Eesti- ja Liivimaal oli pikkusmõõdu ühik küünar, kaubanduskaalu ühik oli nael, vedeliku õõnesmõõdu ühik oli toop, kuivainete mõõtühik oli vakk. Kangkaalude hulka kuuluvad võrdõlgsed ja mittevõrdõlgsete kangkaalud. Võrdõlgsed kangkaalud koosnevad kaalukangist ja kaalukaussidest. Neid kasutati apteegis, turul jne.Kiirkaal on selline kaal mis on mittetäpne. Kortelit kasutati vedeliku mõõtmiseks (õlu jne), korteli suurus oli ¼ toopi. Rootsi ajal oli vilja mõõduks tünder. Eesti vabariigis kehtestati meetermõõdustik 26 Nov, 1925.Meetermõõdustikus on pikkusmõõduks meeter, kaubanduskaalu aluseks on kilogramm ja õõnesmõõdu aluseks liiter. Tollipulk on jäik kokkuklapitav joonlaud mille mõõteskaala oli tollides.Toll on 2.54 cm.
Võrdõlgsed kangkaalud koosnevad kaalukangist ja kaalukaussidest. Mõõdusüsteemid Esimesena maailmas viis Rooma valitsus sisse ühtse mõõtude süsteemi kogu riigi territooriumil Kreeka ja Rooma mõõtude etalonid säilitakse paljudes Euroopa muuseumides Roomlased täiendasid kaalu- ja mõõdusüsteemi arvuga 12, mis võimaldas kasutusele võtta täpsemaid e. väiksemaid mõõtühikuid, sest arv 12 jagus juba 2-, 3-, 4-, 6-ga. Rootsi ajal Baltimaades võeti viljamõõduna tarvitusele tünder. Varem kasutati vilja mõõtühikuna tünni. Valitses mõõtude mitmekesisus. 1665. a. püüti Rootsi kuningriigis ühtlustada mõõdusüsteemi. Kaalude ajaloost Eestis Eesti- ja Liivimaal oli kaubanduskaalu ühikuks nael, kuivainete mõõtühik oli vakk ja vedeliku õõnesmõõdu ühik oli toop. Vedeliku mõõtmiseks kasutati ka kortlit, mille maht oli ¼ toopi. Eesti aladelt leiti esimesed kaalud 11. saj, mis kuulusid suurte mündileidude juurde. Need olid väikesed nn
(taga rääkima), õõv (õõvastama), ürm (õnnetusjuhtum), Johann Voldemar Veski: - paduvihm, roie, liiges, lõik, konnakulles Dialektismid: murdesõnad Etümoloogia: teadus sõnade päritolust Sugulaskeeled: soome, liivi, vadja, isuri, karjala Sõnad: - abrivalentne - paraboolne - advekaante - troska: voorimehesõiduk - füüsikus: arst - kilter: töö ülevaataja mõisas - parmas: lõigatud vilja sületäis - tünder: suur tünn - meigas: kaelustuvi - filisterlik: väikekodanik - suspendeerima: edasi lükkama - rustikaalne: robustne - kriska: siibri aset täitev kaan ahjulõõris - fopaat: väärsamm - eklektika: eri teooriatest kokkupandud - segment: kõik - patsifism: rahupooldaja - virtuaalne: kujutuslik
6/7/11 Mõõdusüsteemid · Roomlased täiendasid kaalu ja môôdusüsteemi arvuga 12, mis vôimaldas kasutusele vôtta täpsemaid e. väiksemaid môôtühikuid, sest arv 12 jagus juba 2, 3, 4, 6ga. · Esimesena maailmas viis Rooma valitsus sisse ühtse môôtude süsteemi kogu riigi territooriumil. · Kreeka ja Rooma môôtude etalonid säilitakse paljudes Euroopa muuseumides. · Rootsi ajal Baltimaades võeti viljamõõduna tarvitusele tünder. Varem kasutati vilja mõõtühikuna tünni. Valitses mõõtude mitmekesisus. 6/7/11 Kaalude ajaloost Eestis · Eesti ja Liivimaal oli kaubanduskaalu ühikuks nael, kuivainete mõõtühik oli vakk ja vedeliku õõnesmõõdu ühik oli toop. · Vedeliku mõõtmiseks kasutati ka kortelit, mille maht oli ¼ toopi. · Eesti aladelt leiti esimesed kaalud 11. saj, mis kuulusid suurte mündileidude juurde. · Need olid väikesed nn
(Kogu seltskond trampis pillijorina saatel ja kadri ema pöördus habemes mehe poole) Kadri ema: Ütle, isa, kes sa oled ja mis teil asja. Habemes mees:Kes ma olen ja mis meil asja? (Vastas sügaval häälel) Siin on mu pass ja kiri tal peal, selge kui seisnud kaljapära.(Ta tõmbas vöö vahelt tallekese naha, silus sõrmedega villa,luges villast) Süld vorsti, küünae käkki, kaks asssinat hapukapsaid, tapetud siga, lahitud lammas, tegu haput leiba, kaks tegu kakuleiba, kültu kaunvilja, tünder türgi ube, ankur õlut, vaat viina, pulk meie pool ja kakskümmend silmavalgust- see on minu pass. Eks ole tõsi? Kadrisandid: Tõsi, tõsi! (Hüüdsid kadrisandid kooris ja liigutasid taktis jalgu) Üühätüühät- küühät-küühät! (ning pill ajas pikka toru) Kadri isa: Ega ma asjata tulnud.Asi mul oli ja tähtis asi. Oleksin tulnud juba märdi ajal aga õnnestus juhtus. Kukkusin puuhobuse seljast, lõin lepakännu otsas istumise neljaks, lõhki nagu lamba südame- kas ma lõin
1 vaat = 40 pange = 492 liitrit 1 pang = 10 toopi = 12,3 liitrit 1 toop = 4 kortlit = 75 kanttolli = 1,23 liitrit 1 tallinna pang tallinna toopi = 13,3 liitrit 1 tallinna toop = 4 tallinna kortelit = 1,33 liitrit 1 riia toop = 4 riia kortlit = 1,087 liitrit 1 vene toop = 4 vene kortlit = 1,23 liitrit 6.Viljamõõdud 1 setvert = 8 setverikku = 3 riia vakka = 6 tallinna vakka = 209,91 liitrit 1 setverik = 8 karnitsat = 26,24 liitrit 1 karnits = 2,67 toopi = 200 kanttolli = 3,28 liitrit 1 riia tünder = 2 riia vakka = 12 külimittu = 108 toopi = 132,83 liitrit 1 riia vakk (1923) = 6 külimittu = 54 toopi = 4.000 kanttolli = 66,42 liitrit 1 riia vakk (varasem) = 54 toopi = 58,698 liitrit 1 tallinna sälitus = 24 tündrit = 72 vakka 1 tallinna vakk (1923) = 3 külimittu = 36 toopi = 2700 kanttolli = 44,28 liitrit 1 tallinna vakk (varasem) = 36 toopi = 47,88 liitrit 7.Massiühikud Eestis tarvitatud massiühikud 1 tonn = 61,05 puuda = 1015,5 kg 1 kaal = 10 puuda = 163,81 kg
Laager koosneb sise- ja välisvõrust, nende vahel asuvaist veerekehadest ja viimaste vahel distantsi määravast separaatorist. Veerekehade kujud: kuul, silinder, nõeljas, keerdrull, koonus, sümmeetriline tünder, ebasümmeetriline tünder. 58. Veerelaagrite valik staatilise ja dünaamilise kandevõime alusel. Laagritüübi valikul tuleb lähtuda järgmistest parameetritest: koormuse suund ja
Pärast presidendiametist vabastamist siirdus Päts maale oma tallu. Maja valvati juba päris hoolikalt, nii et põgenemine juulikuu viimastel päevadel oleks olnud üha keerulisem. Kui arreteerijad tulid 30.7.1940 Kloostrimetsa majja, olid kohal ka Pätsi perekonnaliikmed. Pakkimiseks ei jäetud kuigi palju aega. Seda tegevust valvasid Vene soldatid, autod ootasid väljas. Kaasa läksid veel ka poeg Viktor abikaasa ja kahe väikese pojaga ning pere ustav koduabiline Olga Tünder. Nad sõitsid reisiate vagunis. Inimesed küüditati Ufaa linna, kus nad elasid vabakäiguvangidena kuni Saksamaa sissetungini 1941. aasta juunis. Siis halvenes Pätsi perekonna olukord ja nendest said ühtselt vangid, kellele esitati fabritseeritud süüdistusi. President arreteeriti 26.06. 1941, kui oli alanud sõda Saksamaa ja N Liidu vahel. Ta paigutati Baskiiria Autonoomse Vabariigi julgeolekuteenistuse vanglasse Ufaa linnas
ta ametist vabastada. Seejärel siirdus Päts maale oma talumajja Kloostrimets. Maja valvati juba päris hoolikalt niiet põgenemine juulikuu viimastel päevadel oleks osutunud väga keeruliseks. Arreteerijad tulid 30. juulil Kloostrimetsa majja, kus olid kohal ka Pätsi perekonnaliikmed. Pakkimiseks ei jäetud kuigi palju aega. Nad küüditati. Pätsiga koos läksid kaasa ka poeg Viktor, abikaasa ja kahe väikese pojaga pere ustav koduabiline Olga Tünder. Nad sõitsid reisijate vaguni. Sihtpaigaks oli Ufaa linn, kus nad elasid vabakäiguvangidena kuni Saksamaa sissetungini 1941. aasta juunis. Siis halvenes Pätsi perekonna olukord ja nendest said ühtselt vangid, kellele esitati väljamõeldud süüdistusi. Päts arreteeriti 26. Juunil 1941. a kui oli alanud sõda Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Ta paigutati Baskiiria Autonoomse Vabariigi julgeolekuteenistuse vanglasse Ufaa linnas.
Elumahl nüüd kivil kuumab. Pööristuul ent höörikera Palavikus läitund veri sasipuntraks marutab. sähvib silmis nagu pikne. Vanas vabisevas veskis Võta roop ja sega teri, aja-pere isekeskis siis ei rikne, sõlmed lahti harutab. siis ei kidu kesta varjus homse idu. Juba sirbi sees on sälgud, pilbastega väsind välgud [---] valgustavad une pervi. Kuid su saagist veel ei mõika, lõika, lõika tühi tünder nutab servi. Väljas koiduvagu viirgab, kahvatule näole kiirgab vaikne naeratuse vine. Mine, mine. Teised vaagigu su vilju, sa ent sirbi tasahilju pistad räästapilusse. Kandes elu sirvilaudu, lähed kõrge ukse kaudu ära mätaste vilusse. Hämaras on laiad hoovid, voodi varjuks rohtund roovid. Sääl sa magad, sõrmed rinnal. Kaevuvinnal kukk ei kire. Imekerge tuulevire puhub suurest aja nabrast laugudele udu-habrast unustuse kõlka-kahu. Sügav rahu. Mulla-isa liiva tuulab,
staap, veltveebel, saht, füürer, gestaapo. (Tulid koos reformatsiooniga mille tulemusel alamsaksa vaikselt asendus ülemsaksa keelega. rootsi laenud eesti keeles laensõnad hõlmavad enamasti merd, meresõitu, kalastamist, floorat ja faunat, riideid jne. Iil, pank, pankrannik, taldrik, pöök, türnpuu, kullerkupp, räim, viigerhüljes, kronu, kroonu, tasku, räästas, lant, liiv, hiivama, vant, kuunar, julla, hauskar, kelk, käru, küüt, kopp, märss, plasku, kepp, prunt, rahapung, tünder, kadalipp, kindral, lään, mark, moor, vaar, Norra, säng, plika, piiga, kratt, näkk, tont, pagar, malm, parkal, tükk, pealekauba, Rootsi laud, Rootsi punane, Rootsi kardinad. (1625 Tartu langes rootslaste kätte ning avati Tartu ülikool hiljem. See oli rootsi aja tulemus mis kestis kuni 1701 aasta põhja sõjani kui vene väed vallutasid Tartu ja Narva. Enamus nendest laenudest on kalandusega seotud.)
alates) paar, prii, vahti rootsi laenud eestirootsi (XIII saj lõpust alates) ja riigirootsi 105148 iil, kratt, kriim, kroonu, moor, näkk, riik, räim, tasku, keelest (XVI ja XVII saj) tont, tünder, värd vene laenud vene keelest (XIV sajst alates) 315362 kapsas, kirka, kolhoos, kopikas, majakas, munder, porgand, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle saksa laenud ülemsaksa keelest (XVI saj keskelt alates) 486520 aabits, ahv, just, kamm, kleit, lihvi, loss, pirn, ring,
• ajaviide, haridus: kool, kunst, lust, paber, pasun, piip, pookstav, värss, riim, tantsima, trumm, trükkima, veerima • merendus: ankur, kiil, madrus, pootsman, praam • adverbid: just, topelt, väärt Rootsi laenud (13. saj– ...; 16.–17. saj; 105–148 tüve) • eestirootsi ja riigirootsi laenud • riik, ühiskond: kroonu, riik, lään • merendus: hiivama, iil, kuunar, loovima, räim, hauskar, seilama • olme: tasku, tünder, pagar, puldan, käru, mark (raha- ja kaaluühik) • usund: näkk, kratt, tont • kokandus (← kokaraamat 1781): biskviit, filee, kastrul, kompott, kotlet, kreem, grillima, puljong, raguu, seller, tort, želee, frikadell • muu: väärt, plika, iil, kriim, karbus ‘talvemüts’ Arvsõnade kujunemine Lms algkeel soome eesti võru • *ükte yksi üks ütś • *kakta kaksi kaks katś • *kolme kolme kolm kolm • *neljä neljä neli neli
kindlatele nõuetele. Taatlemine- mõõteriista kontrollimine. Kalibreerimine- mõõtu viimine. Eestis käibinud mõõtühikud- Meetermõõdustik 18 saj Eestis. Pikkus-penikoorem pikem, kui süld. Vaks 15 cm- näpuvahe, toll 2,54cm kolm odratera kõrvuti, küünar 54cm, jalg 12 tolli, süld- käed laiali ( kolm küünart). Penikoorem- koera päeva teekonna pikkus, miil 8-10km, staadion, Vana Kreeka staadioni pikkus. raskus- nael- 454g. Puud 12 kg, unts 26g , tünder 2-3 tündrit vilja, maht- korte, pint. Pindala- adramaa põld, mida suudeti 1 adraga künda. Vakamaa- ühe vakatäie viljaga külvatud maa. Genealoogia allikad- ajaloo abiteadus, mis uurib sugukondade, perekondade ja üksikisikute põlvnemislugu ja sugulussuhteid. Tulemus avaldatakse nt sugupuudena. Eesti geneoloogia algatajaks Martin Lipp, kes oli Nõo kirikuõpetaja ja ta Jakob Hurdarahvaluule kogumise eeskujul hakkas koguma eesti suguvõsade ajaloo kohta andmeid
riigirootsi laenud. Eestirootsi dateeritakse juba XIII sajandi lõpul Lääne-Eesti saartel. Riigirootsi laenud on tulnud eesti keelde XVI ja XVII sajandil, kui Eesti- ja Liivimaa olid osaliselt või tervilikult Rootsi võimu all. Rootsi laene on eesti keeles 105-148, s.o 1,90- 2,67% kogu tüvevarast. Selle hulgas on hiiva-, iil, julla, klibu, klutt, kratt, krim, kroonu, kuunar, käru, lant, loovi-, malm, moor, näkk, pagar, peiar, plagu, plasku, puldan, riik, räim, solk, tasku, tont, tutt, tünder, vaar, värd (värdjas) jt. Eestirootsi laenudele on avaldanud suur mõju kalapüügis, meresõidus ja rahvausundis. (Huno Rätsep 2002:70-75) Siis hakkavad pidevad kokkupuuted slaavlastega, kelle abil tekkivad vene laenud, dateeritakse XIII ja XIV sajandit . Neid on esitatud eesti kirjakeeles 315-362 ehk 5,69 -6,54% kogu tüvevarast. Vene laenud on kapsas, kirka, kolhoos, kopikas, majakas, munder, porgand, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle, puravik, sputnik jt. Nagu Aristelgi, nii
gestaapo. (Tulid koos reformatsiooniga mille tulemusel alamsaksa vaikselt asendus ülemsaksa keelega. rootsi laenud eesti keeles – laensõnad hõlmavad enamasti merd, meresõitu, kalastamist, floorat ja faunat, riideid jne. Iil, pank, pankrannik, taldrik, pöök, türnpuu, kullerkupp, räim, viigerhüljes, kronu, kroonu, tasku, räästas, lant, liiv, hiivama, vant, kuunar, julla, hauskar, kelk, käru, küüt, kopp, märss, plasku, kepp, prunt, rahapung, tünder, kadalipp, kindral, lään, mark, moor, vaar, Norra, säng, plika, piiga, kratt, näkk, tont, pagar, malm, parkal, tükk, pealekauba, Rootsi laud, Rootsi punane, Rootsi kardinad. (1625 Tartu langes rootslaste kätte ning avati Tartu ülikool hiljem. See oli rootsi aja tulemus mis kestis kuni 1701 aasta põhja sõjani kui vene väed vallutasid Tartu ja Narva. Enamus nendest laenudest on kalandusega seotud.)
Säilisid vanad õõnesmõõtude privileegid. Algas Riia linna kaubanduse tõus ja riia mõõdustiku levikuala laienes. Riia mõõdustiku võtsid üle Pärnu ja Tartu. Liivimaal kehtis riia mõõdustik, sealhulgas ka kroonumõisates. Osades mõisates säilis oma maamõõtude süsteem. Põhja- Liivimaal kasutati tallinna mõõdustikku, kusjuures Narva linnal oli oma mõõdustik. Rootsi ajal hakkasid Baltimaad kohanduma rootsi mõõdustikuga. Viljamõõduna võeti tarvitusele tünder. Varem kasutati vilja mõõtühikuna tünni. Teistest rootsi mõõtudest levisid karp e. kann, mis võrdus 2 toobiga. Rootsi kaalustiku põhiühikuks oli kaalunael (XVII saj. lõpul 425 g-i). 17. sajandil sai Liivimaal õõnesmõõdu mõõtühikuks riia toop, mis oli Riia linna ametlik mõõt. Ka rootsi ajal valitses mõõtude mitmekesisus. 1665. a. püüti Rootsi kuningriigis ühtlustada mõõdusüsteemi. Karl XI eestkoste valitsusajal avaldati patent mõõdustiku ühtlustamise kohta
oma hävitustöö. Linnade tekkimise algusest peale koondus sinna ka maa põlisrahvast. Põgenenud talupoegi ei andnud linn tavaliselt tagasi, sest linnades läks tööjõudu vaja. Eestlased moodustasid linnades alamkihi, kuid oli ka väikekaupmehi, käsitöölisi ja majaomanikke. Teatavaid tööalasid valitsesid täielikult eestlased. Lihtsamate, füüsiliste tööde kõrval, kandjad, voorimehed jt olid ülekaaluliselt eestlaste käes tünder-, kasuk- ja müürsepaala, kanepipunujate- ja lihunikuamet jne. Ülespoole pürgivad eestlased olid seotud seisuslike nõuetega, mille hulka kuulus vältimatult kohanemine saksa keelega, mille kõnelemine oli kodanikkonna paremiku tunnuseks. Nii saksastas linn eestlaste koorekihi. Kirik, usu- ja hariduselu Pärast maa hõivamist ja rahva ristimist hakati maale ehitama kirikuid. Algul ehitati need puust. 13. Saj keskpaigast kivist. Iga
a) - tugilaagrid. c) Veereteede ridade arvu järgi: - uherealised, f) g) e) - kaherealised, - neljarealised. Sele 15.1. Veerekehade kujud. d) Seaduvuse järgi: a - kuul, b - silinder, c - nõeljas, d - keerdrull, - seaduvad, e - koonus, f - sümmeetriline tünder, - mitteseaduvad. g - ebasümmeetriline tünder. 1 3 2 Laager koosneb sise- ja välisvõrust, nende vahel asuvaist veerekehadest ja viimaste 4 Sele 15.2
paar tagasi (viiteid leidub klassikalistest proosateostes, näiteks „Tõde ja õigus”); jalg (29,6 cm) = 4 kämmalt (à 7.4 cm) = 16 sõrme (à 1.85 cm); küünar (44.4 cm) = 1½ jalga; süld (2.134 m) = 3 arssinat verst = 500 sülda = 1067 m arssin = 28 tolli = 711.2 mm verssok =1/16 arssinat = 44.45 mm toop = 1.23 dm3 (= 3 naela vett) pang = 10 toopi tünder = 40 pange (492 dm3) karnits = 3.27 dm3 setverik = 8 karnitsat setvert = 8 setverikku nael = 409.5 g leesikas = 20 naela puud = 2 leesikat perkovitš = 10 puuda Vanas-Kreekas: plethron (29,6 m) =162/3 sülda; staadion (178.6 m) = 6 plethroni. NB! Need, kes lähevad tööle kas Inglismaale või USA osariikidesse, peavad arvestama, et USA ja Inglismaa samanimelised massi- ja ruumalaühikud võivad olla erineva suurusega:
annaabi.ee 
