Käsiraamat. Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, 323 lk 5. Wikipedia, Alpaca fiber [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Alpaca_fiber (13.12.2012) 6
annaabi.ee 
