Leidsid 18 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ühiskonna konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
riigivõim, maksud, kapital, tulumaks, traditsioon, liberalism, konservatiivid, tööandja, sotsiaaldemokraatia, töötus, ressursid, suutlikus, autoriteed, liidriks, kaalutus, sundi, autoriteeti, ainuõigus, koguda, hierarhia, riigilõiv, dokumendid, juhiluba, otsesed, töövõtja, sotsiaalmaks, tervisehoid, pansion, töökindlustus, käibemaksrahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve, sotsiaalse heaolu tagamisel peavad nad esmatähtsaks traditsiooniliste koosluste- suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja rolli. Konservatismi pehmem haru on kristlik demokraatia, pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale, sotsiaalne turumajandus, mis ühendab vabaturumajanduse ja avaliku sotsiaalturva süsteemi. Need, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakpoolsed. Vasakpoolsetest poliitilistest on enamlevinud sotsiaaldemokraatia, radikaalsemat ühisonnajaotust, mis nõuab majanduse riigistamist ja rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel, tuntakse kommunismina. Sotsiaaldemokraatide keskseks väärtuseks on võrdsus- võrdsed võimalused kõigile(inimõigused, tasuta haridus ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd), majanduse pooldavad segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor, valitsus
ÜHISKONNA VALITSEMINE riigivõimule ainuomased tunnused: *riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist *ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle *seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks * otsused on kahustuslikud kõigile selle riigi territoorimul asuvate isikutele *õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu- teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelistes suhetes *üksi keskpunt ja seedi ainuasutuste hierarhia DEMOKRAATLIKU ÜHISKONNA PÕHIMÕTTED *kõrgema võimu kandja on rahvas *võimu teostab rahvas kaudselt oma esindajate valimise teel *võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele * ühiskonnas on huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus *vähemusse jäänud inimestel on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda *lubatud mitmesuguste jõudude huvide ja seisukohtade vaba konkurents ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud
moraalile. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist. Majanduses on konservatiivid sarnaselt liberaalidele riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve. Sotsiaalse heaolu tagamisel esmatähtis traditsiooniline kooslus- suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja roll. Pehmem haru on kristlik demokraatia. Vasakpoolsed ideoloogiad: enamlevinud sotsiaaldemokraatia, majanduse riigistamist ning rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel nim kommunismiks. Keskseks väärtuseks on võrdsus e võrdsed võimalused kõigile. Majanduses pooldatakse segamajandust, erasektori kõrval eksisteerib riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust mis peab vältima suuri toimetulekuerisusi ühiskonnakihtide vahel. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Peamised
Üldjoontes tähendab see bürokraatlikku valitsemist. Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitilised ideoloogiad annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakpoolsed. Parempoolsed ideoloogiad Levinumad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust (USA, Suurbritannia). Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Liberaalide sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina 18. sajandil (Saksamaa, Prantsusmaa)
tururiskide mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi mudelid: LIBERAALNE: *Põhiväärtuseks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. *Riik pakub toestus ainult vaestele pensionieas inimestele. *Riigi ülesanneteks on kõrge tööhõive tagamine ning konkuretsi ja valikuvabaduste kindlustamine. *Heaolu eest vastutab igaüks ise. SOTSIAALDEMOKRAATLIK: *Sotsiaalhüviseid jagatakse kõigile. *Riik kehtestab kõrged maksud, et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid sotsiaaltoetusteks. *Keskne heaolu eest vastutaja on riik. KONSERVATIIVNE: *Inimese heaolutase sõltub tema tööpanusest, enamik sotsiaalhüviseid toimib kindlustuse põhimõttel. *Peamised vastutajad heaolu eest on tööandja ja töövõtja koos. Pluralism ja polüarhia PLURALISM mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna
tööturul. Heaolu eest vastutavad tööandja, töövõtija, pere. - Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel (Rootsi, Norra jne.) Märksõnaks solidaarsus, s.t et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Peamiseks heaolu pakkujaks on riik. Et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetuseks, kehtestatakse kõrged maksud. Selle abil vähendatakse varanduslikke erinevusi. - Liberaalne heaolumudel (Austraalia, Eesti, Suurbritannia jne). Põhiväärtuseks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Minimaalriigi ülesandeks on kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades. Inimese võimalus saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus. 10
- Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. * Komponendid: - spetsiaalsed asutused ja institutsioonid - riigibürokraatia - õigusnormid * Sotsiaalne partnerlus- seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamises kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. 2.6 Poliitilised ideoloogiad: * Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. * Parem: liberalisk, konservatism, kristil demokraatia Vasak: sotsiaaldemokraatia, uusvasakpoolsus majanduses sotsiaalsfääris LIBERALISM · Vabaturumajandus · Indiviidi vabadus · Konkurents · In-l võimalus otsustada · Avatud turud · Vabadus
7)Sotsiaalne mobiilsus inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Kas Eesti ühiskond on SM, näited. Jah on. Selline liikumine või olla horisontaalne (ühest linnast teise) või vertikaalne (lihttööliselt spetsialistiks) 8)Riigivõimu olemus võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Riigivõimu teostamise ressursid. · Ainelised kui ka vaimsed omand ja kapital, teadmised ja kogemused, · aineline kapital(maa, raha); inimkapital (teadmised oskused); sotsiaalne kapital (suhted, usaldus) 9)Riigivõimule ainuomased tunnused · riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitumist. · Riigivõimul on ainusõigus koguda makse ja otustada maksutulu · riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks.
Nt. Itaalia, Prantsusmaa. Naine on pigem koduhoidja kui võrdne konkurent tööturul. Vanurid on pigem suguvõsaliikmete hoole all või siis elavad tasulises hooldekodus. Kristlik demokraatia- tekkis II MS järel. Pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Kolmanda sektori ülesanne on leevendada majanduslikku ebavõrdsust. Nt Saksamaa. Sotsiaalturumajandus (vabaturumajandus koos avaliku sotsiaalturva süsteemiga). Vasakpoolsed ideoloogiad: sotsiaaldemokraatia, kommunism. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, võrdsed võimalused kõigile. Ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada arstiabi, haridust, omandada elukutse ja leida tööd. Majanduses pooldavad segamajandust, kus erasektori kõrval on kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Riik peab tagama
Samas aga konservatismis aga pooldatakase sotsiaalsete erinevuste säilitamist. Sotsiaaldemokraatias peaksid kõik saama tasuta meditsiini- ja haridusteenuseid, liberalismis aga peaks inimene ise otsustama, mida ta vajab ja riigi toetust selles valdkonnas ei peeta vajalikuks. Konservatismis aga peaks riik tegelema pigem isikute füüsilise turvalisuse kui sotsiaalse turvalisusega. 39. Kuidas paiknevad Eesti erakonnad parem-vasak skaalal? Parempoolsed on IRL, Reformierakond, Rahvaliit. Vasakpoolsed on Sotsiaaldemokraadid, Eestimaa Ühendatud Vasakpartei ja ka Keskerakond kaldub vasakule. Rohelised aga paigutavad end skaalalt väljapoole ja toovad juurde keskkonnamõõtme. 40. Mille alusel paigutatakse erakonnad parem-vasak skaalale? Eri sektorite vahel jagavate ülesannete alusel. Parempoolsed pooldavad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. Vasakpoolsed aga pooldavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas.
ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: ainelised (omand, kapital), vaimsed (teadmised, kogemused).Ühiskonna arenedes on võimuressursside tähtsus muutunud. Kapitalismi-eelsetel aegadel olid maavaldus ja päritolu peamised tegurid, millest võim sõltus. Just nendele tugines feodaalide ning mõisnike võim. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) tähtsaks kujunenud ka inimkapital (teadmised-oskused) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Majandusliku võimu puhul on mõni firma ja kompanii teistest küll mõjukam, ent nende juhtpositsioon oleneb majanduslikust edukusest. Äriedu võib aga muutuda palju kiiremini kui seadustega paika pandud riigivõimu korraldus. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust. Näiteks börsimaailma keskuseks peetav Wall Street New Yorgis omab vaieldamatult majanduslikku
samaks Võim Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutada. · Võim on DOMINEERIMINE · Võim on ühiskonnas EBAVÕRDSELT JAOTUNUD · Võimu ressursid on: Ainelised- omand, kapital Vaimsed- kogemused, teadmised Võimu tunnused ja teostamise meetodid: · Eristatakse kahte tüüpi meetodeid: Autoriteet- inviidi võime panna teisi inimesi tegema seda , mida ta muidu ei teeks. Sund- seadus on õigusliksund Selleks, et võimule kuuletutaks, peab ta olema legitiimne(-legitiimne domineerimine teostatakse valitsevate nõusolekul ja vastavuses seadustega). Majanduslik võim.(võimu tüüp). Võim riigis · Kõrgeima võimu kandja on rahvas.
tegevusele 2. Vasakpoolsed ideoloogiad sarnasused Parempoolsed ideoloogiad Liberalism ülim väärtus Inimeste heaolu Vabaturumajandus, indiviidi vabadus. heaoluriik konkurents Maksimaalne Ei ole õiglane rikkaid tegevusvabadus, vabaduse karistada kõrgete maksudega kindlustamine seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi Liberalism abil. Konservatism ühiskond Suurema tulu saajad peavad tugineb traditsioonidel, maksma kõrgemaid makse rahvuslusele ja kristlikule Riik peab tagama inimestele moraalile väärika elutaseme Stabiilsuss, järgulised refeormid, Sotsiaalne
vaesematele- nn ülekandeühiskond 2. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia + sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele, hoolimata nende sissetulekust, seisusest ühiskonnas või sellest, kas nad on tööl käinud. + peamine heaolu pakkuja on riik. + eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas - kehtestatakse kõrged maksud (progresseeruv tulumaks) Eelkõige Skandinaavias Liberalism + maksud suhteliselt madalad ja palgad kõrged + tähtsustatakse karjääri, läbilöögivõimet ja rahakogumist - riigi esmaülesandeks on suure tööhõive tagamine - inimese jõukus määrab sotsiaalhüvede saamise/kvaliteedi. Inimene peab ise oma heaolu tagama Eelkõige USA, Jaapan (ka Eesti) Konservatism - riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele
vaesematele- nn ülekandeühiskond 2. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele, hoolimata nende sissetulekust, seisusest ühiskonnas või sellest, kas nad on tööl käinud. peamine heaolu pakkuja on riik. eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas kehtestatakse kõrged maksud (progresseeruv tulumaks) Eelkõige Skandinaavias Liberalism maksud suhteliselt madalad ja palgad kõrged tähtsustatakse karjääri, läbilöögivõimet ja rahakogumist riigi esmaülesandeks on suure tööhõive tagamine inimese jõukus määrab sotsiaalhüvede saamise/kvaliteedi. Inimene peab ise oma heaolu tagama Eelkõige USA, Jaapan (ka Eesti) Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele
pandud riigivõimukorraldus. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust. Näiteks börsimaailma keskuseks peetav Wall Street New Yorgis omab vaieldamatult majanduslikku võimu, kuid ükski ärimees pole kohustatud astuma samme tulenevalt aktsiakursside kõikumisest. Võim riigis Nagu me kõik teame on Eestis võimu kõrgeima võimu kandja rahvas. Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide suhtes. Võim ühiskonnas - inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil teadmised ja kogemused. Kui võim on autoriteetne, siis inimesed alluvad, sest võimu nõudmised on nende jaoks õigustatud ja targad. Sunni puhul alluvad inimesed, sest nad kardavad võimu vägivalda ja karistusi. Tänapäeval ei domineeri kumbki meetod, kasutusel on nii üks kui ka teine. Võimu teostamise meetodid
eksisteerivale poliitikale ja pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühikonnakorraldusest. Poliitiline ideoloogia seletab kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahedada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigeb erasektorit ja sotsiaalseid erisusi on parempoolsed. Need aga kelle jaoks on tähtsad avalik sektor ja võrdsus ühiskonnas on vasakpoolsed (pahempoolsed). Parempoolsed ideoloogiad 1) Liberalism - Näide: Reformierakond. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema nii kujundatud, et luua maksimaalne vabadus indiviidi tegutsemiseks. Riigi rolli näevad liberaalid just vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vaba turumajandust, konkurentsi, avatud turgusid
orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staaziga töötajaid. · sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub hüvesid kõigile kodanikele, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas, mis toob kaasa kõrged maksud. · liberaalne heaolumudel USA, Jaapan, - minimaalriik, tagada kõrge tööhõive ja inimeste valikuvabadus ning konkurents kõigis valdkondades. Heaoluriigi suhe heaoluühiskonda Majanduskriisi tingimustes on riigi võimalused oma kodanike heaolu tagada piiratud. Et taolisest eesmärgist siiski mitte loobuda, on vaja jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike vahel ära. Taoline vastutuse laiendamine tähendakski üleminekut h
annaabi.ee 
