petrifikatsioon, Tsüst, Rebend e. ruptuur, haavandumine e. ultseratsioon, Köndistumine ehk mutilatsioon, Tühik ehk kavern, Sekvestratsioon 5. Surma mõisted Üldine surm, agoonia, kliiniline surm, ajusurm, bioloogiline surm, füsioloogiline surm, patoloogiline surm, postmortaalsed e. Koolnumuutused. 6. Koolnutunnused eesti, ladina keeles(3) /seejuures koolnulaigud jaguneb kaheks, koolnulaostus kolmeks koolnukülmus (algor mortis)- a/v protsesside lakkamisest tingitud jahtumine, kui ümbritseva kk-a temp. on alla 37 kraadi. Kui surma eel esinesid palavik ja krambid, on jahtumine aeglasem. koolnukangestus (rigor mortis)- protsessi aluseks on piimhappe hulga tõus ja ATP defitsiit lihastes. Kangestus algab näolihastest paar tundi peale surma, esimese ööpäeva lõpuks levib kehale ja jäsemetele. Kangestus püsib 2-3 päeva ja taandub samas järjekorras 3.-4
Üldpatoloogia test 1. Etioloogiline tegur faktor, mis kutsub esile kahjustuse. 2. Koolnumutused : -Koolnu külmus(algor mortis) - Koolnu kangestus(rigor mortis) - Koolnulaigus(livores mortis) - Pealesurmne verehüübimine - Silma sarvkesta hägustumine - Koolnulaostus 3. Kahheksia vormid: -Alimentaarne nälgus, Vähkkahheksia, Pikaajalised rasked nakkushaigused, Vaheaju häired, Hormonaalsed 4. Venoosne hüpereemia takistatud venoosne äravool elundist. 5. Regeneratsioon koedefekti paranemine 6. Tromboos verehüübimine veresoontes või õõneselundites
216 mg/l CN_sample mg/l veeproovis. u_c 0.038 mg/l Ammooniumi määramiseks koostati kal kontsentratsiooniga standardlahuseid: 0,04; 0,2; 0,4; 0,6; 1,0 mg/l ahused Lahuste mõõtmisel saadi vastavad signa 0,06; 0,21; 0,41; 0,60; 1,0 AU (arbitrary Kalibreerimisgraafiku tõusu (b1) ja algor Enne proovi mõõtmist seda lahjendati 1, Lahjenduse standardmääramatust saab Proovi analüüsil saadi kompleksi signaal Signaali mõõtmise korduvuse määramat Määramatus, mis on tingitud signaali lug Ammooniumi kontsentratsioon proovis t 0.6 0
Surma saabumine pole ühemomentne: 1. Kliiniline surm- sellele eelneb agoonia ehk surmaheitlus, kus organism mobiliseerib oma viimased jõud. hingamise ja vereringe lakkamine. 5-6 minuti jooksul on võimalik elustada. 2. Bioloogiline surm- pöördumatu. Tekib alguses ajus ja seejärel muudes elundites, sp ongi ajusurm, teeb võimalikuks elundite siirdamise. KOOLNU MUUTUSED Peale bioloogilise surma saabumist ilmnevad: 1. Koolnu külmus ALGOR MORTIS võtab keskkonnaga sama temperatuuri, kuna puudub termoregulatsioon. 2. Koolnukangestus RIGOR MORTIS Lihased kangestuvad, algab paar tundi peale surma näolihastest ja levib ülevalt alla. Esimese ööpäeva lõpuks on kõik lihased kangestunud. Kolmandaks-neljandaks päevaks kangestus kaob. Kangestuse põhjuseks on glükogeeni muutumine piimhappeks ja lihaste elastsuse kadumine ATP toimel. Enneagsetel vastsündinutel ei teki kangestust. 3