8,072 ±0,003 77,62 ±0,05 Joonis 1. Täiteteguri k sõltuvus sisendpingest. 3. Väljundsignaali ja sisendsignaali graafik, kui andsime modulaatori sisendisse 3V amplituudiga 1kHz sagedusega siinussignaali. Joonis 2. Väljund- ja sisendsignaali graafik 4. Ühendasime taimeritest 555 koosneva PWM modulaatori sisendiga ostsilloskoobi. Mõõdetsime sisendsignaali amplituud Usis, sagedus fsis ja impulsside täitetegur ksis. Arvutada teoreetiline impulssjada sagedus ning võrrelda mõõdetuga. Usis=1.588±0.016V fsis=7.191±0.001kHz ksis=52.61±0.01 Signaali periood: T=t1+t2=ln 2(R2+2R3)C3 =ln2(1000+2*10000)*0.01*10-6 f=1/T=6869.98Hz Teoreetiline tulemus on lähedane mõõdetud tulemusega. 5. Ühendasime ostsilloskoobi teise sisendi modulaatori väljundiga. Mõõtsime väljundpinge amplituudi Uvälj ja sageduse fvälj ning täiteteguri kvälj. Uvälj=5.31±0.01V
QHV- kütuse kütteväärtus; m f - kütuse kulu ajaühikus; P- efektiivvõimsus. Kütus/õhk vahekord F/A: m f F/A , kus (1.7) m a m a- õhu kulu ajaühikus; m f - kütuse kulu ajaühikus. Sundsüütega mootoritel on F/A üldjuhul vahemikus 0.056 F / A 0.083 . Mahtkasutegur e. täitetegur v: ma v , kus (1.8) a ,iV d a,i- sisseantava õhu tihedus; ma- tsükli jooksul sisseantava õhu kogus. Sisselasketrakt, sisselaskekollektor, sisselaskeavad ja sisselaskeklapp piiravad mootorisse lastava õhu kogust. Mootori mahtkasutegur hindab sisselaskeprotsessi efektiivsust.
tutvumine. Kasutatavad seadmed: 1. Sagedusmõõtur HP53131A 2. Signaaligeneraator HP33120A 3. Madalsagedusgeneraator 3-112/1 4. Ühendusjuhtmed 1.) Tutvusime kasutusjuhendi põhjal [1] digitaalse sagedusmõõturi HP53131A omadustega ja põhiliste mõõtmisviisidega: sisendsignaali sagedus periood kahe sisendsignaali sageduste suhe kahe signaali ajaline nihe (ajaintervall) kahe signaali vaheline faasinihe impulsi kestus impulsi täitetegur impulsi esi- ja tagakülje kestus mõõtmiste käivitushetke seadmine pinge tippväärtuse mõõtmine 2.) Sageduse ja perioodi mõõtmine: Andsime madalsagedusgeneraatorist 3-112/1 0,5V amplituudiga siinuspinge sagedusmõõturi HP53131A 1. kanalisse ning mõõtsime igas mõõtepunktis signaali sageduse. Tulemused kandsime tabelisse. Sageduse ja perioodi suhteline mõõtevea ülempiir (piirhälve) avaldub valemitega: 0,35 10 -9 f = ± 5 10 -6 f i
Tabel 3. Väljundpinged koormisega (Kanal 1 ja kanal2) 4.3 Pulsatsiooni mõõtmised pingel 3,3 V Joonis 9. Mõõteskeem Joonis 10. Sisendpilge pulsatsioon T = 10 ms Pulsatsiooni tegur Joonis 11. Kanal 1 pulsatsioon Pulsatsiooni tegur Pinge 3,345 V ja vool 1,0009 A. Joonis 12. Kanal 1 transistori lülitused Joonis 13. Kanal 2 pulsatsioon Pulsatsiooni tegur Pinge 3,229 V ja vool 0,9848 A. Joonis 14. Kanal 2 transistori lülitused Täitetegur 0,2 4.4 Pulsatsiooni mõõtmised maksimaalsel pingel Joonis 15. Mõõteskeem maksimaalsel pingel Joonis 16. Sisendpinge pulsatsioon T= 10 ms Pulsatsiooni tegur Joonis 17. Kanal 1 pulsatsioon Pulsatsiooni tegur Multimeetrilt pinge 13,213 V ja vool 0,6606 A. Joonis 18. Kanal 2 pulsatsioon Pulsatsiooni tegur Multimeetrilt pinge 13,068 V ja vool 0,6362 A. Joonis 19. Kanal 1 transistori lülitused maksimaalsel pingel Täitetegur Joonis 20
Selleks, et valida el. tarbijatele toiteallikad ning juhtmestik, on vaja leida vastavate tarbijate summaarne võimsus, arvestades mitmesuguseid tegureid. Seda võimsust nimetatakse arvutuslikuks võimsuseks. Arvesse võetakse maksimaalse tarbimisega töövahetus (farmide korral - talvine päev, ventileeritavate hoidlate puhul - suvine päev, kui aga kasutatakse kütteseadmeid, siis sügisene või talvine ja ne). Tuleb arvestada ka, et 1) koormusgraafikud muutuvad ajas ning nende täitetegur Pkeskmine kt = Pmax suureneb (koormused ühtlustuvad) uute seadmete rakendamisega. 2) koormused pidevalt suurenevad. Energiavarustuse süsteemi projekteerimisel on seetõttu vaja arvestada arengu perspektiive (koormuste kasvu) lähema 10 aasta jooksul. Põhilised meetodid koormuste arvutamiseks võib jagada kahte gruppi: 1) võimsus leitakse ühendusvõimsuse korrutamisel teguriga, mis on väiksem ühest
Selleks, et valida el. tarbijatele toiteallikad ning juhtmestik, on vaja leida vastavate tarbijate summaarne võimsus, arvestades mitmesuguseid tegureid. Seda võimsust nimetatakse arvutuslikuks võimsuseks. Arvesse võetakse maksimaalse tarbimisega töövahetus (farmide korral - talvine päev, ventileeritavate hoidlate puhul - suvine päev, kui aga kasutatakse kütteseadmeid, siis sügisene või talvine ja ne). Tuleb arvestada ka, et 1) koormusgraafikud muutuvad ajas ning nende täitetegur Pkeskmine kt Pmax suureneb (koormused ühtlustuvad) uute seadmete rakendamisega. 2) koormused pidevalt suurenevad. Energiavarustuse süsteemi projekteerimisel on seetõttu vaja arvestada arengu perspektiive (koormuste kasvu) lähema 10 aasta jooksul. Põhilised meetodid koormuste arvutamiseks võib jagada kahte gruppi:
· impulsssignaalid · erikujulised signaalid 2. Õppida kasutama numbrilist ostsillograafi signaali vaatlemiseks ja tema parameetrite määramiseks. Kasutatud seadmed: 1) signaaligeneraator HP33120A 2) ostsillograaf HP54602 Töö käik: 1. Genereerisime siinussignaali: sagedus 2 kHz pinge 1,5 Vrms Määrasime ostsillograafi ekraanilt kursoreid kasutades: Uamp = 4,250 V f = 2,0 kHz T = 500 s 2. Genereerisime ristküliksignaali: sagedus 500 Hz pinge 0,85 Vpp täitetegur 30% (harvendus) Mõõtsime: Uamp = 828,1 mV fkordus = 500 Hz tnelinurk = 600 s 3. Genereerisime sagedusnihkesignaali (frequency shift keying FSK): pinge 400 mVrms põhisagedus 400 Hz sageduse nihe 1000 Hz nihete sagedus 60 Hz Mõõtsime: f1 = 400 Hz f2 = 1 kHz fhüpe = 17,00 ms 4. Genereerisime purskesignaali (Burst): purske täitesignaaliks valisime ristküliksignaali pinge 1,2 Vpp täitesignaali sagedus 1800 Hz 2
hr a := 70mm väikesetükilise lubjakivi tükisuurus H := 17m vertikaalne tõstekõrgus Arvutus Elevaator parameetrite valik valik (1, lk 237, Tabel 58): Elevaatorikopaks sobib sügav, kaldu asetseva esiküljega ja silindrilise põhjaga kopp, kuna tegemist on kuiva, teralise ja hästi puistuva materjaliga. Aeglase käiguga,täitmine materjali puistamise teel,lossimine vabavoolu teel. := 0.8 keskmine täitetegur m v := 0.7 liikumiskiirus ketil s Lubjakivikillustiku puistekaal.(2) ton killustik := 1.600 3 m Leian koppade jookva meetri mahu. 1000 kg 20 Q hr l
parameetrite määramiseks. Kasutatavad seadmed: 1.) signaaligeneraator HP33120A 2.) ostsillograaf HP54602B 3.) ühendusjuhtmed Töö käik: 1. Genereerisime siinussignaal: sagedus fg = 2 kHz ± 0,001 mHz pinge ug = 1,5 Vrms ± 0,015 Vrms Määrasime ostsillograafi ekraanilt signaali: Amplituud A = 2,094 V ± 0,101 V Sagedus f = 2,0 kHz ± 0,2 Hz Periood T = 500,0 µs ± 0,05 µs 2. Genereerisime ristküliksignaal: sagedus fg = 500 Hz ± 0,05 mHz pinge ug = 0,85 Vpp ± 0,0085Vpp täitetegur k = 30 % (harvendus) Signaali mõõdetud väärtused: Amplituud Vpp = 0,850 V ± 0,0085 V Kordussagedus f = 500 Hz ±0,05 Hz Nelinurga positiivse osa kestus + = 600 µs ± 0,6 s 3. Genereerisime sagedusnihkesignaal (frequency shift keying FSK): pinge ug = 400 mVrms ± 4,0 mVrms kandesagedus f0 = 1200 Hz ± 0,002 mHz teine sagedus fh = 600 Hz (hop frequency) ± 0,06 Hz nihete sag edus fs = 60 Hz (shift rate) ± 0,006 Hz Ostsillograafilt saadud signaali parameetrid:
olla kahesuguse mootori asetusega: eesasetseva või taga asetseva mootoriga. 8. Masina tootlikkuse arvutus laadimistöödel. Masina tootlikkus laadimistöödel arvutatakse järgmise valemiga: , milles q-ühe tsükliga laetav materjali maht, m3; tts-tsükli kestus, min; E-töö efektiivsuse tegur. (Ühe tsükliga laetav materjali maht arvutatakse valemiga q=qk*K, milles qk-kuhjaga kopa maht, mis antud masina tehnilises karakteristikus, K-kopa täitetegur. Tsükli kestused, kopa täitetegurid ja töö efektiivsuse teguri väärtused on antud tabeleis mõlema laadimisskeemi jaoks sõltuvalt kopa mahust, laetavast materjalist, laadimistingimustest ja masina töötingimustest. ) 9. Masina tootlikkuse arvutus materjali teisaldamisel. Masina tootlikkus materjali teisaldamisel ühest kohast teise arvutatakse valemitega ja q=qk*K, kuid ühe tsükli kestus määratakse valemiga
3 m m g = 9.807 vabalangemise kiirendus 2 s = 0.9 vagoneti täitetegur Vagonettide arv varuga 10% 2 L 3 n n := 1.1 = 132 (2, lk 267) L = 6 10 m trossitee pikkus a a = 100 m vagonettide intervall Teele saadetud vagonettide arv ühes tunnis ton Q = 180 vagonettide tootlikkus
tühikäik tagasi ee algusesse. Buldooseri tootlikkuse arvutus kaevamis-transportimistöödel arvutatakse järgmise seosega: 60 milles q-ühe töötsükli teisaldatava materjali maht m3, tts-töötsükli kestus, e- kalde T q e E tts tegur, E-töö efektiivsuse tegur. Ühe tsükliga teisaldatava materjali maht sõltub otseselt hõlma mahutavusest ja eelprisma säiluvusest ning arvutatakse q=q1*a, milles q1-hõlma nominaalne mahutatavus m3, a-hõlma täitetegur, mis arvestab pinnase seisukorda ja töödeldavuse klassi. Töötsükli kestus arvutatakse: L L tts Z Milles L- kaevandatava ee pikkus m, Vl-töökäigu kiirus m/min, Vt-tagasikäigu Vl Vt kiirus m/min, Z-aeg käiguvahetuseks ja reverseerimiseks min. Pinna kalle mõjutab oluliselt buldooseri tootlikkust: töötades pärikallet tootlikkus suureneb, vastu kallet aga väheneb. Kalde teguri e väärtused saadakse vastavalt graafikult. 0-kaldele vastab e väärtus 1
- madalate pööretega mootoritel 1,8...2,2 - keskmiste pööretega mootoritel 1,6...2,0 - kiirete pööretega mootoritel 1,4...1,8 tsüklilise koguse kütuse põlemiseks vajaliku õhu massi leiame Gõ valemi järgi: 1 Gõ = Vs v s 1 +1,61d , selleks arvutame silindri täiteteguri v ja õhu tiheduse s v on silindri täitetegur, mille leiame arvutuslikult: pa Ts 1 13,5 1,92 105 1 v= - 1 × × × = × × ps Ta 1 + r 12,5 1,98 105 1 + 0,07 = 0,886, kus - = 13,5 on surveaste (prototüübi järgi). - pa - rõhk silindris täiteprotsessi lõpus, mille võib leida ülelaadimisõhu rõhu kaudu: pa = 0,96 ps 1,92 · 105 [Pa] on, peab jääma vahemikku pa = (0,96..
Ühe töötsükli indikaatori töö võib arvutada Li= piVh(KJ) Mootori võimsuse tõstmiseks on vaja suurendada kolvide arvu või suurendada silindri läbimõõtu, mida suuremad silindrid seda suuremad on inertsjõud. On võimalik suurendada ka pöörete arvu aga pöörete arvu suurendamine on võimalik ainult väikse võimsusega mootorites. Kasutatakse Ülelaadimist (diisel ja ottomootorites)- tõstetakse mootori silindrisse sisse antava õhurõhku, sellega suureneb täitetegur ja see täitetegur tähistatakse v suhet silindrisse antava õhu või gaasi massi suhet mootoritöömahtu. M1/*Vh- mootori töömahtu täitev töömass. v=M1/*Vh selle tagajärjel suureneb võimsus. Selliseid mootoreid nim ülelaadimisega mootoriteks. Turbomootorid või kompressormootorid, olenevalt millist ajamit kasutatakse rõhutõstmiseks. Trubiin jõumasinad 1.Auru trubiinid- soojusjõu masina, kus veeauru siseenergia ja potensiaalne energia
Ühekopaliste ekskavaatorite tootlikkus arvutatakse valemiga: m3/t , ( 6.6.1 ) milles q ühe tsükliga väljastatav materjali maht, m3; tts töötsükli kestus, sek; E töö efektiivsuse tegur. Ühe tsükliga väljastatava materjali maht arvutatakse: , ( 6.6.2 ) ttpkttt+++ milles qk kuhjaga kopa maht masina spetsifikatsioonist ,m3; K kopa täitetegur . Töötsükli kestus arvutatakse: , ( 6.6.3 ) milles tk kopa täitmise aeg ; ttp pöörde aeg täis kopaga ; tt kopa tühjendamise aeg; ttt tagasipöörde aeg tühja kopaga. 217-Nimetage ühekopaliste ekskavaatorite võimalikud lisatööorganid peale koppade. a) hüdrauliline piikvasar ; b) kraana konks; c) võsalõikaja ; d) lammutustangid ; e) vibrosüvistaja või vibroramm ;
Ta õhu- ja heitgaaside segu temperatuur täiteprotsessi lõppus, (K) Tg jääkgaaside temperatuur, (K) Tc õhutemperatuur komprimeerimis protsessi lõppus, (K) Tz maksimaalne põlemis temperatuur, (K) Tb temperatuur paisumis protsessi lõppus, (K) Tt keskmine väljalaskegaaside temperatuur enne turbiini, (K) k rõhutõuse aste kompressoris nk polütroopi näitaja kompressoris n1 polütroopi näitaja komprimeerimisel n2 polütroopi näitaja paisumisel t tegelik täitetegur i indikaator kasutegur e efektiivne kasutegur m mehaaniline kasutegur surveaste eelpaisumis aste järelpaisumis aste z soojus kasutamise tegur s ülelaadimirõhu tihedus, (kg/m3) g jääkgaaside tegur rõhutõuse aste liigõhu tegur o teoreetiline molekulaarse muutuse tegur z tegelik molekulaarse muutuse tegur suhteline õhuniiskus (%) d õhuniiskus, (%) o 1 kilomooli õhumass a läbipuhe tegur
elementidele ja tihenditele, lihtne hooldada, ei saasta keskk. PÕHIPARAMEETRID Näitajad mis iseloomustavad tema konstruktiivseid, tehnilisi, tehnoloogilisi võimalusi, kasutusomadusi. Mõõdetavad parameetrid. Võimsus, kaal, mõõtmed, kopa maht, kandevõime, veojõud, täitemaht jne. JÕUDLUS Masina max tootlikus, mis saavutatakse masina pideval töötamisel kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid, head masinisti, hea organiseeritus, nt kopa täitetegur / pinnase kobestusteguriga LÄBIVUS Masina võime liikuda nõutava kiirusega pinnasel ja ületada takistusi, tõkkeid. Iseloomustab erisurve toetuspinnale,käiguosa haardevõime, kliirens, ratasmasinatel läbivuse piki ja põikiraadius, eesmine ja tagumine tõusunurk, käiguosa tüüp, läbilibisemistegur. BAASMASINAD Parameetrid: veojõud(6-10t), mootori võimsus(55-240kW), mass(5000-30000kg), kütusekulu Autodel: võimsus 55-130 kW, kandevõime : 2000-10000kg, kiirus kuni 100kmh
kõrgus h Teise külje efektiivne pindala paneeli kõrguse ulatuses b2 Φ V külg 1 külg 2 2 χ = At h(b1 + b2 ) χ − tornmasti paneeli täitetegur At − tornmasti paneeli külje elementide normaalisuunaline efektiiv- ne pindala. Naaberkülgede diagonaalvardad ja diafragma var- dad võib jätta arvestamata Tornmasti paneelide küljed , traaversi konsool ja täiteteguri määratlus Täitetegur χ Tuuletakistustegur Ct lamekülgsetest varrastest koostatud ristkülikulise- le tornmastile
.. pinge voolu või võimsuse kõrvalekaldumist mingist asendist. 1. Um Amplituud ja see on impulsi maksimaalne kõrvalekalle impulsi vältel. 2. ti Impulsi kestvus so. ajavahemik impulsi algusest kuni selle lõpemiseni 3. tp Pausi kestvus. Ajavahemik impulsi lõppemisest kuni järgmise impulsi alguseni 4. T Impulsi ajavahemik impulsi algusest kuni järgmise samapolaarsuse impulsi alguseni T 1 5. F = ; täitetegur ti F T F = [ % ] impulsi suhe ti 6. Impulsi kuju seaduspärasus, millele vastavalt muutub pinge vool või võimsus impulsi vältel. Impulsi kuju ei ole muutumatu suurus, sest elektriahelate läbimisel impulsi kuju moonutub ja tekivaid moonutusi on vaja samuti iseloomustada.
Väga sagely on impulsside kuju moonutunud sel juhul võib tekida probleeme impulssi kestuse määramisel kokkulepeliselt kui on tegemist moonutatud impulssidega siis määratatakse impulssi kestus tasemel 0,1 ja juhul kui on tegemist ebamäärase kujuga impulsidega siis tasemel 0,5 mida nimetatakse impulsi kestuseks pool kõrgusel. Joonis 4.1.2 graafik Parameetrid: Harvendus F=T/ti - Joonis 4.1.3 graafik Täitetegur Kt=1/F Sagedus f=1/T (imp/sek) Impulsi polaarsus on pinge voolu või võimsuse muutumise suund impulsi kestel on olemas positiivseid ja negatiivseid ning kahepolaarseid impulse. 2 polaarse impulside korral korduvad positiivsed ja negatiivsed impulsid kindla seaduspärasusega. Elektriahelate läbimisel impulside kuju küllalt sagedaselt muutub. See moonutus avaneb 2 kujul impulside külgmiste osade välja venimisest mille tulemusel ristkülik
endast pingeimpulsside kogumit. Katkendtoimelised järgivajamid jaotuvad omakorda releetoimelisteks ja impulss- järgivajamiteks Releetoimeliste järgivajamite mootorile antakse toitepinge ainult sel juhul, kui kõrvalekaldesignaal saavutab kindlaksmääratud väärtuse. Seetõttu iseloomustab releetoimelisi järgivajameid mittetundlikkuse tsoon sisendsignaali suhtes. Impulssjärgivajamite mootorile antakse juhttoime pingeimpulsside näol, milliste amplituud, sagedus või impulsside täitetegur muutub sõltuvalt kõrvalekaldesignaalist. Sel juhul räägitakse amplituud-, sagedus- või laiusimpulssmodulatsioonist. Järgivajamite elementidena kasutatakse nii alalis- kui vahelduvvoolumootoreid, mitmesuguseid võimendeid, kiiruse- ja asendiandureid ning mitmesuguseid teisi analoog- ja arvjuhtimisseadmeid. 5.2. Releetoimeline alalisvoolu järgivajam. Releetoimelise alalisvoolu järgivajami lihtsustatud skeemi on kujutatud joonisel 5.2.
F F A k k m d1 H k k m F Sele 20.5. Arvutusskeem lõikele. kus H – mutri kõrgus; k – keerme täitetegur (trapetskeermel k 0,65; tugikeermel k 0,4); km – koormuse jagunemise ebaühtlust arvestatav tegur, km = 0,55 ... 0,75. 112 d d1 Muljumistugevust kontrollitakse valemiga
Töötsükkel algab sisselasketaktiga, mille vältel on mootori võimsus. Silindri täitumist kütteseguga hinna- kolb liigub ü. s. seisust a. s. seisu ja imeb karburaatorist takse täiteteguriga, mis on tegelikult silindrisse voo - läbi avatud sisselaskeklapi silindrisse küttesegu. Sisselas- lava ja teoreetiliselt sinna mahtuva küttesegu koguste ketaktil silindris tekkiv hõrendus on 0,7 ... 0,9 kgf/cm 2. suhe. Neljataktilise karburaatormootori täitetegur võib olla Sisenev küttesegu, puutudes kokku kuuma silindriseinaga 0,75 .. . 0,85. ja segunedes eelmisest töötsüklist silindrisse jäänud jääk- Teise, survetakti eel suletakse sisselaskeklapp ja gaasidega, kuumeneb ning ta temperatuur tõuseb takti kolb, liikudes a. s. seisust ü. s. seisu, surub töösegu põle- lõpuks 80 ... 100 °C. Silindris jääkgaasidega segunenud miskambrisse kokku. Segu eelnev kokkusurumine tagab
L0 - on ühe kg kütuse põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhu hulk , - võimsus mootori töötamiseks vajalike abimehhanismide kütuse tihedus (kg/m3), - katse aeg. Ts - õhu temperatuur resiiveris , (veepump, õlipump, ülelaaduri jne. ) käitamiseks . Kütuse tunnikulu võib saada ka arvutuslikul teel. Ps - ülelaadimisrõhk, Ne= Ni m t - silindri täitetegur. 60V s znip st Bh = Indikaatorkasuteguri praktilised väärtused : 2- taktilistel mootoritel 0,42 kuni 0,56
annaabi.ee 
