,,Meister ja Margarita'' 1. Kas tõerääkimine päästab maailma? Maailmas on palju valetamist ja palju tõerääkimist, kedagi ei saa sundida kumbagi tegema. Paraku kipub olema liiga palju valetamist ja sellega ei kaasne head tagajärjed. Kindlasti saaks tõega rohkem läbi lüüa, kuid inimesed kipuvad minema kergema vastupanu teed. Valetamine teeb suurel määral elu lihtsamaks, sellega võid teiste ees luua täiesti uue isiksuse enda sees, mis sulle sobib ja mis teistele meeldiks. Arvan, et
13 Mandala · mandala diagramm jumalate maailma ühendamiseks templiga Kalachakra stuupa 14 Jainism Mahvira (599 527 e.Kr) svetambara & digambara jina võitja, edukas tõe ja vabanemise saavutamisel 15 Jainism mahavrata suured tõotused askeetidele: · ahims vägivallatus · satya tõerääkimine · brahmacharya loobumus, seksist hoidumine · asteya mittevarastamine, võtta ainult antut · aparigraha kiindumatus, vabastada end inimestest, kohtadest ja asjadest anuvrata väikesed tõotused ilmalikele: taimetoitlus ja teenida elatist ilma tapmata 16 Jooga mõisteid yoga, jooga
Kas tõerääkimine päästab maailma? Kurb on mõelda, et maailm meie ümber ei ole aus. Igapävaselt kohtume me valelikkusega isiklikult, see on paratamatu, kuid vahel on lihtsalt parem, kui kõik ei teaks. Me oleme nii erinevad iseloomude ja põhimõtete poolest ning olude sunnil tuleb vahel varjata, sest kunagi ei või keda täiesti usaldada. Võttes kasvõi näiteks riigisaladused, kus ülisalajasi ning tähtsaid fakte teavad ainult usaldusisikud. Eesti varal võib näite tuua Herman Simmist, kes edastas Vene luurele meie koduriigi ülisalajast informatsiooni näruste kopikate eest. Tekib küsimus kus on austus? Mihhail Bulgakovi ,,Meister ja Margarita'', on näiline streik kahekümnendate- kolmekümnendate Venemaa vastu, kus ei nõustutud muudatustega, hinnatud õigeid väärtusi ning vihati teisitimõtlejaid. Raamatu peategelane kirjanikust Meister, püüdis edasi elada revolutsioonieelsete põhimõtete ja harjumuste järgi, kuid sattus konflikti kommunistliku ma...
vähem loomingulistele aga on see omal valikul tarbitav kunst, kulinaaria, meelelahutus. · Ei saa otsustada, et üks kõlbusreeglite kogum on parem või halvem kui teised. · Ühiste väärtuste ja normide olemasolu iseenesest ei tekita veel ühiskondliku kapitali, sest väärtused ei pruugi olla õiged. · Ühiskondliku kapitali loovad normid peavad vastupidi eeltoodule kindlasti hõlmama voorusi nagu tõerääkimine, kohustuste täitmine ja vastastikune toetus. · Ka ühiskondliku kapitali puudumisel on täiesti võimalik luua edukalt toimivaid rühmi mitmesuguste ametlike koordineerimismehhanismide abil nagu lepingud, hierarhiad, põhikirjad jne. · Ühiskondlik kapital elutähtis kodanikeühiskonnas. · Teadaolevalt esimesena võttis märksõna ,,ühiskondlik kapital'' kasutusele Lyda Judson Hanifan 1916.
Teoutilitarism ütleb: Tegu on moraalselt õige siis, kui ta toob kaasa suurema kasu igaühele, keda tegu puudutab. Reegliutilitarism ütleb: tegu on moraalselt õige siis, kui ta lähtub reeglist (reeglite kogumist), mille järgimine toob ühiskonnale suuremat kasu. · Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika (kr deon - peaks). Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. Kohuse-eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale. Teodeontoloogia ehk partikularism: Konkreetsed teod on kas iseenesest õiged meie valiku/otsuse alusel (detsisionism) või siis ütleb meie südametunnistus/intuitsioon meile ette, milline tegu on õige (intuitsionism). Reeglideontoloogia ehk generalism: Õige tegu on see, mis vastab universaalsele (kõigile sarnastes oludes kehtivale) reeglile.
Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eetika jaguneb: NORMATIIVNE: aktiivsed valikud – hea-halb; õige – vale. Püüab leida parimat lahendit! DESKRIPTIIVNE: erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused Ei anna hinnangut! 2. Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline: Vastavuses teo iseloomuga Deontoloogiline eetika: tõerääkimine, privaatsuse austamine, lubaduse pidamine ja hoidumine valetamisest, tapmisest Kategooriline imperatiiv – moraalsus on tingimusteta kohustus, üldine kehtiv seadus, hea tahe (I. Kant): Laiendatavuse printsiip (käitumine, mis võiks saada reegliks kõigile) Kuldne reegel – Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse! Õiguste-kohustuste teooria: • Õigus: elule, vabadusele, privaatsusele, turvalisusele, omandile
Eetikateooriad, mille järgi teevad käitumise heaks või halvaks käitumise tagajärjed. Vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism) Näit. hindaks teleoloog käitumise õigsust või väärust (valetamine...) selle järgi, mis see endaga kaasa toob. Teleoloogi jaoks pole olemas teo sisemist väärtust. Valetamise puhul on halb valetamise tagajärg. Kui vale teeb kasvõi natuke head, kui tõerääkimine, siis on kohustus valetada. II Deontoloogiline eetika ehk kohuse-eetika Käitumise moraalne väärtus asub neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata kõigele (vaatamata tagajärgedele) moraalselt kohustuslikud. Deontoloog aga peaks näit. valetamist ennast sisemiselt vääraks. III Vooruseetika Eetikateooriad, kus keskseks on vooruse mõiste. I Teleoloogiline eetika ehk tagajärje eetika 1. Utilitarism teleoloogilise teooriana
7 lauset, mille peaksid oma kontorisõnavarast välja jätma, kui soovid olla edukas: «See ei kuulu minu tööülesannete hulka.» «Seda ei ole võimalik teha.» «See ei ole minu süü.» «See võtab kõigest minuti aega.» «Ma ei vaja abi.» «See ei ole õiglane.» «Nii on seda alati tehtud.» Kui tõtt ei saa rääkida: Iga päev tuleb tööelus ette olukordi, kus tõega tuleb kokkuhoidlikult ümber käia. Mõnikord võib tõerääkimine osutuda ka seadusevastaseks (näiteks: kui ettevõte peab salajasi läbirääkimisi, et osta teist ettevõtet ja selle avalikuks tulemine võiks mõjutada aktsiate hindu). Teinekord ei ole ennatlik tõe rääkimine otstarbekas (näiteks: kui tunnistad, et üritad oma ettevõttele leida uut asukohta, mis jääb praegusest kaugele, võib see kõigi elu raskeks muuta, kuni asjad lõpuks selguvad) Maailma parimad petised: Poliitikud ja juristid on ühed parimad valetajad
3. KANTI EETIKA KRIITIKA Alati ei pruugi testimine kategoorilise imperatiiviga olla kooskõlas meie moraalse intuitsiooniga. Näiteks võtame olukorra, kus teie uksele koputab naabrinaine, kes palub, et teda vägivallatseva mehe eest varjaksite. Te peidate naabrinaise riidekappi. Siis murrab teie uksest sisse naise mees, kes küsib, kas naine on teie juures. Teil on alust arvata, et mees kavatseb oma naise tappa. Kanti järgi peaksite alati tõtt rääkima, sest tõerääkimine on kategoorilise imperatiiviga testitud absoluutne moraaliseadus. Kuid meie moraalne intuitsioon võib öelda, et naise elu tuleb kaitsta ning te ei peaks vägivaldsele mehele ütlema, kus naine on. Samas võib argumenteerida, et ehkki te püüate valetades kaitsta naise elu, võib mees vihastada ja teile haiget teha või isegi tappa ning seejärel ka oma naise üles leida ja tappa. Võib-olla mehe viha lahtub ja ta läheb hoopis minema. Kanti järgi kui te valetate ja mees teeb
ära kuulama kõik osapooled. 4 Teooriaid, mis rõhutavad tegude olemust, nimetatakse deontoloogilisteks (kreekakeelsest sõnast „kohustus“). Nende teooriate järgi on teod oma olemuselt kas õiged või väärad ning inimesed on kohustatud käituma moraalselt õigesti. Tegude õigsuse või vääruse aluseks teatud jooned tegudes endis. Näiteks sellistes tegudes nagu tõerääkimine ja lubaduste pidamine on midagi õiget isegi siis, kui need võivad kaasa tuua teatud kahju; tegudes nagu valetamine või lubaduste murdmine on midagi väära isegi siis, kui need toovad kaasa häid tagajärgi. Deontoloogilise käsitluse reeglid peegeldavad üldiseid moraalinorme. Deontoloogiline eetika väidab, et tegevustel on sisemine moraalne väärtus: ühed neist on oma olemuselt head (tõerääkimine, lubadustest kinnipidamine, teiste õiguste austamine), teised halvad (valetamine,
(rule utilitarianism) Hinnatakse mitte üksikuid tegusid vaid tegevusreegleid kasulikkuse seisukohalt. Küsitakse, kas oleks hea, kui kõik järgiksid alati neid reegleid. Kaasaaegsed utilitaristlikud teooriad: heaolu (peamiste huvide põhine); ideaalne (väärtuste) ; negatiivne (vähendab kannatusi) ; preferents (indiviidi eelistuste) V Kohuse-eetika ehk deontoloogiline 1)Kohuse-eetika omistab sisemise väärtuse tegudele endile, mitte nende tagajärgedele. Kohuse-eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale. 2)Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist kohusetundest ajendatuna. 3)Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, vaid hea tahe. Deontoloogia vormid on: Teodeontoloogia- kõik elusituatsioonid on kordumatud, seetõttu ei ole võimalik kehtestada kindlaid reegleid. Reeglideontoloogia- Õige tegu on see, mis vastab universaalsele (kõigile sarnastes oludes kehtivale) reeglile.
Kohuse-eetika omistab sisemise Moraalselt hea tegu on see, mida väärtuse tegudele endile, mitte nende tehakse teatud motiivist tagajärgedele. kohusetundest ajendatuna. Kohuse-eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, õige ka siis, kui see põhjustab valu või vaid hea tahe. kannatust. Valetamine on alati vale. Deontoloogiline eetika vastandub Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi
Tüüptegelane liigub seisuslikus ühiskonnas tavaliselt alt üles; piire ületades tekib tal küsimus, kuhu maailma ta kuulub. Mehekeskne positsioon, naine on objektistatud. Hiljem memuaarne proosa. Kirjandusvõtete rutiinistumine. 18. „Keisri hull” – tuntuim ajalooline romaan eesti kirjanduses. Krossi läbimurderomaan. Peategelane on Krossi kohta väga omapärane, saksa päritolu mõisnik Timotheus Eberhard von Bock. Lõhub seisustevahelisi piire, hullumeelne tõerääkimine. Segadus selle ümber, kas ta oli hull või mitte. Samas on olemas ka krossilik alt üles liikuv tegelane, Jakob Mättik, kelle päevikuna on raamat kirjutatud. Tuli maalt, jõudis eikuhugi. 19. Psühholoogilise rõhuasetusega proosa (Vaino Vahing, Mari Saat jt). Vaino Vahing („Endspiel. Laskumine orgu“) – psühhoanalüüsi maaletooja. Keskendus Freudile. Teostes koos autobiograafilisus ja psühholoogiliste stseenide läbimängimine. Tegelased käituvad
kasulikkust), teaduslikkus (empiiriline vundament). Utilitarismi raskused: kasu võib mõista erinevalt, seda ka raske mõõta ja ette näha. Ignoreerib moraalseid intuitsioone. Pole ka selge, kust tuleb normatiivne jõud miks peaksime maksimeerima üldist kasu? Deontoloogiline eetika. Immanuel Kanti moraaliteooria Deon kr. kohustus Deontoloogiline eetika omistab sisemise väärtuse tegudele endile mitte tagajärgedele. Selle pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale.Vastandub teleoloogilisele eetikale, mis leiab, et moraalse teo kriteerium saab olla vaid tagajärg. Selle järgi · Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist kohusetundest ajendatuna. · Tähtsad pole mitte teo tagajärjed vaid hea tahe. · Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi kohustuslikud, nad kehtivad universaalelt. Kategooriline imperatiiv
k siht, eesmärk. · Consequence ingl. k. Tagajärg. · Teo õigsus ja väärus sõltuvad teo tagajärgedest. Õiged on need teod, mille tagajärjena saavutatakse teatud seesmine väärtus. · Näiteks: õige on see tegu, mis toob tagajärjena enim naudingut. Deontoloogiline eetika · Deon kr. k kohustus · Teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed. Teatud teod ise on seesmiselt väärtuslikud. · Näiteks tõerääkimine on iseenesest hea, valetamine iseenesest halb, sõltumata tagajärgedest. Vooruseetika e areetiline eetika · Arete kr. k loomutäius, voorus · Primaarseks küsimuseks: milline inimene tuleks olla; mitte milliseid tegusid tuleks teha. · Head iseloomuomadused voorused ; halvad pahed . · Näiteks: inimesed peavad olema heatahtlikud ja lahked. Utilitarism · Ld k. utilitas kasu. · Ingl. k utility Klassikud:
NT mosee ehitamine WTC krundile. Kaasaegsed utilitaristlikud teooriad: · Preferentsutilitarism individuaalsete eelistuste rahuldamine · Heaolu utilitarism peamiste huvide rahuldamine · Ideaalne utilitarism väärtusel põhinev, seesmiselt head, väärtuslikud asjad · Negatiivne utilitarism kuivõrd teguviis vähendab kannatusi KOHUSE-EETIKA Kohuse-eetika e deontoloogiline eetika: · omistab sisemise väärtuse tegudele endile, mitte nende tagajärgedele. · Tõerääkimine on õige ka siis, kui see põhjustab valu v kannatust. Valetamine on alati vale. · Vastandub teleoloogilisele e tagajärje eetikale · Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse kohusetundest ajendatuna · Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, vaid hea tahe. · Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi kohustuslikud, nad kehtivad universaalselt. Deontoloogia jaguneb: · Teodeontoloogia e partikularism:
·Inimestelt nõutakse üle jõu käivat (püüda suurendada õnne hulka). ·Ignoreerib meie moraalseid intuitsioone (et peame oma lähedasi tähtsamaks kui kogu inimkonda). ·Pole selge, kust tuleb selle teooria normatiivne jõud. Miks peaksime maksimeerima üldist kasu? 45. Mis on deontoloogilise eetika omapära ? ·Deontoloogiline eetika omistab sisemise väärtuse tegudele endile mitte tagajärgedele. ·Deontoloogilise eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale. ·Deontoloogiline eetika vastandub teleoloogilisele eetikale, mis leiab, et moraalse teo headuse/õigsuse kriteerium saab olla vaid teo tagajärg. Eripära : need väärtused, millest moraalne kvaliteet sõltub on absoluutsed väärtused. Ei ole kontekstist sõltuv. ·Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist kohusetundest ajendatuna. ·Tähtsad pole mitte teo tagajärjed vaid hea tahe.
mõni muu objekt, mitte omaenese õnn: kas teiste õnn või inimkonna parem elujärg, isegi mõni kunst või harrastus, milles ei nähta vahendit, vaid eesmärki ennast. Pürgides nõnda millegi muu poole, leiavad nad möödaminnes õnne..." 6. Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika (deon kreeka k "kohustus") · Kohuse-eetika omistab sisemise väärtuse tegudele endile, mitte nende tagajärgedele. · Kohuse-eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale. · Deontoloogiline eetika vastandub teleoloogilisele eetikale, mille järgi on moraalse teo õigsuse kriteeriumiks teo tagajärg. Kohuse-eetika järgi · Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist kohusetundest ajendatuna. · Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, vaid hea tahe. · Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi kohustuslikud, nad kehtivad universaalselt.
Inimene peab jumalasõnas peituva vale kummuli keerama, peab tegema, et valest saaks tõde, idees elav igavene ja täiuslik inimene, sest tema otsib ja leiab igavese tõe, mis on ometi kuski olemas -- muidu poleks meil ju tema ideed, tema mõistetki. Ja kui inimene leiutab selle igavese ja paratamatu tõe, siis on kurat eo ipso lunastatud, sest tema on ju ürgvale ise -- maailma lunastusest sündinud vale. Siit aga järgneb raudse loogikaga, et inimene ei tohi milgi tingimusel valetada, olgugi tõerääkimine mõnikord ei tea kui raske ja valus. Inimene peab ikka ja alati kasvatama tõde, tõde ja veel kord tõde, et võiks viimaks ometi sündida see paratamatu ürgtõde, mis lunastab kuradi, selle ainukese neetu maailmas. Aga vähe on neid, kes seda mõistavad, peale minu ei kedagi. Hiljuti ei mõistnud ka minagi seda, sest muidu poleks ma oma isale valetanud. Ja kas aimate nüüd, mis on need kalmud kui niisugused siin üksteise kõrval? Ei aima
annaabi.ee 
