Loodus ja Loomad Räägib loomahuviline Robin : Tere! Mina olen Robin. Täna räägime loomadest.Mõned loomad on väga ohtlikud ja mõned väga sõbralikud. Tänane loom on ohtlik. Räägime erinavatest madudest. Rästik elab eesti metsades. Nad magavad talve und ja ärkavad kevadel üles. Kevadesti on nad väga uimased, sest on nii pikalt maganud. Kui näete metsades mingit ussi, siis kui tal on peal sakiline muster on ta rästik kui ühtlaselt tume ,siis nastik muid madusi eestis ei elagi. Rästik on mürgine nastik mitte. Madudele meeldib päikse kääs lesida kuna see soojendab neid. Päikselisel päeval on ohtlikum minna seenele, sest siis on ussid väljas. Räägin veel haist. Haid on kalad . Nad kas poegivad või munevad. Mõned hailiigid on väga agressiivsed, näiteks tohutu suur mõrtsukhai
Energia minu elus Inimene vajab elamiseks palju energiat. Kui meil poleks piisavalt energiat ei jõuaks me paljusid asju teha nt. joosta ja kõndida. Inimene saad suure osa omale vajaminevast energiast toidust. Olete te märganud, et kui õues on ilus ilma ja päike paistab siis olete te ise ka rõõmsamad ja aktiivsemad, aga kui õues on kole ja vihmane ilm on teil endal ka halvem tuju olete väsinud ja uimased see tuleb sellest, et inimene saab osa oma energiast ka päikeselt. Pajud asjad meie ümber töötavad elektri jõul, sest elekter on nende energia mida nad vajavad töötamiseks. Sama on ka autodega. Autod saavad oma energia bensiinist ja autole mõeldud õlidest. Puud ja teised taimed saavad aga oma energia mullast, veest ja päikeselt. Inimene kasutab energiat igal oma liigutusel nt. kirjutades inimene mõtleb mida kirjutada selleks kulub energiat ja pastaka liigutamiseks ka
Olen kohanud väga palju klienditeenindajaid, kes ei tereta või on lihtsalt ebaviisakad ja ülbed. See teeb ka endal tuju halvaks, kuna inimene, kes töötab keskkonnas, kus tuleb inimestega suhelda, peaks arvesse võtma, et peab olema viisakas ja klientidega suhtlema. Kontaktijulgusest jääb puudu enamasti nendel, kes alles on alustanud selle tööga, kuid siiski see ei anna põhjust neil mitte klienti aidata ja leida probleemidele lahendust. Väga mitmete maade arvates on eestlased uimased ja aeglased inimesed, seda tuleb ette ka klienditeeninduses, mida olen ka tähele pannud. Oma tööd tehakse väga suure vaevaga või üritatakse sellest üldse kõrvale viilida. See on suureks probleemiks, kuna nii ei saa olla kliendid meie kauplustele lojaalsed, kui nad ei saa seda mida vaja. Sellise töö juures nagu klienditeenindaja peab olema valmis ikkagi kõigeks, mis võib juhtuda, olgu need konfliktid kliendiga või ükskõik muu. Arvan, et rohkem tuleks saata
troopilistes paikades leidub kõvasti. · Siiski võib öelda, et ta pikalt ei vali: mis ikka ette jääb, see saab söödud ka. Ohustatus ja kaitse: · Katalepsia - omadus säilitada pikema aja jooksul (ohu korral) liikumatu poos ja jääda niimoodi märkamatuks. · Raagritsikad võivad ka ohu korral hakata kõikuma küljelt- küljele, matkides tuule käes värelevat lehekest. · Raagritsikas elavneb siis, kui tema vaenlased - linnud, sisalikud ning ämblikud on uimased. · Raagritsikat ei heiduta isegi jäseme kaotus. Ohu korral jätab ta jala ise maha. Äratulnud jalg või tundlaots taastub kiiresti. Tõsi, paraku mitte endistes mõõtmetes. · Parema meelega kukutab raagritsikas end oksalt maha või eritab terava lõhnaga haisu. Koht looduses: · Raagritsikas on toiduks üpriski paljudele loomaliikidele. Enamasti söövad teda erinevad linnud ja sisalikud, kuid vahepeal isegi suured ämblikulaadsed. Seos inimesega:
Kontserdi I osas esitati sümfooniad. II osas filmimuusikat. II osas esitatud filmimuusika oli väga hästi valitud. Kuna reaalselt ei mäleta kõikides filmides mängitud muusikat, kuid valitud olid just filmide tuntumad lood, siis polnud ühtegi lugu, mida polnud varem kuulnud. Enamasti esitati lõbusat muusikat. Kontserdil esitatud muusika oli suursugune ja võimas, see oli ülimalt hea kogemus. Polnud ühtegi hetke, kus oleks tulnud uni peale, et lood on liiga uimased. Isegi kui oli rahulik ja aeglane lugu, siis sellele järgnes kohe midagi energilist ja rütmikat. Mulle meeldis kõige rohkem Jean Sibelus Finlandia, mis oli nii võimas ja tekitas uhke tunde. Mängijate tase oli kõrge. Kui poleks jälginud mängijate liigutusi jms. siis oleks võinud arvata, et muusika tuleb makist või on arvutiga tehtud, see oli kuidagi fenomenaalne. Nende esitus oli väga puhas ja ilus. Rõdult oli hea ülevaade mängijatele, ka dirigendile. Oli meeldiv vaadata
Kuna inimesed hindavad erinevaid stressoreid erinevalt, on ka inimesteorganismide vastureaktsioonid erinevad. Mida ootamatum, ohtlikum või väljapääsmatum on olukord, seda suuremat stressi ta võib põhjustada. Ning kui pidev stressiolukord kestab pikemat aega, muutub see haiguslikuks Lühiaegne stress pole midagi hullu. Aga haiguslik on ta juba siis, kui teda võiks nimetada depressiooniks. See tähendab, et ma ei taha midagi teha, mind ei huvita mitte miski, mu liigutused on ka aeglased-uimased, ma ei söö, ei maga. On ka psühholooge, kes väidavad, et stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Ka see pole vale, kuna inimesed on erinevad. Levinuimad füüsilised sümptomid: peavalu, kuivav suu või kurk, kuklavalud, kõnelemisraskused, nõrkus, kõhuvalud, isutus või pidev isu, südamepekslemine, külmad jäsemed, liighigistamine,
Uinakust saadav kasu: o Pärast lühikest uinakut paraneb meie saavutusvõime ja erksus. Väheneb eksimuste ja õnnetuste esinemine. o Päevast lühikest uinakut soovitatakse narkolepsiat põdevatele inimestele. o Lühike uinak aitab meil päeva jooksul lõdvestada ja annab meile uut energiat. Uinakute negatiivne külg: o Uinakud võivad segada meie ööpäeva rütme. Meil võib olla raske öösel korralikult magada. o Kohe pärast uinakust ärkamist oleme uimased ja halvasti kontsentreerunud. (http://www.sleepfoundation.org/site/c.huIXKjM0IxF/b.2419153/k.8430/The_Short_Stor y_on_Napping.htm) Kirjeldus ühest lõunauinakut uurivast katsest Uuringu läbiviimine Uuringu nimi: ,, The role of a short post-lunch nap in improving cognitive, motor, and sprint performance in participants with partial sleep derivation" Uuringu läbiviijad: Research Institute for Sport and Exercise Sciences; J. Waterhouse, G. Atkinson, B. Edwards, T. Reilly
Samas kindlasti võivad nad puhkama õppida. Uuringutega on tõestatud, et noorukid mitte ainult ei taastu, vaid ka ehitavad ja loovad uusi ajustruktuuri osi. See on tegelikult suur töö. Sellepärast ongi noortel vajalik puhata. Kahjuks ei taha noored aga endale ja oma aju puhkamisele eriti aega võtta. Sellest tulenevadki noortel teised sümptomid: Teismelised tukuvad rohkem esimestes tundides, kehvemad hinded, rohkem ülekaalulisi noorukeid, uimased ja väsinud noorukid. EAKAD Eekatel, vastupidiselt noortele, pole puhkamise vastu midagi. Nad teavad, et vajavad seda. Nad tunnevad seda nö. oma kontides. Üks vananemisega kaasnevaid probleeme seisneb ümberehituses- ja taastumisprotsesside muutumises. Eakate puhul pole probleem niivõrd selles, kas nad sooviksid puhata, kuivõrd nende vaated puhkusele. Üks asju mida vanuritel tuleb selgeks teha on see, et keha ei taastu enam nii kiiresti ja tõhusalt kui varem , seega
tegemist ootav. Andkem oma peres, tööl ja koolis sagedamini tunnustust teistele nende poolt tehtu eest, varsti saame selle ise tagasi ning meie kõigi stress on vähenenud. Stress muutub haiguslikuks siis, kui ta on pikaaegne. Lühiaegne stress pole midagi hullu. Aga haiguslik on ta juba siis, kui teda võiks nimetada depressiooniks. See tähendab, et ma ei taha midagi teha, mind ei huvita mitte miski, mu liigutused on ka aeglased-uimased, ma ei söö, ei maga. Tegelikult on stressil kaks poolt - on hea stress ehk eustress ja halb stress ehk distress. Hea stress viib edasi ja aitab meis leida jõudu ning oskust nendes olukordades õppida ja nendega kohaneda. Halb stress aga tekitab meil sellise pinge, et me ei õpi sealt mitte midagi. Viib meid raskesse, võib-olla isegi haiguslikku seisundisse. Stressist või lausa sügavast depressioonist on võimalik välja tulla. Ja kõige tähtsam
Ta on uimane, kuid teadvusel. Leiab aset tavaliselt alkoholiga, rahustitega ja heroiiniga, kuid võib esineda ka lahustite kuritarvitamisel. o Aseta ta taastumisasendisse, so. eelistavalt lamavasse või poollamavasse asendisse ja räägi temaga pidevalt. o Katsu takistada tal teadvust kaotamast. Ära pane teda voodisse, seal võib magades teadvus kaduda. (On juhuseid, kus magama pandud uimased inimesed on hommikul leitud surnuna.) o Kutsu arst. Ta kuumeneb üle ja kaotab palju vedelikku. Seda tuleb ette amfetamiini ja ecstasyt pruukinud inimestega, kui naad füüsiliselt üle pingutavad. Need droogid tõsavad kehatemperatuuri. Kuumas kohas, näiteks umbses klubis, tõuseb see veelgi. Need ained annavad inimesele äkilise energiasüsti, tihti tantsitakse väga pikka aega, muutudes aina kuumemaks. Nii kaotatakse kiiresti kehavedelikke, kuni kolmveerand liitrit tunnis.
aktiivsust une ajal uurida. Selgus, et unenäod esinevad öö otsa. REM- une ajal pole need ehkki nii kujukad ning need unustatakse tihtipäeale ära. Une kergemates faasides, kui lamame vaikses toas, laseme meeltel uidada, tajume, et unenäod meenutavad kiiresti mööduvaid kujutelmi ja mõtteid. Sügavamas unes võtavad unenäod pigem katkendlike aistingute, tunnete ja mõtete kuju. Kui inimesed aeglase une sügavamatest sataadiumitest ülesse aetakse, on nad uimased, ega ei pruugi suuta meenutada mida unes nägid. Rem- une unenäod sisaldavad tegelasi ja süzeeliine. Sageli ärkame, ning mäletame unenägusid täiesti selgelt. Unenäokogemustele reageerib ka meie keha. Aeglase une ajal võime me unes rääkida, tõmmelda või koguni unes kõndida, kui REM- une ajal oleme me peaaegu, et liikumatud. Aju on küll aktiivne, kuid lihased lõõgastuvad, mis muudab meid sama hästi kui öelda, et halvatuks. (Powell, Rosalind 21: 2001) 2.2 Miks me und näeme?
konnadel: + Sustained contrast detector: tundlik hele-tume piirialadele ja muutuse suunale + Net convexity detector: reageerivad väikeste tumedate objektide liikumisele (vastab putukale konna nägemisväljas!!) + Moving edge detectors: tundlik suvalises suunas liikuvale hele/tume piiri liikumisele + Net dimming detectors: tumedama ala liikumine Kõrgematel loomadel on leitud: Y-rakud: uuele stiimulile orienteerumine, liikumine X-rakud: detailsem informatsioon, identifitseerimine W-rakud: ,,uimased," saadavad info ajutüvesse * Ajurakud annavad ka väljundit ganglioni-rakkudele!! * Silmast algavad kolm erineva 'sisuga' teed ajusse: + P-tee: värvid, piirjooned, täpne info + M-tee: liikumine + K-tee: P ja M tee võrdlus * Informatsioon on lisaks pakitud vastavuses paiknemisele reetinal retinotoopiliselt, s.t. silma põhja anatoomiline jaotus vastab neuronite jaotusele ajutüves ja peaaju koore primaarsetes nägemispiirkondades: lähestikused neuronid
piirialadele ja muutuse suunale + Net convexity detector: reageerivad väikeste tumedate objektide liikumisele (vastab putukale konna nägemisväljas!!) + Moving edge detectors: tundlik suvalises suunas liikuvatele hele/tume piiridele liikumisele + Net dimming detectors: tumedama ala liikumine Kõrgematel loomadel on leitud: Y-rakud: uuele stiimulile orienteerumine, liikumine X-rakud: detailsem informatsioon, identifitseerimine W-rakud: ,,uimased," saadavad info ajutüvesse Sissejuhatus psühholoogiasse 13 * Ajurakud mõjutavad ganglionirakke Sissejuhatus psühholoogiasse 14 Informatsiooni liikumine silmast ajusse * Mõlemad ajupoolkerad näevad mõlema silmaga * Kumbki ajupoolkera näeb ühte ruumipoolt Sissejuhatus psühholoogiasse 15
silm reageerima. Pupillil ülks kõige parema valgusinfo valik kui valguse intensiivsus seda lubab.Kui valgust piisavalt, laseb pupill selle vaid läätse keskosale. Reetina töötleb infot, mitte ainult ei reageeri vlgusele saates signaale ajusse. Horisontaalrakud võimaldavad fotoretseptorite mõju 1le1 laiemas ulatuses. Amakriinrakud võimaldavad bipolaarrakkude mõju 11le. Y-rakud: uuele stiimulile orienteerumine, liikumine X-ärakud: detailsem info, identifitseerimine W-rakud: "uimased", saadavad info ajutüvesse Ajurakud mõjutavad ganglionrakke. Mõlemad ajupoolkerad näevad mõlema silmaga. Kumbki ajupoolkera näeb ühte ruumipoolt. P-tee:värvid, piirjooned, täpne info M-tee:liikumine K-tee:P ja M tee võrdlus Informatsioon on pakitud vastavuses paiknemisele reetinal-retinotoopiliselt. Nähtav maailm on perseptuaalsete protsesside tulemus! ,,kus on"- liikumine, asukoht, M-tee jätk
tume piirialadele ja muutuse suunale + Net convexity detector: reageerivad väikeste tumedate objektide liikumisele (vastab putukale konna nägemisväljas!!) + Moving edge detectors: tundlik suvalises suunas liikuvale hele/tume piiri liikumisele + Net dimming detectors: tumedama ala liikumine 42 Kõrgematel loomadel on leitud: Y-rakud: uuele stiimulile orienteerumine, liikumine X-rakud: detailsem informatsioon, identifitseerimine W-rakud: „uimased,“ saadavad info ajutüvesse * Ajurakud annavad ka väljundit ganglioni- rakkudele!! 43 Informatsiooni liikumine silmast ajusse: * Mõlemad ajupoolkerad näevad mõlema silmaga * Kumbki ajupoolkera näeb ühte ruumipoolt 44 * Silmast algavad kolm erineva ’sisuga’ teed ajusse: + P-tee: värvid, piirjooned, täpne info + M-tee: liikumine + K-tee: P ja M tee võrdlus * Informatsioon on lisaks pakitud vastavuses
harjumustest. Üldiselt ollakse seisukohal, et magada on vaja nii palju, et hommikul ärgates oleks hea enesetunne. Sellest kriteeriumist peaks lähtuma iga inimese individuaalne unenorm. Inimesi, kes saavad oma asjajamistega paremini hakkama päeva esimesel poolel, võib nimetada ,,lõokesteks". Nad lähevad varakult magama ja tõusevad samuti varakult. ,,Öökulli" tüüpi inimesed seevastu on aktiivsed ja tegusad õhtuti. Nad tõusevad hilja ja on kaua uimased, aga muutuvad õhtu lähenedes erksamaks ja töötavad hiliste õhtutundideni. Nii ühtesid kui teisi ,,sulelisi" arvatakse olevat 25%. Kolmanda grupi moodustavad ,,tuvid" ehk arütmikud paindlikud inimesed, kes kohanevad kergesti kõikvõimalike reziimidega. Neid on umbes pool Maa elanikest. (Uni... 2001: lk 8-9) Küsitlusest selgus, et ennast tunneb energilisemalt päeva teises pooles 53% meessoost ja 44% naissoost vastanutest. ,,Tuvi" tüüpi inimesi oli vastavalt 38% ja 37%
(vertikaalne levik). Salmonella transmissioon läbi munakoore ei ole tänapäeval oluline. Kontaktnakkus tibudel haigestunud lindude rooja, sööda, vee kaudu. Tervistunud lindudest saavad asümptomaatilised kandjad. Kandvus on seotud bakterite ellujäämisega makrofaagides, mis hiljem paljunevad soolte lümfikoes tekitades hüperplaasiat ja nekroosi. Kliinilised tunnused tibud: uimased, isutud, kasvu aeglustumine, kehv sulestik, väljaheide vedel, valge, suled päraku ümbruses määrdunud, suu lahti hingamine, liigeste taandumine, suur suremus. Kliinilised tunnused noored ja täiskasvanud: isutud, kehv sulestik, unised, harja kahvatus, munatoodangu langus, sigivuse langus, tekib lonkamine, kehatemperatuuri 1-3 kraadine tõus, kõhulantisus, esineb madal suremus.
Nakatumine: pulloroos ja tüüfus kanduvad edasi transvariaalselt, kui emalind on salmonella kandja (vertikaalne levik). Salmonella transmissioon läbi munakoore ei ole tänapäeval oluline. Kontaktnakkus tibudel haigestunud lindude rooja, sööda, vee kaudu. Tervistunud lindudest saavad asümptomaatilised kandjad. Kandvus on seotud bakterite ellujäämisega makrofaagides, mis hiljem paljunevad soolte lümfikoes tekitades hüperplaasiat ja nekroosi. Kliinilised tunnused – tibud: uimased, isutud, kasvu aeglustumine, kehv sulestik, väljaheide vedel, valge, suled päraku ümbruses määrdunud, suu lahti hingamine, liigeste taandumine, suur suremus. Kliinilised tunnused – noored ja täiskasvanud: isutud, kehv sulestik, unised, harja kahvatus, munatoodangu langus, sigivuse langus, tekib lonkamine, kehatemperatuuri 1-3 kraadine tõus, kõhulantisus, esineb madal suremus. Patoloogiline anatoomia tibudel: valged sõlmekesed maksas, põrnas, kopsudes, südames, soolestikus ja
Molli räägib. Aga ära tule sugugi tema, vaid minu pärast, sest nüüd sa tead, mis ma teen, kui ma saan suureks ja terveks. See on meie saladus, keegi seda teada ei saa. Ja mind võid sa kindlasti uskuda. Tuled sa mind ikka veel vaatama?" küsis laps lõpuks, nagu ei usuks ta Indrekut. ,,Tulen," vastas see. ,,Tulen kindlasti." Aga ise oli ta veendunud, et siia keldrikorterisse ei too ta oma jalga enam iialgi. Ometi pidi see teisiti minema. XXXI. Tulid rasked ja mingisugused uimased päevad, nagu oleks pähe hakanud kevadine päike, mis sätendas tulvil täis vett jõel. Ah, elus on hoopis teisiti kui ettekujutuses või mõnes raamatus, mis on ka vist ainult ettekujutus. Raamatus on nõnda, et kui on kevad lillede, pakatavate puude ja linnulauluga, siis on ka armastus, aga elus võib ka teisiti olla. Tuleb küll kevad kõigega, mis tal on, aga armastust ei ole enam, sest armastus lõppes enne kevadet, sai lihtsalt otsa. Ja siis on ainult lein, et pole enam armastust
annaabi.ee 
