Rakenduselektroonika Sisukord Sisukord ....................................................................................................................... 1 1. Võimendid ................................................................................................................ 3...
tarbijatele toiteallikad ning juhtmestik, on vaja leida vastavate tarbijate summaarne võimsus, arvestades mitmesuguseid tegureid. Seda võimsust nimetatakse arvutuslikuks võimsuseks. Arvesse võetakse maksimaalse tarbimisega töövahetus (farmide korral - talvine päev, ventileeritavate hoidlate puhul - suvine päev, kui aga kasutatakse kütteseadmeid, siis sügisene või talvine ja ne). Tuleb arvestada ka, et 1) koormusgraafikud muutuvad ajas ning nende täitetegur Pkeskmine kt = Pmax suureneb (koormused ühtlustuvad) uute seadmete rakendamisega. 2) koormused pidevalt suurenevad. Energiavarustuse süsteemi projekteerimisel on seetõttu vaja arvestada arengu perspektiive (koormuste kasvu) lähema 10 aasta jooksul. Põhilised meetodid koormuste arvutamiseks võib jagada kahte gruppi: 1) võimsus leitakse ühendusvõimsuse korrutamisel teguriga, mis on väiksem ühest...
1 Võimendid Võimenditeks nim seadmeid, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine, nii, et võimalikult säiluks signaali kuju. Joonis 1.1.1 Igal võimendil on alati 2 sisend klemmi millega ühendatakse signaali allikas ja 2 väljund klemmi millega ühendatakse see objekt millele antakse võimendatud signaal. Peale selle vajab võimendi ka toiteallikat, mille energia arvel toimub võimendus protsess. Võime vaadelda ka nii, et võimendi on regulator mis juhib toiteallika energiat tarbijasse kooskõlas signaali muutustega. Sõltuvalt sellest milliseid võimendus elemente kasutatakse on olemas erinevaid võimendeid. Elektriliste signaalide võimendamiseks kasutatakse: transistor võimendeid, elektronlamp võimendeid, magnet võimendeid ja eletrimasin võimendeid. Väga levinud on võimendite liigitus kasutus otstarbel ja sagedus omaduste järgi sest kasutusvaldk...
Kokkuleppeliselt kui on tegemist moonutatud impulsidega, siis vaja niinimetatud tagasiside, mis toimib vaid ühel sagedusel, ning sellel sagedusel tekkivadgi määratakse impulsi kestvus tasemel 0,1. Ja juhul kui on tegemiste ebamäärase kujuga impulssidega siis võnkumised. Kondest ja takistusest koosnev RC-lüli pöörab signaali faasi, sõltuvalt signaali sagedusest tasemel 0,5 mida nimetatakse impulsi kestvuseks pool kõrgusel. Harvendus: F=T/ti Täitetegur :Kt=1/F 0-90 kraadi. Kolm lüli 0-270 kraadi. Järelikult leidub mingi sagedus millele kolm RC-lüli tekkitavad Sagedus: Ehk perioodi pöördväärtus. Impulsi polaarsus: Impulsi polaarsus on pinge, voolu või faasi nihke 180 kraadi ja kui tagasiside ahelas 180 kraadi võrra nihutatud signaal anda inventeerivasse võimsuse muutumise suund impulsi kestel. Kahe polaarsete impulsside korral korduvad positiivsed ja...
6.1 ) milles q ühe tsükliga väljastatav materjali maht, m3; tts töötsükli kestus, sek; E töö efektiivsuse tegur. Ühe tsükliga väljastatava materjali maht arvutatakse: , ( 6.6.2 ) ttpkttt+++ milles qk kuhjaga kopa maht masina spetsifikatsioonist ,m3; K kopa täitetegur . Töötsükli kestus arvutatakse: , ( 6.6.3 ) milles tk kopa täitmise aeg ; ttp pöörde aeg täis kopaga ; tt kopa tühjendamise aeg; ttt tagasipöörde aeg tühja kopaga. 217-Nimetage ühekopaliste ekskavaatorite võimalikud lisatööorganid peale koppade. a) hüdrauliline piikvasar ; b) kraana konks; c) võsalõikaja ; d) lammutustangid ; e) vibrosüvistaja või vibroramm ;...
Silindri täitumist kütteseguga hinna- kolb liigub ü. s. seisust a. s. seisu ja imeb karburaatorist takse täiteteguriga , mis on tegelikult silindrisse voo - läbi avatud sisselaskeklapi silindrisse küttesegu. Sisselas- lava ja teoreetiliselt sinna mahtuva küttesegu koguste ketaktil silindris tekkiv hõrendus on 0,7 ... 0,9 kgf/cm 2. suhe. Neljataktilise karburaatormootori täitetegur võib olla Sisenev küttesegu, puutudes kokku kuuma silindriseinaga 0,75 .. . 0,85. ja segunedes eelmisest töötsüklist silindrisse jäänud jääk- Teise, survetakti eel suletakse sisselaskeklapp ja gaasidega, kuumeneb ning ta temperatuur tõuseb takti kolb, liikudes a. s. seisust ü. s. seisu, surub töösegu põle- lõpuks 80 ... 100 °C. Silindris jääkgaasidega segunenud miskambrisse kokku. Segu eelnev kokkusurumine tagab...
Õppida kasutama numbrilist ostsillograafi signaali vaatlemiseks ja tema parameetrite määramiseks. Kasutatud seadmed: 1) signaaligeneraator HP33120A 2) ostsillograaf HP54602 Töö käik: 1. Genereerisime siinussignaali: sagedus 2 kHz pinge 1,5 Vrms Määrasime ostsillograafi ekraanilt kursoreid kasutades: Uamp = 4,250 V f = 2,0 kHz T = 500 s 2. Genereerisime ristküliksignaali: sagedus 500 Hz pinge 0,85 Vpp täitetegur 30% (harvendus) Mõõtsime: Uamp = 828,1 mV fkordus = 500 Hz tnelinurk = 600 s 3. Genereerisime sagedusnihkesignaali (frequency shift keying FSK): pinge 400 mVrms põhisagedus 400 Hz sageduse nihe 1000 Hz nihete sagedus 60 Hz Mõõtsime: f1 = 400 Hz f2 = 1 kHz fhüpe = 17,00 ms 4. Genereerisime purskesignaali (Burst): purske täitesignaaliks valisime ristküliksignaali pinge 1,2 Vpp täitesignaali sagedus 1800 Hz 2...
PÕHIPARAMEETRID Näitajad mis iseloomustavad tema konstruktiivseid, tehnilisi, tehnoloogilisi võimalusi, kasutusomadusi. Mõõdetavad parameetrid. Võimsus, kaal, mõõtmed, kopa maht, kandevõime, veojõud, täitemaht jne. JÕUDLUS Masina max tootlikus, mis saavutatakse masina pideval töötamisel kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid, head masinisti, hea organiseeritus, nt kopa täitetegur / pinnase kobestusteguriga LÄBIVUS Masina võime liikuda nõutava kiirusega pinnasel ja ületada takistusi, tõkkeid. Iseloomustab erisurve toetuspinnale,käiguosa haardevõime, kliirens, ratasmasinatel läbivuse piki ja põikiraadius, eesmine ja tagumine tõusunurk, käiguosa tüüp, läbilibisemistegur. BAASMASINAD Parameetrid: veojõud(6-10t), mootori võimsus(55-240kW), mass(5000-30000kg), kütusekulu Autodel: võimsus 55-130 kW, kandevõime : 2000-10000kg, kiirus kuni 100kmh...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr 4: OSTSILLOSKOOP JA SIGNAALIGENERAATOR ARUANNE Täitjad: xxxxxxxxx 000000 IATB00 xxxxxxxxx 000000 IATB00 Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: xx.xx.2011 Aruanne esitatud: xx.xx.2011 Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. ...................................... Töö eesmärk: 1. Õppida kasutama signaaligeneraatorit mitmesuguse kujuga signaalide tekitamiseks: perioodilised...
Täiteteguri k sõltuvus sisendpingest. 3. Väljundsignaali ja sisendsignaali graafik, kui andsime modulaatori sisendisse 3V amplituudiga 1kHz sagedusega siinussignaali. Joonis 2. Väljund- ja sisendsignaali graafik 4. Ühendasime taimeritest 555 koosneva PWM modulaatori sisendiga ostsilloskoobi. Mõõdetsime sisendsignaali amplituud Usis, sagedus fsis ja impulsside täitetegur ksis. Arvutada teoreetiline impulssjada sagedus ning võrrelda mõõdetuga. Usis=1.588±0.016V fsis=7.191±0.001kHz ksis=52.61±0.01 Signaali periood: T=t1+t2=ln 2(R2+2R3)C3 =ln2(1000+2*10000)*0.01*10-6 f=1/T=6869.98Hz Teoreetiline tulemus on lähedane mõõdetud tulemusega. 5. Ühendasime ostsilloskoobi teise sisendi modulaatori väljundiga. Mõõtsime väljundpinge amplituudi Uvälj ja sageduse fvälj ning täiteteguri kvälj. Uvälj=5.31±0.01V...
Kasutatavad seadmed: 1. Sagedusmõõtur HP53131A 2. Signaaligeneraator HP33120A 3. Madalsagedusgeneraator 3-112/1 4. Ühendusjuhtmed 1.) Tutvusime kasutusjuhendi põhjal [1] digitaalse sagedusmõõturi HP53131A omadustega ja põhiliste mõõtmisviisidega: sisendsignaali sagedus periood kahe sisendsignaali sageduste suhe kahe signaali ajaline nihe (ajaintervall) kahe signaali vaheline faasinihe impulsi kestus impulsi täitetegur impulsi esi- ja tagakülje kestus mõõtmiste käivitushetke seadmine pinge tippväärtuse mõõtmine 2.) Sageduse ja perioodi mõõtmine: Andsime madalsagedusgeneraatorist 3-112/1 0,5V amplituudiga siinuspinge sagedusmõõturi HP53131A 1. kanalisse ning mõõtsime igas mõõtepunktis signaali sageduse. Tulemused kandsime tabelisse. Sageduse ja perioodi suhteline mõõtevea ülempiir (piirhälve) avaldub valemitega: 0,35 10 -9 f = ± 5 10 -6 f i...
Ühe töötsükli indikaatori töö võib arvutada Li= piVh(KJ) Mootori võimsuse tõstmiseks on vaja suurendada kolvide arvu või suurendada silindri läbimõõtu, mida suuremad silindrid seda suuremad on inertsjõud. On võimalik suurendada ka pöörete arvu aga pöörete arvu suurendamine on võimalik ainult väikse võimsusega mootorites. Kasutatakse Ülelaadimist (diisel ja ottomootorites)- tõstetakse mootori silindrisse sisse antava õhurõhku, sellega suureneb täitetegur ja see täitetegur tähistatakse v suhet silindrisse antava õhu või gaasi massi suhet mootoritöömahtu. M1/*Vh- mootori töömahtu täitev töömass. v=M1/*Vh selle tagajärjel suureneb võimsus. Selliseid mootoreid nim ülelaadimisega mootoriteks. Turbomootorid või kompressormootorid, olenevalt millist ajamit kasutatakse rõhutõstmiseks. Trubiin jõumasinad 1.Auru trubiinid- soojusjõu masina, kus veeauru siseenergia ja potensiaalne energia...
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ IMPULSS STABILISAATORIGA TOITEPLOKK Aruanne õppeaines SKK0122 Elektroonika alused projekt Õppejõud: Argo Kasemaa Kuressaare 2012 1.TÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANNE Tutvuda impulss-stabilisaatorite tööpõhimõttega. Valmistada impulssreziimis pingestabilisaatoriga kahepolaarse reguleeritava väljundiga toiteplokk, teostada vajalikud mõõtmised ja kirjutada tehtu kohta aruanne. Iseseisev vajaminevate komponentide arvutus National Semiconductors mikroskeemi LM2575 andmelehtede ja veebipõhise simulaatori WEBENCH põhjal. 2. PINGET ALANDAVATE (BUCK) IMPULSS-STABILISAATORITE TÖÖPÕHIMÕTE Impulss-stabilisaator koosneb mikroskeemist LM2575, paispoolist, Schottky dioodist ning kondensaatoritest. Esmalt, kui mikroskeemis olev transistorlüliti sulgub, siis vool läbi induktiivpooli kasvab vastavalt pooli induktiivsusele ja koormusta...
Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik...
2,2 - keskmiste pööretega mootoritel 1,6...2,0 - kiirete pööretega mootoritel 1,4...1,8 tsüklilise koguse kütuse põlemiseks vajaliku õhu massi leiame Gõ valemi järgi: 1 Gõ = Vs v s 1 +1,61d , selleks arvutame silindri täiteteguri v ja õhu tiheduse s v on silindri täitetegur, mille leiame arvutuslikult: pa Ts 1 13,5 1,92 105 1 v= - 1 × × × = × × ps Ta 1 + r 12,5 1,98 105 1 + 0,07 = 0,886, kus - = 13,5 on surveaste (prototüübi järgi). - pa - rõhk silindris täiteprotsessi lõpus, mille võib leida ülelaadimisõhu rõhu kaudu: pa = 0,96 ps 1,92 · 105 [Pa] on, peab jääma vahemikku pa = (0,96...
4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T...
Ta õhu- ja heitgaaside segu temperatuur täiteprotsessi lõppus, (K) Tg jääkgaaside temperatuur, (K) Tc õhutemperatuur komprimeerimis protsessi lõppus, (K) Tz maksimaalne põlemis temperatuur, (K) Tb temperatuur paisumis protsessi lõppus, (K) Tt keskmine väljalaskegaaside temperatuur enne turbiini, (K) k rõhutõuse aste kompressoris nk polütroopi näitaja kompressoris n1 polütroopi näitaja komprimeerimisel n2 polütroopi näitaja paisumisel t tegelik täitetegur i indikaator kasutegur e efektiivne kasutegur m mehaaniline kasutegur surveaste eelpaisumis aste järelpaisumis aste z soojus kasutamise tegur s ülelaadimirõhu tihedus, (kg/m3) g jääkgaaside tegur rõhutõuse aste liigõhu tegur o teoreetiline molekulaarse muutuse tegur z tegelik molekulaarse muutuse tegur suhteline õhuniiskus (%) d õhuniiskus, (%) o 1 kilomooli õhumass a läbipuhe tegur...
8. Masina tootlikkuse arvutus laadimistöödel. Masina tootlikkus laadimistöödel arvutatakse järgmise valemiga: , milles q-ühe tsükliga laetav materjali maht, m3; tts-tsükli kestus, min; E-töö efektiivsuse tegur. (Ühe tsükliga laetav materjali maht arvutatakse valemiga q=qk*K, milles qk-kuhjaga kopa maht, mis antud masina tehnilises karakteristikus, K-kopa täitetegur . Tsükli kestused, kopa täitetegurid ja töö efektiivsuse teguri väärtused on antud tabeleis mõlema laadimisskeemi jaoks sõltuvalt kopa mahust, laetavast materjalist, laadimistingimustest ja masina töötingimustest. ) 9. Masina tootlikkuse arvutus materjali teisaldamisel. Masina tootlikkus materjali teisaldamisel ühest kohast teise arvutatakse valemitega ja q=qk*K, kuid ühe tsükli kestus määratakse valemiga...
Buldooseri tootlikkuse arvutus kaevamis-transportimistöödel arvutatakse järgmise seosega: 60 milles q-ühe töötsükli teisaldatava materjali maht m3, tts-töötsükli kestus, e- kalde T q e E tts tegur, E-töö efektiivsuse tegur. Ühe tsükliga teisaldatava materjali maht sõltub otseselt hõlma mahutavusest ja eelprisma säiluvusest ning arvutatakse q=q1*a, milles q1-hõlma nominaalne mahutatavus m3, a-hõlma täitetegur , mis arvestab pinnase seisukorda ja töödeldavuse klassi. Töötsükli kestus arvutatakse: L L tts Z Milles L- kaevandatava ee pikkus m, Vl-töökäigu kiirus m/min, Vt-tagasikäigu Vl Vt kiirus m/min, Z-aeg käiguvahetuseks ja reverseerimiseks min. Pinna kalle mõjutab oluliselt buldooseri tootlikkust: töötades pärikallet tootlikkus suureneb, vastu kallet aga väheneb. Kalde teguri e väärtused saadakse vastavalt graafikult. 0-kaldele vastab e väärtus 1...
tarbijatele toiteallikad ning juhtmestik, on vaja leida vastavate tarbijate summaarne võimsus, arvestades mitmesuguseid tegureid. Seda võimsust nimetatakse arvutuslikuks võimsuseks. Arvesse võetakse maksimaalse tarbimisega töövahetus (farmide korral - talvine päev, ventileeritavate hoidlate puhul - suvine päev, kui aga kasutatakse kütteseadmeid, siis sügisene või talvine ja ne). Tuleb arvestada ka, et 1) koormusgraafikud muutuvad ajas ning nende täitetegur Pkeskmine kt Pmax suureneb (koormused ühtlustuvad) uute seadmete rakendamisega. 2) koormused pidevalt suurenevad. Energiavarustuse süsteemi projekteerimisel on seetõttu vaja arvestada arengu perspektiive (koormuste kasvu) lähema 10 aasta jooksul. Põhilised meetodid koormuste arvutamiseks võib jagada kahte gruppi:...