Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ujunud" - 20 õppematerjali

Intervjuu
2
doc

Intervjuu

Täpselt nii, ma kavatsen selle aasta suvel, 9.-12. Augustil ületada La Manche'i väina. Vahemaa pikkus on 60 kilomeetrit ning aega on mul selle ületamiseks 20 tundi. 3. Kust teil selline idee tuli? Ma nägin uudistes, et Teet Daaniel oli esimene eestlane, kes seda ületas ning, et ta tegeleb praegu seitsme ooekani väljakutsega, ma tahtsin ka üks neist olla, kes seda väina olid ületanud ujudes. 4. Kus kohas te elate, olete te üldse nii pikki vahemaid varem ujunud? Ma elan Pärnus, meri on siin täpselt külje all seega harjutada saab siin väga hästi. Olen lapsest saati mere ääres elanud ja supelnud. Varasemalt olen ma Pärnu lahte ületanud, kuid see ei olnud päris selline vahemaa, mis ming ees ootab. 5. Millised oleks veel mõned teised harjutused, mida treenima pead sellise väljakutse pärast? Üks kindel asi, mida ma harjutan on hinge kinni hoidmine, et kopsumaht suurem oleks. Praeguseks suudan ma hinge kinni hoida päris mitu minutit. 6

Eesti keel → Eesti keel
2 allalaadimist
Islandi ja Norra kalanduse ülevaade
13
ppt

Islandi ja Norra kalanduse ülevaade

ei olda mitte kuidagi nõus oma suveräänsusest loobuma. Kui Island liituks ELiga, siis lubaks ELi ühtne kalanduspoliitika kalandussektorisse välisinvesteeringud ning ühtlasi tähendaks see seda, et püügikvoodid ja muud suunised otsustatakse Brüsselis . Island ja makrellipüük ELi ja Islandi vahel käiv makrellisõda on liitumiskõnelustele samuti üsna tumedat varju heitnud. Kliimasoojenemise tõttu on makrell usinalt Islandi külje alla ujunud. 2010. aastal oli lausa 23% kogu makrellivarust Islandi rannikul. Island kehtestas seejärel ühepoolselt püügikvoodid ­ 2011. aastal on see 146,818 t, mis moodustab 17% soovitatavast lubatud kogupüügist maailmas. EL ja Norra tõstsid protestikisa ning jaanuaris teatas EL, et ELi sadamates on Islandi lipuga laevadel keelatud makrelli maha laadida.

Geograafia → Geograafia
28 allalaadimist
Triin Aljand
6
docx

Triin Aljand

Uus rekord oli 0,29 sekundit parem Jana Kolukanova neli aastat vana rekordist. Poolfinaalis ujus Triin Aljand välja aja 24,74 sekundit, mis andis poolfinaalide järel kaheksanda koha jagamise. Ümberujumises alistas ta valgevenelanna Aleksandra Herasimenia ning pääses finaali. Finaalis lõpetas ta ajaga 24,63 ning seitsmenda kohaga. Euroopa meistriks tuli sel distantsil 23,55 sekundit ujunud hollandlanna Marleen Veldhuis. Isiklikud rekordid Triin Aljandi isiklikud rekordid 25 m basseinis. Ala Tulemus Aeg Koht Märkused 50 m liblikujumine 25,57 12. detsember 2008 Rijeka Eesti rekord 100 m liblikujumine 58,13 13. detsember 2008 Rijeka Eesti rekord 50 m vabaujumine 24,58 14. detsember 2008 Rijeka Eesti rekord 50 m seliliujumine 28,20 10. detsember 2005 Trieste Eesti rekord

Sport → Kehaline kasvatus
19 allalaadimist
viljatus
16
docx

viljatus

Lastetus on laialt levinud meditsiiniline probleem, millega võib kokku puutuda kuni 15% paaridest. Seega võib Eestis olla ~20 000 lastetut paari, kuid täpsem ülevaade antud probleemi ulatusest puudub. (Medtours s.a) 2 Mis on viljastumine ja kuidas see toimub? Looduslik viljastumine on munaraku ja spermatosoidi ühinemine munajuha emakapoolses osas. See saab toimuda vaid kui vabanenud ja munajuha poolt kinni püütud munarakk kohtub läbi emakakaela ja emaka munajuhasse üles ujunud spermatosoidiga. Viljastumine toimub tavaliselt 36 tunni jooksul pärast munaraku vabanemist. (Kliinik Elite s.a) Viljastumine toimub, kui spermatosoid ühineb munarakuga. Suguühte ajal toimuva ejakulatsiooni käigus viiakse tuppe ligi 3-5 ml seemnevedelikku, milles võib sisalduda kuni 350 miljonit spermatosoidi, mis jõuavad läbi emakakaela munajuhade juurde umbes 1,5 tunni pärast. Seemnerakk võib säilida emakas elu- ja viljastamisvõimelisena 2-3 päeva. Enamik

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
Eesti keele tasemetöö 3-klass
4
pdf

Eesti keele tasemetöö 3. klass

POISS VÕTAB TASKUST TELEFONI NING VALIB HÄDAABI ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ EESTI KEEL 3. KLASS 2012 järele kaugele minema mänguasi ujunud ära 13 NUMBRI ..... .

Eesti keel → Eesti keel
201 allalaadimist
Fantastiline poiss
3
doc

Fantastiline poiss

1. Mida ütles vanaema, kui Mari ennast talle suveks appi pakkus? V: Ta punnis vastu ja ei tahtnud lapselapse vaheaega ära rikkuda. 2. Kui kaua tüdrukud Kaldamäel viibisid? V: Kaks kuud. 3. Kuidas Doris ja Birgit Kaldamäele jõudsid? V: Dorise isa viis. 4. Kes oli Anto tegelikult? V: Tulnukas, Gane. 5. Milline nägi välja Birgiti suvila? V: See oli väga uhke suure hooviga villa. 6. Milline muutus toimus Johannesega pärast seda, kui ta oli Mari merele jätnud ja ise tagasi ujunud? V: Paistis, et ta ei suutnud uskuda, et ta näeb Marit elusana. Ta oli palju tagasihoidlikum ja vaiksem. 7. Keda seostas Mari alguses Ganega? V: Johannest. 8. Kuidas sai helendav pall esimesel ööl majast välja? V: Vagabund haukus ukse taga ning Mari lasi ta sisse. Samal ajal lipsas too kahtlane asi uksest välja. 9. Kunas läks Birgiti arvuti rikki? V: Siis, kui Birgit hakkas näitama arvuti kaudu Johannese tunnistust. Jo ise väitis, et see oli ideaalne. 10

Kirjandus → Kirjandus
38 allalaadimist
Inimese ökoloogiline jalajälg-esitlus
44
odp

Inimese ökoloogiline jalajälg (esitlus)

Kanada ja Alaska rannikujoone lähistel on nerkade populatsioon rekordiliselt madalale kukkunud, kui eelmisel aastal ujusid mööda Skeena jõge 2,4 miljonit nerkat, siis tänavu oli see arv umbes 453 000. 2011. aastal Californias korraldatud uurimuse käigus leiti kõigist 15-st uuritud tuunikalast Fukushimast pärit radiatsiooni. Selleks ajaks oli õnnetuse toimumisest möödas viis kuud ja urijate sõnul olid need kalad lihtsalt läbi ujunud radioaktiivsusega saastunud veest Inimese ökoloogiline jalajälg  Fukushima tagajärjed - . Fukushimas leitud radiatsioonitasemed on 18 korda kõrgemad kui eelnevalt arvati, sest varasema mõõtmise puhul ei suutnud aparatuur nii kõrget näitajat tuvastada. Septembris ütles üks merekeemia vanemuurija, et iga päev voolab Fukushimast Vaiksesse ookeani 30 miljardit bekrelli radioaktiivset tseesiumit ning sama palju ka

Ökoloogia → Ökoloogia
33 allalaadimist
Küsimused vastused Ernest Hemingway-Vanamees ja meri
4
pdf

Küsimused vastused Ernest Hemingway "Vanamees ja meri"

inimestest, kaugemal kõigist inimestest maailmas. Nüüd olid nad kokku liidetud. Ja pole kedagi, kes neid kumbagi aitaks. Otsustas, et olgu pime või mitte, on parem, kui kohe viimase nööri juurde tagasi läheb, selle katki lõikab ja konksu otsa kaks tagavarapundart kinnitab. Lk 34 Mis suunas kala ujub ja mis järeldused vanamees sellest teeb? Liigub põhja poole, paistis, et vool on neid päris kaugele ida poole kandnud. Nööri kallak näitas, et kala ei ujunud enam nii sügaval, aga ei tähendanud ka , et kala väsinud oleks. Lk 40 Milline on esimene kohtumine kalaga silmast silma? Kala ilmus veepinnale, ligi kolmekümne jardi kaugusel paadist. Selle ringi ajal nägi vanamees ka kala silmi ja kaht tema ümber tiirutavat imikala, kumbki neist üle kolme jala pikk. Lk 54 Millest saab vanamees aru, et varsti jääb tema kalale peale? Kui turi paistis juba palju kõrgemal, oli vanamees juba kindel, et kui ta veelgi rohkem nööri kätte

Kirjandus → 10,klass
60 allalaadimist
Konspekt -vanad tsivilisatsioonid maailmas
5
docx

Konspekt -vanad tsivilisatsioonid maailmas

Phytagoros Meditsiin-teaduslik käsiraamat. Arstiametivanne. (hippokrates). Haiguste põhjused on looduslikud. Vere, lima, musta ja valge sapi tasakaal. Hippokrates Ajalooteadus- kangelaseepika, Lähima ajaloo uurimine Herodotos, kirjutas raamatu Kreeka- Pärsia sõdadest. Filosoofia ja teadus - lk 122- 127, konspekt FILOSOOFIA Algaine otsing: TULI, VESI ,MAA , ÕHK Thales: geomeetria ja astronoomia tundja, kõige alus vesi-maailm olevat tekkinud veest ja ujunud vee peal. Oskas päiksevarjutust ette ennustada. Demokritos: koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest- aatomitest. Ka inimese hing koosneb aatomitest, ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Sofistid: inimese käitumine ja moraal, väärtuse suhtelisus ­õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilike oskusi, eriti kõnekunsti SOKRATES- 1.Põhiline teema- hüve (See mis on olemuselt hea) ja voorus (se mis aitab hüveni jõuda)

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
Grupitöö Sünnipäevapidu
13
doc

Grupitöö Sünnipäevapidu

mööbli ümber mässitud, ei tea sa kuni viimse hetkeni, keda löpuks suudled. Ma pole kunagi... Mängijate arv: 3 või rohkem... Mängu käik: Iga mängija peab igal uuel ringil avaldama enese kohta midagi, mida ta kunagi teinud pole, valides tegusid selle põhjal, mida kõik teised suure tõenäosusega on teinud. Nt võib mängija öelda: "Ma pole kunagi söönud greipi", "Mul pole kunagi teksaseid olnud", "Ma pole kunagi meres ujunud" või "Ma pole kunagi koolitoitu söönud". Kui mängija "Ma pole kunagi..." osutub ainulaadseks, saab mängija punkti; võitja on esimene 3 punkti saanud mängija. Kõik mängijad peaksid olema ausad, sest nende väiteid on praktiliselt võimatu tõestada või ümber lükata. Kui miski tundub ilmse liialduse/luiskeloona, on võimalus vastuväideteks. Võib osutuda üllatavalt keeruliseks mõelda välja midagi, mida te teinud pole, kuid kõik teised on... Minutiline jalutuskäik

Ühiskond → Perekonna õpetus
58 allalaadimist
Kõrbed
12
docx

Kõrbed

urgudesse või kaevuvad liivasse, mille sügavamates kihtides on jahedam. Mõned loomad vajavad vett üksnes nii palju, kui nad saavad seda koos toiduga, mõned loomad aga läbivad tänu oma väledusele vee leidmiseks suuri vahemaid. Mõned loomad, näiteks kilpkonnad, veedavad kuuma aastaaja hoopis suveuinakus. Liivasisalikud kasutavad lahtist liiva varjumiseks. Vaenlast märganud, sukeldub sisalik viivitamatult pea ees liiva ja mõned sekundid liiva all "ujunud", võib lausa silmist kaduda. Eriline ninaklapp võimaldab sisalikul liiva all hingata. Sarvrästik on väga silmatorkava välimusega, tal on mõlema silma kohal püstine soomud nn sarv. Ta elutseb põhiliselt Sahara kõrbes. Ümarpead on tavaliselt 8-25 cm pikad. Ümarpea elab peamiselt Aasia ja Euroopa kaguosa kõrbetes ja poolkõrbetes. Ähvardusseisakus tõmbab ta saba seljale rõngasse, avab lõuad, sisiseb ja turtsub. Niinimetatud nahkogad mõlemal pool suud paisuvad punasteks lestmeteks

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
Referaat Michael Fred Phelps
9
doc

Referaat Michael Fred Phelps

kuldmedali, kuid seekord ilma maailmarekordita. Rekordist jäi vajaka 0,37 sekundit, kuid tulemus 50,77 tagas talle veel ühe kulla. Kaheksa kuldmedalit püüda soovinud ujumiskuulsus pidi leppima ootamatu tagasilöögiga, kui USA meeskond ei pääsenud esimest korda MM-võistluste ajaloos 4x100 m kombineeritud teateujumise finaali. Eelujumises kolmandana vette hüpanud Ian Crocker tegi valelähte ja ameeriklaste tulemus tühistati. Phelps eelujumises ise ei ujunud, kuna oli vahetult enne seda parima ajaga kindlustanud omale finaalikoha 400 m kompleksujumises. Seni kuus kuldmedalit võitnud Phelps sai veel ainult ühte kuldset medalit püüda 400 m kompleksujumises. MM-i viimasel päeval püstitaski Phelps kompleksujumise pikemal distantsil uue maailmarekordi 4.06,22 ja sai oma seitsmenda kuldmedali Melbourne'is. Phelps alistas enda nimele kuulunud maailmarekordi koguni 2,04 sekundiga

Sport → Kehaline kasvatus
48 allalaadimist
Haid
8
rtf

Haid

5 - 10 m pikkune tiigerhai on nime saanud mitte niivõrd oma kiskjaliku iseloomu, kui just keha ülaosa värvuse tõttu, mis meenutab tiigrit. Vaatamata ülivõimsatele lõugadele ja suurtele teravtele hammastele, toitub tiigerhai tigudest, kalmaaridest ja tillukestest kaladest. Troopikameredes levinud sinihai omapäraks on see, et ta armastab ujuda laevade ümber ja neid ookeanis päevade kaupa saata. Ta ootab toidupalu, mis laevalt alla heidetakse. Nii mõnigi sukelduja on ujunud hiidhai ümber, mõõtnud rahulikult tema suurust, hoidnud kinni tema sabauimest ja teinud veealust sõitu. Inglased on andnud hiidhaile pika omapärase nime - veepinnal päikese käes soojendav hai. Hiidhaid püütakse, sest ta liha on söödav ja maksast saadakse kalaõli. MÕRTSUKHAI Inimsööjaks ehk "valgeks surmaks" kutsutud mõrtsukhaid esineb kõikides piisavalt soojades meredes. Tema inimsööja kuulsus on liialdatud, aga pole siiski täiesti alusetu.

Bioloogia → Bioloogia
18 allalaadimist
Ookeanis elavad imetajad
15
doc

Ookeanis elavad imetajad

Kõiki neid erinevaid mõjureid uuritakse. Läänemere pringlipopulatsioon on viimastel aastakümnetel lausa dramaatiliselt kokku kuivanud ning liik kuulub hetkel ohustatud liikide hulka. Seega on tarvis rakendada kiireid abinõusid, et siinsed pringlid üldse elama jääksid. Pringlid elavad enamasti merede rannikulähedastes piirkondades, eriti merre suubuvate jõgede estuarides,mõnikord siirduvad nad ka nende jõgede mandriossa.On täheldatud juhtumeid, kus nad on ujunud 100 km kaugusele merest.Pringlid on suhteliselt arad loomad.Eestis elavad nad põhiliselt Saaremaa lääne- ja kirdeosa rannikuvetes.Pringlid toituvad peamiselt väikestest kaladest, eriti heeringates, kiludest ja moivadest, vähem ka limuseid.Näiteks noored pringlid peavad kalu ellujäämisekssööma 7-8% oma kehakaalust.Pringlid ise on toiduks näiteks haidele ja vaaladele.On olnud jujuhtumeid, kus delfiinid tapavad pringleid, kuid ei söö neid.

Loodus → Loodusõpetus
10 allalaadimist
Inimese ökoloogine jalajälg
48
odt

Inimese ökoloogine jalajälg

veritsema oma lõpustest, kõhust ja silmamunadest. Kuigi alguses kahtlustati, et kaladel on mingi haigus, ei välistata ka radiatsiooni. Kanada võimud on leidnud eriti kõrgeid radiatsioonitasemeid kindlates kalaproovides. 2011. aastal Californias korraldatud uurimuse käigus leiti kõigist 15-st uuritud tuunikalast Fukushimast pärit radiatsiooni. Selleks ajaks oli õnnetuse toimumisest möödas viis kuud ja urijate sõnul olid need kalad lihtsalt läbi ujunud radioaktiivsusega saastunud veest. Nüüd Californiasse jõudvad noored tuunikalad on juba kogu oma elu radiokatiivsusega kokku puutunud ja ilmselt on ka nende radioaktiivustase palju kõrgem. 2012. aastal teatas the Vancouver Sun, et tseesium-137-t leiti suures osas kaladest, mida Jaapan Kanadale müüs. Radioaktiivsust leiti 73% makrellidest, 91% hiidlestadest, 92% tuunikaladest ja angerjatest, 94% turskadest ja anšoovidest, 100%

Ökoloogia → Ökoloogia
13 allalaadimist
Inimese vari
5
doc

Inimese vari

See oli ema mure, suurem kui kõik mured maailmas. Seda hoovas ema süda, tulisem Ta nägi oma onni minevat mööda ja kaduvat pikka-misi, kuid ta ei liigutanud end. kui miski laotuse all. Selle väljenduseks polnud enam sõnu ega pisaraidki. Vene ja vesi näisid liikumatud, ning oli, kui oleks maja oma raagus puuga pärapaja all Kui ta viimaks pea tõstis, nägi ta lähedal pingil meest soldatisinelis, mustad käed aeglaselt mööda ujunud. Ikka ainult edasi, ainult edasi, tarretuse jäises virus... jõuetult süles. Ta nägu oli kollane ja rind sisse vajunud. Maret ei tund-nud meest, kuid Kuusirp tõusis taevasse, valades külma kuma üle udutsevate luhtade. Ta valus see hakkas temaga rääkima, vaikse ning kähiseva häälega: valgus tilkus mustale veele ja maale, kust tõusid põõsaste skeletid. Taevas rohetas ja "Ma kuulsin, et ta on surnud. Ma tulin teda veel vaatama

Kirjandus → Kirjandus
475 allalaadimist
Saksa keele grammatika
32
pdf

Saksa keele grammatika

kommen tulema ist gekommen tuli/on tulnud lassen laskma hat gelassen lasi/on lasknud lesen lugema hat gelesen luges/on lugenud nehmen võtma hat genommen võttis/on võtnud schlafen magama hat geschlafen magas/on maganud schreiben kirjutama hat geschrieben kirjutas/on kirjutanud schwimmen ujuma ist geschwommen ujus/on ujunud sehen nägema hat gesehen nägi/on näinud sitzen istuma hat gesessen istus/on istunud sprechen rääkima hat gesprochen rääkis/on rääkinud stehen seisma hat gestanden seisis/on seisnud tragen kandma hat getragen kandis/on kandnud treffen kohtama hat getroffen kohtas/on kohtunud treiben harrastama hat getrieben harrastas/on harrastanud

Keeled → Saksa keel
37 allalaadimist
Loomade areng evolutsioonis
18
doc

Loomade areng evolutsioonis

7 elama järvede- ja jõgede põhjas, millele viitab nende lame kõht. Hemicylaspise ebakorrapärase saba ülemine uim oli välja venitatud, kui ta ujudes liigutas seda, siis kaldus looma pea enne alla- kui ülespoole. Vastupidiselt kilpkalade hulka kuuluvat Heraspis´t iseloomustas aga kaardus kõht ning väljavenitatud uim saba all, mis aitas ujmisele kaasa. See viitab sellele, et kala ei ujunud veekogu põhjas. Kilpkaladel ei puudunud mitte ainult lõualuud, millega närida, vaid ka paarilised uimed, mis annavad tänapäeva kaladele stabiilsuse ja kontrolli liikumisel. Arvatakse, et kilpkaladel oli kõhreline siseskelett. Kilpkalade õitseng oli Devoni ajastul, kuid nad kadusid ajastu lõpul lõpul. Siluri ajastu lõpul ilmus uus, üsnagi erinev grupp väikseid mere- ja magevee kalu. Nendeks olid piklikud akantoodid, kellel oli hulgaliselt uimi, mida toestasid teravad

Botaanika → Taime- ja loomafüsioloogia
56 allalaadimist
Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel
56
docx

Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel

53 LISA 3 Väljavõte süvaintervjuu transkriptsioonist Teostatud Eesti Liikumispuuetega Inimeste Kojas, 23.01.2014 Tere. Tere. Minu magistritöö eesmärgiks on uurida ratastooli inimeste võimalusi vaba aja veetmisel avalikes supelrandades, mulle öeldi, et olete aktiivne inimene, kas Teie olete käinud mõnes avalikus supelrannas. Olen aktiivne jah, mulle meeldib väga ujuda. Ma olen kogu aeg ujunud. Mere vesi meeldib mulle kõige rohkem. Selle pärast eelistan ma merd teistele veekogudele. Jah, viimane aasta ma liigun rohkem ratastooliga. See tekitab mõningaid piiranguid ja liikumis takistusi. Aga ma olen käinud ka ratastooliga Pirital ujumas, rohkem kui üks kord. Kuidas Te hindate ratastoolis inimeste võimalusi veele ligi pääseda. Kuidas Te käite ujumas? Ma sõidan parklast, kuhu ma autoga saan ratastooli tuua sõidan mööda teerada. Seal on inva rand

Sotsioloogia → Sotsiaalteadused
21 allalaadimist
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

teda üldse enam näha. Ta aina tagus mind, kui kaineoli ja mu kätte sai; ma putkasin enamasti metsa, kui ta oli läheduses. Noh, kord leiti ta jõest uppunult, umbes kaksteist miili linnast üleval pool, nagu rahvas rääkis. Igatahes arvati, et see oli tema; räägiti, et uppunud «mees oli räbalates ja väga pikkade juustega. See kõik oli küll just taadi moodi, aga laiba näost ei saadud mingit seigust: see oli nii kaua vees olnud, et polnud enam näo moodigi. Räägiti, et laip oli ujunud vees selili. Ta toodi välja ja maeti kaldale. Aga mu meel polnud kuigi kaua rahulik, sest mulle tuli üks mõte. Teadsin enam kui hästi, et uppunud mees ei uju selili, vaid rinnuli. Niisiis teadsin, et see polnud taat, vaid mõni mehe riietes naine. Ja mu meel oli jälle rahutu. Arvasin, et mu vanamees ilmub varsti lagedale, kuigi ma seda ei soovinud. Mängisime nüüd aeg-ajalt röövleid umbes kuu aega, siis ma loobusin. Teised poisid ka. Me

Kirjandus → Kirjandus
220 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun