3. Milliseid sümboleid ei tohi kasutada failide nimedes? 4. Mis tüüpi failidega on tegemist kui faili laiendiks on ..... a. Trüki faililaiendi taha sulgudesse, mis programmiga seda faili avada. .doc .bmp .exe .jpg .txt .odt .ai .dwg 5. Tihti on Windows keskkond seadistatud nii, et failide laiendeid ei näidata. Missugused ,,elemendid" aitavad meil siis aru saada, mis tüüpi failiga on tegemist? 6. Mis on käivitatavad failid ja mis on andmefailid? Kuidas nad on omavahel seotud? 7. Mis on kaust? 8. Milleks kasutatakse kaustasid? 9. Millest tuleks lähtuda kausta nime valimisel? 10. Kas failid nimedega Orav.gif ja ORAV.GIF saavad asuda ühes ja samas kaustas? Põhjenda vastust. 11. Mis on alamkaust? 12. Mis on andmekandja? 13. Ava enda arvuti kaust Minu arvuti ja uuri selles kaustas asuvaid andmekandjaid (kettaid). Kirjuta välja sealolevate andmekandjate nimetused koos tähistega. 14
docstxt/14112822014612.txt
docstxt/13238511655635.txt
docstxt/1299938728133695.txt
docstxt/14800012440627.txt
docstxt/14251520734165.txt
docstxt/124248343628154.txt
docstxt/124248317728154.txt
docstxt/124248327728154.txt
docstxt/135464645562.txt
docstxt/13338779582120.txt
docstxt/136172099038.txt
docstxt/13338762802120.txt
docstxt/133657636359661.txt
docstxt/15046378905757.txt
Jean Sibelius 8. oktoober 2009. a. 8:10 1865-1957 Elulugu Soome rahvas austav oma kuulsat heliloojat kui rahvuskangelast, kes oma muusikaga etendas tähtsat rolli soomlaste vüitluses oma maa iseseisvumise eest. Sündis Hämenlinnas arsti peres. Kaotanud varakult isa jäi vaid ema kasvatada. Ema pühedus peale lesestumist kodule. Ema olu mmuusikaliselt väga andekas (pianist, hea lauluhäälega, tundis nooti) ja ajgas oma oskusi pojaga. Jean harjutas ja juba 6-a improviseeris. Esimesed loomed noodistas ema. 15-aastaselt osales pianistide konkursil, kus võitis laureaadi tiitli. Kuulis ühe ukse taga viiulimängu ja soovis saada seejärel viiuldajaks. Astus helsingi ülukooli õigusteaduskonda, et kindlustada tulevik. Helsingi muusikakool avati ja aastal 1885 astus sibelius sinna sisse. See oli esimene kõrgem muusika õppeasutus. Lahkus helsingi ülikkoolist. Sibeliuse andekus on niivõrd ilmne et talle omistati peale muusikakooli lüpetamist (1889) riik...
docstxt/136172525039.txt
docstxt/14816406908047.txt
docstxt/135162353629.txt
Moodle testi küsimused vastustega, mitu variante. Excelli failid vajalikud ülesnnete lahendamiseks on eraldi.
docstxt/132187049712787.txt
docstxt/1294203950126609.txt
· Kaks olekut: võib olla kas 0 või 1 Bait · 1bait = 8 bitti · Infohulk, mis on vajalik ühe tähe salvestamiseks · Tähistus : 1B Arvuti töötab kahendsüsteemis, numbritega 0 ja 1 Kahendsüsteemis ei ole võimalik arvu 1000 väljendada kahe astmena. Fail on iseseisev terviklik andmete kogum. Igal failil oma nimi, aitab arvutist faili üles leida. Failis sisalduvad andmed määravad faili tüübi. Nii süsteemsed kui kasutaja poolt loodud failid on erinevat tüüpi: · Programmifail · Tekstifail · Pildifail · Muusikafail Faililaiendid Tekstifailid: DOC, DOCX, TXT, SXW, ODT , RTF Pildifailid: JPG, JPEG, BMP, GIF, PNG, TIFF Tabelid: XLS, XLSX, SXC, ODS Videofailid: AVI, MPG, MPEG, MOV WMV Helifailid: WAV, MP3, RAM, AU, WMA Käivitatavad failid ja süsteemifailid: EXE, COM, BAT, SYS Arhiivifailid:TAR, ZIP, GZ, RAR Muud: HTM, HTML, PHP,XML, DAT, ISO, IMG, PDF VIIRUSED: VBS ja WSH
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Nimi 1 tudengikood Nimi 2 tudengikood Nimi 3 tudengikood PRAKTIKUMI ÜLESANNE Juhendajad: Professor Peeter Ellervee Hardi Selg Tallinn 2017 Annotatsioon Töö eesmärgiks on luua minimaalne juhtloogika VHDL keeles vastavalt lähteülesandele. Töö tulemusena on loodud juhtloogika VHDL keeles poe eskalaatori, helisüsteemi, ukse ja valgustuse kontrollimiseks, samuti saadud juhtloogika valideeritud simulatsiooni teel. Töö on kirjutatud eesti keeles ning sisaldab teksti 21 leheküljel, 8 peatükki, 1 joonist, 2 tabelit. Sisukord Tallinn 2017 Sissejuhatus........................................................................
docstxt/124397324133960.txt
docstxt/135049564146.txt
arvuteid Windows 7, Windows Vista, Windows XP, Windows 2000 ja Windows Server 2003 infektsioonide konkreetsed, õelvara, sealhulgas Blaster, Sasser ja Mydoom, mis aitab eemaldada nakkust ei leitud. -------------------------------------------------- ------------------------------ 2. Vaba kettaruumi Disk Cleanup tööriist aitab teil vaba ruumi kõvakettal, et parandada arvuti jõudlust. Tööriist tuvastab failid võid rahumeeli kustutada ja seejärel võimaldab teil valida, kas soovite kustutada mõne või kõigi kindlaksmääratud faile. Kasuta Disk Cleanup, et: Eemaldage ajutised Interneti-failid. Kustuta allalaetud programmi faile, näiteks Microsoft ActiveX ja Javat. Tühjendada Recycle Bin. Eemalda Windows ajutised failid, näiteks viga aruandeid. Kustuta Windowsi komponentide, et sa ei kasuta. Kustuta installitud programmid, mida enam ei kasuta.
Failihaldus Faile on kahte liiki Programmid ja muud süsteemsed andmed Kasutaja andmed (dokumendid, pildid, videod jm.) Kõik andmed salvestatud failidesse Mistahes info salvestatakse arvutis faili kujul. Failid on kataloogide abil grupeeritud, et oleks kergem neid hallata ja hiljem infot leida. Kataloogidest moodustub otsitee ehk faili asukoht kõvakettal (nt kus võib asuda dokumendifail referaat.odt erinevates operatsioonisüsteemides): MS Windows 2000/XP/ C:Documents and SettingskasutajaMy Documentsreferaat.odt MS Windows Vista/7 C:UserskasutajaDocumentsreferaat.odt GNU/Linux /home/kasutaja/Dokumendid/referaat.odt Mac OS X /Users/kasutaja/Documents/referaat.odt FAIL
Kuna enamus tegevusi on seotud internetiga on ka sealne puhastus vajalik. Brauseritel on komme paljut internetis külastatut salvestada kõvakettale, et hiljem lehtede laadimine kiirem oleks. Samas sellise ajaloo kaasa vedamine teeb süsteemi aeglasemaks. Seetõttu kustutan brauseri ajutisi faile ja küpsiseid aeg-ajalt. 4. Registri puhastamine Register on operatsioonisüsteemi keskne osa, kus on kirjas kõik vajalik – mis programmiga milline fail avada, kus asuvad need failid jne. Samas salvestub registrisse ka aja jooksul sedasorti infot, mida tegelikkuses vaja ei ole. Kõige selle võib kustutada, kuna see aeglustab süsteemi. 4.1 Kasutan registri puhastamiseks CCleaner Kõige mugavam viis registri puhastamiseks on teha seda mõne spetsiaalse programmiga. CCleaner aitab mul seda teha vaid paari klikiga. 5. Eemaldan ajutised failid Arvutisse salvestatakse aja jooksul palju selliseid faile, mida otseselt vaja ei lähe. Osa neist
diskettidel ehk flopiketastel. Viimased olid personaalarvutite algusaegadel peamisteks vahenditeks informatsiooni ja programmide vahetamisel. Osad viirused levisid nakatades andmekandjal olevaid programme ning teised paigaldasid end ketta alglaadesektorisse, et aktiveerimine toimuks arvuti vahendilt käivitamisel automaatselt. Kasutati ära tolle aja arvutite omadust käivitumisel diskette lugeda. Kuni selliste andmekandjate kasutusaja lõpuni olid alglaadesektorit kasutavad pahavaralised failid kõige tavapärasemad ning edukamad teiste masinate nakatamisel. Traditsioonilised arvutiviirused tekkisid 1980. aastatel tänu personaalarvutite, BBS-i (hiljem FidoNet) ja modemite populaarsuse kasvule. Bulletin board-il (BBS) põhinenud tarkvara jagamine aitas otseselt kaasa trooja hobuste levikule ning viiruseid hakati kirjutama enam kasutatavate programmide jaoks. Makroviirused muutusid tavalisteks 1990. aastate keskpaigast. Enamus sellistest viirustest on
Failihalduse kordamisküsimused: 1.Kuidas sulgeda korrektselt arvuti? Sulgeda kõik avatud programmid ja akna. Start > Turn Computer > Turn off. Äikeseohu korral ühendada lahti vooluvõrgust ja sideliinidest. 2.Mitu faili asub kaustas Failid? Olekuribalt: 33 objekti. 3.Mitu kausta koos alamkaustadega asub kaustas Failid? Failid > Protertist 50 faili. 4.Kui suur (täpselt) on kausta Failid kõige vanem fail? Järjestuse muutmisega.Details > sorteerida Size alusel > teesid.doc properties 104KB (106496 b). 5.Miks kasutatakse ketta formaatimist? - Ketta tööks ette valmistamiseks nii, et sellele oleks võimalik faile salvestada. Selle käigus kustub kogu senine info kettal. 6.Mis on Teie arvuti operatsioonisüsteem koos versiooni numbriga? Microsoft Windows XP (MS WinXP) Professional Version 2002. 7.Mis on Teie arvuti muutmälu maht? 1,69 GHz 8
Faililaiendid Sissejuhatus Peaaegu kogu informatsiooni, mida hoitakse meie arvutis, võib nimetada failideks. Programmid, dokumendid, pildid/fotod, muusikafailid, filmid, videod, mängud jne--kõik nad on failid ja neid erinevaid failitüüpe on palju. Faile hoitakse olenevalt operatsioonisüsteemist kas kaustades või kataloogides. Faile eristatakse nende nimede järgi ning ühes -ja samas kaustas peavad kõikidel failidel olema unikaalsed/erinevad failinimed. Mõnedes operatsioonisüsteemides kirjeldatakse faile nende formaatide järgi ja faililidele lisatakse lõppu nn suffix ehk laiend Tavaliselt koosneb see laiend 3 tähest ja ta eraldatakse failinimest punktiga (.), näiteks: Minu_foto_2007.a.
1. Mis asi on lunavara Lunavara (ransomware), tuntud ka kui krüptoviirus või krüptouss, on selline pahavara, mis krüptib kasutaja arvutis kas teatud olulised andmed või terve kõvaketta, misjärel kurikaelad nõuavad andmete lahtikrüptimisvõtme eest lunaraha (http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse- algtoed/lunavara/). Antud pahavara krüpteerib faile, mis asuvad kasutaja arvuti kõvakettal. Edasi nõutakse nagu reegel kasutajalt raha selle eest, et failid saaksid lahtilukustatud. Tavaliselt nõutakse mitte tavalises rahas tasumist, vaid tasumist krüptovaluutas. Siia sobib näiteks Bitcoin. Krüptovaluutas tasumist nõutakse seepärast, et tavalist pangaülekannet on võimalik jälgida, aga krüptovaluuta liikumist algusest lõpuni jälgida ei saa. Raha, mida makstakse lahtilukustamise eest, nimetatakse lunarahaks. Ohvriks saab saada iga kasutaja. Kõige sagedamini toimub nakatumine:
.................................................................................................................9 Lisad..................................................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Tehnoloogia areng ja tehnika võimalused arenevad jõudsalt iga päevaga. Mis sai täna soetatud, on homme juba vana. Tehnika ja erinevad tarkvarasüsteemid, failid, dokumendid on arenenud niikaugele, et inimesel on võimalus ka kõige tähtsamaid asju ajada kodust lahkumata või viibides, kus iganes ta ka ei sooviks. Digitaalselt on võimalik allkirjastada dokumente, läbi mobiili on võimalik sõlmida tehinguid ja teha tellmusi. Käesolev referaat keskendub DigiDoc, ehk DDOC terviksüsteemile, mis võimaldab anda digiallkirju. Uurimisülesanded: selgitada välja, mis on täpselt DDOC uurida digiallkirja ajalugu
Failioperatsioonid Failide ja kaustade märgistamisest Selleks, et failiga midagi teha, tuleb see eelnevalt märgistada. Märgistatud faili nimi on sinine (nime taust). Ühe faili või kausta märgistamiseks tuleb sellel teha lihtsalt üks hiireklõps. Kui aga soovitakse märgistada mitut faili või kausta, saab kasutada hiire ja klaviatuuri koostööd. Kui märgistatavad failid asuvad nimekirjas üksteise järel, siis toimitakse järgmiselt: · Märgistatakse nimekirjas esimene fail; · Hoitakse klaviatuuril all tõsteklahvi Shift; · Tehakse hiireklõps nimekirjas viimase faili nimel; · Vabastatakse tõsteklahv. Kui aga failid ei ole nimekirjas üksteise järel, vaid nende vahel on faile, mida ei soovita märgistada, siis järgmiselt: · Märgistatakse esimene fail; · Hoitakse all klahvi Control;
Ubuntu failidel on tunduvalt enam parameetreid. Faili üheks kõige olulisemaks parameetriks on tema kuuluvus. Igal failil peetakse meeles omaniku, rühma ja ülejäänute juurdepääsuõigused. Igal Ubuntu kasutajal on lisaks kasutajanimele ka veel grupitunnus. Nii on võimalik faile valikuliselt kättesaadavaks teha mõned omanikule, mõned tema grupile, mõned aga kõigile soovijaile. Failide nimed on suhteliselt vabalt valitavad. Suur- ja väiketähtedel tehakse vahet, st. failid `maja.bmp' ja `MAJA.bmp' on erinevad failid. Punktiga algavad nimed on peidetud. Puudub faili laiendi mõiste, punktid on samuti nime osa. Nimede sees tuleb hoiduda märkidest: &;|*?`"'[]()$<>{}%!#@ Lisaks failidele võivad kataloogis olla veel viidad (link) teistele failidele. Kataloogide eraldajaks faili täisnimes on kaldkriips '/', näiteks: /home/htg/a5/a5marge/referaadid.doc.1 Samuti puudub kettaseadmemõiste kõik failid asuvad ühises puus. Faili täisnimi algab alati
Sisukord Sissejuhatus Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei tohi ohustada töötaja ega mõne teise seal viibiva isiku elu ja tervist. Töökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti. Oma referaadis annan põgusa ülevaate töökeskkonna ohuteguritest, kuid eelkõige keskendun ülekoormustraumadele ja nende vältimisele. 1.1.Ohutegurid Ohuteguri jagunevad viieks: Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; ...
GEIR TAGAPERE 142763IAPB Labor 4: Failide ja katalogide pääsuõigused Failide ja katalogide pääsuõigused o Looge kataloog /var/www/leiutised. (/var/www on veebiserveri juurkataloog) o /var/www/leiutised peab kuuluma grupile leiutajad ja kõik sinna loodavad failid peavad samuti automaatselt leiutajad grupile kuuluma. Kõigil teiste jaoks peab olema kataloogil ja selles sisalduvatel failidel ainult lugemisõigus. Kasutada tuleb klassikalisi pääsuõigusi. Abiks on korraldused chgrp, chmod, ls -l. Sudo chgrp leiutajad /var/www/leiutised (change the owning group of directory and all its sub-dirs) Sudo chmod g+s /var/www/leiutised (g+s sets the group id on directory, k6ik loodavad failid kuuluvad leiutajad grupile)
Failitbid: Tekstittlus: DOC, TXT, RTF, DOT, WPS, WPD, DOCX, DOCM, DOX, DOTX, DOCTM, Tabelarvutus: XLS, CSV Esitlus: PPT, PPS, PPTX, PPTM, POTX, POTM, POT Veebilehed: HTML, HTM, PHP, ASP Programmid jm. ssteemsemad failid: (samas viirused vivad olla ka nendeks maskeerunud) EXE, BIN, COM, INI, DAT, PIF, VBX Video: MPG, AVI, MOV, MPEG Heli: WAW, MID, MP3,WMA Pildid: JPG, JPEG, GIF, BMP, PNG Kokkupakitud failid: ARJ, ZIP, RAR, TAR Elektrooniline kiri: EML, SNM
Kaunitar ja koletis Vanemuise teatris Sisust Kaunis ja kurb muinasjutt Adam ja Belle Unistajad Sisemine ilu Lavastajakoreograaf: Silas Stubbs Muusikajuht ja dirigent: Lauri Sirp Kujundus: IIr Hermeliin Kostüümid: Louise Flanagan Videokujundus: Janek Savolainen Valguskunstnik: Tõnu Eimra Osades: Hayley Blackburn, Anthony Maloney, Lawrence Massie, Brandon Alexander, Julia Litvinenko, Maria Engel, Aivar Kallaste, Janek Savolainen jt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level http://www.vanemuine.ee/failid/Image/etenduste_pildid/kaunitar.jpg http://www.vanemuine.ee/failid/Image/kaunitarjakoletis/kaunitar1.jpg ...
................... 4 ,,ANTIVIIRUS" VIIRUSED.........................................................5 KAITSE ARVUTIVIIRUSTE EEST............................................. 5 MIDA TEHA ARVUTIVIIRUSTEST HOIDUMISEKS ?..............5 VIIRUSETÕRJE TARKVARA.................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................... 7 MIS ON ARVUTIVIIRUSED? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus ,,elavate" viirustega on hämmastav. Nad paljunevad, elavad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti. Vahe on üksnes selles, et märklauaks ei ole mitte inimesed ega loomad, vaid
Õppeaines: Õpperühm: Juhendaja: T.Michelson 12.03.2012 SISSEJUHATUS Kui me mõtleme betooni peale siis esimesed märksõnad oleksid tugev, raske ja hea survetugevus. Kuid betooni kasutuskohad on üsna piiratud tema väikse tõmbetugevusele ja armeerimisele . Ning just sellepärast mõeldigi välja kiudbetoon. Millised on kiudbetooni eelised tava betooni suhtes ? Millised võiksid olla kiudbetooni kasutuskohad? Millisedi kiude kasutatakse kiudbetoonis? Neid küsimusi hakkamegi vaatama . Refereering on põhiliselt koostatud As Rudus betooni valmistaja kodulehekljelt [WWW] http://www.ruduseesti.ee (12.03.2012) TTK 2 T.Michelson 12.03.2012 1. KIUDBETOON Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevuse...
ning tuleks kasuks kui skanneerida kõvaketas diagnostikavahendiga. Tuleks ka kontrollida Kas windows "Safe Mode'is" töötab. Kui ei, tuleks teha XP parandus. Diagnostika programmideks on: SeaTools for Windows- See sisaldab mitmeid teste mis uurivad füüsilist meediat sinu kettaseadmes Data Advisor- Data Advisor on isebootiv, seega see töötab isegi siis kui sinu süsteem ei tööta. Andmete taastamise programmid: Recover My Files- taastab lihtsalt teie kustutatud failid Windows Recycle Binist ning tänu formatile või kõvaketta vea tõttu kaduma läinud failid. Stellar Data Recovery- Tootja kodulehel väidetakse, et üks parimaid andmete taastamise programme. Tänan kuulamast!!!
printfailist mõeldakse selle all postscript faili. Printfaili laiend võib olla ka prn. EPS Encapsulated postscript · Kuid olemas ka postcriptfaile, mida saab ka kujunduse käigus muuta. Ning neid nimetetatakse EPS failideks, mis tähendab inglise keeles encapsulated postscript file - kapseldatud postcript · EPS on standard faili formaat postcriptfailide importimiseks ja exportimiseks. · EPS fail on kombinatsioon tekstist, kujutisest ja graafikast. · EPS failid sisaldavad harilikult väiksemahulisi pilte lihtsalt ekraanilt vaatamiseks. EPSide vaatamiseks pole vaja postcripti lugevat programmi seda on võimalik isegi Wordiga vaadata. Kui aga eps saadetakse printerisse ilma postcripti toeta lähevad printerisse ka ekraani pildid. · Kuid kui on olemas postcripti tugi läheb printerisse ka korralik pilt. EPSe saab teha iga kujundusprogrammiga ja mõeldud on selleks, et saaks näha ekraanil korraga nii teksti graafikat kui pilte
Argument väljendab seda väärtust, mis antakse parameetrile, kui kutsutakse välja mingi protseduur. 3. kohustuslik parameeter ja vabatahtlik parameeter Osad käsud vajavad alati parameetrit, et toimida, näiteks käsklus PURGE vajab faili nime, mida ta kustutama peab, vastasel juhul tuleb veateade. Selle käskluse puhul on parameeter kohustuslik. Samas käsklus LISTFILE puhul kehtib vabatahtlik parameeter. Ilma parameetrita kasutab ta default seadistust, ehk toob kõik failid, kui talle aga lisada mingi parameeter, toob käsklus vaid näiteks kindla tähega algavad failid. 4. väärtusparameeter ja muutujaparameeter Väärtusparameetrite kaudu toimuv andmevahetus on ühesuunaline: välja kutsuvast plokist alamprogrammi sisse. Muutujaprameeter lubab kahesuunalist andmevahetust, mistõttu ta on sisend- väljundparameeter. Muutujaparameetri kaudu saab esitada ka failmuutujaid, kusjuures see on ainus failide
· tekstifailid .doc, .txt, .rtf · pildifailid .jpg, .gif, .bmp, .png · audiofailid .wav, .mp3, .ogg · videofailid .avi, .mpg, .wmv, .mov · käivitusfailid (programmid, skriptid) .exe, .com, .bat, .vbs Faile saab jaotada ehk struktureerida nende tüübi või kasutusvaldkonna või mõne muu tunnuse abil. Struktureerimiseks pannakse failid kaustadesse (ehk kataloogidesse). Näiteks pildifailid on kaustas Pildid, tekstifailid on kaustas Dokumendid. Shortcut ehk otsetee on fail, mis viitab kas kaustale või mõnele teisele failile. Otseteed on mõeldud eelkõige failide ja kaustade kiiremaks avamiseks. Otsetee tunneb ära ikoonile lisatud väikese noolekese järgi. Kui otsteega viidatud fail on ära kustutatud või asukohta vahetanud, siis ei ole andmeid võimalik kätte saada.
failidel on tunduvalt enam parameetreid. Faili üheks kõige olulisemaks parameetriks on tema kuuluvus. Igal failil peetakse meeles omaniku, rühma ja ülejäänute juurdepääsuõigused. Igal UNIX'i kasutajal on lisaks kasutajanimele ka veel grupitunnus. Nii on võimalik faile valikuliselt kättesaadavaks teha mõned omanikule, mõned tema grupile, mõned aga kõigile soovijaile. Failide nimed on suhteliselt vabalt valitavad. Suur- ja väiketähtedel tehakse vahet, st. failid `maja.bmp' ja `MAJA.bmp' on erinevad failid. Punktiga algavad nimed on peidetud. Puudub faili laiendi mõiste, punktid on samuti nime osa. Mac OS X on arvutifirma Apple Inc. poolt loodud operatsioonisüsteem (1999), mis põhineb NeXT Computer Inc. operatsioonisüsteemil NextStep. Mac OS X peamisteks komponentideks on XNU hübriidkerneliga (loodud Mach 3 ja FreeBSD 5 sulamina) UNIX operatsioonisüsteem Darwin ja sellele lisatud Aqua
klaviatuurivajutuste arvu korral, aga ka mingi kindla programmi käivitamisel. 1.2 Andmeid hävitavad viirused Andmeid hävitavaid viiruseid liigitatakse kaheks: · Korraga hävitavad viirused, mis kirjutavad üle terve kõvaketta või osa sellest. · Astmeliselt hävitavad viirused, mis kustutavad või rikuvad kõvakettal paiknevaid andmeid aegamööda. Mõlemal juhul tavaliselt hävitatakse või rikutakse operatsioonisüsteemi failid ning arvuti ei suuda kas osaliselt või siis täielikult korralikult töötada. Tulemuseks on arvuti operatsioonisüsteemi uuesti installimine. 1.3 Programmifaile nakatavad viirused Programmifaile nakatava viirused liigitatakse kaheks: · Kohese mõjuga viirused, mis valivad ühe või mitu programmi ja nakatavad neid igakordsel käivitamisel. · Residentsed viirused, mis peidavad end nakatunud programmi esmakordsel käivitamisel mällu ja seejärel nakatavad teisi aktiveeritud programme. 1
failid. ( www.cs.tlu.ee ) 7 3.Arvutiviiruste levimise viisid Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga. Nad levivad koos failidega flopiketastel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel ning väljajagatud ressursside kaudu, kasutades selleks nn. turvaauke. Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised: * Mõningate programmide töö aeglustumine. * Failimahtude suurenemine (eriti täidetavate failide puhul). * Enneolematute kahtlaste failide ilmumine. * Kasutatava operatiivmälu vähenemine võrreldes tavalise tööreziimiga.
ALPAKAVILL Click to edit Master text styles Second level AJALUGU Third level Fourth level Fifth level v Lõuna-Ameerikast v 6000 aastat tagasi aretatud vikunjatest v 16.saj ei hinnatud Alpakat v kuni 19.sajandi keskpaigani, kui Sir Titus Salt need loomad avastas ALPAKA v Väiksemad laamadest, suuremad vikunjadest v kasvatatakse eelkõige villa saamise eesmärgil v pügatakse 2 korda aastas v iseloomult õrnad, uudishimulikud, intelligentsed, tähelepanelikud v Hoiatus märguanne vali eeslikisa meenutav hääl v rünnates annavad esijalgadega hoope ja sülitavad Click to edit Master text ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
