üheks odavamaks tervisespordialaks, mille harrastamiseks on vaja ainult trikood või ujumispükse, ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal koormab ujumine vähem südant ja liigeseid ning horisontaalasendis on südamel kergem korraldada vereringe tegevust. Ujumisel kui spordialal on põhiliselt neli erinevat ujumisstiili ehk tehnikat krooliujumine, seliliujumine, rinnuliujumine ning liblik- ehk delfiiniujumine. Krooli- ja seliliujumisel on oluline painduvus sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda. Rinnuliujumises meenutab jalgade töö konna ujumist, käed töötavad paaris ees. Liblik ehk delfiiniujumine põhineb suuresti jalgade tööl paarislöögiga saavad jalad veest tuge ja
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1.RINNULIUJUMINE 4 2. KROOLIUJUMINE 5 3. SELILIUJUMINE 6 4.LIBLIKUJUMINE 7 5. UJUMISOSKUS 8 6. UJUMISE AJALOOST 9 KOKKUVÕTE 11 KASUTATUD KIRJANDUS 12 SISSEJUHATUS Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks tervisespordialaks, mille harrastamiseks on vaja ainult trikood või ujumispükse, ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille
korraldada vereringe tegevust. Vesi on peaaegu 800 korda tihedam kui õhk ning seetõttu iga käetõmme ja jalalöök kohtab vastupanu. See on hea kogu organismile, eriti aga puusadele, kätele, õlgadele ning tuharatele. Ujudas ei põletata mitte üksnes kaloreid, vaid ehitatakse muskleid, kiirendades oma ainevahetust. 3. Ujumise võistlusstiilid Ujumisel kui spordialal on põhiliselt neli erinevat ujumisstiili ehk tehnikat krooliujumine, seliliujumine, rinnuliujumine ning liblik- ehk delfiiniujumine. 3.1 Krooliujumine Võistlustel krooli alustatakse stardipukilt vette hüppades. Sukeldunud vee alla, tuleb ujuja tugevate jalalöökidega pinnale keha välja sirutatud. Jalad liiguvad vahelduvalt üles-alla, käed vaheldumisi ja sümmeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja vee alt uuesti taha. Välja hingab ujuja vee all, nägu pööratakse veest välja ainult sissehingamiseks
· käte sirutus ette · jalgade löögitaoline liigutus Rinnuliujumine e. konnaujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. Pöörde- ja finisiseina peab puudutama mõlema käega samaaegselt, peale pöördeid ja starti on lubatud teha üks veealune kätetõmme ja jalalöök. 2.KROOLIUJUMINE EHK VABAUJUMINE Krooliujumisel on oluline painduvus sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda . Asend peab olema voolujooneline, hingamine õigesti ajastatud ja väljahingamine tugev (suu ja nina kaudu).Veepiir kulgeb otsmikul, juuste joonel. Jalalöök algab puusast, pöiad sissepoole. Tavaliselt 6 löögiline, kuid vahel ka 2 ja 4 löögiline. Käelaba jõuab vette enne õlga, käsi vette sõrmed ees
· vette väljahingamine ja hingamisõpetus · vettehüpped jalad ees Lamamine veepinnal, ujuvus: · vee kandejõu kasutamine, · horisontaalasendi omandamine vees, · kõhuli- ja seliliujuvusasendi omandamine, · püstitõusmine ujuvasendist. Esimesed ujumisliigutused koer, koerakrool, algeline seliliujumine: · jalgade töö, · käte töö, · rütmiline hingamine, · terviklik sooritus. 2.Tehnikaõpetus Eri ujumisstiilide tehnika krooliujumine, seliliujumine, rinnuliujumine, liblikujumine: · jalgade töö, · käte töö, · rütmiline hingamine, · terviklik sooritus. Stardihüpe: · pea ees vettehüpe. Ujumisstiili, ujumise omandamine Ujumisel kui spordialal on põhiliselt neli erinevat ujumisstiili ehk tehnikat krooliujumine, seliliujumine, rinnuliujumine ning liblik- ehk delfiiniujumine. Krooli- ja seliliujumisel on oluline painduvus sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut
ning seadmetel, mis kindlustavad kinemaatiliste ja dünaamiliste parameetrite vastavust ujumisliigutustele ning omakorda tagavad liigutuslike omaduste arendamise ja tehnika täiustamise. Spetsiaalselte harjutuste õppimine vees Omaette treeningharjutuste rühma moodustavad spetsiaalselt välja mõeldud vees sooritatavad harjutused, milles osade kaupa rõhutatakse mingi tehnikaelemendi täitmist. Näiteks, krooliujumine ühe käega, brassitehnika ujumislauaga ainult jalgadele, ujumine ülekandega jne. Ujumistehnika mudelites esitatud nõudmiste paremaks täitmiseks peavad spetsiaalsed vees sooritatavad tehnikaharjutused olema suunatud mingi tehnikanõude täitmisele: Osaliselt täiustades teatud faasi liigutust Osaliselt lihvides teatud tsükli vältel ühe kehaosa liigutusi Terviklikult arendades mitme kehaosa kooskõlastatust 8
Rakvere Reaalgümnaasium 12.RL klass UJUMISE REFERAAT kehalise kasvatuse referaat Rakvere 2012 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 4 1.START JA VETTEHÜPPED............................................................................................ 5 2.VABA- EHK KROOLIUJUMINE....................................................................................... 6 3.SELILIUJUMINE.............................................................................................................. 9 4.RINNULI- EHK KONNAUJUMINE ................................................................................ 11 5.LIBLIK- EHK DELFIINIUJUMINE JA KOMPLEKSUJUMINE......................................... 13 6.TERVISEPROBLEEMID JA OHUTUS............................................
· mõõdukas koormus (kiire kõnd, kaevamine, akna- järgi kirja kõik, mis sa oled söönud. Päeva lõpus kirjuta pesu, ujumine, tennis, uisutamine) 57,4 kcal/min eraldi lahtritesse välja, mida sai söödud liiga vähe, mida sai söödud liiga palju (kui mitme portsjoni võrra). Järg- · intensiivne koormus (jalgpall, kõndimine lumes, jooksmine, murdmaasuusatamine, krooliujumine) misel päeval püüa arvestada eelmise päeva kogemust ja üle 7,4 kcal/min kohandada menüüd õiges suunas. Tee sissekanded iga päeva kohta näiteks kahe nädala jooksul. Kehakaalu langetamiseks sea endale eesmärgiks saada
annaabi.ee 
