Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Üldine usundilugu kokkuvõttev tabel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mise, rist, palve, jeesus, prohvet, prohveti, buddha, kami, nunnad, usund, toora, surnukeha, kirik, mungad, paast, moee, muhamed, rännak, karma, ortodoks, aasia, jutlus, muhamedi, dharma, vabanemine, gangese, budis, sabat, testament, heebrea, mooses, prohvetid, jeruusalem, johannese, islam, meka, palverännak, koraan, kogukond, olend, rama, vinu, brahma· Kristlus: - Pannud aluse nüüdisaegsele empiirilisele uurimustööle ( ) - Loonud maailmapildi, kus kõik on Jumala loodud - Ollakse avatud uurimistegevusele aitab paremini Jumalat tundma õppida · Usutakse, et religiooni tähtsus väheneb teaduse arenedes. · Samas on kasvanud huvi religiooni, meediumide ja ennustamise vastu. EELAJALOOLINE USUND: · Esimesed koopamaalingud leiti Chauvet`i koopast · Koopamaalingute vanuseks pakutakse üle 30 000 aasta · Kõige varasemad usulised tekstid pärinevad aastast 2500 eKr. · Üheks vanimaks usundiks peetakse Samanismi - Saaman inimene, kes suudab minna transiseisundisse ( ), see tähendab, et ta suudab olla vahendaja () kahe maailma vahel
jumalad on tulnukad. "Iidsed tulnukad" Usunditeaduste sünd 19.saj. · Kristlus kui norm · Kristluse kategooriad · Soov mõista teisi · Max Müller (1823-1900) müüdiuuringud moot kui allikas. Võrdlev kirjandusteadus, võrdlev usundilugu · 19.sajandi protestantlik teoloogia: ajalookriitiline meetod piibliteadustest * Adolf von Harnack (1851-1930) religiooni on võimalik uurida teaduslikult- ajalooline jeesus , kes ta oli? · Demütologiseerimine (Rudolf Bultmann 1884-1976) · 1960-1970. Usundiuuringud · Nn klassikalised religiooniteadused Üldine religiooni ajalugu- üldine usundilugu Religioonipsühholoogia Religioonisotsialoogia Religiooniantropoloogia Religioonifilosoofia Religioonifenomenoloogia Religiooni =eligioon= käsitluse võimalused
traditsioonide vahel on sarnane ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse; tee teistele seda, mida sa endale tahad; Seda nimetatakse erinevates usundites universaalselt kuldreegliks. Erinevused tulevad seal sisse, kes on see Teine, ligimene on see usumaastikul või on see sõber, vaenlane jm. Sotsiaalne aspekt institutsioonid annavad traditsiooni edasi, nad on trad kandjad kirik, umma, sangha. Olulised on ka religioossed ametikandjad preester, samaan, prohvet, guru, rabi. Sekulariseerimine, ilmalikustumine religioossete institutsioonide ja uskumuste tähenduslikkuse vähenemine ühiskonnas. Materiaalne indiaanlastel mask; altarid, templid, riided. Poliitiline aspekt religioon võib inimesi innustama tegema tegema halbu (bin Laden), aga ka üllaid tegusid (M.L. King). · Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole
Umbes 3000 1500 ekr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille asukad olid ilmselt draviidid. Sealsed tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo Daro. Umbes 1500 ekr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. 1) Varajane faas. Veeda usund kui polüteistlik ohverdamisreligioon, mille taotlus oli saavutada õnne eelkõige maapealses elus. 2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike. Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid (braahmanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena
JUDAISMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Judaism on etniline religioon * Keel - heebrea keel * Palvemaja - sünagoog * Usuõpetlane, preester - rabi * Juudi traditsioonis on olulisel kohal praktika * Usutakse loojasse, kes on täiuslik ning kõige alguse põhjus. Jumal on üks. Jumal on kehatu ja igavene. Jumalat peab teenima. Jumal suhtleb inimestega prohvetite läbi. Õpetaja Mooses on suurim prohvet. Toora on jumaliku päritoluga ja Toora on muutumatu. Usutakse karistusse ja tasusse, usutakse Messiase tulekut. Usk surnute ülestõusmisesse. Juudi jumala esisisadeks on Aabraham, Iisak ja Jaakob. * Juudi rahvuslus seonism * Juutide kodumaa - Iisrael * Juutide pühakiri Tanah * Pühakirja tõlgendamine talmund * Rituaal ümberlõikamine. Bar mitsva * Hingamispäev, puhkepäev sabat * Riietusesemed jarmulke/kippa, oimulokid
JUDAISM Jumal: ainujumal. Armuline ja õiglane, karm ja õiglane. Esiisade jumal (Aabraham, Iisak, Jakob). 2oluliset sümbolit: memoraa (7küünla hoidja), taaveti kilp (inimene<->jumal). Patriarhid: Aabraham, isak ja Jakob. Aabraham oli esimene, sõlmis lepingu jumalaga, uskliku inimese prototüüp. Araablaste esiisa - pojad Haagen ja Ismael. Juutidele Saara ja Iisak, Saara poeg Jakob (hiljem Israel). Jaakobil 12 poega -> 12 suguharu (iisraeli rahvas, apostlid). Prohvet: Mooses. Leping. Ümberlõikamine, Exodus - väljarännak egpitusest. Diasporaa - elamine väljaspool oma kogukonda. Püha lood. Vana-Testament= Tanah: Toora (õpetus/seadus) - 5 esimest Moosese raamatut: müüdid maailma loomisest, esimestest inimestest, reeglid eluks. Neviim - prohvetid. Ketuviim - kirjutised (TNK-tanah). Talmud - kommenteeritud kogumik. Talmud toora - pühakirja igapäevane uurimine. Mitzvot - reguleerib igapäevaelu (sünnist surmani, hommikust õhtuni).
hinduismi Suurjumal suursõiduk; suurem kahest peamisest budismi harust, viitab ka täieliku valgustatuse tee otsimisele ja püüd täiusliku budasuse poole püüdis levitada oma usku braahmanite seas. Viimastel eluaastatel rändas ringi alasti ning 72-aastaselt nälj end surnuks. Juutide seitsmeharuline küünlajalg Judaismis - võitu, salvitu; jumala poolt päästjaks salvitud isik, kes tuleb maailma päästma; Kristluses ja Islam peetakse messiaks Jeesus Kristust; palvekapsel Sma Israeli palvega, mis kinnitatakse Juudi traditsioonis uksepiitadele rabide pühakirja seletused kordamine; suuliste pärimuste esmane kirjapanemine 3 sajandil m.a.j. vt. Tanah ümberlõikamisele spetsialiseerunud isik juudi traditsioonis sanskriti keelest tulnud sõna sündide ja taaskehastumiste ahelast vabanemise kohta. Pärast füüsilise keha surma kogeb valgustunud hing püsivat vaimset täiuslikkust. Page 6
nirvaana esmärk; kõrgeim teadmise ja rahu seisund; ei saa kirjeldada aja ja ruumi seadustega; ümbersünnid lakkavad duhkha kannatus; ahistus; kõik on seotud kannatusega, ka nauding; kannatused põhjustatakse ise askees lihasuretamine; keha kurnamine; end jumalale pühendamine; vaesuses elamine meditatsioon keskendunult mõtlemine; kasutatakse mantraid jooga meelerahu saavutamine läbi tehnikate arhati valgustuse lävel mungad ja nunnad sangha kogudus budismis; koosneb ilmikutest ehk tavainimestest ja munkadest bodishattva isik, kes on jõudnud nirvaanasse, aga sellest loobunud, et teisi aidata; Dalai Laama on bodishattva guru õpetaja vadzrajaana budismis; inimene, kas aitab teistel nende eluajal nirvaanasse jõuda tantra pühad tekstid vadzrajaana budismis; mõistukeelsed trakaadid laama õpetaja Tiibeti lamaismis dao tee; kulgemine; üleüldine toimumisseadus Hiina usundis
002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? religioon (ld religio `sidumine; hoolimine') Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. Vt ka ebausk, müüt, riitus, rahvausund, usk, uskumus, usund. 2. Defineerige, mis on usk? usk (1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. U indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku (Uku Masing). Vrd u mõistet eri keeltes: kr pistis `usaldus, veendumus', ld fides `veendumus'; religio `side; hoolivus'; uurali algkeele sõna usk algul `tugi'
kokku igapäevaselt erinevate kultuuridega; religiooni teaduse 1 eesmärk on kasvatada inimestes mõistmist. Egiptus · II vanim tsivilisatsioon · Vanimad kirjutised 4000 eKr. · Noomid-40 kuni 42 noomi. Täiesti iseseisvad kuni ühinemiseni. Tekkisid Alam- ja Ülem-Egiptus. 3000 eKr liitusid ühtseks riigiks. Pealinnaks Memfis. · Iga maakond austas oma jumalat. · Polüteistlik usund. Oluline roll kultusel ja uskumustel; inimese tekkimise lugu. Ei erine tugevalt selle poolest kreeka ja rooma usundist. · Jumalate kultus; kuningate kultus ja surnute kultus. · Jumala käsitlus: - Iseloomulik, et ühel jumalal võib olla erinevaid ilmumisvorme. Mitte inimlikud ilmumisvormid. Jumalad inimese sarnased; selle kõrval looma või linnu kujul ilmumisvorm. Jumalal on inimese keha ja looma pea. Sellest on tekkinud
Üldine usundilugu KRISTLUS · Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a 30 m.a.j.) · Tagakiusamine (Nero 64, Decius 249-251) · Constantinus Suur ususallivus (313) · 342-346 mitte-kristlike tavade keelustamine · 416 - riigi teenistujateks ainult kristlased · 1054 kirikulõhe Kristlus ehk ristiusk: monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas.
Kristlased ei usu ühte jumalasse koos kahe väiksema "alljumalaga" see on subordinatsioon heeresia. Kristlased ei usu Jumalasse kui ühteainsasse Isikusse, kes väljendab end eri aegadel eri kujudel see on modalismi hereesia. Ristiusu õpetus on Me usume ühte jumalasse, kes väljendab end kolmes isikus, kes on võrdsed oma jumalikkuses. Kui budismist võtta ära Buddha, islamist Muhamed jne jäävad mainitud religioonid siiski alles. Kristlusest Jeesus Kristuse ära võtmine annab tulemuseks, et ristiusku enam ei ole. Kristlus ei ole eelkõige mitte õpetus vaid Õpetajaga teel koos käimine. Jeesuse haud ei ole mitte kristluse austuse keskmes, vaid tema ülestõusmine. Mitte Kristuse õpetus ei ole kõige olulisem vaid Kristus ise.
Kristlased ei usu ühte jumalasse koos kahe väiksema "alljumalaga" see on subordinatsioon heeresia. Kristlased ei usu Jumalasse kui ühteainsasse Isikusse, kes väljendab end eri aegadel eri kujudel see on modalismi hereesia. Ristiusu õpetus on Me usume ühte jumalasse, kes väljendab end kolmes isikus, kes on võrdsed oma jumalikkuses. Kui budismist võtta ära Buddha, islamist Muhamed jne jäävad mainitud religioonid siiski alles. Kristlusest Jeesus Kristuse ära võtmine annab tulemuseks, et ristiusku enam ei ole. Kristlus ei ole eelkõige mitte õpetus vaid Õpetajaga teel koos käimine. Jeesuse haud ei ole mitte kristluse austuse keskmes, vaid tema ülestõusmine. Mitte Kristuse õpetus ei ole kõige olulisem vaid Kristus ise.
Budismi algus 568/563 544/583 eKr. Dharma. Budism ütleb, et kõik, mida näeme, kuuleme, katsume on illusioon ehk maya. Illusioonses maailmas toimub ümbersünd, eksistentsi ahel samara. Ahimsa ehk vägivallatus (kui mõtled, et tapad, siis oled juba mõrvar). Meditatsioon ehk dhyana. Kloostri reeglistik vinaya. Budistlik kogukond on loodud selleks, et eirata kastisüsteemi. Karman idee sellest, et sinu teod, sõnad ja mõtted mõjutavad sinu seda ja kõiki järgmisi eksistentse. Buddha õpilased ehk arhantid. Hinaya negatiivne määratlus, mille mahayana on rakendanud rivaalidele. Theravada ehk vanemate munkade õpetus. MUINAS-KREEKA USUNDID Omane suurte jumalate austamine. Kybele jumalanna, keda austasid kreeklased 5. saj eKr. Kolm ajajärku. Mükeene periood olulised rituaalsed keskused olid lossidel. Kõige tähtsam Knossos. Kaksikkirves poliitiline sümbol. Potnija ehk emand. Arhailine periood rituaale tuli järgida ja jumala solvamine oli keelatud
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate)
peavad kuulutama-prohvetid, karismaatikud. Ühest sotsiaalsest seisundist teise viimiseks viiakse läbi üleminekuriitused: laps/sündimine; täiskasvanuks saamine; abiellumine; surm. Levinud totemism-usk sellesse, et põlvnetakse mõnest loomast, linnust, taimest vms, tuntakse reaalset sugulust. Väga tihedalt seotud loodusega. Hinduism-hindud Suuruselt kolmas usund maailmas, 850 miljonit-1 miljard järgijat Tekkinud umbes 1500a eKr, kui aarjalased tungisid Indiasse, panid kirja religioossed reeglid ja tõid kaasa oma usundi, mida nimetati Veda usundiks. Algselt oli see ohverduslik, polüteistlik, tõi kaasa kastikorra-inimene pidi kuuluma kindlasse seisusesse. Hiljem muutus see usundiks, kus preestrite roll oli väga tähtis, preestrid pidid
FILOSOOFIA Idamaade usundid HINDUISM *Indias ja Indiast levinud (maailma)usund. *usundite kogum, sest sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. *Järgijate arvult kolmas *Maailma vanim järjepidev religioon *Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist *Järgijad hinduistid e hindud *1 miljard järgijat *väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti *tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I vedade usund polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II brahmanism hinduismi preestrit nim. brahmaaniks preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil, jumalate roll oli väike.
Keskne eetikaõpetus: ära tee teistele seda, mida endale ei soovi. Inimene on loomult hea, selle realiseerib õige kasvatus. Hiina konfutsianistliku ühiskonnakorralduse aluseks oli viie suhte harmoonia: 1. Valitseja vooruslikkus alama kuulekus 2. Isa armastus poja austus 3. Vanema venna heatahtlikus noorema venna austus 4. Mehe õiglus naise kuulekus 5. Vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus 15. Milline usund on olnud kõige pikemat aega Hiina riigiusundiks? Taoism on kõige vanem 6. saj eKr 16. Millise loodusjõu üle valitseb Jaapani sintoismi peajumalanna Amaterasu? Päikese üle 17. Kuidas kutsutakse sintoismis jumalaid üldnimetusega? Kamideks 18. Mis on hinduismi vanimad pühad teksid? Veedad (ringveeda on vanim raamat) 19. Millist rahvast peetakse hinduismi rajajaks? Aarialased 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on?
põlvkonna jumalale ja eemaldunud kättesaamatusse kaugusesse. Teada austatakse kuid kultuslikult kummardatakse harva (lõpuaegadel võib aga tagasi tulla) 16. Loetlege uskumuste liigid. panteism, polüteism, henoteism, monoteism, deism, teism ja ateism. 17. Defineerige mõistet "kultus." Jumalate või esemete usuline austamine 18. Mida tähendab mõiste "riitus?" Usuline käitumine. Sõnaline osa: lituriga, palve Talituslik osa: laulatus, ristlus, ohverdamine 19. Kuidas jagunevad riitused? 1. Apotropailsed riitused ehk tõrje riitused kurja eemalepeletamiseks 2. Eliminatoorsed riitused ehk eksortism kurja vaimu väljaajamine 3. Siirderiitused seotud inimese elu mingi perioodi lõppemisega. Täisealiseks saamise initsiatsiooniriitused. 4. kalendririitused- põlluharijatel viljakusega seotud riitused 5. demineeruvad riitused patukahetsusriitus
500eKr 300pKr, värvikad lood jumalate kangelastegudest ning õpetused, kuidas õigesti elada. 3 vabanemise teed: kuidas saavutada moksa ehk vabanemine · tunde tee: oluline isliklik suhe jumalaga, pole vaja erilisi teadmisi või rituaale · teadmiste tee: pühade tekstide õppimine, mediteerimine, õpingud guru juures, erak/askeet · tegude tee: ühiskondlike kohustuste täitmine, töötegemine ilma isekuseta, maailmaelu aitamine jumalad hinduismis: · polüteistlik usund austatakse mitmeid erinevaid jumalaid · kõik jumalad ühe tegelikkuse, brahmani, väljendusvormid · enamikku jumalaid kujutatakse inimese sarnasena, kuid võib olla palju käsi/jalgu, igal detailil või asendil kindel tähendus · igaüks leiab omale oluliseima jumala · kolm keskset jumalat esindavad maailma kolme olulist elementi: Brahma kõige looja ja rajaja Visnu olemasoleva elu säilitaja ja alalhoidja
-) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist. Loodususundid * Loodususund või primitiivne usund paikneb Lõuna-, Kesk-Ameerikas, Austraalia ja Okeaanias, Aafrikas ja Aasias. -) Tavaliselt puudub kindel rajaja. -) Tihtipeale puudub pühakiri suuline pärimus. -) Puudub süstemaatiseeritud õpetus. -) Dünamism usuvad, et kogu maailm on ümbritsetud väega. Mana elujõud, mida saab koguda või millest võib ilma jääda. * Talisman (hea õnne jaoks), amulett (hoiab kurja eemale), fetis (ese, mida kasutatakse nõidumises) koht, kuhu kogutakse väge.
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Sõna ´´religioon´´ 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt üksik usund. Religioon on mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mida seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat. 2. Defineerige, mis on usk? Usk (psühholoogia mõistena hoiak ehk suhtumine), ilma usuta pole religioonil mõtet. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Müüt - püha sõna, jutustus, pühakiri (nt. maailmaloomise müüdid; piibel, koraan jne).
kogu loodust täitvasse ebaisikulisse väesse. A-is puudub veel ettekujutus üksikhingedest. A-i ei saa käsitleda omaette usundina, ta on ürgusundi olemuslikke koostisosi ning sellisena käsitletav pigem uskumusena. A on ka üks evolutsionistlikke algupärateooriaid. animism - Usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. A on ka algupärateooria, mille järgi ta on olnud varaseim usund. Evolutsionistliku religioonikäsituse kohaselt kasvab a välja animatismist. 6. Mis on maagia? (kr mageia ‘nõidumine’) Ürgaja usunditest pärinev loodususundiline riituslik käitumine, mille eesmärk on soovitava tulemuse saavutamiseks teatud talituste (taigade) ja loitsude abil mõjutada üleloomulikke jõude. Erinevalt religioossest käitumisest usub maagilises talituses osaleja, et ta suudab üleloomulikke jõude suunata ja valitseda
Nädal aega pärats surma püsivad lähisugulased kodus, kannavad rebitud pealisrõivaid ega võta oa tavaelust. Juudi toitumisseadused määravad, mida tohib süüa, kuidas lihaloomi tappa, neist toitu valmistada ning süüa. Näiteks masimaaloomadest tohib süüa üksnes neid, kes mäletsevad ja kelle sõrad on lõhestatud, sealiha ei tohi süüa, enne toidu valmistamkist peab lihast eemaldama vere. Kristlus Ajalugu Kristlased usuvad, et 1.sajandil Palestiinas sündinud Jeesus oli Kristus ning selle sündmusega saigi alguse kristlus. Umbes kolmekümneaastasena loobus Jeesus rahulikust elust Naatsaretis ning hakkas Juudamaal rändama ja õpetama, kuidas uuel kombel täita Moosesele antud seadusi, ta rändas läbi kogu Juudamaa, tervistades inimesi ning tehes imetegusid. Jeesuse tegevus leidis peagi vastuseisu, kuna Rooma võimud kahtlustasid, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu, Jeesus vahistati ning mõisteti surma ristilöömise läbi. Enne vahistamist
Usundilugu. Religioon (Ladina keelest)eesti keeles usund, tuleb sõnast usk, uskuma. Relgioon 1)Müüt 2)Riitus. Riitustes taas elustatakse müüte ja müüdid seletavad riitusi. Usk 1)teadmine(empiiriline teadmine-kogemusele tuginev teadmine), tunne. 2)usaldus Vanas eesti keeles tähendas usk Kark, tugi. Küpsusk Inimene mõttestab kogu oma elu läbi selle usu. Ürginimese teooria-Wilhelm Schimdt. Kultuuriringid: 1. Ürgkultuurid (kütitd, korilased) 2. Primaarkultuurid (põlluharijad) 3
Maailma usundid kordamisküsimused 1.Defineerige, mis on religioon? – 1) üldmõistena usklikkus 2) kitsamalt üksik usund. Mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mis seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat. Müütide ja riituste kompleks, mida seob usk üleloomulikku väesse, millest tuntakse end sõltuvat 2. Defineerige, mis on usk? – psühholoogiline nähtus, hoiak, suhtumine 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? – püha sõna, jutustus, pühakiri Müüt on religioosse pärimuse liik, mis seletab muistse inimese
Eeldused: 1) Maadeavastamine varasel uusajal 2) 1830ndatel romantistlik õpetlaste huvi mütoloogiate vastu 3) Võrdlev keeleteadus 4) Darwini evolutsiooniteooria Liigitusviisid: 1) Geograafiline 2) Kõrgkultuur(olemas oma tekstid jne) vs traditsionaalsed(teadlased on üles kirjutanud) 3) Rajatud ja kujunenud/tekkinud usundid 4) Kosmopoliitsed ja etnilised(rahvuslikud; ei tegele misjoniga) Kristlus oli alguses juudi sekt, tänapäeval aga kõige levinum usund. Maailmausundid kõikidel kontinentidel ja suur järgijate hulk - kristlus, budism, islam (võib-olla ka hinduism ja juutlus) Mesopotaamia religioon Mesopotaamia tähendab jõgedevaheline. Teadaolevalt vanim tsivilisatsioon (4000 eKr). Juba neoliitikumis tegeleti põlluharimisega(vihmavesi). Päritolu pole teada, kuid hüpoteesid: 1)Kesk-Aasia mägistest piirk, kuna mäed olid tähtsal kohal. 2)Indiast, kuna kokkupuude on tõestatud. Sumeri tekstid allikaks (3000 eKr)
Moksa - kui Atman ühineb Brahmaniga Nirvaana - lunastusseisund budismis Duhkha esmane viis budismis, kuidas saavutada lõplik Nirvana seisund. Askees - keha kurnamine usulise valgustatuse nimel (pos e. liialdamine ja neg e. loobumine) Meditatsioon - mõtisklus millegi üle Jooga õpetusviis, kus on oluline saavutada läbi erinevate tehnikate meelerahu ja tähtsal kohal on saavutada mõõdukus kõikides asjades Arhati mungad või nunnad, kes olid valgustumas Sangha koosneb meestest ja naistest, kes toetavad budausu munkasid, kes on leidnud oma varjupaiga Kolme Kalliskivi juures ja lubavad järgida Viite Juhist. Bodishattva inimene, kes on saavutanud Nirvana, aga ei võta seda kaastundest vastu, et aidata teised olendid Nirvanasse. Guru inimene, kes juhatab teisi nirvaanasse. Tantra Püha tekst, kus antakse õpetust edasi läbi piltlike lugude Laama dao toimimisseadus, mis valitseb kogu maailma
Paljud teoloogid olid selliste õppetoolide rajamise vastu isegi liberaalses Hollandis. 1880. aastatel hakatakse neid rajama ka mujale Euroopasse. 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus on religiooniteaduse kujunemise periood. 1919. rajatud Tartu ülikooli asutati kohe religiooniteaduse õppetool. Sellele oldi kohalikul tasandil jällegi väga vastu. Õppetool likvideeriti 1940. aastal. Kuulsaim õppejõud professor UKU MASING (Vana Testament jm). Tänapäeval TARMO KULMAR: esiaja usund, indoeuroopa mütoloogia, põlisameeriklaste kõrgkultuur. Religiooniteadus 1) Usundilugu religiooni ajalugu. Eelduseks on see, et religioon on ajalooline nähtus, ajaloos tekkinud ja ajaloos muutunud. Uurib religiooni kui ühte ajaloolist nähtust, mis on seotud teistega (ühiskonna, kultuuriga jne). 2) Usundi fenomenoloogia uurib erinevaid religiooni avaldumisvorme (fenomene), näiteks religioosseid ideid (jumala idee), müüte (religioosne
Messias lunastaja ja valitseja, kes toob jumala riigi maa peale. Rabi juutide õpetaja või eespalvetaja. Munk, Nunn ennast täielikult usule pühendanud isik. Dharma budismi õpetus 8-osalisest teest õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlus, järelemõtlemine, keskendumine. Toora juutide pühakirja Tanachi kõige tähtsam osa ehk käsuõpetus. Missa jumalateenistus kristlikus katoliiklikus kirikus. Jünger õpilased, keda Jeesus õpetas ja kes temaga kaasas reisisid. Apostel kristluses usukuulutaja. Protestantism protesteerivad kirikud, mis põhinevad küll katolikust kirikust, kuid on oma teguviisidelt temast erinevad vähem nalja ja rohkem tööd. Sakrament kristluses toiming milles jumal annab armu ja andestab meie patud. Selgita. Suhtumine surma loodususundites Mõnel pool arvatakse, et surm on paratamatu ja vältimatu, osades kohtades see pole seda
Sai 12 aastase askeesi järel kõiketeadmise (kevela). Esimene õpilane oli üks hindu brahmaan. Mahavira jaotas inimesed munkadeks (sadhu), nunnadeks, ilmikmeesteks ja ilmiknaisteks. 72 aastaselt saavutas ta mokša. Õpetuse keskmes on inimene. Eesmärk – vabanemine maisest ümbersünnist. Jīva – hing (teadmine, õnnistus) Mitte-jīva – kõik maine Sansaara (ümbersünniahela), karma (teo ja tagajärje seaduse) ja mokša (kirgastuse) mõisted nagu hinduismis. Keskne palve on Sāmāyika – 48 minuti pikkune mediteerimine Usupühadel korratakse „Viie austusavalduse“ mantrat Tähtsaimad pühad on Mahāvīr Jayantī märtsi lõpul või aprillil algul (Mahavira sünd), Katika oktoobris (Mahavira kevela) ja Paryušana koos 8- päevase paastumisega augustis (Mahavira mokša saavutamine). „Tattvārtha suutra“ – kolm „vääriskivi“ (õige usk, teadmine ja käitumine) 5.saj. tekkis 2 voolu: Digambara „taevasse mähkunu“ – munk olgu alasti
Kalmed peegeldavad surnute sotsiaal-religioosset staatust Kalmistu kui axis mundi, muutumatu pidepunkt ümbritsevas katoliiklus keskkonnas Kalmistu kui ohvririituste paik Surnud kui moraali ja traditsiooni valvurid ja esiisade ning jumalate vahendajad Traditsiooniline Soome-Ugri kalmistu: Kalmistut külastatakse vaid tähtpäevade puhul Risti haual ei uuendata puidust rist peab vastu 20-30 aastat; kui see on purunenud, võib samale kohale uuesti matta seetõttu ei laiene kalmistu territoorium Kalmistud väga lihtsad ning üsna hoolitsemata Komme kääpal koos lahkunutega süüa Linliku kultuuri saabumisel tekkis uute ja vanade kommete/uskumuste konflikt Kremeerimine ei ole kristlikele s-u usulistele vastuvõetav 6. Müütilised laulud (nt. regilaulud Eestis) ja usundiline muistend - antakse edasi arusaamu sellest, kuidas
Siis toimub vabanemine e mokša. Inimese kogu elu eesmärk ongi jõuda mokšani. Kas ta saavutab vabanemise selles või mõnes teises elus sõltub tema tegudest. See on karma seadus- teo ja tagajärje seadus. Hindu jaoks on surm võimalus saavutada paremat kehastumist. 11 Jumalakäsitlus hinduismis 1. Filosoofiline suund- väga haritud hindule. Tegeletakse maailma tasakaaluprobleemidega 2. On monoteistlik usund- haritud. On üks jumal looja BRAHMA. Kõik teised jumalad on Brahma kehastused, kes aitavad inimestel jõuda arusaamiseni brahmast kui ainujumalast 3. On polüteistlik religioon- tavahindule 11.1 Tähtsamad jumalad Vastavalt sellele, millist jumalat usutakse jaguneb kahte põhilisse voolu I. Višnuism Austatakse jumal Višnut, kes on maailma alalhoidja, inimeste abistaja ja sõber. Tähtsamad on: Krišna ja Rama
annaabi.ee 
